Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga, toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma. Kultuur Rootsi ajal Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kes oli võrreldav piiskopiga. Nende kohti täitsid enaasti ülikooli professorid. Johann Fischer'i teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine- Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli- määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks.
Seltsi põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine. 1878. aastal hakkas ilmuma Viljandis üheks tähtsaimaks rahvusliku liikumise tegelaseks peetud Carl Robert Jakobsoni ajaleht Sakala, mis tõusis kiirelt Eesti loetavaimaks leheks. Kui 1881. aastal tõusis troonile Aleksander III, algas ka Eestis venestamine. Rahvuslike vaateid jäi venestamisajal kaitsma Jaan Tõnisson, kes sai Perno Postimehe uueks toimetajaks. Tema üks olulisemaid nõudeid oli emakeelse koolihariduse taastamine. 1901.aastal sai teiseks Postimehe kõrval tähtsaks ajaleheks Teataja, mida toimetas Konstantin Päts. Ta pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Ootan, et peale töö lõppu oskan vabalt rääkida Rahvuslikust Ärkamisajast. Kindlasti saan seda hiljem elus praktiseerida kuskil ning usun , et iga õige eestlane peaks tundma oma riigi ajalugu ja kuidas meie esiisad võitlesid meie eest
elustiiliga seotud mõisateenijate ja käsitööliste arvu hüppelise kasvuga kaasnesid ka talurahva püüdlused mõisnike elujärge jäljendada. (Harjumaa Muuseum 2010). See väljendus nii uut tüüpi elumajade ehitamises (mõisa eeskujul nimetati neid esinduslikke elamuid "häärberiteks"). Koos sellega püüti jäljendada mõisnike elustiili ka eluruumide sisustamises, rõivastuses, söökides, käitumises ja muudes eraelu aspektides (Pärdi 2008). 3.3. Koolihariduse levik Küla koolmeistrid olid alates 17. sajandi lõpust nii laste kui täiskasvanute õpetajad, küla vaimsuse kujundajad , rahvakooliõpetajatest kujunes 19. sajandiks noor maaintelligents, kellest said rahvusliikumise juhid, seltsielu organiseerijad, eesti kirjanduse ja ajakirjanduse levitajad ning raamatukogude asutajad. (Karilatsi aeg 2010) Õpetajad olid maa soolaks, sest Lääne- või ka Kesk-Euroopa enam diferentseeritud ja kõrgharitlaste poolt suunatud
võim võim templites. d) Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgema ametnikkonna hulka. Eriti kasvas nende tähtsus Uue riigi ajal kui vaaraod pidasid rohkrsti vallutussõdu. e) Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt olid nad omandanud koolihariduse ja püüdsid oma ametit ka oma lastele edasi pärandada. f) Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao ehk riigi maad. Nende kohustusteks olid pärast viljakoristust pool oma saagist riigi salvedesse anda, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö riiklikult korraldatud ehitustel. g) Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid samuti riigi kontrollile. h) Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad.
aasta kuulus oma lillelaada poolest, Säreveres toimub igal aastal rahvusvaheline maaelumess AGRI, uute ettevõtmistena meelitavad külalisi klassikalise muusika ja keskkonnateemaline Türi Kevadfestival ja toidukultuurifestival "Hea Toidu Festival- Grillfest" ning esmakordselt toimus 2010. aasta septembrikuus ka esimene Türi Õunafestival. MUUD HUVITAVAT: Endise Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn, Türi vald) ja Kooli park Esimesed teated koolihariduse andmisest Türil pärinevad 17. sajandist. Tänu kohalike inimeste poolt kogutud rahale valmis 1924.aastal esimene spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone. Siin alustas tööd Türi aiamajandusgümnaasium. Praegu õpivad selles kaunis koolimajas Türi Gümnaasiumi algklassid. Hea akustikaga saalis toimuvad kontserdid, konverentsid. Hoone kutsub turiste ilusa välisfassaadi, avarate ruumide ja huvitava ajalooga. Tagametsa jahiloss (Türi vald, Rassi küla) Kabala mõisniku poolt 1914.a
mune. Ristiusu võidus muinasusundi üle polnud siiski algusest peale mingit kahtlust, esindas ju see kogu Õhtumaale ühist rikast ja korrastatud kultuuripärandit. Kristlus rikastas eestlasi mitte ainult eetiliselt, vaid ka esteetiliselt - kirikute ehituse ja sisustuse, vaatemänguliste kiriklike tseremooniate (missade), mitmehäälse koorilaulu ja palju muuga. Ristiusk tõi kaasa kirjaoskuse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Kihelkonnakirikute vaimulikud olid esimesed maaharitlased Eestis. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL. Eesti jagunes 13.-16. sajandil kirik likult Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondadeks, millest kaks viimast olid ühtlasi feodaalriigid. Piiskoppide kiriklik võim ulatus laiemale alale kui ilmalik. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile, Tartu ja Saare-Lääne omad Riia peapiiskopile. Et pärast Jüriöö ülestõusu kuulus
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof. Teda seostatakse anarhismi, nihilismi, voluntarismi ja irratsionalismiga. Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. 1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse. Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. 1870 nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta
nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Haridusest Rousseau pidas väga oluliseks kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Oma vaated haridusest pani Rousseau paika raamatus Émile poolväljamõeldud töö, mis kirjeldab üksikasjalikult noore Émile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Rousseau on põhimõtteliselt vastu sellistele kasvatusmeetoditele, mis noore iniese keha ja vaimu jäikadesse ja
6 tulevikku, näitab, et töökuse ja osavuse poolest võivad eestlased sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, rõhutades, et häbeneda ei tule oma päritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. Jannsenile tegi neil aastail kaastööd ka rida ärkamisaegseid tegelasi nagu Kreutzwald, Hurt, Kuhlbars jt. Eriline koht kuulub tema ajalehes koolihariduse propageerimisele. Kuigi Jannsen jagab tollal valitsenud arusaama, et kool on kiriku taimelava, peab ta vajalikuks õpetuse andmist ka ilmalikes ainetes nagu geograafia, ajalugu, matemaatika, koorilaul jne.. Pidevalt antakse ajalehes informatsiooni uute koolide ehitamisest ja avamisest, kritiseeritakse koolmeistrite ettevalmistust ja viletsaid töö- ning palgatingimusi, manitsetakse lapsevanemaid lapsi kooli saatma. Jannseni loomupärane huumorimeel on pannud teda kirjutama tähtsate ja
teadlased, insenerid, õpetajad, aga nad on piiratud inimesed, tunnistavad vaid oma tõde, tegelevad pisiasjadega; * "sügavuti tunnetajad" kunstikalduvusega inimesed, keerulise sisemaailmaga, innustuvad uutest ideedest, kuid nad pole valmis püsivat, igapäevast tööd tegema. · Näidend "Kirsiaed". "Naer läbi pisarate" inimesed Tsehhovi teostes tegelikult kannatavad. Balzac Honoré de Balzac, 1799-1850, Prantsusmaa. Pärit Kesk-Prantsusmaalt, talupoegkonnast. Sai hea koolihariduse. Tahtis kirjanikuks saada. Alguses proovis kätt ajalooliste romaanidega, kuid siis jäi kaasaegsete romaanide juurde. Balzacil kujunes plaan grandioosse suurteose kirjutamiseks: "Inimlik komöödia" (pealkiri inspireeritud Dante teosest "Inimlik komöödia"). See on jõgiromaan ulatuslik, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnev romaanitsükkel, mida seovad ühtsed tegelased.
ka Holland. 1781.a. piirasid ameeriklased Virginias Yorktowni all Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma. 1782.a. sõlmiti vaherahu, mis lõpetas sõjategevuse ja 1783.a. Versaille's rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. USA valitsussüsteem 1789.a. kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku võimu. Uus riik sai ametlikuks nimetuseks Ameerika Ühendriigid. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. Esimeseks presidendiks valiti 1789.a. Geroge Washington, kes oli sellel kohal kaks neljaaastast ametiaega. Uus pealinn Washington. Seadusandlik võim Kongress koosneb Senat ja esindajate koda hääletab
seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VAB...
hakkas siitpeale juhtima Tartu Ülikooli komisjon, kusjuures talurahvakoolide arengukava väljatöötamise eesotsas oli Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767–1852) isiklikult. Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke, milles palus avaldada arvamusi koolielu ümberkorraldamise suhtes. Pastorite vastustes neile küsimustele võib näha erimeelsusi — oli humanismi- ja valgustusideedest mõjutatud saksa soost kirikhärrasid, kes pooldasid talurahvale koolihariduse andmist, seejuures ka kirjutamise õpetamist, aga ka neid, kelle soovitused piirdusid koduõpetusega ja kes leidsid, et talupoegade lastele piisab ainuüksi lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama.
Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu • Tõusis tüli emakeelse koolihariduse nõudmisest nendega, kes pooldasid venestamise sihil asutatavate ministeeriumikoolide loomist • Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid ohtu oma võimule eestlaste rahvustunde tõusu tõttu • Eesti keeles rääkimine muutus tavaliseks • Vaesematele kihtidele ei pööratud tähelepanu • Kujunes rahvusliku liikumise radikaalsem tiib Tallinna radikaalid
tõrke uute tõdede vastu. Nähes pühade hiidede ja jumalakujude rüvetamist, eestlaste maailmapilt usupuhastusele järgnenud aastakümned oma mõisameeste, tatarlaste, talupoegadest röövsalkade murenes. Siiski sulas ristiusk ajapikku varasemate paganlike veendumustega ja tekkis omamoodi ja kahuripaukudega. Selle aja elasid läbi mitu põlvkonda. rahvausk. Rahvale tõi ristiusk kaasa kirjaosukse, raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Välispingete lahendamine Eesti aladel (1516 saj) 9. Haridus ja kultuurielu (tähelepanu Rootsi ja Poola aeg) Haridus muinasajal Kuna peamiseks tegevusalaks oli korilus ja jahindus, siis pidid ühiskonnaliikmed olema tugevad, vastupidavad, osavad ja julged. Seda ajastut iseloomustab nn rahvalik kasvatus lapsed kasvasid
Hästi hoolitsetud Isaac hakkas kosuma kolmeaastaselt ja sirgus priskeks tubliks poisiks. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte. Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara-kokku üle 32000 naela. Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. Õige varakult avaldusid siin Newtoni kalduvused ja võimed iseseisvaks tegutsemiseks. On teada, et 9- aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud
kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus); põhjustas Austria pärilussõja (vallutati Sileesia); osales Seitsmeaastases sõjas, kus suudeti säilitada vallutused (Sileesia). Austria valitsejate reformid ja riigi kujunemine Maria Theresia (1740-1780): valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid pidas reforme vajalikuks; range tsensuur; majandusliku tegevuse vabadust
turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu · Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks.
noortest). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste. 16-aastaselt võivad Taani noored koolist lahkuda ning alustada töötamist, astuda kutsekeskkooli (kõrgem keskkooliaste) või minna edasi akadeemilisse kõrgemasse keskkooliastmesse. Kümnenda aasta mõte on anda noorele võimalus teha valikuid tulevikuorientiiriks. Neile, kes ei ole langetanud otsust edasise hariduse ja ameti omandamise suhtes, pakutakse võimalust liituda EGU programmiga, mis on alternatiiviks koolihariduse ja tööpraktika vahel. Programm sarnaneb Eesti kutseharidusega mõnes ametikoolis, kuid on laiapõhjalisem. EGU programmi kestuseks on kaks aastat ja selle aja jooksul saab noor proovida erinevaid alasid. Õppimine toimub töötubade printsiibil ja õppida saab kokandusest aianduseni, lisaks värskendatakse üldhariduslikke teadmisi: lugemist, kirjutamist, arvutioskust. Selline programm sobib eriti neile, kes on haridustee mingil põhjusel pooleli jätnud ja soovivad nüüd kooliga taasliituda
Eestisse tulid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, aadlikud. Keskajal asustasid rootslased Ruhnu saare. Keskajal oli kujunenud nii, et igal keelel oli ühiskonnas oma roll, eesti keel oli põllumajanduse ja lihtrahva tööliskeel. Enamik rahvast rääkis murdeid, mis eristusid põhilised Põhja – ja Lõuna-Eesti murreteks. Alamsaksa keel domineeris poliitikas, kaubanduses ja keerulisematel käsitööaladel. Ülemsaksa keel oli kirjakeel. Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse, teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel ühiskonnas tingis ka sellele, millisele keelele ta oma elus põhendus. Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”. Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused
SAJANDIL II POOLEL? VÕRDLE SEALSEID PROTSESSE JA EESTIS TOIMUNUT -Rootsi võimud pidasid väärusuks loodus- ja maausku. Ka muistne eestlaste usk oli väär. -Eestlased hoidsid oma vanadest uskumustest ja harjumustest kinni, sest nad olid harjunud nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus. -Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine. -Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon. Eestis oli katoliku kirik kaotanud. Nõiaprotsessid olid alles veel vaid Rootsis ja Eestis. 22) MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE? NIMETA 4 SAGEDASEMAT SÜÜDISTUST ''NÕIDADELE''. MIKS NÕIAPROTSESSID ROOTSI AJAL HOOGUSTUSID? MILLISTE MEETODITEGA KOHTUS ''TÕDE'' VÄLJA SELGITATI. MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD? KUIDAS KARISTATI NÕIDUMISE EEST?
USA-sse arvatakse kaubitsetavat 14 500 17 500 inimest aastasiii. Euroopas ja Eestis on inimkaubanduse puhul tegemist peamiselt naiste ja laste prostitutsiooniärisse kauplemisega. Kuigi me ei tea täpselt, kui palju eesti naisi on prostitutsiooni kaasatud, on selge, et neid on tuhandeid. Prostitutsioon on Eestis levinud ja suhteliselt avalik, naaberriikides tuntakse Eestit kui prostituutide lähtekoha-, transiit- ja sihtmaad. Kuidas olukorda parandada? Esiteks soostereotüüpe muutva koolihariduse andmine ja pidev teavitustöö prostitutsiooni olemusest, põhjustest ja tagajärgedest eri sihtrühmadele on vajalik. Inimkaubanduse ja prostitutsiooni teema õppekavasse viimine nii sotsiaaltöötajatel kui politseil ja tulevastel õpetajatel tuleks kasuks. Nõudluse vähendamine ja meeste kaasamine ennetustöösse praegu on ikka veel paljudel tunne, et tegemist on naiste teemaga. See tunne kinnitab ühtlasi, et naiste
Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,, Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis , mis tähendab , et võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas nimetatud põhimõttele vabariik, kuigi ka selle suhtes oli tal kahtlusi. Rousseau pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit , kuid leidis , et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide
· 1762 tõusis Katariina II Venemaa etteotsa, mis tõi kaasa muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes · Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist · Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi · Mõisad kuulutati pärusomandiks
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus. Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. 1. Austria pärilussõda (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust. 2. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), mille käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. 10. AUSTRIA KEISRIRIIK. VALGUSTATUD ABSOLUTISM.
· Balti erikord suutis säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga · Katariina 2 valitsemisaeg - manitses kohalikku aadlit usinamale tööle keskvõimudega · keskseks tegelaseks balti poliitika elluviimisel sai George Brown(iiri päritolu Riia kindralkuberner) - poolehoidev suhtumine talutahva olukorra kergendamisse ja koolihariduse edendamisse · uus asehalduskord - Eestimaa- ja Liivimaakubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja - asehaldur · lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima lühikeseks ajaks · Liivimaal lahutatu Pärnumaast Viljandi - Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa, mis sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistri...
igaüks teiste olemasoluga piiratud. Montesquieu esitas geograafilise teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub geograafilisest keskkonnast, eriti kliimast, aga ka pinnaehitusest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus 1751. a. ilmuma hakanud raamatul ,,Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". Selle väljaandja oli filosoof Denis Diderot. Varsti ,,Entsüklopedia" keelustati, selle esimesed köited hävitati, kuid 1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule
Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng. 1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist. Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused
Eesti selts, eesmärgiga "edestada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva kirjanduse, keele kui ka tema poolt asustatud maa tundmist". 1842 eestimaa kirjanduslik ühing Tallinnas. 1863 ilmus rahvuseepos "Kalevipoeg". Estofiilidega liikusid ka mõned eestlased välismaal-tuntumad J.Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale,
Raamat ,,Du contrat socialou Principe du droit politique" Ta idealiseeris inimese looduselähedust, mida iseloomustavad vabadus ja võrdsus. Rousseau leidis aga ka, et ei ole võimalik tagasi pöörduda inimkonna lapsepõlve juurde. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva suveräänsuse (sõltumatuse) idee: võim lähtub rahvast, rahvas on võimu allikas. Sellest tulenevalt oli tema riigikorra ideaaliks vabariik. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Vaimustades oma teooriaga inimlikust kasvatamisest kogu maailma, andis ta omaenese viis last vaestemajja, et neist mugavalt vabaneda. Mõistusõiguse õpetus Christian Wolf (1679-1754) - mõistuseõiguse viimane esindaja. Esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi (ladina keeles ratio mõistus) üheks rajajaks Saksamaal
.................................................................................................... 13 2 1 SISSEJUHATUS Vana kooli ümberkorraldamise küsimused kerkisid päevakorrale kohe pärast tsaarivõimu kukutamist. Kuigi esialgu jäid püsima veel endised koolitüübid, kõrvaldati venemeelsed rahvakoolide inspektorid ja direktorid ning nende asemele asusid Eestis üles kasvanud koolimehed. Algas võitlus emakeelse koolihariduse nimel. 1917. aastal lubas Venemaa Ajutine Valitsus üle minna emakeelsele õpetusele. Eesti esimeseks haridusministriks sai Peeter Põld, ministri abiks Friedrich Mikkelsaar, rahvakooli osakonna juhatajaks Ernst Martinson (Enn Murdmaa) ja keskkooli osakonna juhatajaks Jakob Westholm. Sihiks seati ühtluskooli rajamine: igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9
Pindalalt umbes Prantsusmaa-suuruse riigi ühtse haldamise teeb lisaks erinevatele rahvustele ja keeltele keeruliseks ka asjaolu, et umbes kolmveerand elanikkonnast on kirjaoskamatu. Seega on riigivõimul raske kõigi afgaanideni jõuda, mis teeb riigi haavatavaks valitsusvastaste tegevusele. Olukorda halvendavad veelgi Afganistani mägine maastik ja väljaehitamata infrastruktuurid. Aastatel 1996 – 2001 valitsenud Taliban kehtsestas range islamistliku režiimi ning keelas naistele koolihariduse ja arstiabi, rakendas ebainimlikke karistusi nagu käe amputeerimine varguse eest jne. Kuigi ametlikult on Taliban võimult kukutatud, jätkub nende terror külades endiselt ning uus valitsus on selle ees võimetu. Human Rights Watchi andmetel on just maapiirkondades inimõiguste rikkumiste probleem kõige tõsisem. Tsiviilelanikkonda hirmu all hoidmiseks ründavad Talibani mässulised koole, rüüstavad külasid ja võtavad pantvange.
20 saj Eesti erakondade kujunemist soodustanud tegurid: 1: 1896 tartu ajaleht Postimees, toimetaja Jaan Tõnisson väärtustas hariduse- ja kultuuri edendamist. 2: 1901. Aastal Tallinnas ,,Teataja", toimetaja Konstantin Päts 3: Kasvas eestlaste mõju avalikus elus 4: Suurenes sotsiaaldemokraatia mõju. Ideed levisid vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi kohalike hulgas. "Postimehe" põhiülesanne 20 saj alguses # Rahvuslike vaadete kujundamine ja rahvustunde kasvatamine # Emakeelse koolihariduse taastamine. #Eitati nii saksastumist kui venestamist "Teataja" põhiülesanne 20 saj alguses Eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärk: # Erinevalt Vene sotsiaaldemokraatidest kaitsesid rahvuslike huve ja hiljem toetasid riikliku iseseisvuse saavutamist. Nõuti: * Sotsiaalset õiglust* Demokraatlike vabaduste kehtestamis* Talurahvale maa andmist * Eestlastele, kui põlisrahvusele poliitiliste õiguste laiendamist 1905a
Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng.Töötati välja ja avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks. Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju. Külakooliõpetaja ülesanded lükati sageli külarätsepa v veisekarjuse õlule. Suur osa F võimuperioodist möödus sõdades. Oma valitsemisaja alguses põhjustas F Austria pärilussõja (1740-1748),kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgi pärusmaadele
Oleme ökoloogilises sõltuvuses elavad sotsiaalsed olevused, keda mõjutab mee kultuuripärand. Teadmised inimesest kui looduslikust olevusest, mis imandatakse looduse isiklike muljete ja arusaamade kaudu, peaksid kaasa aitama võõrandumistunde vähendamisele põlvkondade ja erinevate kultuuride vahel. RAAMATUHARIDUSEST JA MEELELISEST KOGEMUSEST (Lars Owe Dahlgren) Õppimise ja tegevuse lõimumine ja eraldatus Aasta 1842 võttis parlament vastu otsuse üldise koolihariduse kohta, mis tähendas rahvakoolide algust. Enne seda, agraarühiskonna tingimustes laiale elanikonnale mõeldud koole ei olnud. Tollases ühiskonnas õpiti töödes ja muudes tegevustes osaledes. Lapsed õppisid täiskasvanute tööd jälgides. Õpiti meeleliselt ja füüsiliselt kogedes ning sotsiaalselt osaledes. Riikliku koolihariduse kehtestamine muutis õppimise kontseptsiooni. Töö ja igapäevane sotsiaalne suhtlus kui õpikeskkond asendati formaliseeritud tingimustega, mis
balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Ta taotles Baltikuimi privileegide kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. 1764Aastal tegi katariina2 Eesti- ja Liivimaal ringsõitu kuulutades kuuluvust Vene impeeriumi koosseisu. Uue Balti poliitika elluviimisel sai keskseks tegelaseks George Browne. Märkimata ei saa Tema poolehoidvat suhtumist talurahava olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamist. Pilet nr10 *valitsemine Eesti- ja Liivimaal rootsi võimu ajal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu eesti mandrialal kujunes uus haldus korraldus. Põhja-eesti moodustas eestimaa kubermangu ja lõuna-eestist kujunes liivimaa kubermang. Eesti- ja liivimaa kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner resideeris tallinas toompeal, liivimaal aga riias. Kindralkubernerid
- Järeldusi rassierinevuste kohta - Rushton, Lynn jt usuvad et kaudsed tõendid viitavad rassierinevuste geneetilisele päritolule - Otseseid tõendeid on vähe kuid need ei toeta geneetilise erinevuse ideed - Valgete ja mustade IQ erinevus väheneb, muuhulgas setõttu et Flynni efekt on arengumaades praegu suurem kuid euroopas ja USAs järjest vähem - Keskkonnategurite mõju - Intelligentsuse päritavus sõltub sotsiaalmajanduslikust keskkonnast - IQ suurendamine? - Koolihariduse mõju. Võimekuse vähenemine koolivaheajal - Keskkonna rikastamine ja parema koolihariduse võimaldamine võivad olla märkimisväärse mõjuga eelkõige madalama SESga lastele - Toitumise ja farmakonide mõju - Kehalisel aktiivsusel on oluline mõju IW säilitamisele eriti vanemas eas - IQ treenimine - Haridusprogrammid ei ole andnud muljetavadavat tulemust; lihtsalt harjutamine tüüpiliste IQ testi ülesannetega ei üldistu muudele valdkondadele
- Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille alusel moodustati juudi ja saksa kultuurinõukogu, kes tegelesid omakelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. - K.Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riikliku kontrolli erinevate kultuurivalkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased 8 läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega; teised loobusid protestiks loomevabaduse piiramise vastu aktiivsest loomingulisest tegevusest.
a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6
Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema. Põhjused: sundkollektiviseerimine, massirepressioonid, emakeelse koolihariduse keelustamineja sõjasündmused. 1940 a tuli kõige rohkem eestlasi tagasi. 45 Uus ärkamisaeg 1985 a sai võimu M.Gorbatsov.ENSV hakkas seisakuaegne õhustik lagunema 1986 a. lõpul, mil avalikustati Moskav keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks E-sse. 1987. a vallandus see ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvust.1987
Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus. Haridus ja teadus Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal. Varasema seisusliku haridussüsteemis asemele loodi ühtluskool. Selleks, et haridustaset Eestis tõsta, mõeldi välja see, et igal kodanikul on kohustus läbida 6-klassiline koolihariduse omandamise tee. Haridustaseme kaudseks tõstmiseks aga ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid õpikuid, et lihtsam oleks haridust omandada ning kujundati rahvuslik õpetajaskond. Tähelepanu pöörati ka kutseharidusele, sest Eestil oli vaja noori, kes omandaksid erinevaid teadmisi Eesti riigi arendamiseks. Oma osa oli ka kõrgharidusel. Kõrgharidus muudeti samuti eestikeelseks, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav.
Tänu suguhormoonide taseme kõrgseisule on puberteet nimelt parim aeg luudelihaste arendamiseks. See, millal kellelgi murdeea muutused lõpevad, on võrdlemisi individuaalne. Hilisem küpsemine ei tähenda sugugi, et lõpuks mehelikkust ei saavutata. Ühel heal päeval on kõik noormehed jälle nii kehalt kui vaimult ühe pulga peal. Muidugi sel juhul, kui mõni ei ole sattunud allakäiguspiraalile. Koolihariduse osa Murdeealise arengus on oluline, sageli lausa edasist karjääri ja saatust määrav osa kooliõpetajal. Tal on raske ülesanne mõista noori, kes enne suvevaheajale minekut olid veel lapsed, ent kelle välimus ja käitumine on sügisel kooli naastes tundmatuseni muutunud. Kaksteist aastat vana poiss kasvas suvega kümme sentimeetrit. Tema hääl muutus tunduvalt jämedamaks, tekkis ka kerge karvakasv
hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja
Osad eestlased Venemaal: maalikunstnik Köler, arst Karell. Rahvuslikus liikumised olid olulised ka rahvakoolide õpetajad. Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg Eeldused ja sihid 19 sajandil hakkasid eestlased ja lätlased teadvustama oma minevikku, keelt ja rahvuslik- kultuurilist iseolemist, mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Vaja oli välja arendada oma eliitkultuur, mis oleks saksa kultuuri mõju vähendanud ning takistanud eestlaste saksastumist
meie jaoks lppenud. (Saaremaale jid mned eelised mandri ees, kmniste ja kohustuste poolest). Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. ldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuurihtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. Rahvusliku liikumise juhid : 1
Anna, kes oli samuti suurepärane pianist. Pariis, London, Viin ja Itaalia (1763-1773). 1763. aasta keskel võttis Mozartite perekondettekolme ja poole aastasereisi. Suunduti Pariisi ja Londonisse, Euroopasuurima tulevikugamuusikakeskustesse.Tehti palju kontserte,tähtsaimoli agaesinemine1764. aasta 1. jaanuaril kuningasLouis XV ees ning Mozarti esimesteteosteavaldamine.Sellele järgnes 15 kuudLondonis,kus samutiesinetikorduvaltõukonnas. Laste koolihariduse võtsid vanemad täielikult endi õlule ja kuigi pole teada, et Wolfgang oleks kunagi koolis käinud, näis ta olevat eluks igati ettevalmistatud. Ta valdas korralikult ladinaja itaalia,mõnevõrraka prantsuseja inglisekeelt. Tagasitee Inglismaalt, peatustega mitmel pool Hollandis, Prantsusmaal, Sveitsis ja Saksamaal,kestis peaaeguterve1766.aasta.1767.aastaseptembrisasuti taasreisile, et jääda nüüd viieteistkümneks kuuks Viini. Elati ka kogu 1768. aasta Viinis. 1769. aasta veetsid
kohustuste poolest). · Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3. Üldise silmaringi laienemine. 4. Kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. Eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine - kadakasakslaste kaotamine, eliitkultuur. · Rahvusliku liikumise juhid :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
