Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õig
emotsionaalseid raskusi. 3. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed. Alaealiste õigusrikkumised, vähenenud intelligentsus, suurenenud agressiivsus, depressioon, psühhopaatia. 4. Lapse kiindumussuhe esmase hooldajaga soodustab sisemise töömudeli arengut. See mudel on kognitiivne raamistik, mis hõlmab representatsioone, mille kaudu mõistetakse maailma, iseennast ja teisi. Esmane hooldaja tulevaste suhete prototüüp, mida vahendab sisemine töömudel. Bowlby teooriad on tugevalt mõjutanud: psühholoogiat, haridust, laste eest hoolitsemist ja vanemlikkust. M.Ainsworth – Pani lapsed stressi olukorda ja vaatas, kuidas lapsed reageerivad. Ainsworth ja Wittig koostasid võõra situatsiooni katse uurimaks individuaalseid erinevusi kiindumuskäitumises. Võõra situatsiooni katse on jagatud kaheksasse episoodi. Esimeses episoodis sisenevad väikelaps ja tema vanem meeldivasse labori keskkonda, kus oli palju mänguasju
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.LAPSEPÕLV JA SELLE DEFINITSIOON..........................................................4 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG...................
1 Virge Nurk KIINDUMUSHÄIREGA NOORUKITE TOETAMINE MAARJAMAA HARIDUSKOLLEEGIUMI NÄITEL Kursusetöö Õppeaines: Sotsiaaltöö Tehnikainstituut Õpperühm: KST51/61 Juhendaja: Airi Mitendorf Tallinn 2021 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. teoreetilised lähtealused...............................................................................................................
organiseerimiseks. Kas lapsed peavad oluliseks seda, mis neilt küsitakse? Nad ei pööra sellele tähelepanu, sest see pole nende jaoks huvitav Kas keeleline pool ei takista lastel teistele selgeks teha, mida nad tahavad? Laps püüab küsida, kuid tihti ei mõisteta nende soove Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega
omandatud käitumisviiside rakendamist - Eeskujusid jälgides õpitakse ning hiljem nende käitumist jäljendatakse - Esmalt toimub märkamine -> meelde jätmine (köitvad viisid; raskelt meeldejääva puhul luuakse ettekujutus) -> reprodutseerimine käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad JEAN PIAGET - oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest - seesmine motivatsioon paneb vanad asjad ühendama uutega - teadmine on sümboolne, tekib mentaalse konstruktsiooni tulemusena - (biheiviorism näeb õppijat passiivsena, lõplik; absoluutne) - Konstruktivistlik õppimine olen ise aktiivne, et oma reaalses elus probleeme lahendada - Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla
Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus. Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel). Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on
Kõik kommentaarid