11 klassi tasemetöö (4)

Tasemetöö kordamine (eesti keel)

1. Rindlause , põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179)
Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis , linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud ).
(Sõna nagu komad lauses )
Öeldis, nagu öeldis
öeldis nagu ---
2. Lisand – erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194)
Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu , on alati rõõmus.)
Eeslisand - Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi.
Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega .
Lisand olevas käändes ei ühildu põhisõnaga.(Jaagup kena poisina tegi kõik, mis ema palus )Lisand olevas käändes koma ei nõua.
Tiitlit, sugulust või elukutset välendav lisand ei ühildu põhisõnaga.
Teose pealkirja, tsitaadi, tähe või numbri lisand jääb algkujusse.( Romaanis „Sõda ja Rahu“ on palju tegelasi.).
!Nimi jääb nimetavasse käändesse !
Mari Lill kui hea näitleja võttis puhkust.- Kui lisandi puhul koma ei käi.
Lennar Meri, Eesti Vabariigi ekspresidendi kodu asub Viimsis.-Kui järellisand on omastavas käändes, tuleb ainult üks koma.
3.Täiend(õp lk 178 ja 188)
Täiend on nimisõna laiend , mis väljendab selle nimisõnaga tähistatud objekti mingit tunnust või omadust. Kõige sagedamini on täiendiks omadussõna (suur pall) või omastavas käändes nimisõna (venna ratas).Täiend väljendab omadust.
Eriliigiliste täiendite ette koma ei käi- Ostsin emale punase pika mantli
kui on samaväärsed täiendid, siis kasutatakse koma- Ta on tark, kaval ja ontlik loom.
! kui täiendite vahele saab panna =, siis käib koma !

Koondlause – erinevad tüübid.(õp lk 179, 197 ja 199)

Koondlaused on sellised lihtlaused , milles on korduvaid sama funktsiooniga lauseliikmeid. Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist.
Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga.
Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama .
Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia.
Maasika -, pirni-, õuna- ja kirsi kompott.
5. Üte(õp lk 178 ja 197)
Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia).
Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist.
6. Kõrvallause, pealause.(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202)

Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse) Rõhutatud kõrvallauses eelistatakse verbilõpulist sõnajärge, muudel juhtudel on kõrvallause sõnajärg vaba.
Pealause saab olla iseseisvalt eksisteeriv lause. Kõrvallausega seob teda sidesõna.
Priit pesi põrandaid, kui ema magas ..
7. Tüüpsõna, kuidas seda ÕSis leida?(õp lk 105)
Sõnatüüp on selliste sõnade hulk, millel on ühesugused tunnused ja mis käitub keeles ühtmoodi.Vormimoodustuses kuuluvad ühte tüüpi sellised sõnad, mis käänduvad või pöörduvad ühtemoodi.
Õigekeelsussõnaraamatus on iga sõna juures number, mis viitab ühele raamatu alguses esitatud tüüpsõnale. Tüüpsõnast on antud kõik olulised vormid.


8. Võõrsõnade õigekiri (õp lk 63+)
Võõrsõnad, mille õigekirjas sageli eksitakse: apelsin , mandariin, privilegeeritud, tärpentin, talisman , intervjuu, interjöör, inventuur, mannekeen , margariin, parafiin , režisöör, tsellofaan, konkreetne, finants , mansett, taburet, traagiline, korrespondent, likvideerima, anneksioon , dirigent, abiturient , entsüklopeedia, materjal, materiaalne materialism, materialistlik, periood, orienteeruma, funktsioon, variant, illusioon, seeria , potentsiaalne, familiaarne , evolutsioon , kotlet , pankrot, piiskop, sigaret, fokstrott , siluett, konstateerima .
Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgusi kaashäälikuühendeid lõhkuda.
Võõrsõnade tunnused: võõrtähed ja võõrhäälikud.
Võõrtähed- c, w, x, y ja q – neid kasutatakse tsitaatsõnades
Võõrhäälikud- f, š, z ja ž.
Võõrsõnad võivad alata ka g, b ja d`ga ning sõna rõhk võib asuda järgsilbil(lõpus).
9. Algustähe ortograafia .(õp lk 30-33 ja57)
Üldreeglid: 1.Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega.(Suur Munamägi)
2.Nimetus kirjutatakse väikese algustähega.( president , kass )
3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.(„Kõrboja peremees “)
Erireeglid : 1. Sümboli reegel: a) kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus.(Tüdruk – tegelase nimetus)
b) kui rõhutakse nimetuse kandja ainulisust.(Suur pauk – universumi tekkemoment)
c) kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust .(Aasta Naine või Suur Algustäht)
Kui nimetust kasutatakse nimena, siis võib ta kirjutada läbiva suurtähega.
2. Ametlikkusereegel:a) kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi.(Tartu Ülikool, Eesti Vabariik jne.)
b) kui asutuse nimega kaasneb ka nimetus.( Starman kaabeltelevisioon AS, Stuudio Väike Muusik ).
Juriidiliste isikute ametlikud nimekujud kirjutatakse läbiva suurtähega.
3. Ajaloosündmuste reegel: Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega.( Esimene maailmasõda).
4. Traditsioonireegel: a) kui nimest on moodustatud tuletis .(eestlus, tallinlane)
b) kui nimi esineb täiendina ja tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(eesti keel, šoti seelik )
Väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend, kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.
5. Jutumärgireegel: Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse.(„Keel ja Kirjandus“ või Keel ja Kirjandus)
10. Kirjakeel ja kõnekeel – oska vahet teha, analüüsida.(õp lk 11 )
Eesti keel on jagatud kaheks Lõuna-Eesti keel ja Põhja-Eesti keel. P-Eesti keelest on tekkinud kirjakeel.
Eesti keele kasutamisele aitasid kaasa kirikuõpetajad.
Kirjakeel on suur väärtus: a) selgelt ja ühemõtteliselt suhtlemine .
b) kirjakeel ühendab rahva rahvuseks.
kultuurisaavutus.
Kodukeel ka kirjakeel on oma kasutuse poolest mõlemad õiged.


