Sotsiaaltöö teooriad (0)

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud:  Mõdriku 2022


Kalle juhtum  1. Kuidas  mõjutavad  lapsepõlves  kogetud traumad edasist  elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ?    Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga).   Ta   nimetas   seda   monotroopsuseks.   Selline   suhe   on   kvalitatiivselt   erinev   kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani.   Monotroopsuse   teooriast   arenes   emaliku   deprivatsiooni   hüpotees,   mis tähendab,   et   laps   käitub   viisil,   mis   kindlustab   kontakti   ja   läheduse   hooldajaga.   Kui   laps tunneb   ohtu,   siis   annab   ta   hooldajale   signaali   –   selleks   võib   olla   nutmine,   naeratamine, liikumine vms. Hooldaja vastab sellele instinktiivselt.  Laps peab saama kiindumusobjektilt pidevat hoolitsust vähemalt esimesel kahel eluaastal Bowlby (1951) väitis, et on olemas kriitiline periood emaliku hoolitsuse saamiseks. Enamiku laste puhul on see vähemalt 12 kuud, kuid hoolitsuse pikkus võiks olla 2,5–3 aastat. Kui kiindumussuhe   katkeb   või   saab   häiritud   esimese   kahe   aasta   jooksul,   siis   kannatab   laps pöördumatute   pikaajaliste   tagajärgede   all.   Selline   risk   võib   kesta   isegi   viieaastaseks saamiseni. Bowlby   kasutas   terminit   emalik   deprivatsioon,   et   viidata   ema   kaotusele   või   temast eraldamisele,   samuti   kiindumussuhte   mittetekkimisele.   Emaliku   deprivatsiooni   hüpotees rõhutab,   et   pidevad   häired   kiindumussuhtes   põhjustavad   lapsel   pikaaegseid   kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid raskusi. Kuna Kalle varasest lapsepõlvest on vähe infot. Ta lapsendati,   võib oletada, et esimestel eluaastatel oli Kalle elu keeruline ja pole teada, kas tal oli kindel inimene, kellega tekkis esmane kiindumussuhe. Lugedes Bowlby teooriat, siis selleks, et inimene toimiks hästi nii sotsiaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil, on saatuslikud esimesed aastad meie elus lapsena.


Lapse ja ema suhe Kalle elus on olnud lõhutud kahel korral. Bioloogilise ema mitte tundmine ja   kasuema   surm.   Emaliku   deprivatsiooni   toimumine   ema   kaotuse   läbi   võib   olla   Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus  ●  Depressioon ●  Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2.  Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks   on   Eriksoni   psühhosotsiaalse   arengu   teooria   ja   teiseks   John   Bowlby kiindumusteooria.  Sotsiaalse   arengu   teooria   juures   on   oluline   psühhosotsiaalse   arengu   aste   1.   Usaldus   vs Usaldamatus.  Laps peab saama   füüsilist  lähedust,  soojust, silmsidet  ja vajadustele  kiiret reageerimist- nii tekib lapses turvatunne. Ka ema turvatunne peab olema tagatud isa poolt. Eriksoni teooria üldised põhimõtted: ● Teooria põhineb praktikal ● Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne ● Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi ● Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides ● Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse ● Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida.(Leuska, 2010)  


Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1) Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageerimine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6. elukuust suudab laps veidi oodata. Enne 6. elukuud on eraldatus emast lapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema turvatunne, mis omakorda tagab lapse turvatunde.(Leuska, 2010) 2) Autonoomia vs häbi (1-3 a) Kui lapsel on tekkinud usaldus vanemate ja keskkonna vastu, tahab ta hakata ise tegutsema. Olulised   on   jõukohased   ülesanded,   nende   lahendamine   suurendab   lapse   eneseusaldust   ja iseseisvust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine ja halvustamine, ka liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel on oluline rõhutada, mida laps suudab. Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (nt mängib veidi aega omaette, aga näeb ema).(Leuska, 2010) Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3)  Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui   vanemad   toetavad   lapse   tegutsemist   ja   vastavad   tema   küsimustele,   areneb   lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad   sõbrad   (mittepüsivad).   Väga   oluline   lapse   arengus   on   mäng   (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused.   Ideaaliks   muutub   vastassooline   vanem   (tüdrukutel   isa,   poistel   ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a)


Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine  - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus.   Oluline   eduelamus   -   igaüks   on   milleski   hea!   Kui   laps   ei   saa   eduelamust,   teda kritiseeritakse   ja   halvustatakse   pidevalt,   kujuneb   välja   alaväärsustunne   ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt   on   oluline   mäng.   Õppimine   toimub   samuti   läbi   mängu.   Suhted   eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5)  Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub   pidev   emotsionaalne   kõikumine,   kahtlused,   ebakindlus   (on   loomulik   selles   eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.(Leuska, 2010) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7)  Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste   kasvatamine.   Osalemine   töö-   ja   ühiskondlikus   elus.   Oma   võimete   realiseerimine, eneseteostus.(Leuska, 2010) 8)  Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline,   kas   inimene   on   rahul   oma   elatud   eluga.   Kas   on   saavutanud   enda   jaoks   tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.(Leuska, 2010) Kalle juhtumi seostamine läbi Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria Kalle varajane lapsepõlv ei ole päris täpselt teada, kas kõik tema vajadused said rahuldatud kui   ta   oli   väike.   Sellest   võib   järeldada,   et   Kallel   on   jäänud   esimene   faas   Usaldus   vs Usaldamatus   rahuldamata,   tema   esmased   vajadused:   turvatunne,   lähedus   on   jäänud   päris väiksena rahuldamata. Võimalik, et Kalle sai seda kasuvanematelt siis, kui ta lapsendati.  Kas Kallel sai tekkida kellegagi esmane kiindumus ei ole samuti teada. Kalle lapsepõlves pidi ta taluma ka väärkohtlemist oma kasuvanemate sõprade ja onu poolt ja ka see on jätnud tema hinge kindlasti haava. Kalle kasuema surm ja kasuisa lahkumine on samuti olnud ühe lapse


elus väga traagilised sündmused. Kadusid inimesed, kellega oli tekkinud side, võimalik, et ka kiindumussuhe. Ta pidi läbi elama ema surma ja leinavalu ja teiselt poolt kasuisa poolset hülgamist.  See, et Kalle ei ole osanud ka oma pere koos hoida ja lapsi kasvatada on kindlasti tema lapsepõlves kogetud sündmuste tagajärg.  http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/erikson    i_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html     John Bowlby kiindumusteooria Bowlby kiindumusteooria keskendub peamiselt lapse hirmule ja tema käitumisele ohu korral ning   tema   kiindumusisiku   reaktsioonile.   Kui   me   kutsume   kiindumust   teiste   sõnadega empaatiaks,   siis   kiindumuskäitumine   on   reaktsioon   balansseerimata   empaatiale   – signaalidele -, mida lapsevanem oma lapse suunas saadab. (Tegelikkuses ringleb suurem osa inimkäitumisest   enda   ja   keskkonna   vahelise   empaatia   sünkroniseerimise   ümber,   kuid   me võtame antud peatükis tähelepanu fookusesse kiindumuse kui käitumissüsteemi just seetõttu, et   kirjeldada   detailselt,   milline   on   sünkroonsusest   hälbiv   suhtlemine   ema   ja   lapse   vahel. Antud hetkel pole veel lihtsalt psühholoogide käsutuses parimat teooriat varase käitumusliku sünkroonsuse iseloomustamiseks.) (Liinev, 2020) Kiindumusisik,   kelleks   lapse   esimesel   kahel   eluaastal   on   peamiselt   ainuisikuliselt   ema, kehastab lapse jaoks omamoodi  empaatilist turvalisuse tugipunkti  (secure base ing.k.) – turvalist  sadamat,  mille  juurde  tormi  korral naasta,  et  siis taas ohu taganedes  tagasi  laia maailma   purjetada.   Kui   laps   tunneb   ennast   mingil   põhjusel   ohustatuna,   olgu   selleks   siis reaalne   alus   või   mitte,   aktiveerub   tema   kiindumussüsteem   kui   erinevate   psüühiliste   ja füüsiliste   tegurite   kogum,   mille   üks   lahutamatu   osa   on   kiindumuskäitumine.   Laps   otsib kiindumuskäitumisena   võimalikult   kiiresti   turvalist   tugipunkti   ehk   ema   lähedust,   mis võimaldab tal oma emotsioone ema emotsioonidega harmoniseerida – rahulik ema rahustab ka   last   -;   ema   puudumine   lapse   nägemisulatuses   põhjustab   lapse   nuttu   ja   temapoolset primaarse hooldaja otsimist, sest laps on psüühikat üleliigselt koormavate emotsioonidega (hirmuga)   üksi   jäetud.   Samuti   käitub   (empaatiliselt)   ema,   kes   väikelast   silmist   kaotades hakkab   teda   otsima   ja   leides   teda   lohutama:   oma   rahustavaid   emotsioone   lapsele demostreerima   ja   nendevahelisi   emotsioone   sünkroniseerima.   Need   on   iseloomulikud kiindumuskäitumised, mis tagavad lapsele turvalisuse ja turvatunde ehk võimaldavad lapsel sünkroniseerida   oma   emotsioone   vanema   positiivsete   emotsioonidega.   Läbi   peegeldamise


ema emotsioone tunnetanud lapsel on suur tõenäosus tulevikus kognitiivselt teiste inimeste emotsioone mõista. (Liinev, 2020) 3. Kuidas   keskkond   aitab   kaasa   sõltuvusprobleemide   tekkele   ja   nendest vabanemisele?  Keskkond mõjutab inimest väga, kas inimene on üles kasvanud armastatud pere ja lähedaste juures? Kas inimesel oli/ on olemas oma kodu? Keskkond võib tekitada stressi ning seejärel tekivad   juba   sõltuvusprobleemid.   Keskkond   aitab   kindlasti   kaasa   sõltuvuse   vabanemise protsessil. Keskkonnast sõltub inimese meeleolu ja tahe.Kalle juhtumi puhul   on keskkond koguaeg olnud põhiallikaks probleemile. Breakwell ja Rowett (1982) esitavad sotsiaalpsühholoogilise lähenemisviisi sotsiaaltööle, mis eriti rõhutab sotsiaalsete ja isiksuslike muutuste kohta kogutud materjali selle kohta, kuidas kujunevad   suhted   sotsiaalsetes   situatsioonides,   kuidas   neid   säilitatakse,   kuidas identiteediküsimused suhetuvad nähtustega nagu stigma, grupikäitumine, keskkonna mõju, territoorium ja personaalse ruumi vajadus. Süsteemiteooriad   sotsiaaltöös  pärinevad   von Bertalanffi   üldisest  süsteemiteooriast  (1971). See   bioloogiline   teooria   väidab,   et   kõik   organismid   on   süsteemid,   mis   koosnevad   all- süsteemidest ja et need on omakorda supra-süsteemide osad. Seega on inimene ühiskonna osa, ta koosneb - näiteks - vereringest. rakkudest, mis omakorda koosnevad aatomitest, mille moodustavad veelgi väiksemad osakesed. Teooriat rakendatakse sotsiaalsete süsteemide nagu grupid, perekonnad ja ühiskonnad, aga ka bioloogiliste süsteemide kohta. Süsteemiteooria: Pincus ja Minahan (1973) esitavad sotsiaaltöö suuna, mis otseselt rakendab süsteemiteooria ideid. Nende lähenemisviisi aluseks on printsiip, et inimeste rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest, mistõttu sotsiaaltöö peab tegelema selliste süsteemidega. Inimesi võivad aidata kolme liiki süsteemid: ●   mitteformaalsed  ehk loomulikud  süsteemid,  nagu  perekond, sõbrad, postiljon  või kaastöölised ● formaalsed süsteemid, nagu kogukonnagrupid või ametiühingud ● ühiskonna poolt loodud süsteemid, nagu haiglad või koolid Probleemsed inimesed pole ehk võimelised kasutama abisüsteeme, sest:


●  sellised süsteemid võivad nende elus puududa, neil pole vastavaid võimalusi või ei ole nad kohandunud olemasolevale probleemile (näiteks ei pruugi vanemal proual olla sugulasi või sõbralikke naabreid ja nii pole tal sedalaadi mitteformaalset süsteemi) ●   inimesed ei pruugi neist teadlikud olla või ei soovi neid kasutada (näit. vanemate poolt   väärkoheldud   laps   võib-olla   ei   tea,   kust   abi   otsida   või   kardab   politsei   või sotsiaalsüsteemi poole pöörduda hirmust, et ta võidakse vanematelt ära võtta, keda ta hoolimata väärkohtlemisest armastab) ●   süsteemi   poliitika   võib   kasutajatele   tekitada   uusi   probleeme   (näit.   sõltuvus, vastuolulised huvid) ● süsteemid võivad üksteisega vastuollu sattuda. Ökoloogiline  süsteemiteooria: elu mudel  Germain'i ja Gittermani  (1980) sotsiaaltöö  'elu mudel' on ökoloogilise süsteemiteooria olulisimaid formuleeringuid; Germaini   toimetatud   artiklitekogumikus   näidatakse   selle   suuna   rakendusi   erinevates sotsiaaltöö   valdkondades   (1979a).   Ta   tõestab,   et   süsteemiteoorial   on   tugevad   paralleelid egopsühholoogiaga   tähtsuse   poolest,   mis   omistatakse   keskkonnale,   tegevusele,   enesega toimetulekule ja identiteedile (Germain, 1978), kuigi mõlemad ideestikud on kontseptuaalselt erinevad ja kasutatavad ka iseseisvatena. 'Elu mudel' käsitleb inimesi pidevalt adapteeruvaina interaktsioonis   oma   keskkonna   paljude   erinevate   aspektidega.   Nad   ühtaegu   muudavad keskkonda ja muutuvad selle mõjul. Kui me suudame areneda muutuse kaudu ja seda toetab keskkond, toimib vastastikune adaptatsioon. Sotsiaalsed   probleemid   (näit.   vaesus,   diskrimineerimine,   stigma)   reostavad   sotsiaalset keskkonda   ja   vähendavad   vastastikuse   adaptatsiooni   võimalusi.   Elussüsteemid   (inimesed üksikuna ja gruppides) peavad püüdma säilitada head kohanemist oma keskkonnaga. Me kõik vajame rahuldavaid sisestusi (näit. infot, toitu, ressursse), et end säilitada ja areneda. Kui   transaktsioonid   rikuvad   adaptiivset   tasakaalu,   järgneb   sellele   stress,   mis   põhjustab probleeme meie vajaduste ja võimete ning keskkonna vahelises kohandumises. Stress tekib: ●   elumuutustest   (arengumuutused,   muutused   staatuses   ja   rollis,   eluruumi ümberkorraldamine) ● keskkonna survest (ebavõrdsed võimalused, karm ja vastutulematu töökoht) ● interpersonaalsetest protsessidest (ekspluateerimine, vastuolulised ootused).


Nagu   väidab   ka   kriisiteooria,   ei   tekita   kõik   võimalikud   stressi   põhjustavad   sündmused tegelikku stressi. Kas stress tekib või ei. sõltub isiklikest ja keskkonna teguritest, aga eriti sündmuste tajumise viisist (selles mõttes rõhutab elu mudel eriti mõtlemis- ja välismaailma kontrollimise   võimet).   Sotsiaaltöö   peaeesmärk   on:   'inimeste   adaptiivsete   ja   keskkonda mõjutavate võimete arendamine, nii et transaktsioonid oleksid võimalikult kohanduvamad' (Germain ja Gitterman, 1980, lk. 10). Kuna selles ei sisaldu keskkonna muutmise ideed, siis rõhuasetus adaptiivsusele illustreerib seda, kuidas ökoloogilis teooriad käsitlevad baasilist sotsiaalset ülesehitust, pigem loobudes radikaalsetest ühiskondlikest muutustest. https://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt%F6%F6%20kui %20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf 4. Sotsiaalse õppimise teooria  Albert Bandura keskendus oma uuringutes inimeste õppimisele ning laste ja täiskasvanute valmisolekule imiteerida teiste käitumist, täpsemalt agressiooni. Sotsiaalse õppimise teooria põhiseisukohad on järgmised: ●     Õppimine ei ole vaid käitumuslik, vaid pigem kognitiivne protsess, mis leiab aset sotsiaalses keskkonnas. ●   Õppimine   võib   toimuda   ka   läbi   käitumise   vaatluse   ja   käitumise   tagajärgede vaatlemise. ● Õppimine   hõlmab   vaatlust,   vaatlusest   saadud   info   eristamist   ja   otsust   käitumise tulemuslikkuse kohta (vaatlusel põhinev õppimine või mudeldamine). ● Õppija   ei   ole   vaid   info   passiivne   vastuvõtja.   Tunnetus,   keskkond   ja   käitumine mõjutavad üksteist vastastikku.   Sotsiaalse   õppimise   teooria   on   tugevalt   seotud   mudeldamisega   ja   vaatlusel   põhineva õppimisega. Bandura on välja toonud kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1.     Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2.         Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada.


3.       Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti,   raadio   ja   kirjandus).   Stiimul   võib   olla   nii   reaalsete   kui   ka väljamõeldud tegelaste kujul. (Albert Bandura, s.a)   Kui inimesed puutuvad kokku uute esemete või situatsioonidega ja käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Paljudel juhtudel ei kasuta inimesed sotsiaalsest keskkonnast õpitud vahetult pärast teabe saamist, vaid kunagi hiljem kui tekib sobiv moment. Sotsiaalse õppimise vahendusel ei õpita ainult ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumist ning võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle. Punktid, mis iseloomustavad sotsiaalset õppimist kõige paremini: ·       uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; ·       nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; ·       uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; ·       uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasa toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). (Sotsiaalne õppimne, s.a) Bandura sotsiaalse õppimise teooria rõhutab teiste käitumise, suhtumise ja emotsionaalsete reaktsioonide  jälgimist  ja  mudeldamist. Enamus käitumismustreid  õpitakse  läbi  jälgimise. Bandura  teooria järgi   mõjutavad üksteist vastastikku inimese  käitumine,  isiksuseomadused ja   keskkond.   Bandura   oli veendunud,   et lapsed, valides ja luues maailma, milles nad elavad, mõjutavad keskkonda sama palju, kui keskkond mõjutab neid. Lapsed määravad, kuidas teised suhtuvad neisse ning kuivõrd nad on ise teistest mõjutatud. Inimene   jälgib teiste     käitumist,     hindab     seda,     võrdleb     enda   käitumisega     ja     peegeldab.   Sotsiaalne õppimine  on sotsiaalse informatsiooni ja käitumise omandamine. (Karotamm, 2016) Albert Bandura teooria kokkuvõte: Bandura's Social Cognitive Theory: An Introduction (Davidson Films, Inc.)


Kalle juhtumi puhul toimus Kallel sotsiaalne õppimine just lapsepõlves kogetud ja nähtud kogemuste   põhjal.   Laps   on   vaatleja   ja   hilisemas   elus   ta   lihtsalt   jäljendab   talle   tuttavaid mustreid ja keskkonnas nähtud situatsioonide lahendusi. Ta kasuisa ei rääkinud kunagi oma probleemidest   ja   elukogemustest,   pigem   uputas   need   alkoholi.     Kallele   oli   see   teooria kohaselt „elus mudel“. Selle järgi õppis Kalle, et oma muresid ei saa kellelegi rääkida ja tekkis umbusaldus maailma vastu ning oma murede ja probleemide alkoholi tarvitamisega leevendamine. Kalle juhtumile saan veel lisada lapsepõlve trauma mõju tema hilisemale elukäigule. Juba eelpool viidatud Eriksoni arenguteooriale oleme välja toonud, kuivõrd oluline on usalduse tekkimine   varases lapsepõlves.  Kanada  arst,  trauma   ja  sõltuvuste  tekkimise   uurija  Gabor Mate   on   väitnud   oma   raamatus    In   The   Realm   of   Hungry   Ghosts,   et   enamus   vaimsete probleemide algpõhjuseks on lahendamata lapsepõlve traumad.  Ta kirjeldas, et trauma ei ole iseenesest halb olukord vaid pigem see, mis juhtub inimese sees. Inimese reageering traumale tekitab   trauma.   Inimene   põgeneb   päris   elu   eest,   sest   tal   on   liiga   valus   olla   iseendaga kontaktis. Kui lapsel on valus (hingeliselt või ka füüsiliselt) ja tal ei ole kellegagi sellest rääkida, siis ta kaotab (lahutab) iseennast. Trauma toob kaasa sõltuvuste tekkimise hilisemas eas. (Mate, 2019) Sõltuvus omakorda toob kaasa lühiajalise kergenduse, kuigi inimene võib teada, et see võib kahjustada tema tervist, ei suuda ta lõpetada. Inimesed kannatavad trauma tagajärgede   käes   ja   põgenevad   valu   eest.   Esimesena   peaks   küsima,   et   miks   valu?   Meie sotsiaaltöötajatena küsime, et miks sõltuvus? Näe inimest, mitte probleemi!


Kadri juhtum https://www.err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud-
taiskasvanuid  1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha?  Kadri   juhtum   on   küll   aastatetagune   aga   haavad   ulatuvad   siiani.   Laste   seksuaalne väärkohtlemine on küll statistika järgi langenud aga tegelikult võib selline langus olla tingitud registreerimise vähenemise tõttu, kuna 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal olid väga paljud lapsed isolatsiooni tõttu kodus.   2020. aasta statistika näitab seda, et 77% seksuaalkuriteo toimepanijatest on olnud lapsele tuttavad isikud sh.  46% pereliige või sugulane nendest 41% kasuisa, 27% isa ja 10% vanaisa. (Kriminaalpoliitika, 2020). Kadri on seksuaalselt ära kasutatud oma isa poolt ja see kestis aastaid. Miks isa selliselt käitus ei ole täpselt teada aga on võimalik, et ka tema on kogenud kunagi seksuaalvägivalda. Kadri oli isa poolt tehtavast emotsionaalselt nii halvas seisundis, et tihti ta tahtis endale viga teha. Kadri enesevigastava käitumise aitas ära hoida see, et ta istus tunde ühe koha peal ja oli jäänud endale kindlaks, et enne ta ei tõuse, kui ta on kindle, et ta endale viga ei tee. Kadri oli 5-aastane kui ta sai aru, et ta ei taha enam elada ja tahab endale haiget teha. Tollel ajal ei osanud Kadri öelda, miks ta nii tundis, aga see oli sisemine kaitsemehanism, millega endale haiget   tegemise   korral   on   füüsiline   valu   suurem   emotsionaalsest   valust.   Füüsiline   valu vallandab kehas reaktsiooni ja hakatakse tootma heaoluhormoone endorfiine. (Peaasi, 2021) Psühhodünaamiline teooria Selle teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Freudi kohaselt on isiksuses keskseks kohaks alateadvus, ehk see on, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised impulsid, instinktid, konfliktid, mis on ebameeldivad, nt hirm, piinlikkus, ärevus ja nende olemasolu endale ei teadvustata.  Isiksuse struktuur koosneb kolmest osas: Miski ehk Id, sinna kuuluvad kõik konfliktid,   ihad,   mis   on   teadmatuses.   Seda   iseloomustab   ka   ihade   kohene   rahuldamine vaatamata sellele, millised on tagajärjed.


Ülimina   ehk   Superego   võib   nimetada   Id   vastandiks,   inimene   peab   käituma   väärikalt   ja üldiseid moraalireegleid silmas pidades. Üliminas on ka tähtsal kohal see, kuidas inimene ideaalis peaks käituma. Mina ehk Ego on jällegi inimese ratsionaalne osa. Inimese käitumine peab olema reeglite ja väärtushinnangutega kooskõlas. Mina on inimese poolt teadvustatud osa. Et inimene tuleks paremini   toime   pinge,   ärevuse   ja   kriisisituatsiooniga   siis   on   olemas   kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanism   on   see,   kuidas   inimene   hakkab   käituma,   kui   ta   on   sattunud   väga ebameeldivasse olukorda. Kaitsemehhanisme on mitmeid, kuid levinumad on (McLeod, 2018): ● Eitamine-   inimese   reaktsioon   olukorra   lahendamisele,   mis   tundub   keeruline. Reageeritakse keeldumisega või eitamisega; ● Represseerimine- allasurutud mõtted, mis varjatud olekus tekitavad ärevust; ● Projektsioon-   soovimatute   mõtete,   tunnete   ja   motiivide   omastamine   teise   inimese suhtes (agressiivne või seksuaalne fantaasia); ● Nihe- tunde suunamine teisele objektile; ● Taandareng   ehk   regressioon-   taganemine   ehk   minnakse   perioodi,   kus   tunti   end turvalisena. ● Põhinevad varasematel õpitud ja omandatud käitumismustritel; ● Sublimatsioon- instinktidel põhinevad jõud suunatakse tegevustesse; ● Ratsionaliseerimine- ebasobivad põhjused asendatakse sobivaga; ● Reaktsiooni kujunemine- käitumine emotsiooni ajel; ● Samastumine agressiooniga. (Raid, 2021) Kadri   puhul   on   märgata,   et   ta   kasutas   mitmeid   kaitsemehhanisme.   Esimesena   toimus eitamine,   pikalt   ei   rääkinud   ta   kellelegi,   et   isa   teda   sellisel   viisil   kohtleb.   Teine kaitsemehhanism, mis Kadris juba lapsena tekkis oli see, et ta tahtis endale haiget teha, ta tahtis   saada   lahti   valusatest   tunnetest,   mis   väärkohtlemisest   tekkinud   oli,   ta   tahtis   selle emotsionaalse   valu   asendada   füüsilise   valuga.   See   käitumine   on   sublimatsioon   ehk ümbersuunamine. Kolmas kaitse, mida Kadri kasutas selleks, et endale mitte viga teha oli see, kui ta jäi maha istuma nii pikaks ajaks, kui vaja. 


2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald?  Kadri oli isa poolt väärkoheldud. Isa hirmutas Kadrit, et kui ta ainult sellest kellelegi räägib, siis ta teeb midagi hirmsat. Kadri on saanud lapsepõlves trauma, mis tekitas ja tekitab tal häbi ja endasse sulgumise. Kadri ei osanud lapsena vahet teha enda õigel või valel käitumisel, sest tal oli dilemma oma isa ees. Ühelt poolt oli ta laps, kes usaldas oma isa ja teisalt sai ta aru, et see   mis   isa   temaga   vahest   teeb   ei   ole   õige.   Laste   kõlbeline   areng   on   seotud   erinevate tsüklitega. Lapse kõlbelises arengus on Kohlbergi järgi 6 faasi, mis omakorda jagunevad kahekaupa kolmeks suuremaks perioodiks. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast. Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. 2) Reeglitest kinnipidamine. Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda. Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. (Leuska, 2010)    Reeglite järgimine on tähtis, sest see on vahend karistuse vältimiseks. Kadril oli hirm saada karistatud ja ta ei saanud ka hästi aru, mida isa temaga tegi. Ta sai aru, et see oli midagi teistsugust ja samas kartis ta saada isa poolt karistatud. Teda kammitses ka hirm teiste arvamuse ees ja see tekitas temas häbi. Kadri hoidis isa tegusid enda teada. II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. (Leuska, 2010)


Kadri julges juba rääkida isa tegudest oma usaldusisikule, kuid kahjuks ei uskunud ta Kadri juttu ja pidas seda teismelise kiusuks isa vastu. Isa oli lugupeetud inimene ja ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud. Kadri koges reetmist ja järjest enam klammerdus endasse. Ema poolt ei saanud   Kadri   tuge.   Ema   ei   julgenud   sekkuda,   kartes   samamoodi   ühiskonna   poolset hukkamõistu. Ta tundis end reedetuna. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5)   Sisemine   koodeks.   Olulised   on   inimese   individuaalsed   õigused.   On   õigus   seada   end ühiskonnast   kõrgemale,   oluline   on,   millistel   kaalutlustel.   Inimesel   on   kindel   ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6)  Üldinimlikud   normid   ja  väärtused.   Suutlikkus  näha   inimkonda  tervikuna.  Inimesel  on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. (Leuska, 2010) Kadri julges tulla välja oma traumaga. Ta mõistis, et peab astuma isale vastu. Ema poolt koges Kadri tõrjutust ja mittemõistmist. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. (Leuska, 2010) Kohlbergi teooriale tuginedes on moraalne areng üks osa kognitiivsest arengust. Moraal on erinevate ideaalide või põhimõtete kogum, mis aitab  eristada õiget valest ja ajendab vastavalt sellele käituma. (Mänd, 2016) Igal tasemel peaks laps mõtlema ja lahendama moraalseid dilemmasid erinevatel viisidel. Moraalseks käitumiseks, peab olema kognitiivne  võime teha moraalseid otsuseid. (Mänd, 2016) Kadri puhul sai määravaks, et tema kõlbeline areng oli seotud lapsepõlvega. Täiskasvanu ikka   jõudes   suutis   ta   tulla   oma   looga   välja   ja   kuigi   see   oli   tema   jaoks   raske,   siis moraalinormid   olid   muutunud   tugevamaks   tema   sees   ja   ta   sai   kogetust   rääkida   ning   abi otsida. Kõlbelist arengut saab arendada läbi teiste inimeste tegude analüüsi. Selleks sobivad raamatu- või filmitegelased või erinevad rollimängud, millega täiskasvanu saab last toetada. (Leuska, 2010)




3. Miks tundis Kadri, et tema on kõiges süüdi? Kadri   tunneb   end   tänase   päevani   süüdi,   ta   tegeleb   sellega   igapäevaselt   et   sellest süüdimõistmisest vabaks saada.   Kadril oli nii suur häbi, ta tundis ennast nii eba puhtana ja rikutuna. Oma lähedane rõhus sellele, et oled vastutav selle eest kui, isa läheb põrgusse. Süütunne ja häbitunne Cambridge'i   inglise   sõnaraamatu   järgi   on   süütunne   mõtestatud   lahti   muretsemise   või õnnetuse tunde abil. See tekib sellepärast, et oled teinud midagi valesti. Vale võib sel juhul olla kas tõeline või ette kujutatud. Kui teed midagi valesti või arvad, et tegid, siis esimese asjana proovid sa seda parandada. Paljud süütundega seotud keerukad juhtumid hõlmavad seda, et inimene kogeb süütunnet täiesti vale mõtteviisi järgi, et nad põhjustasid kahju või tegid   midagi   valesti.   Need   negatiivsed   emotsioonid   on   sageli   seotud   tagajärgede   valesti tõlgendamise, üle mõtlemise või üleüldise kujundamisega (Mis on süü kompleks?) Häbi tekib, kui arvame, et me pole piisavalt väärtuslikud, armastatud ja hoolitud ning pärsib tugevalt meie arengut, püüeldes paremuse suunas ning rahulolu iseendaga ja maailmaga meie ümber. (Mis on häbi?) Sellega   seostub   kriisisekkumisteooria.   Kriisisekkumine   tähendab   klassikaliselt   tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. (Payne, 1995) Kriisiteooria   käsitleb   inimest   tema   enda   ökoloogilises   perspektiivis,   tema   loomulikus inimkeskkonnas - kriisiteooria ei rõhuta mitte ainult kriisi võimalikke patoloogilisi tagajärgi, vaid ka indiviidi kasvu- ja arenguvõimalusi. Üksikute kriiside põhjused võib jagada kaheks suureks rühmaks: kriisid, mis on seotud ego struktuuri deformeerumisega (staatilised muutused, ego mis tahes osa kaotus) ja kriisid, mis on seotud isiksuse kalduvuste realiseerimise  võimatusega. Teoreetiliselt  on elusündmused kvalifitseeritavad   kriisi   põhjustavateks,   kui   need   tekitavad   potentsiaalse   või   tegeliku   ohu põhivajaduste rahuldamisele ja kujutavad endast samal ajal üksikisikule probleemi, millest ta


ei   pääse   ja   mida   ta   ei   suuda   lühikese   aja   jooksul   lahendada   ajal   ja   tavalisel   viisil. (Kriisisekkumise olemuse roll) Juhtum Kuidas keskkond mõjutab inimese elu?  Meie kõikide arusaam maailmast, olukordadest, objektidest on erinev, kuna me kõik oleme pärit erinevast kultuurilisest- ajaloolisest keskkonnast, mis on meie arusaamu mõjutanud. Kui ühe riigi piires ei pruugi olla need erinevused väga suured, siis kahe riigi piires on need erinevused kindlasti suuremad. Elizabethi juhtumi puhul ei pruugiks Eesti sotsiaalosakond ja lastekaitse osakond teha sellest suurt numbrit, kui suvisel ajal elab ema koos lapsega paadis või kui lapse hambad ei ole kõige paremas korras. Eestis tekiks kindlasti küsimus, kus on lapse isa ja millisel moel ta lapse heaolule kaasa aitab ja, kui ei aita siis, kas oleks võimalik, et ta last ka rahaliselt toetab. Antud juhtumis Hollandi lastekaitse kommentaare ei jaganud ja isa osalus on teadmata. Käesoleva juhtumi puhul mängib rolli see, et kultuurid on erinevad, standardid on Hollandis kõrgemad, kui Eestis. Kui Elizabeth elaks koos lapsega nt Tais või mõnes muus riigis, kus elataksegi hurtsikutes siis ei oleks võimude jaoks probleemi. Sotsiaalse  konstruktsionismi  järgi  sõltubki  viis, kuidas me  maailmast  aru same  ajaloolis- kultuurilisest kontekstist. Kõik teadmiste vormid, mis mingil ajal mingis kultuuris leiduvad, on   selle   kultuuri   toodang,   sõltuvad   konkreetsest   ajaloolisest   ja   kultuurilisest   kontekstist. (Strömpl, 2012) Elizabeth on saanud oma arusaamad elust samuti läbi mingite kogemuste elus. Ka teda ennast on kasvatanud kunstihingega ema ja nii püüab ta ka kasvatada oma tütart. Jaagu lugu  oli samuti  väga  kurb, inimene  on aastakümneid  virelenud  hurtsikus. Jaak oli jäänud mingisse aega kinni, tal ei olnud aimu, mis olud on väljaspool tema koobast. Sotsiaal konstruismi kohaselt jällegi on ta elanud selles keskkonnas nii pikka aega ja tema jaoks on see muutunud normaalsuseks, ülejäänud ühiskond on edasi arenenud, abivajajad on abi vastu võtnud ja teiste inimeste jaoks eksisteerivad hoopis teised normid, kui seda on Jaagu jaoks. Jaak küll kurtis, et külma ilmaga on raske aga sotsiaaltöötaja soovituse peale ei ole ta varem


soovinud oma elamisest lahkuda. Jaak on väga eraklik, mis on kindlasti tingitud sellest, et ta ei   saa   kellegagi   suhelda.   Suhtlemine   on   konstruktsionismi   seisukohast   oluline,   kuna suhtlusega inimesed loovad ümbritsevast maailmast uusi arusaamu. Suhtlemisega tahetakse anda edasi teistele mingit infot, et nad selle omaks võtaksid. Ka sotsiaaltöötaja püüdis läbi suhtluse Jaaku veenda parema elu peale aga ilmselt oleks olnud ka sotsiaaltöötajal natuke rohkem teadmisi, kuidas nii raske kliendiga hakkama saada ja teda veenda. Jaak ei oska unistada inimestega suhtlemisest, kuna iga tema päev on võitlus, et elus püsida. Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine.


Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi? Sotsiaalpsühholoogia   teooriatest   on   oluline   kommunikatsiooniteooria.   See   käsitleb   kuidas mõjutab ühiskond ja inimeste lähedussuhted ning nendega seotud faktorid inimeste suhteid. Kõik on omavahel süsteemis – indiviid, perekond, sotsiaalne grupp, informatsioon nende vahel ja sellele reageerimine. Informatsioonile reageerimine on seotud faktidega mida me oleme teada saanud ja nendega seostuvate emotsioonide, mälestuste ja tunnetustega (kuidas me oleme seda infot tajunud ka hinnanud). Samas on taju selektiivne, sest meil on sisemised reeglid info jaoks, mis põhjustab tähelepanu pööramise mingitele osadele ja samas mingid küljed infost jäävad tähelepanuta. Paljudel inimestel on suhtlemisraskused, sest nad võtavad saadud infot  vastu valikuliselt,  neil on raskusi infost arusaamisega ning nad tõlgendavad saadud tagasisidet puudulikult -  tekivad info töötlemise blokid. (Payne, 1995) Enamus kommunikatsioonist toimub verbaalselt.  Inimene väljendab millegi kohta arvamust, mis põhineb mingil olemasoleval eelteadmisel. Kõneleja soovib mõjutada dialoogis osalejate seisukohti, millega teised võivad nõustuda, vastu vaielda, oma arvamust muuta või jätta selle hoopis   tähelepanuta.   Nii   toimub   lahenduste   leidmine   või   oma   seisukohtade   kinnitamine. (Strömpl,   2012)   Suhtlemisel     on   oluline   osa   meie   kehakeelel   (mitteteadvustatud   ja   ka teadlikult edasiantav info) ja vestluse pausidel. Jaagu   ja   Elisabethi   loos   on   võimalik   näha   mõlemas,   et   nende   inimeste   suhted sotsiaaltöötajatega on raskendatud just erinevuste tõttu kommunikatsioonis. Jaak on elanud ühiskonnast  eraldatuna  oma  tahtel,  kuigi  tal  on raadio,  mida  ta kuulab,  siis ei mõista  ta sotsiaaltöötaja  ettepanekut  kolida oma hurtsikust sotsiaalpinnale  või hooldusteenusele.  Ta tõlgendab seda oma piiratusest ja kitsast maailmavaatest, võttes endale mõtlemisega. Siin peaks   sotsiaaltöötaja   lähenema   Jaagu   perspektiivist   lähtuvalt   uuesti   ja   lihtsamas   keeles väljendama oma pakkumist. Elisabethi juhtumis toimub tegelikult sama probleem, et ta ei mõista Hollandi seadustest tulenevaid tingimusi ja Hollandi lastekaitse ei süvene Elisabethi elustandardite olulisusesse. „ /…/ kui me kõneleme erinevaid keeli ja kumbki ei mõista teise


keelt, ei ole võimalik, et me saavutame kommunikatiivses tegevuses oma eesmärgi“ (Kõuts- Klemm   &   Korts,   2010).   Et   saada   kontakti   ja   jõuda   ühisele   eesmärgile   lähemale   s.t „kommunikatsiooni   tulemus   sõltub   mõlemast   osalejast,   nii   saatja   kui   ka   vastuvõtja vastastikusest, üksteist arvesse võtvast suhtlusest“ (Kõuts-Klemm & Korts, 2010).      Sotsiaalprobleem Narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas Üheks väga tõsiseks probleemiks meie ühiskonnas on narkootikumide kättesaadavus noorte seas. Miks noored hakkavad narkootikume proovima või kasutama on seotud väga erinevate põhjustega. Kindlasti on noored väga uudishimulikud ja üheks põhjuseks, miks narkootikume proovitakse ongi uudishimu. Väga suurt rolli mängib sõprade eeskuju. Üks väga levinud põhjus on ka põgenemine   reaalsuse   eest,   kuna   mured,   depression   ja   äng   on   väljakannatamatud. Linnalegendid on samuti üheks põhjuseks, miks katsetatakse erinevaid aineid. Ja väga oluline põhjus, miks narkootikume proovitakse on see, et neid on lihtne kätte saada. (Piirivalveamet, n.d.) Kolmandik   Eesti   õpilasi   on   proovinud   alkoholi   enne   12.   eluaastat,   kanget   alkoholi   on tarvitanud   enne   14.   eluaastat   22%   vastanud   poistest   ja   25%   tüdrukutest.   Väga   kurb   ja murettekitav on see, et alates 1995. aastast on elu jooksul mõnd illegaalset uimastit proovinud 15–16-aastaste kooliõpilaste osakaal kasvanud. 1995. aastal oli see näitaja 7%, 1999. aastal 15%, 2003. aastal 24%, 2007. aastal 30% ja viimasel (2011.) uuringuaastal 32%. (Kobin, et al., 2012) Eesti noorte uimastisõltuvust on uuritud erinevate uuringutega.


Noorte uimasti tarvitamist on Eestis uuritud korduvalt. Uuringutest ulatuslikem on 15–16- aastaste   koolinoorte   „Euroopa   kooliõpilaste   alkoholi   ja   narkootikumide   kasutamise küsitlusuuring” ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs). Seda on   Eestis   korraldatud   viiel   korral   –   aastatel   1995,   1999,  2003,   2007  ja   2011   (Uimastite tarvitamine koolinoorte seas 2012). ESPAD käsitleb nii uimastite tarvitamist kui ka sellega seonduvaid   tegureid.   Kuna   uuringut   tehakse   üleeuroopaliselt,   on   kättesaadavad võrdlusandmed ka teiste riikidega (Hibell jt 2012).(Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015). Järgmine video iseloomustab hästi noorte käitumist, kus noored on piisavalt uudishimulikud ja   proovivad   narkootikume.   Ühel   hetkel   juhtus   Toomasega   midagi   aga   suurem   enamus seltskonnast   ei   julge   kiirabi   kutsuda,   kuna   on   ise   ka   uimas   ja   kardavad   pahandusi. https://www.youtube.com/watch?v=4MKx8oBbL5A Rolliteooria (Strean ja Davis) käsitleb inimeste omavahelisis suhteid ja seda, kuidas ootused ja   reaktsioonid   sunnivad   meid   reageerima.   Rolliteooria   eeldab,   et   inimestel   on   teatud positsioon sotsiaalsetes suhetes, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise.  Rollid kujundavad meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist. Toomase juhtumi põhjal on noored seotud väga tugevalt grupi liidrite eelistustega ja arvamustega. Rollid   võivad   tuleneda   kas   meie   endi   või   teiste   ootustest.   Teistega   võrdlemine   mõjutab inimese heaolu ja enesetunnet. Rollikogum on rollide hulk, mis kuulub sotsiaalse positsiooni juurde:   võimatu   on   omada   mingit   positsiooni,   omaks   võtmata   mõnd   või   enamikku   selle juurde kuuluvatest rollidest. (Medar, 2010) See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda. kui hästi me tuleme toime muutustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. (Medar, 2010) Rolliteooria   abil   on   võimalik   käsitleda   lojaalsuskonflikti.   Lojaalsuskonfliktid   ei   tulene erinevatest eetikateooriatest, vaid sellega seotud lojaalsust mõjutavatest teguritest. (Juhanson, 2016) Noorte lojaalsus on seotud omavahelise gruppi kuulumisega ja nende grupiliidritest. Antud   juhul   tekkis   noortel   lojaalsuskonflikt,   sest   nad   otsustasid   enamuse   mõjul   mitte teavitada kiirabi. Määravaks sai hirm karistuse ees. Selle asemel, et Toomasele abi osutada, nad viisid ta välja ja jätsid üksi tänavale. Kogu noorte grupp allus „juhtfiguuri“ korraldustele.


    Grupi reflektsioon Selles grupis tegid suurepärast koostööd Maila, Merilin, Sirle ja alguses ka Sirli ( kahjuks koolist lahkunud). Meie koostöö sujus hästi. Iga juhtumi kohta jagasime ära, millise teooria kohta kirjutada. Tööd laadisime üles  GoogleDrive’i. Tegime ka vahepeal grupikõnesid, see lihtsustas omavahelist suhtlust. Keeruline oli kirjalik suhtlus, sest olime erinevatel aegadel arvuti   taga   või   teemasse   süvenenud.   Grupitööna   õppimine   on   väga   hea   ja   materjali läbitöötamise   hulk   palju   suurem   kui   üksi   tehes.   Lõpptulemusena   tuli   põhjalik   ja   pikk õppematerjal, millega me ise oleme väga rahul. Loodame, et see aitab ka teisi tulevikus. Selline grupitöö oli väga õpetlik, saime aru, et tegelikult ei olegi nii lihtne materjale leida. Selline probleemi seostamine teooriaga on olnud üks õpetlikumaid ülesandeid selle kooli ajal. Kindlasti leidsime igaüks kitsaskohti iseendas ja püüame edaspidi sellest õppida. Grupp on olnud tubli ja väga meeldiv on olnud mõtiskleda koos nende juhtumite üle. Kindlasti tuleb teooria esmalt mitmeid kordi läbi lugeda ja leida õige allikas teooriast, et sellest üldse aru saada. Kasutades teiste tudengite uurimustöid teooriate leidmisel, võib juhtuda et jääd liialt kinni   tööde   autori   mõtetesse,   kuid   tegelikult   peaks   nägema   teooriat   laiemalt.   Teooriat seostades juhtumitega sooviks saada aimu ka lahenduste osas. Tunnis antud tabel andis hea ülevaate,   millise   sotsiaalteooriaga   millist   lahendust   või   teraapiat   kasutada.   Sooviksime rohkem   teadmisi   ka   teooriate   osas.   Mõnikord   on   raske   leida   ka   mingile   kindlale käitumismustrile vastavat teooriat- nt sotsiaalprobleemi puhul tekkis küsimus, millist teooriat


kasutada.   Sotsiaalprobleemi   olemus   on   tõsine   ja   dilemma   seisnes   selles,   kas   analüüsida probleemi läbi noortegrupi käitumise või läbi põhjuse, mis narkootikumide tarvitamiseni viis. Grupiga oleme väga rahul ja selliste kaaslastega töötaks ka edaspidi! 


Kasutatud kirjandus Leuska,   A.   (2010).  Arengupsühholoogia.  Mõdriku.   Veebileht   külastatud   01.10.2021 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/erikson    i_pshhosotsiaalse_arengu_teooria.html     Liinev, M. (26. 06 2020. a.). Varane kiindumussuhe – täiskasvanu emotsioonide reguleerija. allikas suhtekiskja.ee.  Veebileht külastatud 10.09.2021 https://suhtekiskja.ee/artiklid/varane-kiindumussuhe-taikasvanu-emotsioonide-reguleerija/ John Bowlby Veebileht külastatud 05.10.2021 https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby Medar,   E.   (2010).  Sotsiaaltöö,   kui   eriala   kujunemise   tegurid.   Veebileht   külastatud 25.10.2021 https://www.tlu.ee/opmat/rk/2010/Elmo%20Medar%20-%20RKS6001%20Sotsiaalt %F6%F6%20teooria%20ja%20meetodid%201/1.%20moodul/Sotsiaalt %F6%F6%20kui%20eriala%20kujunemise%20tegurid.pdf Albert Bandura Veebileht külastatud 25.10.2021  https://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Bandura Sotsiaalne õppimine - Sisekaitseakadeemia. Veebileht külastatud 25.10.2021 http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/sotsiaalne_ppimine.html Karotamm,   A.   (2016).  Ringijuhtide   poolt   rakendatavad   tegevused   sotsiaalse   õppimise toetamiseks ühe põhikooli ringitundides. Veebileht külastutatud 18.11.2021 https://docplayer.ee/182511234-Tartu-%C3%BClikooli-viljandi-kultuuriakadeemia- kultuurhariduse-osakond-huvijuht-loovtegevuse-%C3%B5petaja-%C3%B5ppekava-annika- karotamm.html Mate, G.  (2008). The Realm of Hungry Ghosts. Veebileht külastatud 25.10.2021 https://californiahealthline.org/news/addiction-rooted-in-childhood-trauma-says- prominent-specialist/ 


Kriminaalpoliitika.   (2020).  Seksuaalkuriteod.   Veebileht   külastatud   07.12.2021 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/seksuaalkuriteod  Peaasi. (2021). Enesevigastamine ja selle põhjused. Veebileht külastatud 08.12.2021 https:// peaasi.ee/enesevigastamine-ja-selle-pohjused/  Raid,   L.   (2021).  Suitsidaalsuse   kujunemine   ja   ennetamine   suitsiidikatseid   teinute   põhjal. Veebileht külastatud 08.12.2021   https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle/20.500.12863/3180/L%c3%95PUT %c3%96%c3%96_LorenaRaid.pdf?sequence=1&isAllowed=y  Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kohlbergi_klbelise_arengu_teooria.html  Mänd, K. (2016).  Laste moraalset käitumist mõjutavad isiksuslikud ja sotsiaalsed faktorid. Veebileht külastatud  01.01.2022 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56302/Mand_Kristi.pdf  Artikkel “What is guilt complex?” Veebileht külastatud 05.01.2022 https://et.graphistik.com/what-is-guilt-complex  Artikkel  “Mis on häbi ja miks on sellest rääkimine ülimalt oluline?”  Veebileht külastatud 05.01.2022 https://motivaator.ee/mis-on-habi-ja-miks-on-sellest-raakimine-ulimalt-oluline/  Artikkel   “ Praktika   ja   teooria   seosed   sotsiaaltöös.   Sotsiaaltöö   kui   elukutse”.   Veebileht külastatud 04.01.2022 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/praktika-ja-teooria-seosed-sotsiaaltoos Artikkel  “Kuidas   leida   tuge   sotsiaaltöö   teooriatest?   Praktiku   vaatenurk”.  Veebileht külastatud 04.01.2022 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/kuidas-leida-tuge-sotsiaaltoo-teooriatest-praktiku-vaatenurk


Naarits,T.,   Meel,L.   (2011)  Kriisisekkumise   olemus   ja     roll  üksikisiku   sotsiaalse   toe edendamisel kriisisituatsioonides. Veebileht külastatud  05.01.2022 https://www.mahena.org/images/artiklid/pdf-failid/ Kriisisekkumine_Artikkel_Naarits_Meel_2011-2.pdf Strömpl, J. (2012). Sotsiaalse tegelikkuse konstrueerimine. Kõuts-Klemm,  R., & Korts, K. (2010).  Ülevaade  meedia  ja kommunikatsiooni  teooriast. (Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut) Veebileht külastatud: 06.01.2022 http://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/2012/05/%C3%9Clevaade-meedia-ja- kommunikatsiooni-teooriast.-Loengumaterjal.pdf Payne,   M.   (1995).  Tänapäeva   sotsiaaltöö   teooria:   kriitiline   sissejuhatus.  Tallinn: Sotsiaalministeerium. Juhanson,   A.   (2016).  Avalikus   teenistuses   töötavate   sotsiaaltöötajate   lojaalsuskonfliktid. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://digikogu.taltech.ee/et/Item/0b783250-db93-46d4-9fd9-e061785db434 Kobin, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., . . . Saar, U. (2012).  Uimastite   tarvitamine   koolinoorte   seas:   15-16   aastaste   õpilaste   legaalsete   ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. (T. Ülikool, R. j. Instituut, & T. A. Instituut, Toim-d) Veebileht külastatud  09.01.2021, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf Kull,   M.,   Saat,   H.,   Kiive,   E.,   &   Põiklik,   E.   (2015).  Uimastiennetuse   õpetajaraamat põhikoolile. Tervise Arengu Instituut. Veebileht külastatud 09.01.2022 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/144248000590_Uimastiennetuse_opeta Piirivalveamet,   P.  Narkootikumide   tarbimise   põhjused.   Vebileht   külastatud   09.01.2022 https://www2.politsei.ee/et/nouanded/narko/narkootikumide-tarbimise-pohjused/

Document Outline

• 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ?
• Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria.
• 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet?
• 3. Kuidas keskkond aitab kaasa sõltuvusprobleemide tekkele ja nendest vabanemisele?
• 4. Sotsiaalse õppimise teooria
• 1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha?
• 2. Kuidas mõjutas Kadri kõlbelist arengut isa poolt kogetud vägivald?
• 3. Miks tundis Kadri, et tema on kõiges süüdi?
• Kuidas keskkond mõjutab inimese elu?
• Kuidas mõjutab Jaagu ja Elisabethi loos kommunikatsioon nende juhtumite lahendusi?
• Narkootiliste ainete tarvitamine noorte seas
• Selles grupis tegid suurepärast koostööd Maila, Merilin, Sirle ja alguses ka Sirli ( kahjuks koolist lahkunud). Meie koostöö sujus hästi. Iga juhtumi kohta jagasime ära, millise teooria kohta kirjutada. Tööd laadisime üles GoogleDrive’i. Tegime ka vahepeal grupikõnesid, see lihtsustas omavahelist suhtlust. Keeruline oli kirjalik suhtlus, sest olime erinevatel aegadel arvuti taga või teemasse süvenenud. Grupitööna õppimine on väga hea ja materjali läbitöötamise hulk palju suurem kui üksi tehes. Lõpptulemusena tuli põhjalik ja pikk õppematerjal, millega me ise oleme väga rahul. Loodame, et see aitab ka teisi tulevikus.