Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu KT 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
lmperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.šovinism marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. Proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on tema palk Sotsialism ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia: marksism , kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt Revisionistid – Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida . Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid.  Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks . # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend – autod lennukid jm  # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng# 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate - 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul rilkidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast, Teravnesid vastuolud imperialistlike suurriikide vahel, eriti Inglismaa-Prantsusmaa ja Saksamaa vahel turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Asumaade enesemääramisõiguse tõttu tekkinud konfliktide tagajärjed: # Rootsi ainukesena lubas 1905a eralduda Norral. *Austria-Ungari viis sisse piiratud autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid ümberrahvastamispoliitika *Inglismaa kasutas relvajõude iirimaa mahasurumiseks. # 90,4% Aafrikast oli 1900a-ks Prantsusmaa, Suurbritannia , Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali, Hispaania valduses. # 1914a-ks suutis iseseisvuse säilitada Etioopia ja Libeeria # 1899- 1902 kestis Aafrikas Inglise-Buuri sõda lõppes inglaste võiduga ja vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManŽdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend – autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased  Tsentristid Anarhistid  20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad , õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik, miitingud, protestikirjad Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem Bulgaaria , Türgi kujunemise lugu: 1: 1879 – Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem lahkub Atlandi poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus  # Serbia kõige suurem vaenlane , sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. ltaalia Kolmikliidus # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa Antandis # Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid. Venemaa Antandis: # Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil lnglismaa huvid Antandis:# Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused # Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias. 19/20 saj USA maailmapoliitika: # Varasematel aegadel isolatsioonipoliitika # 19-20 saj tegeleti Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898 Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas Puerto Rico, Filipiinid , Guami, Kuuba . # Ladina-Ameerikas teostati nn „kahuripaatide diplomaatiat“, millega nõuti, et sealsed riigipöörded ei tohi tühistada USA lepinguid. # 1903 a eraldus Kolumbiast Panama riik, kes andis kanali määramata ajaks rendile. # USA Euroopa partneriks oli Suurbritannias 20 saj alguse Balkani kriiside põhjused: # Serbias sõjaväeline riigipööre, võimule tuli venemeelne valitsus. # Venemaa tahtis tagasi vallutada Türgi poolt vallutatud Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja vallutada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. # 1908 Austria-Ungari oma võimu kindlustamiseks Balkanil, liitis endaga Bosnia ja Hertsogoviina. Tekkis konflikt Austria-Ungari ja Serbia-Venemaa vahel. # 1912 Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia kuulutasid Türgile sõja. Türgi kaotas ja loovutas valdused Euroopale, peale Konstantinoopoli. *Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad oma liitlastele . Protestiks hakkas toetama Kolmikliitu. Vene-Jaapani sõda 1904-1905 oli ülemvõimu pärast Hiinas. Algataja -kaotaja oli Venemaa. Kaotus soodustas 1905a Vene revolutsiooni puhkemist. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses 1894. -1917. a. Tema valitsusaeg lõppes 1917. a Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere. Pjotr Stolõpin oli Venemaa poliitik ja peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu esimees) aastatel 1906–1911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha suruda revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Nikolai Bobrikov  1898. aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud kindralkuberner . Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane Eugen Schauman. Janis Rainis oli läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik. Tema tuntumad teosed on "Uguns un nakts" ("Tuli ja öö", 1905) ning "Indulis un Ārija" ("Indulis ja Ārija", 1911), tema sulest pärineb kõrgelt hinnatud Goethe "Fausti" tõlge. Rainise teosed on avaldanud väga olulist mõju läti kirjanduskeelele, tema peateoseis leiduv rahvuslik sümbolism on olnud kesksel kohal läti rahvusluse arengus Jaan Tõnisson : 1896 tartu ajaleht Postimees toimetaja , väärtustas hariduse- ja kultuuri edendamist. # 1905 november asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond Postimehe ringkonna ja Jaan Tõnissoni algatusel .# 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. Konstantin Päts 1901. Aastal Tallinnas „ Teataja “, toimetaja Konstantin Päts 1905a Vene revolutsiooni käik # Hoogustus streigiliikumine e tööseisakud. # 1905 a 9. jaanuar  („Verine pühapäev“), tapeti 5000 inimest # 1905a oktoobris toimus Venemaal poliitiline üldstreik 1905.17 okt Nikolai II manifesti tingimused Venemaal # Lubati demokraatlikke vabadusi, nagu sõna-, koosoleku- jm vabadusi # Läbi viia Riigiduuma valimised, laiendada valimisõigust. Venemaa isevalitsuslik kord hakkas muutuma konstitutsiooniliseks monarhiaks . # Manifesti järgselt liberaalne kodanlus ja haritlaskond organiseerisid poliitilisi parteisid. 1905 Vene revolutsiooni tagajärjed Venemaal # Talupoegade kui tööliste olukord paranes # Nõrgenes rahvuslik rõhumine, laienesid poliitilised õigused # Tehti ettevalmistusi konstitutsioonilise monarhia kehtestamiseks 1906a Venemaa peaministri Pjotr Stolõpini reformid # Sotsialistide terrorile vastas repressioonidega e karistamisega # Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a atentaadiga Stolõpin hukkub.19/20 saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II veebruarimanifest tühistas enamiku privileegidest Soome ühiskonna reaktsioon venestamispoliitikale - vanasoomlased olid alahoidlikumad ja üritasid Venemaa rahustada #noorsoomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000 allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga, #1905 a üldstreik autonoomia kaitseks. Leedu Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel -  Tugev venestamispoliitika  # Keelati rahvuslikud organisatsioonid , leedukeelne kirjavara, # 1904 Nikolai II andis uue loa leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks # Vilniuse suur Seim e rahvaesindajad nõudsid Leedu iseseisvust # 1905 lõpul tsaarivalitsus surus vabadusliikumise maha, siiski saadi õigus emakeelsete erakoolide sh keskkoolide loomiseks # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus Läti Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik Janis Rainis ja Dienas Lapa (Päevaleht)  - kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ja nõudis nende probleemide lahendamist- kiire sotsiaaldemokraatia areng võrreldes teiste Baltiriikidega: # 1904 asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei #  lätlastel õnnestus võim enda kätte haarata 4-s väiksemas linnas # 1905 okt koos Eestiga osalesid ülevenemaalises üldstreigis. #  algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine , üle 300 mõisa # Vene karistusalklased hukkasid ligi 2600 in. 20 saj Eesti erakondade kujunemist soodustanud tegurid: 1: 1896 tartu ajaleht Postimees, toimetaja Jaan Tõnisson väärtustas hariduse- ja kultuuri edendamist. 2: 1901. Aastal Tallinnas „Teataja“, toimetaja Konstantin Päts 3: Kasvas eestlaste mõju avalikus elus 4: Suurenes sotsiaaldemokraatia mõju. Ideed levisid vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi kohalike hulgas. “Postimehe” põhiülesanne 20 saj alguses # Rahvuslike vaadete kujundamine ja rahvustunde kasvatamine # Emakeelse koolihariduse taastamine. #Eitati nii saksastumist kui venestamist “Teataja” põhiülesanne 20 saj alguses Eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Eesti sotsiaaldemokraatide eesmärk: # Erinevalt Vene sotsiaaldemokraatidest kaitsesid rahvuslike huve ja hiljem toetasid riikliku iseseisvuse saavutamist. Nõuti: * Sotsiaalset õiglust* Demokraatlike vabaduste kehtestamis * Talurahvale maa andmist * Eestlastele, kui põlisrahvusele poliitiliste õiguste laiendamist 1905a revolutsioonilised sündmused Eestis: # Keskpunkt Tallinn # Korraldati töölismiitinguid, kuna koosolekud ja rongkäigud olid keelatud # 1905 16 oktoober kuulutati Tallinnas välja üldstreik # Uuel turul rahvakoosolek. Sõjavägi avas tule. 94 sai surma.1905a revolutsiooni negatiivsed tagajärjed Eestis: # Tsaarivõimud kuulutasid sõjaseisukorra ja saatsid karistussalgad # Aastavahetusel tegutsesid sõjakohtud, mille ette astus 328 inimest.# Eestis hukati ligi 300 inimest, anti ihunuhtlust, saadeti sunnitööle. 1905a revolutsiooni positiivsed tulemused Eestis: # Rahvas aktiviseerus, loodi uusi omavalitsusüksusi. # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus # Võideldi õigus emakeelsete erakoolide sealhulgas keskkoolide loomiseks # Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud, piimaühistud, maaparandusühistud. # 1902 aasta asutati Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta kirjanduslik rühm Noor Eesti: Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Juhan Aavik. Lipukiri „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ # 1907 – Eesti Kirjanduse Selts – eesti keele, kirjanduse, ajaloo uurimine . # 1909 loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum . # Avati uus Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone. Antisemitism juudivaen, eriti Viinis , Pariisis, Peterburis jm. Sionistlik liikumine   Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt. Juugendlikud teosed – lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu tekstid. Ekspressionism närviline, subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch – norrakas. Abstraktsionism ei kujutanud tegelikkust Fovism - Nt. Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Naivism lihtsameelne, lapselik. Nt. Henri Rousseau Kubism Rõhutati eseme vormi, kuju, taust tagasihoidlikes toonides. Nt. Pablo Picasso . Impressionism Olulised uued kõlavärvid, väljendusvõtted, mitte meloodia . Nt. Claude Debussy ampiirlik mood # 1908 – kõrgele tõstetud vöökohaga kleidid , eksootikavaimustus – karusnahad, peapaelad kaunistatud idamaiste pärlite ja sulega , värvide rohkus , ornamendid. Toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896. aastal Ateenas Panathinaikó staadionil, mida aitas reustareerida üks Kreeka rikkur. Nendel Olümpiamängudel naisi veel võistlemas ei olnud. Kokku oli 14 maa 241 sportlast võistlemas 43 alal. Hugo de Vries oli hollandi bioloog, kes rööbiti C. Corrensi ja E. von Tschermakiga taasavastas 1900. aastal G. Mendeli tööd geneetika alal. Max Planck oli saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooriarajajaks ning seega 20. saj üheks tähtsaimaks füüsikuks.Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Avastas elementaarlaengud looduses. Nobeli preemia laureaat. Ernest Rutherford -  Uus- Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Niels Bohr -  Taani tuumafüüsik - lõi aatomi esialgse kvantteooria   Albert Einstein - Saksamaalt pärit füüsik. 20. sajandi kõige mõjukamfüüsik, sai kuulsaks üldrelatiivsusteooria  sõnastamisega. John Evans -  Oli inglise arheoloog ja geoloog . Sigmund Freud -  Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsiteooria ja meetodi rajaja. Alfred Nobel – Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi (nitroglütseriin + diatomiit) ning ballistiidi (suitsuta püssirohi) leiutaja. # 1901a 5a peale Nobeli surma jagati esimesed preemiad. Charlie Chaplin 16. 04 1889 – 25.12 1977 oli inglisekomöödiafilmirežissöör, - stsenarist , -näitleja ja - produtsent . Ta on tummfilmiajastu tuntumaid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit". 20 saj-alguse maailmavaatelised suunad: 1: Euroopa keskne mõtlemine 2: Usk progressi ja optimism 3: Levis ka pessimism, eriti intellektuaalide hulgas. Schhieffeni plaan Saksa sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Läänerindel Prantsusmaa purustada 39 päevaga. # Seejärel idarindele Venemaa vastu. Kogu sõda võita 3-4 kuuga . Plaan 17 Prantsuse sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Hoogne pealetung . # Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. # Lotringi ja Elsassi (Pr ajaloolised osad) hõivamine, sissetung Saksamaale. I MS sõdivad pooled (28.07. 1914 – 11.11.1918): # Antant ja Kolmikliit e Keskriigid . Sõja võitsid Antandiriigid. * 1907 Antant - Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan. * 1879 Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem Antandi poolel), Türgi, Bulgaaria. Marne’i lahing  oli lahing I MS, mis toimus 5.–12.09 1914. Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis, Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed. Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa keisririigi ja Saksa keisririigi vahel I MS esimestel päevadel (23. aug.–30. aug. 1914), Ida- Preisimaal . Franz Ferdinand Austria-Ungari troonipärija ertshertsog.  Tema mahalaskmine Sarajevos oli I MS  puhkemise otsene ajend . Wilhelm II Saksamaa keiser,  soovis juhtpositsiooni Euroopas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I MS algatamises. Franz Joseph Austria-Ungari keiser, kes soovis Balkanil mõjujõudu . 1908. aastal annekteeriti keisri 60. valitsemisaasta juubeli puhul 1878. aastal okupeeritud Bosnia ja Hertsegoviina. See halvendas tunduvalt impeeriumi suhteid Balkani riikide ja Venemaaga ning põhjustas lõpuks suurest iI MS puhkemise. Hindenburg Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925–1934. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima . Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise Luddendorff oli saksa kindral ja poliitik. Ta määrati koos Hindenburgiga juhtima Idarinnet. I ms puhkemise ajend: # 28.06.1914 Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Austria-Ungarile kuuluvas Bosnia linnas Sarajevos. Atendaadi sooritasid Serbia salaorganisatsioonid . Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel ja keisri lähisugulane. I ms puhkemise pöhjused: # Imperialistlike suurriikide, eriti Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. # Saksamaa (keiser Wilhelm II) soovis juhtpositsiooni Euroopas. # Balkanil soovisid mõjujõudu nii Austria-Ungari (keiser Franz Joseph) kui Venemaa ( tsaar Nikolai II). # Teadlikult ei tahtnud ükski riik sõda, va sõjaväelised ringkonnad. I ms puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit.  # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid
Ajalugu KT 1 #1 Ajalugu KT 1 #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised
3
docx

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend ­ autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate 1901 saatis raadiosi

Ajalugu
Maailm 20 sajandi algul
14
doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism ­ suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon ­ rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium ­ emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia ­ poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon ­ pooliseseisev piirko

Ajalugu
Maailm 20-sajandi algul
7
doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism ­ Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi, kuigi euroopali

Ajalugu
Maailm enne esimest maailmasõda
7
doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, e

Ajalugu
Maailm 20 saj alguses
4
doc

Maailm 20.saj alguses

1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahelises töölisliikumise

Ajalugu
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses
4
doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa. Kõige suuremad

Ajalugu
Imperialismiajastu ja ühiskond
2
doc

Imperialismiajastu ja ühiskond

Imperialismiajastu ja ühiskond ­ 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid 1896.

Ajalugu
IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND
4
docx

IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND

1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaatilisem kokkupõrge

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun