USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon (0)

Q: Mis aitas Napoleonil võimule tulla?

Vastus leiad õppematerjalist: USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Q: Mida võiks olla Napoleoni tõusu ja languse loos õpetlikku?

Vastus leiad õppematerjalist: USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Q: Mida arvata väitest et Napoleon on üks Euroopa Liidu idee algatajatest?

Vastus leiad õppematerjalist: USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Q: Miks ei õnnestunud tal seda teostada?

Vastus leiad õppematerjalist: USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Q: Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida?

Vastus leiad õppematerjalist: USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis aitas Napoleonil võimule tulla?
Mida võiks olla Napoleoni tõusu ja languse loos õpetlikku?
Mida arvata väitest et Napoleon on üks Euroopa Liidu idee algatajatest?
Miks ei õnnestunud tal seda teostada?
Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida?

Ajalugu – Kordamine

Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem
18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud . Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatši mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda.
Esimene relvakokkupõrge Inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775.a. aprillis , mil Inglise väed Lexingtoni kindluse juures Bostoni lähedal üritasid asunikelt relvi ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000-meheline vägi.
1776.a. tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress , kus senise alalhoidliku suhtumise asemel pääses maksvusele poliitilise iseseisvumise nõudmine. Kontinentaalkongress, millest kujunes ameeriklastele kõrgeim võimuorgan Kongress , otsustas luua regulaararmee ja valise selle ülemjuhatajaks George Washingtoni. Inglise valitsus kuulutas kolooniad mässajateks.
4.juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni poolt koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kinnitas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks – puhkes sõda. Algselt sõjaline ülekaal inglastel – parem relvastus, mehed, arvukam . Ameeriklastel aga suurem sisemine motiveeritus ning võeti üle indiaanlaste sõjalisi uuendusi (lahkrivi), toetus Prantsusmaalt. Inglismaale kuulutas lõpuks sõja ka Holland. 1781 .a. piirasid ameeriklased Virginias Yorktowni all Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma. 1782.a. sõlmiti vaherahu , mis lõpetas sõjategevuse ja 1783.a. Versaille’s rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
USA valitsussüsteem
1789.a. kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku võimu. Uus riik sai ametlikuks nimetuseks Ameerika Ühendriigid. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi . Esimeseks presidendiks valiti 1789.a. Geroge Washington, kes oli sellel kohal kaks neljaaastast ametiaega. Uus pealinn – Washington.
Seadusandlik võim – Kongress – koosneb Senat ja esindajate koda – hääletab seadusi, hääletab riigieelarvet  valged kinnisvaraomanikud
Täidesaatev võim – USA president + valitsus – valitakse 4 aastaks – rakendab seadusi, juhib sõjaväge  valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest
Kohtu võim – Ülemkohus – 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku – kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve
NB! Valimisõigust polnud naistel, mustanahalistel, indiaanlastel, mitteomanikel

Suure Prantuse revolutsioon : millal oli, miks algas, sündmuste järjestamine, revolutsiooni tähtsus ja tagajärjed
Revolutsioon algas 14.07.1789.a. kui rahvas vallutas rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille ’i kindluse. Bastille vallutamise järel levisid monarhiavastased väljaastumised üle kogu Prantsusmaa.
5.mai 1789
Generalstaatide kokkutulek Versailles’s
17.juuni 1789
Rahvuskoguks ümber nimetamine
9.juuli 1789
Asutavaks Koguks ümber nimetamine
14.juuli 1789
Bastille vallutamine
August 1789
Kaotati seisusliku eesõigused – võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikukümnis
1789
“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”, mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vanadusele.
1790
Kaotati aadliseisus ning keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamine.
1791 (august)
Uus põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe. Kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud . Muudeti Prantsusmaa senist haldusjaotust.
1.oktoober 1791
Kokku tuleb Seadusandlik Kogu – monarhia pooldajad ja kuningavõimu vastased (jakobiinid), osad saadikud kahe vahel (kutsuti sooks).
1792 august
Väljaastumine Pariisis, mille käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Louis XVI-lt võeti õigus välja anda seadust ning ta suleti koos perekonnaga vangikongi. Temast sai kodanik Louis Capet . – kukutati kuningavõim.
22.september 1792
Rahvuskonvent ( parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Žirodiinid ja jakobiinid ( Robespierre , Danton , Marat ).
1793 jaanuar
Avalik kohtupidamine kuninga üle
21.jaanuar 1793
Louis XVI hukati giljotiini all
1793 kevad
Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu)
Märt 1793
Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mille juhiks oli Danton.
Mai 1793
Žirodiinid kukutati võimult, juhtroll jakobiinide käes
Suvi 1793
Uus põhiseadus – rahva ülemvõim, kõigi kodanike võrdõiguslikkus – jäi aga rakendamata
Juuli 1793
Marat tapetakse , Rahvapäästekomitee juhiks Robespierre. Terrorilaine ja diktatuuri kehtestamine. Hukatakse ka kuninganna Marie-Antoinette.
1794 aprill
Danton hukatakse
1794 juuli
Robespierre ja tema lähimad kaaslaseda arreteeriti ning hukati. Tühistati 1793.a. põhiseadus
1795
Võeti vastu uus põhiseadus. Parlamendiks sai Seadusandlik Korpus, mis koosnes alamkojast ja ülemkojast. Korpus valis omakorda direktooriumi ehk kollektiivse valitsuse.
9.november 1799
Napoleoni riigipööre, konsulite ajastu Prantsusmaal
Revolutsiooni tagajärjed:
* monarhia kaotamine
* feodaalkorra hävimine
* vabariigi loomine
* inimesed võrdsed seaduse ees
* eraomandi puutumatus
* rahvustunde tõus
* liigne terror ja vägivald
* mõistuse liigsuur kultus
* uus ajaarvamine
3. Napoleoni ajastu Euroopas: mis aitas Napoleonil võimule tulla, tema õnnestumised ja ebaõnnestumised, sündmuste järjestamine, miks ta ei suutnud võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos
Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust.

tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab
riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi
prantslaste rahvustundele rõhumine

Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed?
Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika , kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida. Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid nimepidi nimetas (kuigi on teada juhuseid kui ta mõnikord oma saatjalt sõduri nime järele küsis).
Samas oli ta väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust . Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). Napoleon oli ka tujukas . Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. On levinud arvamus, et Napoleon oli väga lühikest kasvu. Kuid tollal võis 167 cm pikkust meest nimetada pikakasvuliseks. On teada ka, et Napoleon põdes ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees).
Igatahes kiire taibuga mehena haaras ta kõike lennult mis võimaldas tal lahendada keerulisi olukordi ja üllatad vaenlast lahingus. Napoleon oli ka abielus (kaks korda). Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephinega. 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei suutnud talle troonipärijat sünnitada. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi. Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa ja teha sellest turg prantsuse kaupade jaoks. Samuti soovis ta teha administratiivseid ümberkorraldusi ja kehtestada laiemalt oma koodeksit .
Mida võiks olla Napoleoni tõusu ja languse loos õpetlikku?
Napoleon oli väga arukas ja andekas väejuht ning valitseja, kuid talle sai saatuslikuks liiga suur auahnus ning tahe kehtestada oma võim üle maailma. Kui Napoleon oleks hoidunud Venemaa ja Inglismaaga sõdimisest oleks võinud talle võimul olla kauem – liigne auahnus viib hukatusse.
Andke hinnang Napoleoni osale ajaloos. Põhjendage.
Napoleoni osa ajaloos on väga oluline järgnevatel põhjustel:
- Tsiviilkoodeksi koostamine – Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. „Napoleoni koodeksis “ puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. „Napoleoni koodeksile“ järgnesid „Kriminaalkoodeks“ ja „Kommertskoodeks“.
- Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele – säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku.
- Muudatused sõjaväekorras – joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada; manööverdused
Nende tulemusena jättis Napoleon suure jälje ajalukku ning mõjutas Euroopa kujunemise protsessi.
Mida arvata väitest, et Napoleon on üks Euroopa Liidu idee algatajatest? Kui jah, siis miks ei õnnestunud tal seda teostada?
Mõnes mõttes võib sellega nõustuda – ta tahtis allutada endale tervet Euroopat, et teha sellest turg prantsuse kaupadele; Euroopa Liidu üheks loomise põhjuseks oli samuti tagada vaba kaupade ja kapitali liikumine Euroopas. Kuid erinevalt Napoleoni ideest ei kuulu Euroopa Liidus ükski riik teise mõjuvõimu alla ning tegemist on eelkõige majandusliku-kultuurilise ühendusega.
Miks ei suutnud Napoleon oma võimu hoida? Nimetage vähemalt kolm põhjust.
- ta läks liialt auahneks ning astus sõtta mitmete tugevate Euroopa valitsejate vastu
- Kontinentaalblokaadi tõttu sattusid mitmed Euroopa riigid raskustesse, mis põhjustas suurt rahulolematust ning otsiti väljapääsu Napoleonile vastuhakus
- ????? – vaata õpikust järele
Otsige internetist või mujalt kolm (huvitavat) fakti Napoleoni kohta, mida te enne ei teadnud .

tema alustas Prantsusmaal juutide emantsipatsiooni – leidis, et niimoodi tuleb rohkem juute Prantusmaale ning prantsuse majandus saab sellest kasu
tänu Napoleoni sõjaretkele Egiptusesse leiti sealt Rosetti kivi, mis oli olulise tähtusega mõistmaks egiptlaste kirja
ta oli „töönarkomaan“ – läks magama õhtul kell 10, tõusis üles öösel kell 2, töötas kuni 5 ning tõusis üles kell 7 hommikul .

4. Viini kongress: mida otsustati, miks jäi seal loodud rahvusvaheliste suhte süsteem püsima peaaegu 100 aastaks?
Viini kongress tuli kokku 1814.a. septembris. Keskset rolli etendasid võitjariigid Venemaa, Preisimaa , Inglismaa ja Austria. Aga Prantsusmaa välisminister Talleyrand suutis oskusliku diplomaadina oma riigi huve edukalt kaitsta. Sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas.
Territooriumite jagamine:

Venemaa – Soome, osa Poola aladest, Bessaraabia
Inglismaa – Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseilon Kagu-Aasias
Austria – Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas
Preisimaa – Reini ja Vestfaali provintsid, Põhja-Saksamaa

Saksamaa-küsimuse kas uus ühendatud Saksamaa? Saksa ala konsolideeriti, seda ühendamata. Kehtestati hierarhia : kõige olulisemad riigid olid Preisimaa ja Austria ning ülejäänud olid ühendatud uude ühendusse – Saksa Liitu (39 liikmesriiki). Saksa Liit pidi tõkestama Saksamaa ühendamise rahvuslikul pinnal, säilitama enamiku väikeriikide dünastiate võmu ja tõkestama Prantsusmaa agressiooni.
Prantsusmaaga leppimine  suruti üldjoontes 1790.a. piiridesse, kontributsiooni (700 miljonit franki) hüvitamine, ümbritseti riik puhverriikidega, mis pidid ülejäänud Euroopat võimaliku ohu eest kaitsma, ennistati Bourbonide II restauratsiooniga võimule kuningas Louis VIII.
Kongresside süsteem Inglismaa välisministri ettepanek aeg-ajalt omavahel kohtuda . See süsteem toimis kuni 1822.a. Inglismaa ühiskondlik arvamus aga ei toetanud seda. Inglimaal hiilgava isolatsiooni poliitika.
Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet. Lisaks ei ohustanud tollal territooriumide jagamist ka rahvusliku enesemääramise idee. Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu siiski ainult Euroopa mandril . Ajaloo pikem rahuaeg Euroopas just peale Viini kongressi.
5. Isikud:
George Washington – USA esimene president ning Kongressi ülemjuhataja
Thomas Jefferson – Iseseisvusdeklaratsiooni autor ning Virginia advokaat
Louis XVI – sai kodanikunimeks Louis Capet, Prantsusmaa kuningas, kellelt rvolutsiooni käigus võeti võim
Robespierre – jakobiinide juht, kes oli üks julmemaid ning teostas kõige suuremat terrorit
Danton – üks jakobiinide juhtidest, Rahvapäästekomitee juht, Robespierre lasi ta hukata
Marat – üks jakobiinide juhtidest, tapeti 1793.a. revolutsiooni käigus
Napoleon Bonaparte – Prantuse sõjaväejuht, korraldas riigipöörde ning võttis võimu enda kätte,

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 57 allalaadimist

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #1

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #2

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #3

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #4

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #5

USA iseseisvumine-Prantsuse revolutsioon-Napoleon #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

uudishimulik04 Õppematerjali autor

Tegemist on ajaloo tööks kordamiseks mõeldud materjaliga. Kokkuvõetud materjal kõige tähtsamast, mida antud teemade juures teadma peaks. Teemad: Põhja-Ameerika iseseisvumissõda, Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni ajastu Euroopas, Viini kongress

Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789

Ajalugu

Rohkem sarnaseid