lmperialism
suurriikide
püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi
koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu.
šovinism
marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest
väärtuslikumaks.
Proletariaat madala
sissetulekuga sotsiaalne klass. Tööline, kelle ainus sissetulek on
tema palk
Sotsialism ühiskondlike
liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia:
marksism , kommunism,
sotsiaaldemokraatia jpt
Revisionistid
–
Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest
oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk- järguliste reformidega.
Vene enamlased Bolševikud
ehk
enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei
koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad
töölisliikumises.
Tsentristid
inimesed,
kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale
Anarhistid kodanlik
kord kukutada,
klassivastuolud likvideerida . Ei poolda diktatuuri,
lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide
valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid
mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid.
Sotsiaaldarwinism
maailm
tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega
oli võimalus alla jääda.
Imperialismi tekkimise põhjused:
# Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse
ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust
peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem
arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja
turuks . # Tehnilised
uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid
aluse
seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend – autod
lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal
Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus
vendade Orville ja
Wilbur Wrighti lennuk # 1909
lendas prantslane Louis Bleriot üle La
Manche väina. # Side areng#
1895 Guglielmo
Marconi andis eetrisse
esimese
raadiosaate - 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi
ookeani.
20
saj algul rilkidevaheliste pingete põhjused:
# Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud
Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks. # Teravnesid
vastuolus asumaade ja emamaade vahel rahvuste enesemääramisõiguse pärast,
Teravnesid vastuolud imperialistlike suurriikide vahel, eriti
Inglismaa-Prantsusmaa ja Saksamaa vahel turgude, tooraineallikate,
kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast.
Asumaade
enesemääramisõiguse tõttu tekkinud konfliktide tagajärjed:
# Rootsi ainukesena lubas 1905a eralduda Norral. *Austria-Ungari viis
sisse piiratud
autonoomia *Venemaa ja Saksamaa kasutasid
ümberrahvastamispoliitika *Inglismaa kasutas relvajõude
iirimaa mahasurumiseks. # 90,4% Aafrikast oli 1900a-ks Prantsusmaa,
Suurbritannia , Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali,
Hispaania valduses. # 1914a-ks suutis iseseisvuse säilitada
Etioopia ja
Libeeria
# 1899- 1902 kestis Aafrikas Inglise-Buuri sõda lõppes inglaste
võiduga ja vabariigid arvati Briti imp koosseisu # 1896a Briti
koloniaalvaldustes, Indias, lõid hindud oma organisatsiooni India
Rahvuskongressi, eesmärgiga saavutada Indiale otsustamisõigus
siseküsimustes. # 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati
lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan,
Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks.
Ikkagi hoogustus kodanlik-demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati
ManŽdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist
soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised
uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid
aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend – autod
lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk
20
saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli
suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid
20
saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj
algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud
ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine,
üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised:
erakonnad , õigused (enda väljendamiseks) *Võitlusvahendid: streik,
miitingud, protestikirjad
Kolmikliit Saksamaa,
Austria-Ungari, Itaalia, hiljem
Bulgaaria , Türgi kujunemise lugu: 1:
1879 – Kolmikliit sai alguse liidulepingust Saksamaa ja
Austria-Ungari vahel. 2: 1882 ühines nendega Itaalia (hiljem
lahkub Atlandi poolele). Saksa
keiser Wilhelm II loobus
edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei
tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit.
Antant
Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa
kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid
liidulepingu, 2:
1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping
*jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti
aitama 3: 1907
Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias.
Saksamaa
Kolmikliidus:
# Soovis uusi
kolooniaid # Olla konkurentsiks
Inglismaale maailma
võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim
Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga
oli vältimatu.
Austria-Ungari
Kolmikliidus #
Serbia kõige suurem
vaenlane , sest
Serbia tahtis luua suurt
slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi
rahvastest. # Tahtis
Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat
toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu.
ltaalia
Kolmikliidus #
Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti
Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid
Põhja-Aafrikas tp Liibüa.
Prantsusmaa Antandis #
Soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning # Tagasi saada
Saksamaalt Elsassi ja Lotringi piirkonnad ja juurde Aafrika alasid.
Venemaa
Antandis:
# Ei soovinud Saksamaa juhtpositsiooni Euroopas # Peamine vaenlane
oli Türgi, sest soovis tagasi saada Türgi poolt vallutatud
Konstantinoopolit ja Dardanelle # Selleks oli vaja vallutada
Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil
lnglismaa
huvid Antandis:#
Maha suruda Saksamaa soov jagada ümber senised kolooniavaldused #
Koostööpartner Jaapan huvitus Saksamaa kolooniavalduste
ülevõtmisest Aasias.
19/20
saj USA maailmapoliitika:
# Varasematel
aegadel isolatsioonipoliitika # 19-20 saj tegeleti
Lõuna-Ameerikaga, et lõpetada eurooplaste mõju. # 1898
Ameerika-Hispaania sõda. Hispaania loovutas
Puerto Rico,
Filipiinid ,
Guami,
Kuuba . # Ladina-Ameerikas
teostati nn „kahuripaatide
diplomaatiat“, millega nõuti, et sealsed riigipöörded ei tohi
tühistada USA lepinguid. # 1903 a
eraldus Kolumbiast
Panama riik,
kes andis kanali määramata ajaks rendile. # USA Euroopa partneriks
oli Suurbritannias
20
saj alguse Balkani kriiside põhjused:
# Serbias sõjaväeline riigipööre, võimule tuli venemeelne
valitsus. # Venemaa tahtis tagasi vallutada Türgi poolt vallutatud
Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja vallutada
Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. # 1908
Austria-Ungari oma võimu kindlustamiseks Balkanil,
liitis endaga
Bosnia ja Hertsogoviina. Tekkis konflikt Austria-Ungari ja
Serbia-Venemaa vahel. # 1912 Serbia, Bulgaaria ja
Makedoonia kuulutasid Türgile sõja. Türgi kaotas ja loovutas
valdused Euroopale, peale Konstantinoopoli. *Bulgaaria pidi loovutama sõjas
võidetud alad oma
liitlastele . Protestiks hakkas
toetama Kolmikliitu.
Vene-Jaapani
sõda 1904-1905
oli ülemvõimu pärast Hiinas.
Algataja -kaotaja oli Venemaa. Kaotus
soodustas 1905a Vene revolutsiooni puhkemist.
Nikolai
II oli
Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Valitses
1894. -1917. a. Tema
valitsusaeg lõppes 1917. a
Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos
perega Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks
residentsiks. Samal aastal hukati tema ja tema pere.
Pjotr
Stolõpin oli
Venemaa
poliitik ja
peaminister (keiser Nikolai II Ministrite Nõukogu
esimees) aastatel 1906–1911. Oma ametiaja jooksul püüdis ta maha
suruda
revolutsiooniliste rühmituste tegevust ja viis läbi
põllumajandusreformid.
Nikolai
Bobrikov 1898.
aastal Soomes venestamispoliitikat ajanud
kindralkuberner .
Kindralkuberneri mõrvas 1904. aastal rahvuslane
Eugen Schauman.
Janis Rainis oli
läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik. Tema tuntumad
teosed on "Uguns un nakts" ("Tuli ja öö", 1905)
ning "Indulis un Ārija" ("Indulis ja Ārija",
1911), tema sulest pärineb kõrgelt hinnatud
Goethe "Fausti"
tõlge. Rainise teosed on avaldanud väga olulist mõju läti
kirjanduskeelele, tema peateoseis
leiduv rahvuslik sümbolism on
olnud kesksel kohal läti rahvusluse arengus
Jaan
Tõnisson : 1896
tartu ajaleht
Postimees toimetaja , väärtustas hariduse- ja kultuuri
edendamist. # 1905 november asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond
Postimehe ringkonna ja Jaan Tõnissoni
algatusel .# 1902 aasta asutati
Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on
esimene Eesti rahvuslik pank.
Konstantin Päts 1901.
Aastal Tallinnas „
Teataja “, toimetaja Konstantin Päts
1905a Vene revolutsiooni käik
# Hoogustus streigiliikumine e tööseisakud.
# 1905 a 9. jaanuar („Verine pühapäev“), tapeti 5000
inimest
# 1905a
oktoobris toimus Venemaal poliitiline üldstreik
1905.17
okt Nikolai II manifesti tingimused Venemaal
# Lubati demokraatlikke vabadusi, nagu sõna-, koosoleku- jm vabadusi
# Läbi viia Riigiduuma valimised, laiendada valimisõigust. Venemaa
isevalitsuslik kord hakkas
muutuma konstitutsiooniliseks
monarhiaks .
# Manifesti järgselt liberaalne
kodanlus ja haritlaskond
organiseerisid poliitilisi parteisid.
1905
Vene revolutsiooni tagajärjed Venemaal #
Talupoegade kui tööliste olukord
paranes # Nõrgenes rahvuslik
rõhumine, laienesid poliitilised õigused # Tehti ettevalmistusi
konstitutsioonilise
monarhia kehtestamiseks
1906a
Venemaa peaministri Pjotr Stolõpini reformid #
Sotsialistide terrorile vastas repressioonidega e karistamisega #
Külakogukonna ümberkorraldamiseks andis seaduse - talupojad võisid
vabalt lahkuda külakogukonnast. # Maapuuduse leevendamiseks
soodustas talupoegade ümberasumist riigi äärealadele, eriti
Siberisse. # Pöördus tagasi venestamise poliitika juurde. # 1911a
atentaadiga Stolõpin hukkub.
19/20
saj vahetuse Soome venestamise poliitika - Soomes
uus kindralkuberner kindral Nikolai Bobrikov, 1899 Nikolai II
veebruarimanifest tühistas enamiku privileegidest
Soome
ühiskonna reaktsioon venestamispoliitikale - vanasoomlased
olid alahoidlikumad ja üritasid Venemaa rahustada #noorsoomlased aga
hakkasid organiseerima vastupanu #Koostati nn suur palvekiri 520 000
allkirjaga üle Soome #1000 kultuuri- ja poliitikategelast pöördusid
avalikult Nikolai II poole, #1904 N Babrikov hukkub atendaadiga,
#1905 a üldstreik autonoomia kaitseks.
Leedu Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Tugev
venestamispoliitika # Keelati rahvuslikud
organisatsioonid ,
leedukeelne kirjavara, # 1904 Nikolai II andis uue loa leedukeelse
kirjasõna väljaandmiseks # Vilniuse suur Seim e
rahvaesindajad nõudsid Leedu iseseisvust # 1905 lõpul
tsaarivalitsus surus
vabadusliikumise maha, siiski saadi õigus emakeelsete erakoolide sh
keskkoolide loomiseks # Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide ja
ajakirjanduse tegevus
Läti
Vene tsaaririigi koosseisus 19/20 saj vahetusel - Traditsiooniline
rahvuslus # 19 saj lõpul jauna strava e uus vool. Eesotsas kirjanik
Janis Rainis ja Dienas Lapa (Päevaleht) - kritiseeris vanema
põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu
ja nõudis nende probleemide lahendamist- kiire sotsiaaldemokraatia
areng võrreldes teiste Baltiriikidega: # 1904 asutati Läti
Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei # lätlastel õnnestus võim
enda kätte haarata 4-s väiksemas linnas # 1905 okt koos Eestiga
osalesid ülevenemaalises üldstreigis. # algas mõisate
põletamine ja mõisnike
tapmine , üle 300 mõisa # Vene
karistusalklased hukkasid ligi 2600 in.
20
saj Eesti erakondade kujunemist soodustanud tegurid: 1:
1896 tartu ajaleht Postimees, toimetaja Jaan Tõnisson väärtustas
hariduse- ja kultuuri edendamist. 2: 1901. Aastal Tallinnas
„Teataja“, toimetaja Konstantin Päts 3: Kasvas eestlaste mõju
avalikus elus 4: Suurenes sotsiaaldemokraatia mõju. Ideed levisid
vene üliõpilaste ja tööliste seas, peagi kohalike hulgas.
“Postimehe”
põhiülesanne 20 saj alguses
# Rahvuslike vaadete kujundamine ja rahvustunde kasvatamine #
Emakeelse koolihariduse taastamine. #Eitati nii saksastumist kui
venestamist
“Teataja”
põhiülesanne 20 saj alguses
Eestlaste majandusliku olukorra parandamine.
Eesti
sotsiaaldemokraatide eesmärk: #
Erinevalt Vene sotsiaaldemokraatidest kaitsesid rahvuslike huve ja
hiljem toetasid riikliku iseseisvuse saavutamist. Nõuti: *
Sotsiaalset õiglust* Demokraatlike vabaduste
kehtestamis *
Talurahvale maa andmist * Eestlastele, kui põlisrahvusele
poliitiliste õiguste laiendamist
1905a
revolutsioonilised sündmused Eestis: #
Keskpunkt Tallinn # Korraldati töölismiitinguid, kuna koosolekud ja
rongkäigud olid keelatud # 1905 16 oktoober kuulutati Tallinnas
välja üldstreik #
Uuel turul rahvakoosolek. Sõjavägi avas tule.
94 sai surma.
1905a
revolutsiooni negatiivsed tagajärjed Eestis: #
Tsaarivõimud kuulutasid sõjaseisukorra ja saatsid karistussalgad #
Aastavahetusel tegutsesid sõjakohtud, mille ette astus 328 inimest.#
Eestis hukati ligi 300 inimest, anti ihunuhtlust, saadeti sunnitööle.
1905a
revolutsiooni positiivsed tulemused Eestis: #
Rahvas aktiviseerus, loodi uusi omavalitsusüksusi. # Lihtsustus
rahvuslike organisatsioonide ja ajakirjanduse tegevus # Võideldi
õigus emakeelsete erakoolide sealhulgas keskkoolide loomiseks # Maal
hoogustus ühistegevuslik liikumine. Masina- ja tarvitajateühistud,
piimaühistud, maaparandusühistud. # 1902 aasta asutati Tartus Jaan
Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, see on esimene
Eesti rahvuslik pank. #1905 aasta
kirjanduslik rühm Noor Eesti:
Gustav Suits, Friedebert
Tuglas , Juhan Aavik. Lipukiri „Olgem
eestlased, aga saagem ka eurooplasteks.“ # 1907 – Eesti
Kirjanduse Selts – eesti keele, kirjanduse, ajaloo
uurimine . # 1909
loodi Jakob
Hurda mälestuseks Eesti Rahva
Muuseum . # Avati uus
Vanemuise maja ja 1913 uus Estonia teatri hoone.
Antisemitism juudivaen,
eriti
Viinis , Pariisis, Peterburis jm.
Sionistlik
liikumine Theodor Herzi juhtimisel. Koondas juute ja taaselustas heebrea keelt.
Juugendlikud
teosed –
lüüriline kujundikeel. Nt. Kiplingi lühijutud, M. Gorki loomingu
tekstid.
Ekspressionism närviline,
subjektiivne, dramaatiline. Nt. Edvard Munch – norrakas.
Abstraktsionism
ei kujutanud
tegelikkust Fovism -
Nt. Henri Mattise. Eesmärk mitte nähtavate asjade jäljendamine,
vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine.
Naivism lihtsameelne,
lapselik. Nt. Henri
Rousseau Kubism
Rõhutati
eseme
vormi, kuju, taust tagasihoidlikes toonides. Nt. Pablo
Picasso .
Impressionism Olulised
uued kõlavärvid, väljendusvõtted, mitte
meloodia . Nt. Claude
Debussy ampiirlik
mood #
1908 – kõrgele tõstetud vöökohaga
kleidid , eksootikavaimustus –
karusnahad, peapaelad kaunistatud idamaiste pärlite ja
sulega ,
värvide
rohkus , ornamendid.
Toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896.
aastal Ateenas Panathinaikó staadionil, mida aitas reustareerida üks
Kreeka rikkur. Nendel Olümpiamängudel naisi veel võistlemas ei
olnud. Kokku oli 14 maa 241 sportlast võistlemas 43 alal.
Hugo de Vries
oli
hollandi bioloog, kes rööbiti C. Corrensi ja E. von Tschermakiga
taasavastas 1900. aastal G. Mendeli tööd
geneetika alal.
Max Planck oli
saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooriarajajaks ning seega 20. saj
üheks tähtsaimaks füüsikuks.
Joseph Thomson - oli
inglise füüsik. Avastas elementaarlaengud looduses. Nobeli preemia
laureaat.
Ernest Rutherford - Uus-
Meremaa päritolu füüsik, kes sai
tuntuks tuumafüüsika isana.
Niels Bohr - Taani
tuumafüüsik - lõi aatomi esialgse
kvantteooria
Albert Einstein - Saksamaalt
pärit füüsik. 20.
sajandi kõige mõjukamfüüsik, sai
kuulsaks üldrelatiivsusteooria
sõnastamisega.