11. Parallelism .
Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks.
Näiteks:
Ma lään reiele rebane ,
odrareiele orava ,
kaerareiele kanane,
rukkireiele räägukene,
ahukselle ainekene. (Rahvalaul)
12. Koma ülesanded.
Ö, nagu Ö
Ö nagu ----
1. ,
2. X
3. ,X
4. X
13. Numbrite õigekiri.(õp lk 154)
Kõige sagedamini läheb meil arve vaja kuupäeva, aasta ja kellaaja märkimiseks. Lähtuda tuleks järgmistest põhimõtetest: a) järgarvu tähistava araabia numbri järel käib punkt, põhiarvu tähistava araabia numbri järel punkti ei käi.(Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana .)
b) rooma numbritega tähistatakse järgarve ja sellisel juhul nende järele punkti ei panda.(Ma sündisin 20.XII 1903)
c) kellaaja märkimisel eraldatakse tunnid minutitest punktiga (Lennuk väljub kell 21.45 kohaliku aja järgi).
d) eesti traditsioonis jagatakse pikad arvud numbritega kirjutamisel kolme kaupa rühmadesse ühelistest alates, rühmad eraldatakse tühikuga; kümnendmurd eraldatakse komaga.(23 400 303,5)
e) numbrile ei maksa lisada käändelõppe ega järgarvsõna liidet -nda, kui seda ei nõua selgus(Eriti külm talv oli 1943. aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.)
f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga.
14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101)
Nimetav ohtlik toorik imelik tikk
Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku
Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku
Mitm omastav ohtlike toorikute imelike -----
Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke
15. tsitaatsõnad
Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja –väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles.
exclusive - välja arvatud inclusive – kaasa arvatud
de iure – õiguslikult de facto – tegelikult
pro – peaks olema pro et contra – poolt ja vastu
a la – peaks olema a priori – iseenesest, juba ette
ceteris paribus – muidu võrdseil tingimustel sic! – või nii!
vice versa – vastupidi Anno Domini – issanda aastal
ad hoc – meelevaldne bona fide – heas tujus
et al. – ja teised ca. – ligikaudu i.e. – see tähendab
heureka – olen leidnud lahenduse
sic transit gloria mundi – nii möödub maailm
noblesse oblige – seisus
non plus ultra – viimane piir
par excellence – iseäranis, sena otseses mõttes
primus inter pares – esimene võrdsete seas
o sancta simplicitas – püha lihtsameelsus
know -how – oskusteave
argumentum ad hominem – inimesest lähtuv
coup d’etat – riigipööre
Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil.

16.Kokku- ja lahku kirjutamine(õp lk 80+)
Mõistereegli põhjal kirjutatakse sõnad kokku siis, kui tegemist on uue mõistega(auto juht--- autojuht )
Kinnistüvi, nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku(valitsusvastane, kuigi on samatähenduslik, kui valitsuse vastane)
kontekstireegel: a) üldreegli põhjal kokkukirjutatavad sõnad kirjutatakse lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(puuleht---- > suure puu leht)
b) üldreegli põhjal lahkukirjutatavad sõnad kirjutatakse kokku, kui on vaja vältida kahemõttelisust.(koguduse liige---- > Iga koguduseliige tundis endal suurt vastutust.)
Sagedusreegel: Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada ka siis, kui nad tuleks üldreegli järgi lahku kirjutada.( kojutulek , metsaminek, teejoomine )
Pikkusreegel: Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada ka siis, kui üldreegel eeldab kokkukirjutust.( matemaatika õpetaja, astronoomia õpik)
Liitsõnareegel: Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna, siis kirjutatakse ühend enamasti kokku.
Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjutatakse põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend aga lahku.
KOKKU: ooperiteater , loodetuul, söögilaud, lapsesilma, linnulaul
LAHKU: direktori tool, vanaisa sall, orkestri liige, lapse silmad, linnu laul
Kui sõnaühendi esimesel liikmel on täiend, siis tuleb sõnaühen lahku kirjutada.
Suure linna väravad
Kui nimi moodustab tüübinimetusega ühtse terviku, siis kirjutatakse ta sellega kokku.
Supilinn, Emajõgi, Uuemõisa jne.

l7. Lühendid.(õp lk 70-77)
Algustähelühendid moodustatakse sõna(ühendi) algustähtedest – Tallinna Maksuamet = TMA
keskkool = kk
niinimetatud = nn
Lühendite kirjutamine:
Suurtähtlühendid. Asutused, riigid, ettevõtte tüübid, teosed, mõisted, nädalapäevad.
Väiketähtlühendid: tavalühendid.
Katkendlühend: 1. silbi täishäälikuni: kl – klass, klaas, tr - trükk
2. silbi täishäälikuni: õp – õpetaja, sept – september
3. silbi täishäälikuni: õpil – õpilane, teadusk – teaduskond
Esiosa lühendatud: Lad-Ameerika
Järelosa lühendatud: emeriitprof, postiaadr
Mõlemad lühendatud: Lad-Am, õpil-nõuk
Katkendlühendi moodustavad sõna algushäälikud kuni 1., 2., või 3. silbi täishäälikuni.
Konsonantlühend: moodustatakse sõna kaashäälikuist.( raamatukogu – rmtk, miljon – mln )
Valik tavalühendeid:
aj – ajutine mld – miljard
dl – dessertlusikatäis mln – miljon
end. - endine ins - insener
pms. - peamiselt p.o – peab olema
j – jõgi, jagu prl – preili
j.a – juures asuv rmtk – raamatukogu
jrk – järjekorranumber rkl – riigikoguliige
jsk – jaoskond sl – supilusikatäis
kd – köide stj – saatja
khk – kihelkond tl – teelusikatäis
kt – kohusetäitja tlk – tõlkija
lj – linnajagu ukj – uue kalendri järgi
lo – linnaosa vkj – vana kalendri järgi

18. sõnade igaüks, emb- kumb käänamine.(õp lk 149)
Igaüks, emb- kumb on määratlevad asesõnad.Nende sõnadega väljendatakse, et miski on terviklik või et esindatud on mingi hulga kõik liikmed või osa neist. Käänamises on nad erandlikud.
Igaüks (käändub viimane osis ) – Igaühe : igaüht või igaühte: igaühesse: igaühes jne.
Emb-kumb (käänduvad mõlemad osised) – emma -kumma: emba - kumba : emmasse -kummasse: emmas -kummas jne.
Igaüks viitab hulga igale liikmele eraldi, emb-kumb aga ühele kahest võimalusest. Ühine on igalühel ja emmal-kummal see, et nad esinevad põhiliselt ainsuses.
19. keskvõrre ja ülivõrre. ( ja)
20. Vokaalivaheldus – Eks ämm söö kodus sütt. Kass kõrtsis ei käi. ( (õp lk113, 117 ja 141)
Mitmuse osastava tunnud -id liidetakse sõna A-tüvele.
Pikk vokaal lüheneb, kui sõnale lisada -di lõpp:
Suu + id -- > suid
idee + id -- > ideid
Kui A-tüve lõpus olevale -i tunnusele liita -id, siis lisandub ka -e:
Kauni + id -- > kauneid
nooruki + id -- > noorukeid
Tunnus -sid lisatakse B-tüvele.
kõne(t) + sid -- > kõnesid
koi(d) + sid -- > koisid
tibu + sid -- > tibusid
õde + sid -- > õdesid
Lühike mitmuse osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel.
B-Tüvi
E -- > I kuuske ------- > kuuski
õnge ---------- > õngi
I -- > E kassi ---------- > kasse
pilti ---------- > pilte
U -- > E kändu --------- > kände
silmu ---------- > silme
Kass kõrtsis ei käi.( a, õ, i,ei,äi)
A ----- > U
pauna ---- > paunu
õuna----- > õunu
ilma------ > ilmu
heina----- > heinu
väina----- > väinu
Eks ämm söö kodus sütt.( o, e, u, ä, ö, ü)
A ------ > I
koera ------ > koeri
venda----- > vendi
hulka----- > hulki
pärna----- > pärni
Sööta----- > sööti
külma---- > külmi
Keskvõrde moodustamine:
A --- > E halva ---- > halvem
musta --- > mustem
U --- > E loiu ------ > loiem
järsu ----- > järsem
Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav, lühikest ülivõrret moodustada ei saa.
Kõige roosam, kõige hapum, kõige läilam
Vokaalivahelduse teel on lühikest ülivõrret võimalik moodustada sõnadest, millel on olemas lühike mitmuse osastav.

E --- > I halvem ----- > halvim
suurem ----- > suurim
U --- > E imelikum --- > imelikem
ohtlikum ---- > ohtlikem
Http://www.eki.ee/ keeleabi /
http://www.koolielu.edu.ee/ortograafia
http://www.priimagi.sauropol.co m