Talurahvas keskajal, Liivi sõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Ajaloo kordamine

Eesti maa/ talurahvas keskajal.

Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%.
Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest).
Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi.
Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised.

Talurahva sotsiaalne liigitus:

Adratalupoeg – talupoeg , kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades , kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid.
Üksjalg – tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees , kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade pojad). Nende jalategu oli üks jalapäev nädalas. Sealt on tulnud ka nende nimetus.
Vabatalupoeg – talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes.
Maavaba talupoeg – tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena.
Vabadik – maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad , kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all.
Trääl – sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424 .a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus.

Mõisted:
Pärisorjus – omanikul oli õigus talupoja müümise üle.
Sunnismaisus – liikumisvabaduse puudus.
Kubjas – mõisasundja, järelvaataja.
Kilter – kubjase abiline.

Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks.
Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas .
Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini.
Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal.
Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid.
Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama.
Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid.

Linnad ja kaubandus

Linnaõigus – linna õiguslikuks aluseks, maaisanda antud ning see tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Selle tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.
Linnaõiguse said Eesti linnadest Tallinn, Rakvere, Narva (Taani kuningalt saadud õigus); Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu (Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus); Vana-Pärnu (kohaliku päritoluga piiskopiõigus).
Linna kodanikeks said vabad inimesed, kes elasid püsivalt linnas ja maksid ära kodanikumaksu.
Kodaniku õigused:

Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohtus.

Ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega.

Nad olid vabastatud tollimaksust.

Nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid.

Kodaniku kohustused:

Vahiteenistus linna müüril ja tornides.

Linna sõjaline kaitse.

Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest.

Maksude maksmine .

Linna valitses raad – linnavalitsus , mille suurus sõltus linna suurusest ja mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka.
Rae ülesanded:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mgm22 Õppematerjali autor

Korralik dokument talurahvast keskajal, ka. Liivi sõda, tehtud tööks kordamiseks

talurahvas keskajal liivi sõda 1558-1583 talurahva sotsiaalne liigitus kodaniku õigused rae ülesanded kaubandus reformatsioon vaimuelu piiskoppide roll martin luther

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu I kursus

Põhjused, miks sakslased surusid ülestõusu maha 1. Eestlaste loodetud abi Rootsist jäi hiljaks 2. Ülestõus ei haaranud kõiki Eesti maakondi 3. Eestlaste vanemate tapmine Paides tekitas suure segaduse Mahasurumine 1. Talupoegadele – jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud 2. Aadlikke – väikevasallid vaesusid, sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita 1346. müüs Taani oma valdused Eestimaal Liivi ordule Kõige rohkem võitis Liivimaa ordu -> Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik -> rohkem mõisaid Vabadusvõitlus ja Jüriöö tõus Sarnasused Erinevused • palju eestlasi hukkus, kahjud •rohkem võimu oli peale kõikidele osapooltele ülestõusu Liivi ordul, peale vabadusvõitlust oli 4 riiki • eestlastel polnud lootust iseseisvaks riigiks Maa-aadel ja talurahvas keskajal 13.-16. Sajand

10.klassi ajalugu

rtf

Eesti ajalugu. Keskaeg

Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse. 5. linnuste asemele ehitati kivilinnused(l-eestis paekivist, tellistest, p-eestis paekivist)nt: Haapsalu piiskoplinnus, Rakvere linnus, Viljandi Linnus. 6. Kirikute ehitamis kohustus. Seal, kus enne olid linnused, nüüd kirikud: Muhu, Kihelkonna kirik Stensby leping on 1238 Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale mõõgavendade ordu poolt 1227 aastal vallutatud Põhja-Eesti alad koos Tallinnaga Võitjad jagasid maa omavahel- Põhja- Eesti Taani alad, Ugandi- Tartu Piiskopkond, Sakala, osa lääne-, hiiu-, ja saaremaast - Liivi ordule; Läänemaa, Saaremaa - Saare- Lääne piiskopkond. Liivi ordu- ordumeister, kõik möödavendade poolt vallutatud alad Liivi ordu kasutusse 1242- Jäälahing. Peipsi järvel toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja venelaste vahel

Ajalugu

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata. 1210 Ümera lahing- eestlaste võit kavalusega. 1212-1215 Toreida vaherahu. II etapp: Uute vaenlaste lisandumine (1215- 1222)

Ajalugu

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased)

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla

Ajalugu

Rohkem sarnaseid