Talurahvas keskajal, Liivi sõda (0)

1 Hindamata

Ajaloo kordamine

Eesti maa/ talurahvas keskajal.

Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%.
Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest).
Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi.
Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised.

Talurahva sotsiaalne liigitus:

Adratalupoeg – talupoeg , kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades , kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid.
Üksjalg – tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees , kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade pojad). Nende jalategu oli üks jalapäev nädalas. Sealt on tulnud ka nende nimetus.
Vabatalupoeg – talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes.
Maavaba talupoeg – tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena.
Vabadik – maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad , kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all.
Trääl – sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424 .a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus.

Mõisted:
Pärisorjus – omanikul oli õigus talupoja müümise üle.
Sunnismaisus – liikumisvabaduse puudus.
Kubjas – mõisasundja, järelvaataja.
Kilter – kubjase abiline.

Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks.
Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas .
Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini.
Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal.
Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid.
Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama.
Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid.

Linnad ja kaubandus

Linnaõigus – linna õiguslikuks aluseks, maaisanda antud ning see tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Selle tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.
Linnaõiguse said Eesti linnadest Tallinn, Rakvere, Narva (Taani kuningalt saadud õigus); Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu (Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus); Vana-Pärnu (kohaliku päritoluga piiskopiõigus).
Linna kodanikeks said vabad inimesed, kes elasid püsivalt linnas ja maksid ära kodanikumaksu.
Kodaniku õigused:

Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohtus.

Ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega.

Nad olid vabastatud tollimaksust.

Nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid.

Kodaniku kohustused:

Vahiteenistus linna müüril ja tornides.

Linna sõjaline kaitse.

Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest.

Maksude maksmine .

Linna valitses raad – linnavalitsus , mille suurus sõltus linna suurusest ja mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka.
Rae ülesanded:

Kõrgeim kohtuvõim (kohtuvõimu teostamine nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus).

Raha müntimise õigus

Linna sissetulekute, heakorra ja kindluste eest hoolitsemine.

Koolide ja kirikute eest hoolt kandmine.

Priiskamise piiramine.

Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu.
Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust.
Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed.
Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Mustpea abielludes sai temast tavaliselt Suurgildi liige.

Käsitöö

Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud , sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu.
Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti. Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma.
Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.

Meistriks saamine:

Alustati õpipoisi/sellina.

Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat, raskemate erialade puhul, nt kullasepp, isegi 7 aastat.

Võimete näitamine meistrikoha saamiseks, meistritöö valmistamine.

Käsiraha maksmine ja teistele tsunfti meistritele joodude korraldamine.
Mõnikord jäidki õpipoisid sellideks ja töötasid meistri juures elu lõpuni.
Ihaldusväärsematel aladel lubati mittesakslastel meistriks tõusta vaid siis, kui sakslasi ei jätkunud.
Meistrite arvu üritati piirata, et kaitsta turgu (et hinnad ei läheks liiga madalaks jne).
Meistriks ja tsunfti liikmeks saamine eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist. Kuna kogu meistriks saamise protseduur oli seotud väga suurte kulutustega, oli paljudele noortele sellidele ainsaks väljapääsuks meistri tütre või lesega abiellumine, mis kergendas tunduvalt tsunfti vastuvõtmist.

Kaubandus

Hansa Liidu liikmeteks olid Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu.
Üks tähtsamaid kaubakontoreid Hansa Liidu jaoks oli Novgorod .
Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid: Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske jne.
Samuti heeringaid, soola ja veini, õlut vürtse.
Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel.
Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele.
Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata.

Reformatsioon ja vaimuelu

Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid.
Toomkapiitel – piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine.
Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus.
Skolastik – toomhärrast toomkapiitli juhataja.
Kirikukihelkond – territoriaalne kogudus , mida teenisid kogudusepreestrid.
Sinod – vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks.
Visitatsioon – kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks.
Missa – jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist.
Vaimulik ordu – ordud , mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel tegutsesid tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased. Need tekkisid Liivimaa misjoniseerimissoovi tõttu. Inimesed tahtsid astuda vaimulikku ellu.

Piiskoppide roll:

Maaisandana andamite ja maksude kogumine.

Vaimulikena rahva aitamine .

Eesti toomkirikud asusid Tallinnas, Tartus ja Haapsalus.
Liivimaa hariduslik eliit kujunes toomhärradest ja piiskoppidest, sest vähemalt 15.-16.sajandil oli enamik neist õppinud mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis. See polnud tollel ajal teiste seisuste puhul tavaline.
Eesti maarahvas võttis omaks katoliku usu, sest nad arvasid, et kuna muistses vabadusvõitluses olid nende jumalad jäänud alla ristiusu jumalatele, siis tuleb uskuma hakata kristlaste Jumalat.

Tsistertslased
Dominiiklased
Frantsisklased
Asutamisaeg
1098. aasta
Asutati 1215 . a
Eestisse 1229. a
Asutati 1210 .a
Eestisse 1241.a
Asukohad Eestis
Tallinn, Tartu, Lihula
Tallinn, Tartu, Narva
Tartu, Rakvere, Viljandi
Riietus
Hall mungarüü
Valge rüü, must kapuutsiga mantel
Hall mungarüü
Tegevused, eesmärgid
Kloostrielu reformimine, Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine.
Inkvisitsiooni teostamine, teoloogia ja filosoofia edendamine.
Ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesemate inimeste seas.
Liikmed
Aadlipäritolu daamid ( lesed või vanatüdrukud).
Jõukate ja haritud perekondade liikmed.
Vaesed ja väheharitud inimesed.
Positiivne
Harisid ise kloostripõlde, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, uued põlluharimisvõtted.
Rääkisid hästi eesti keelt, maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed .
Lihtrahva seas populaarsed, sest selgitasid usutõdesid rahvalikult, lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavad keeles.

Reformatsiooni algatas 1517.aastal Martin Luther Wittenbergis. See oli ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest.
Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu.

Põhjused:

Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid).

Indulgentside müük.

Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus.
Martin Luther rõhutas:

Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel – igaühel peab olema võimalus lugeda.

Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud .

1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis , Narvas ja Uus-Pärnus.
Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525 .a pildirüüsteliikumise.

Tulemused:

Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse .

Kehtis põhimõte – kelle maa, selle usk, s.t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad.
Tähtsamad muutused:

Jumalateenistus emakeeles

1525.esimene eestikeelne katekismus

1535.a esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis Wanradt -Koelli katekismus.

Liivi sõda 1558-1583
Põhjused:

Vana-Liivimaa poliitiline killustatus, suhteliselt kerge saak vallutajatele. Oli viis omavahel nõrgalt seotud ning sageli omavahel tülis olevat väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium , Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond .

Lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik, kelle sooviks oli laiendada territooriumi põhja suunas.

Läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi Läänemere idakalda alade vastu.

Idas tugevnes Moskva Suurvürstiriik, mis soovis laiendada territooriumi ja kõrvaldada takistused spetsialistide läbipääsuks Lääne-Euroopast Venemaale.
Ajend:

1503.aasta vaherahu .

1554.aastal sooviti pikendamist – Venemaa poolt nõue maksta nn Tartu maks – 1 mark aastas iga Tartu piiskopkonna elaniku pealt.
Sõja algus 1558.aastal:

Jaanuar – Moskva vägede rüüsteretk Tartu piiskopkond
Mais vene vägede pealetung , vallutati Narva.
Juulis vallutati Tartu, see tähistas Tartu piiskopkonna lõppu – piiskopi ja sakslastest elanikkonna küüditamine. JÄRELE JÄI 4 VÄIKERIIKI.

Sõja käik 1559 :

Liivi ordumeister Gotthard Kettler hakkas otsima abi, Poola-Leedu kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla.
Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile – kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele.

Aasta 1560 :

Härgmäe ( Oomuli ) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel – ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine.
Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus – piirati Koluvere linnust, lüüasaamine.
Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi.
Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik .

Aasta 1561:

Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse.
Vilniuse leping – Poola ja Saksa ordu vahel – ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla.
Moodustati:

Kuramaa hertsogiriik (Väina/ Daugava jõest lõuna pool)

Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool).

Liivimaa aadlikud said Sigismund II privileegi, millega said

Usuvabaduse

Ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid

Säilitati endine õiguskorraldus

Avardati lääniõigust.
Sellega oli keskaegne Vana-Liivimaa kui poliitiline ühendus hävinenud.

Venemaa jäi 1560.aastatel sõjategevusest eemale.
1563 .- 1570 .a Põhjamaade 7-aastane sõda, kus ühel pool Rootsi ja vastas Taani ning Poola.
1570.sõlmiti rahu – Taani loovutas Rootsile Lääne-Eesti ja Hiiumaa.
Samal aastal moodustati vene tsaari poolt Liivimaa kuningriik eesotsas hertsog Magnusega.
1570.-1571.a piirasid vene väed Tallinna.
1572 .a vene vägede uus pealetung Ivan IV juhtimisel, vallutati suur osa Eesti mandrist.
1577 .a Tallinna teine piiramine, “Liivimaa Hannibali”, Ivo Schenkenbergi väesalga edukas tegutsemine.

Sõja lõpp:

1578 .aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu.
1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed.
1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa tunnustas Poola õigust Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile.
1583.a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale.
Liivi sõja tulemusena algas Eesti kolme kuninga periood:

Põhja-Eestis Rootsi võim, Eestimaa kubermang .

Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis Poola võim, Liivimaa

Saaremaa Taani riigi koosseisus .
Sõjad jätkuvad:

1590.aastal sõjategevus Venemaa ja Rootsi vahel.
1595 .a Täyssina rahu, Venemaa sai Ingerimaa .
1600.a uus sõda Rootsi ja Poola vahel, milles taas osales ka Venemaa.
1617.a Stolbovo rahu Venemaa ja Rootsi vahel, Ingerimaa tagasi Rootsile.
1629.a Rootsi ja Poola vahel Altmargi rahu, Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad.
1645.a Rootsi ja Taani vahel Brömsebro rahu, Taani loovutas Saaremaa Rootsile.
1650.a puhkes sõjategevus Venemaa ja Poola vahel, sekkus Rootsi.
1660.a Rootsi ja Poola vahel Oliva rahu, Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale, Rootsi sai ka Ruhnu saare.
1661.a Kärde rahu Venemaa ja Rootsi vahel, venelased loobusid Eesti aladest.
Nüüd oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mgm22 Õppematerjali autor

Korralik dokument talurahvast keskajal, ka. Liivi sõda, tehtud tööks kordamiseks

talurahvas keskajal liivi sõda 1558-1583 talurahva sotsiaalne liigitus kodaniku õigused rae ülesanded kaubandus reformatsioon vaimuelu piiskoppide roll martin luther

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu I kursus

Põhjused, miks sakslased surusid ülestõusu maha 1. Eestlaste loodetud abi Rootsist jäi hiljaks 2. Ülestõus ei haaranud kõiki Eesti maakondi 3. Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Mahasurumine 1. Talupoegadele – jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud 2. Aadlikke – väikevasallid vaesusid, sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita 1346. müüs Taani oma valdused Eestimaal Liivi ordule Kõige rohkem võitis Liivimaa ordu -> Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik -> rohkem mõisaid Vabadusvõitlus ja Jüriöö tõus Sarnasused Erinevused • palju eestlasi hukkus, kahjud •rohkem võimu oli peale kõikidele osapooltele ülestõusu Liivi ordul, peale vabadusvõitlust oli 4 riiki • eestlastel polnud lootust iseseisvaks riigiks Maa-aadel ja talurahvas keskajal 13.-16. Sajand

10.klassi ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel

Ajalugu

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222)

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased)

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla

Ajalugu

Rohkem sarnaseid