rakendab omandatud keeleteadmisi perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekstide koostamisel tavakohast Lauseõpetus ja õigekiri ülesehitust ja vormistust. Lause. Lause suhtluseesmärgid. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide. Täiend. Korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite kirjavahemärgistamine, koondlause. Lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine lauses.
Töövõttena kasutati obligatoorsete lauseliikmete puudumise märkamist ja korrigeerimist, kasutades lapse enda jutustuse salvestust ning lause lõpetamist ja lause reprodutseerimist. Peale abiga korrektse lause moodustamist pidi laps terviklauset kordama. Enne, kui laps jutustama pidi, analüüsiti teksti täiskasvanu suunavate küsimuste toel. Antud etapi lõpuks sai laps iseseisvalt hakkama mitmuse osastava käände moodustamisega ning lause moodustamisega, kus olemas kõik obligatoorsed lauseliikmed. Seega võib antud osa kohta öelda, et kõik püstitatud eesmärgid lausete parandamise ja mitmuse osastava käände moodustamise osas said täidetud. Kokkuvõtvates tegevustes (2 tegevust) kinnistati eelnevates tegevustes kujundatud suulise tekstiloome oskusi: sidusa ja tervikliku teksti äratundmist, pildiseeriate järjestamist, jutustamist, arvestades jutustuse põhistruktuuri, liitlausete moodustamist, erinevate sidendite kasutamist lauses. Peamiste võtetena kasutati lapse jutustuse
,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed – subjekt (S) ja predikaat (P) – on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm „lauseliige”; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm „mõisteväljend”. Loogika õpetamise kogemus näitab, et need tähendused võivad omavahel segi minna.
,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed subjekt (S) ja predikaat (P) on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm ,,lauseliige"; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm ,,mõisteväljend". Loogika õpetamise kogemus näitab, et need tähendused võivad omavahel segi minna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
