Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvestus 1 kursus 1 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM
1.
Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon . Mõiste ’’tsivilisatsioon’’ tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on...
  • Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas.
  • Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks.
  • Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil.
  • Kasutusele oli võetud kiri.
  • Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
    Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres.
  • Kõigepealt 3000 a eKr Mesopotaamias ja Egiptuses Niiluse jõe kallastel- üheaegselt.
  • Seejärel Indias 2400 a eKr
  • Kreeta saarel u 2000 a eKr
  • Hiinas u 1700 a eKr
  • Mõnevõrra hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad.
    Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Seepärast võib neid nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum
  • Arvestus 1 kursus 1 #1 Arvestus 1 kursus 1 #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lillilill Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    docx

    Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

    Australopiteekus ­ Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus ­ sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased ­ Homo sapiens ehk tarkinimene ­ arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus ­ rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur ­ usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb ­ esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr ­ Menes liidab Alam ja Ülem ­ Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) ­ suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskm

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    rtf

    Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

    Mõisted delta ­ jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks ­ lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus ­ paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao ­ nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom ­ haldusüksus Egiptuses hierarhia ­ astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid ­ vaaraode hauaehitis muumia ­ palsameeritud surnukeha sarkofaag ­ kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond ­ Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel ­ Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

    VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati p�

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    pdf

    Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

    VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Egiptus ja Mesopotaamia

    delta ­ jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks ­ lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus ­ papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao ­ egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia ­ astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid ­ hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia ­ palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond ­ egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf ­ kirjamärk egiptuses, tempel ­ pühakoda, usukeskus, tsikuraat ­ astmiktempel, kiilkiri ­ mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia ­ taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat ­ maailmakorraldus, hammurapi seadused ­ babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ­ ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes ­egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam-

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon ­ hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon ­ Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon ­ teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad ­ nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllund

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Esiajalugu

    Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr ­Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Inimese kujunemine, varajased tsivilisatsioonid

    1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neand

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun