ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Kuigi julmusega võib kaasneda hukkamõist, ei tuleks sellest siiski hoolida, sest lõpuks kujuneks see välja halastavamaks kui liigne halastus. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus?
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
mõeldavast saarest, sest suurim mõeldav saar oleks peale kõige muu ka olemas. Et meil on võimalik sellest suurimast ehk täiuslikumast mõeldavast saarest mõelda, siis ta peab olema olemas. Selline arutlus tundub küll absurdsena, ent Gaunilo väidab, et ta pole absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
püüti ületada müütide allegoorilise tõlgendamisega, mis pidi vastuvõetamatutele müüdiosadele andma tähenduse, mis oleks kultuuriliselt aktsepteeritav. Stoas tõlgendati üldse kõiki traditsioonilisi jumalaid ühe ühtse jumala väljendustena, Zeus-logos`e avaldustena. Teda omakorda mõisteti aga sisemise mõistuspärase jõuna, mis juhib maailma. Sellist jumala ja maailma vahekorra käsitlust, kus jumalat mõistetakse mitte välise, teispoolse, vaid maailmast lahutamatu algena, on hiljem hakatud nimetama panteismiks. Stoikute füüsika kõige iseloomulikumaks küljeks oli aga õpetus sellest, et maailma-protsess on oma kulgemises paratamatu. Ühelt poolt pidi selles ilmnema küll jumala ettehooldus, pronoia (lad. k. providentia), mis on kujundanud siin maailmas kõik inimese jaoks parimal viisil. Teiselt poolt avaldus see ettehooldus inimese jaoks aga maailmaprotsessi vääramatusena, mida stoikud kreeka keeles märkisid
Seega tähendab sisemiselvabadusel ning välisoludest sõltumatusel. südamehaigustest - peaaegu 50% kasvajatest. Meil on valida - kas VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist Subjektiivse heaolu käsitlustes on kaks lähenemist:• eudaimooniline ja preventsioon täna või interventsioon hiljem - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema hedooniline heaolu 15. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus Kaks peamist • Eudaimooniline heaolu – personaalne areng ja täiustumine (fulfilment)
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Teele Jänes Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain..........................................................................
Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad Töösisekorraeeskirjad on dokument, mis määratleb tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Töösisekorraeeskirjad on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks. Küsimustes, mis ei ole töösisekorraeeskirjadega kindlaks määratud, juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest. Tööandja tutvustab töösisekorraeeskirju, samuti nende muudatusi ja täiendusi igale töötajale eraldi allkirja vastu. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega. 7
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
klassis .............................................................. 26 4 SISSEJUHATUS Tänaval vastutulevatel jooksjatel ja ratturitel on tihti kõrvaklapid peas. Jõusaalis mängib raadio, üha rohkem treenereid kasutavad oma treeningtundides muusikat. Lisaks tantsimisele, iluvõimlemisele, iluuisutamisele, zumbale jms, kus muusika on lausa lahutamatu osa treeningust, on see omal kohal ka paljude teiste erinevate spordialade puhul. Kuid miks kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa? Käesoleva uurimistöö teema on „Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel“. Teema valimisel oli oluline, et see oleks huvitav nii autorile kui ka laiemale üldsusele. Sarnaseid uuringuid on Eestis teostatud suhteliselt harva, ning analoogset uurimust, mis
· Kui neid seadusi targalt kasutada, saame oma töödega valmis kiiremini ja lihtsamalt, kui ei ürita ja pinguta kuid ära oota iial tulemust. · Kui vaatame maailma rahulikult ja avatud meelel, siis tõde avaneb meile. Tao õpetab järgima looduse teed ja tuletab meelde, inimesed, on osa loodusest. Taiji hing ja füüsilised harjutused aitvad inimesel mõista looduse rütmi ja liikumist, tundma, et inimene on looduse lahutamatu osa, õpetab inimest saama osa looduse lõpututest jõuvarudest, liikumise ja muutumise seaduspärasustest, et saada sellest endale abi. (http://taijiklubi.ee/taiji/; 07.02.13) 3.2.3 Tai-ji kui ravi meetod Taiji kui iidne sisemine võitluskunst - rajanedes lõdvestusel, pehmusel ja seostatud hingamisel - vähendab regulaarse ja korrektse harjutamise korral stressi, parandab füüsilist vormi, kontsentratsiooni ja üldist heaolu. Taiji on väliselt rahulik ja väljapeetud liigutustega
3.2. Matmisrituaalid: 3.2.1. Ärasaatmine Tavaliselt toimusid matused päeval, seetõttu toimus ärasaatmine hommikul vara, kuna lõunaks oli vaja jõuda kirikusse. Koolja ärasaatmise päev kujunes kogu kombestiku tähtsaimaks ja rahvarohkeimaks päevaks. Peale sugulaste osales matustel kogu küla. Kagu-Eestis viidi puusärk toast välja laulude, kõnede, palvete ja õnnistamissõnade saatel (Paenurm 1995: 54), vene ärasaatmise lahutamatu osa oli nutunaiste itkemine (Kostomarov 1995: 208). Luterliku matusetalituse läbiviija oli veel 20. sajandi esimesel poolel kirikuõpetaja, kuid kodustel talitustele ta sageli ei osalenud. Igas külas jätkus jumalakartlikke inimesi, kes võtsid surnu juures üles laulu või lugesid palvet. Kodust talitust võisid läbi viia ka külakooliõpetajad (Paenurm 1995: 54). Vene külades kutsuti ärasaatmisele preester või diakon, kui sellist
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad..........................................................................
Erinevates maades, kus kalvinism levis nimetatakse seda erinevalt. Reformatsioon Inglismaal Inglasimaal valitses Henry VIII. Reformatsiooni alguses polnud ta reformatsiooni ideedest huvitatud, aga seoses isikliku elu probleemidega, muutis ta meelt. Kuna Henry VIII ei saanud järglasi, tal polnud poega, oli tal mure troonipärijaga, siis soovis ta oma abielu lahutada ja sõlmida uue abielu. Katoliku kiriku pea Rooma paavst keeldus, kuna katolikus kirikus on abielu püha ja lahutamatu. 1534 lõi Henry katolikust kirikust lahku ja lõi uue kiriku ning nimetas ennast selle kiriku peaks. Seda nimetatakse anglikaani kirikuks. Katoliku kirikuga seotud asutused suleti ja maad võeti kõik ära. Kirikuuuenduse tähtsaimaks uuenduseks oli ingliskeelne jumalateenistus ja indulgentsite müügi keeld. Ususõjad Euroopas Inglismaal Pärast Henry VIII surma sai troonipärijaks tema esimesest abielust sündinud
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
õigusnorm, riigi poolt kehtestatud, dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid. 1. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted on kasutusel kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides.Tähtsaimad neist on ÜRO põhikiri ja Inimõiguste deklaratsioon. Eesti põhiseadus deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib riigi territooriumil rakendada otseselt. Kollisiooni korral kohaldatakse EL õigust. EL teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, liidu enda õigusloome.
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub disk...
Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus, sest kunagi lõppeb see ilus, see määritakse verega, see rüüstatakse ja uputatakse pisaratega. Armastusel ei ole piire, teda ei saa panna lukutaha, hoida kinni üksikus ruumis. Armastus on ja jääb kõikide meie ellu, ta painab meid, ta rõõmustab meid, ta paneb meid proovile, ta määrib meid kokku verega, ta tekitab arme südamesse, kuid siiski on see meie lahutamatu osa elust. Pane käsi vastu rinda ja tunneta oma südametukseid. See on su elu kell, mis loendab allesjäänud hetki. Ühel päeval jääb see seisma. See on täiesti kindel ja sa ei saa sinna mitte kui midagi parata. Nii et ühtki hinnalist sekundit ei ole sul enam raisata. Aja oma unelmaid taga energia ja kirega või oled nad niisama hästi kui kanalisatsioonist alla lasknud. Viimast korda küsin sinult, issand, mis on need inimesed sulle teinud? Sa oled ju vägev, et
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
............................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 6 p 2 sätestab gümnaasiumi lõpetamise tingimused, milles on öeldud, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. Õpilasuurimuse ja praktilise töö juhend (edaspidi UPTJ) on Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (edaspidi KJPG) õppekava lahutamatu osa. Õpilasuurimuse koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend on vormistatud uurimistöödele esitatud nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda
Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta. NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST 1. Konstitutsiooniline: PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. 2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni:
tegeleva asutuse (edaspidi avalik mäluasutus) kogus; 2) audiovisuaalne teos või fonogramm, mida talletatakse avaliku mäluasutuse kogus; 3) audiovisuaalne teos või fonogramm, mis on toodetud Eesti Rahvusringhäälingu poolt kuni 2002. aasta 31. detsembrini (kaasa arvatud) ja mida talletatakse Eesti Rahvusringhäälingu arhiivides; 4) õiguste objekt, mis sisaldub punktides 1–3 nimetatud teoses või fonogrammis või moodustab selle lahutamatu osa. 7 (2) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse samuti käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1–3 nimetatud teosele või fonogrammile, mida ei ole kunagi avaldatud või mida ei ole kunagi edastatud, kuid millele on 1. lõikes nimetatud asutus võimaldanud autori või autoriõigusega kaasnevate
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkag...
kes ostab vähemalt 30€ eest, kaardi tasuta. Hiljem on kliendikaardi hind 3€. Hinnasoodustused – ettevõte teeb hinnasoodustusi gruppide toitlustamisel. Jagame ka koostööpartneritele (majutusasutustele) soodustusflaierid eesmärgiga, et nad neid enda klientidele jagaksid. Maksevõimalustest on toor- ja mahetoidu kohvikus võimalik tasuda sularaha ja pangakaardiga. 5.4 Jaotuskanalid Kuna Internet on tänapäeva inimese üks peaaegu lahutamatu osa päevast, siis on üheks ettevõtte turunduskanaliks kohviku kodulehekülg, kus saab reklaamida menüüd ning on võimalik tutvuda ettevõtte missiooniga. Samuti on võimalik sealt näha kohviku iganädalasi päevapakkumisi. Menüü on mitmekeelne nii, et ka Kuressaarde tulevatele turistidel oleks võimalik kohvikus pakutavaga tutvuda. Kuna tänapäeval ei kasuta erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid enam vaid
tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. 29. Tööandja kohustused 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja
Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe ja sama värsi kestel, päädides subjekti ,,lagunemisega" või lahustumisega keelde ja poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik ülepakkumus
Sellepärast on hakatud rääkima n.-ö. ,,kahest" Aristotelesest. Aristotelese õpetus neljast põhjusest (vt. allpool), mis on ka tema loodusemõistmise aluseks, on aktuaalne ka praegu. 4 ARISTOTELES MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKAST Aristotelese veendumuse järgi ei saa eksisteerida ideede- ja asjademaailm teineteisest eraldi, nagu see Platoni õpetuses oli. See oleks absurdne. Iga asi on mateeria (hyle) ja vormi (morphe) teineteisest lahutamatu ühtsus. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne. Igasuguse liikumise tähtsaim algpõhjus on EESMÄRK (telos). Ka jumal on maailma suhtes eesmärk. Ta on üksnes eeskuju, jumal-filosoof, kes mõtleb iseenese mõtlemist. Aristotelese õpetus ei ole religioosne. Aristotelese ÕPETUS NELJAST PÕHJUSEST Mis tahes asja mõistmiseks tuleb lähtuda MIKS?-küsimusest: MILLEST?, MIS?, KUST? ja MILLE JAOKS? 1. Millest asjad tekivad? 2. Mis need tekkinud asjad on?
........................................... 13 3.5 Efektiivse kuulamise barjäärid............................... 16 3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine........... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni,
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. ...
rahvausk on aidanud katoliiklusel püsida. Paralleel Indiaga: budism hävitati moslemite rünnakuga (budismi keskused olid kloostrid, mille hävitamisega kadus ka budism), aga hinduismi ei saanud rahva seast kaotada. Mida rikkalikum, eripalgelisem, mitmekesisem on usund, seda rohkematele ta midagi pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud kohalike kommetega on kultuuri lahutamatu osa; ka hinduism, loodusrahvaste usundid) . Kristlus on organiseeritud, kristlased organiseerunud, kristlus on kultuurist lahutatud. Rahvausk on kollektiivne nähtus, paljud inimesed jagavad seda. Tänapäeval on traditsiooniliste rahvausundite elementide kõrvale uued kerkinud. 1960. aastail on rahvausundi traditsioon talupojakultuuri hävitamise tagajärjel Eestis katkenud. Rahvausundi kombed on uuesti korjatud/kasutusele võetud, järjepidevust üldiselt pole.
komisjon kümne punktilise ühismeetmeprogrammi. Prantsusmaa ja Saksamaa olid eriti vastu kavatsusele anda üle kutseõppele vastutuse ühendusele. Muutused vastaseisus leebusid, kui 1969 aastal Haagis toimunud tippkohtumisel sotsiaalpartnerite kaasamisel sotsiaalprobleemide lahendamisel nähti kutseharidust ja koolitust. Yom Kippuri sõda (1973) ja majanduskriis tugevdas seda suundumust. 2000 aasta Lissaboni strateegia lahutamatu osa olid haridus ja koolitus eelkõige seoses sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamisega. Nimelt deklareeriti, et tuleb parandada tööturu toimimist, parandada piiride ülest kutseharidust ja, et kvaliteetne haridus on olulise tähtsusega tugeva majanduse ja õiglase ühiskonna seisukohalt, et tuleks toetada teadusuuringuid alates idee väljatöötamisest kuni rakendamiseni ettevõtte tasandil
vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik , suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks riigi ja õiguse omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Õiguse seos poliitikaga. Õigus ja poliitika on omavahel tihedalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Poliitika hõlmab kõiki neid
Kiindumusisik, kelleks lapse esimesel kahel eluaastal on peamiselt ainuisikuliselt ema, kehastab lapse jaoks omamoodi empaatilist turvalisuse tugipunkti (secure base ing.k.) – turvalist sadamat, mille juurde tormi korral naasta, et siis taas ohu taganedes tagasi laia maailma purjetada. Kui laps tunneb ennast mingil põhjusel ohustatuna, olgu selleks siis reaalne alus või mitte, aktiveerub tema kiindumussüsteem kui erinevate psüühiliste ja füüsiliste tegurite kogum, mille üks lahutamatu osa on kiindumuskäitumine. Laps otsib kiindumuskäitumisena võimalikult kiiresti turvalist tugipunkti ehk ema lähedust, mis võimaldab tal oma emotsioone ema emotsioonidega harmoniseerida – rahulik ema rahustab ka last -; ema puudumine lapse nägemisulatuses põhjustab lapse nuttu ja temapoolset primaarse hooldaja otsimist, sest laps on psüühikat üleliigselt koormavate emotsioonidega (hirmuga) üksi jäetud. Samuti käitub (empaatiliselt) ema, kes väikelast silmist kaotades
Keele iseärasused iseloomustavad ka kõnet. Kuid keel ei ole kõnega samane. Keel üldine, suhteliselt muutumatu ja staatiline süsteem, mis peegeldab sjandite jooksul fikseeritud kollektiivset inimkogemust. Kõne individuaalne, alati konkreetne, konkreetses ajas ja ruumis muutuv. Keelel on tempo, intonatsioon, emotsionaalne värving jmt. Lääne-euroopaliku mõtlemise ja kultuuri käsitlus on alates antiikajast olnud lahutamatu keele mõistmisest. Lääne-euroopa filosoofia ja kultuuri ajalugu on olnud püüd leida ainuõiget mõistuslikku alget e kõige õigemat tõelisuse kirjeldust, sest filossoofide küsimuste lahendus sõltus sellest, kuidas käsitleti keelemärki ja selle suhet asjadesse. L. Wittgensteine oli arvamusel, et tuleb luua uus formaliseeritud keel, mis oleks vaba tavakeele laialivalguvusest. Tema arvates on keel just see, mis määrab meie mõtlemise.
KASUTAMINE: Õli ja tärklist sisaldavaid seemneid (sojaube) kasutatakse väga erinevate toiduainete valmistamisel (nt. sojaõli, sojapiim, sojajogurt, tofu jne.). Sojatooteid peetakse paljudest loomsetest analoogidest tervislikumaks, samas on need küllalt sageli allergiatekitajaks. Arvestatav osa maailmas kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt modifitseeritud Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides. Lahutamatu osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs. 48. Oliivipuu viljade õlisisaldus, õli kasutamine. Oliivipuu viljad sisaldavad kuni 70% rasvu. Rohelisi oliive tarvitatakse toiduks soolatult, musti peamiselt marineeritult. Küpsetest viljadest pressitakse vitamiinirohket oliiviõli. Oliiviõli parimat sorti provanksõli kasutatakse: söögiõlina, konservitööstuses, meditsiinis, kosmeetikas.
jätnud Moskvale kahtlust, et Eestilt pole teravaid reageeringuid oodata ka veel järsemate ettepanekute puhul. Seega võidi julgelt tugevdada poliitilist survet Balti riikidele, et saada kätte MRP-ga lubatu. (Ibid.) Eesti okupeeriti Punaarmee poolt 17. juunil 1940. aastal ja 6. augustil 1940 liideti Eesti NSV Liiduga. Uus võim alustas laiaulatuslikke repressioone Eesti elanike vastu. (Pajur et al. 2005: 176-177) Repressioonid ja terror olid 1930. aastate nõukogude ühiskonna lahutamatu kaasnähtus, mille aluse ja põhjendusena käibis Stalini tees klassivõitluse teravnemisest sotsialistliku ühiskonna 6 rajamise ajal. Nõukogulikus praktikas tähendas klassivõitlus valitseva partei, riigivõimu ja julgeolekusüsteemi õigust kindlaks määrata "klassivaenlane", teostada massirepressioone,
· Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, terpenoidid), alkaloidid, fenoolsed ühendid. Vesi, Mineraalained jagunevad makro ja mikro aineteks (Makro: N, S, P, Fe; Mikro: Si, B, Ca, Mn), Sahhariidid e
-d, mis on tööülesannete kirjelduses märgitud. Tööül-te kirjeldamisel ei saa kirjeldada iga töötaja ,,liigutust, mida ta peab tegema". Töötaja on kohustatud täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Samuti on tööandjal õigus töösuhte ajal täpsustada töötaja ülesandeid. Tööül.-te kirjelduse võib esitada täies mahus kirjalikult TL-s aq selle võib ka esitada eraldi dokumendina, mis moodust. TL lahutamatu osa. Pooled peavad tööül.-te kirjelduse allkirjastama. 4. TLS ei sätesta nõuet, et TL-s tuleb kindlaks määrata töötaja kutsenõue. 5. Ametinimetus, kui sellga kaasneb õiguslik tagajärg. TLS näeb ette TL-s ametinimetuse fikseerimise vaid juhul , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Õigusliku tagajärjena on eelkõige silmas peetud töötaja õigust soodustingimustel saada vanaduspensionile. 6
Huvitaval kombel ilmneb sama kasulik/uudne dihhotoomia ka sama klt erinevate ettevõtete seas (ettevõtteklt) – ettevõtted, kes teevad palju kasulikke asju, teevad suure tõenäosusega vähem läbimurdelisi avastusi vms fundamentaalselt uut. Rääkimine ja mõtlemine Rääkimine kui eneseväljenduse vorm (lääneklt) vs rääkimine kui mõttetühjuse näitamine (idaklt). Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui põhiõigus, mõte on sõnast lahutamatu. Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad räägivad oma lastega vähem kui USA emad. On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Rääkimise ja mõtlemise seosed: Raveni progressiivsete maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression)
Neid akte võtavad vastu erinevad riigiorganid oma pädevuse piires. Õigustloov akt on selline riigist lähtuv akt, mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisele. 29.. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana. – Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks esmast ja teisest õigust. Nende tähendus liikmesriikidele on mõneti erinev. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
1. Avalikus sektoris töötav planeerija ei pea, ega tohi, omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. Ta peab jääma ülesande püstitaja (poliitiku) poolt seatud formuleeringute ja reeglite raamidesse ja ei tohi segada planeerimistegevusse omi väärtushinnanguid, mis erinevad poliitikute poolt seatud raamidest ja põhimõtetest. 2. Planeerija ei saa, ega tohi, käituda väärtusneutraalselt. Hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi lahutamatu osa, ning planeerija, lähtudes oma erialakompetentsusest, on igati õigustatud ja kohustatud kasutama kogu oma intelligentsust ja südametunnistust parima planeerimislahendi saavutamiseks (kuni otsustamishetkeni välja). 13. Planeerija missioon, asulaplaneerimise eesmärk Planeerijal on tänapäeval kolm olulist ülesannet ehk missiooni oma erialases töös: 1) Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? Planeerijal on lähtuvalt
Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. 29.Tööandja kohustused 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja
Seega sõltub teine allüksus otseselt esimese allüksuse tööst: ühepoolne sõltuvus. Vastastikuse sõltuvuse korral mõjutab ühe allüksuse puudulik töö ka teisi allüksusi ja vastupidi. 39 Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus. + Mehitamine Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine on organiseerimisest lahutamatu. Muudatused organisatsioonis tähendavad muudatusi ka isikkoosseisus. Mehitamispoliitika on aluste, reeglite ja seisukohtade kogum, millest mehitamisel lähtutakse. Isikkooseisu arvestus Isikkoosseisu planeerimisel prognoositakse vajadust nii kaugele ette kui võimalik, määratledes vajalike töötajate arvu töökategooriate lõikes ja nende värbamise viisid. Organisatsiooni pikaajaliste plaanide tegemisel tuleks tingimata:
........................................................................ KOKKUVÕTE.......................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade noorte peamistest vaimse tervise probleemidest, ning anda infot, mis aitaks noortel otsida abi. Vaimne tervis on üldise tervise lahutamatu osa. Terviseinfo.ee andmetel HBSC (2014) uuringu järgi on levinumaks tervisekaebuseks poiste seas ärrituvus ja halb tuju, mida esineb 41% ning raskused uinumisel 40% poisil, tüdrukute seas on 1 levinumaks probleemiks kurvameelsus 51% tüdrukul. Vaimse tervise probleemid võivad esineda ka mitmekesi koos või siis ühest probleemist saab alguse teine probleem.
a. .................................60 Lisa 10 Uuringutes esindatud ettevõtete nimekiri ..............................................................................61 .........................................................................................................................................62 3 SISSEJUHATUS Äri lahutamatu omadus turumajanduses on ettevõtluse riskid, mis on seotud pankrotiohuga. Firma pankrotiohu uurimine on vajalik nii aktsionäridele, firma juhtkonnale, krediitoritele, äripartneritele kui ka konkurentidele. Kui võimalikult varem on avastatud pankrotiks juhtiv trend , seda varem on võimalus korraldada meetmed äriühingu päästmiseks, ja seda suurem on tõenäosus, et ettevõtte väljub kriisist. Pankrotiohu prognoosimiseks on välja töötatud erinevad metoodikad. Osad neist annavad
sotsiaalpoliitilises kontekstis traditsiooniliselt kui inimeste ohutuse/kaitstuse puudumist, mida põhjustavad erinevad riskid ja ohud (Lahikainen & Kraav, 1996, 111), turvatunne võib tegeliku kaitstusega olla kooskõlas, aga täielikku vastavust selles olla ei saa. Turvalisuse olemus ilmneb läbi ebaturvalisuse/kaitsetuse dimensioonide, neid võib fikseerida · Inimsuhted - pere- ja sugulussuhete ning muude Kaitsetuse lahutamatu osa on hirm: see on enda ja inimsuhete välismaailma suhete väljendamisviis ja igas vanuses teatud probleemid, üksindus, suhte katkemine, lähedase määral paratamatu osa elust (Lahikainen & Kraav, 1996). inimese Et mõista turvalisust laste aspektist, tuleb keskenduda
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
Keel on märgisüsteem; Saussure'i arvates: · Märk on suvaline, arbitaarne kägu ei ütle kukkuu, see on tema häälitsus, mille inimkeeles kirjutamine on ainult märk. Erinevates keeltes teeb kägu erinevaid hääli. Näiteks eesti keeles teeb lehm ammuu, vene keeles muu. Lehma keeles aga ei ole silpe, need on meie suvaline kokkulepe selles suhtes. · Tähistaja on lineaarne märgid moodustavad rea. Märk on tähistaja tähistatu lahutamatu kompleks (keel); kõnes on nad lahutamatud: heli Kõne mõte Keele tähtsaim osa on seos tähistaja ja tähistatu vahel. See on märgisüsteem. Tähistaja ei ole heli, vaid abstraktne, akustiline kujund Tähistatu ei ole asi, ega mõte, vaid abstraktne mõte. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega.
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