John Evans - Oli
inglise arheoloog ja
geoloog .
Sigmund Freud - Austria
psühhiaater ning psühhoanalüüsiteooria ja meetodi rajaja.
Alfred Nobel
– Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi (nitroglütseriin +
diatomiit) ning ballistiidi (suitsuta püssirohi) leiutaja. # 1901a
5a peale Nobeli surma jagati esimesed preemiad.
Charlie Chaplin 16.
04 1889 – 25.12 1977 oli
inglisekomöödiafilmirežissöör,
-
stsenarist , -näitleja ja -
produtsent . Ta on tummfilmiajastu
tuntumaid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse
eest kolm "Oscarit".
20 saj-alguse maailmavaatelised suunad: 1:
Euroopa
keskne mõtlemine 2: Usk
progressi ja optimism 3: Levis ka
pessimism, eriti intellektuaalide hulgas.
Schhieffeni
plaan
Saksa sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Läänerindel Prantsusmaa
purustada 39 päevaga. # Seejärel idarindele Venemaa vastu. Kogu
sõda võita 3-4
kuuga .
Plaan
17 Prantsuse
sõjaplaani eesmärgid I MS-s: # Hoogne
pealetung . # Prantsuse-Saksa
piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. # Lotringi ja Elsassi (Pr
ajaloolised osad) hõivamine,
sissetung Saksamaale.
I MS sõdivad
pooled (28.07. 1914 – 11.11.1918): # Antant ja Kolmikliit e
Keskriigid . Sõja võitsid Antandiriigid. * 1907 Antant -
Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Itaalia, Jaapan. * 1879 Kolmikliit –
Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem Antandi poolel), Türgi,
Bulgaaria.
Marne’i
lahing oli
lahing I MS, mis toimus 5.–12.09 1914. Ühel poolel võitles
Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa ning Suurbritannia ja Iirimaa
Ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis,
Prantsusmaa pealinn. Lahingus olid kaotused enam-vähem võrdsed.
Tannenbergi
lahing oli
otsustav lahing Venemaa keisririigi ja Saksa keisririigi vahel I MS
esimestel päevadel (23. aug.–30. aug. 1914), Ida-
Preisimaal .
Franz Ferdinand Austria-Ungari
troonipärija ertshertsog. Tema
mahalaskmine Sarajevos oli I MS puhkemise otsene
ajend .
Wilhelm
II Saksamaa
keiser, soovis juhtpositsiooni Euroopas. Teda
on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I MS algatamises.
Franz
Joseph Austria-Ungari
keiser, kes soovis Balkanil mõjujõudu . 1908.
aastal annekteeriti keisri 60. valitsemisaasta
juubeli puhul 1878.
aastal okupeeritud Bosnia ja Hertsegoviina. See
halvendas tunduvalt
impeeriumi suhteid Balkani riikide ja Venemaaga ning põhjustas
lõpuks suurest iI MS puhkemise.
Hindenburg Saksamaa
sõjaväelane ja riigitegelane,
president aastatel 1925–1934. 1914,
kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse
tagasi ning määrati koos
Erich Ludendorffiga Idarinnet
juhtima .
Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid
Venemaa pealetungi
peatamise
Luddendorff oli
saksa kindral ja poliitik. Ta määrati koos Hindenburgiga juhtima
Idarinnet.
I
ms puhkemise ajend:
# 28.06.1914 Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz
Ferdinandi tapmine Austria-Ungarile kuuluvas Bosnia linnas Sarajevos.
Atendaadi sooritasid Serbia
salaorganisatsioonid . Ertshertsog on
Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel ja keisri lähisugulane.
I
ms puhkemise pöhjused:
# Imperialistlike suurriikide, eriti Inglismaa, Prantsusmaa ja
Saksamaa võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi
võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. # Saksamaa (keiser
Wilhelm II) soovis juhtpositsiooni Euroopas. # Balkanil
soovisid mõjujõudu nii Austria-Ungari (keiser Franz Joseph) kui Venemaa
(
tsaar Nikolai II). # Teadlikult ei tahtnud ükski riik sõda, va
sõjaväelised ringkonnad.
I
ms puhkemise eeldused:
# Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. #
Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid
sotsialistlikud ja
kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng,
võidurelvastamine, raudteede areng *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902)
raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad,
miinipildijad, sidevahedid
Kõik kommentaarid