Arvestus 1 kursus 1 (0)

1 Hindamata

AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM
1.
Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon . Mõiste ’’tsivilisatsioon’’ tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on...

Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas.

Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks.

Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil.

Kasutusele oli võetud kiri.

Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres.

Kõigepealt 3000 a eKr Mesopotaamias ja Egiptuses Niiluse jõe kallastel- üheaegselt.

Seejärel Indias 2400 a eKr

Kreeta saarel u 2000 a eKr

Hiinas u 1700 a eKr

Mõnevõrra hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad.
Nimetatud piirkondades kujunesid kõrgkultuurid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Seepärast võib neid nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas tsivilisatsioonide teket juba algusest peale mõni arenenum naaberala.
Tsivilisatsiooni tekke eeldusteks olid viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Ka usul oli roll selle tekkes .
2.
Vanaaja mõiste. Esiaja ehk muinasaja lõppu ja ajaloolise aja algust tähistab kirjalike tekstide ilmumine . Ajaloolist aega jagatakse omakorda vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas varajaste kõrgkultuuride tekkega Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas, Kreekas ja Roomas. Muistset Kreekat ja Roomat koos nimetatakse ka klassikaliseks antiiktsivilisatsiooniks ja see kestis 8.saj. eKr- 5.saj. pKr. See tsivilisatsioon ja ühtlasi ka vanaaeg lõppes Lääne- Rooma keisri kukutamisega 476.a.
3.
JUMALAD*-VAARAO- AMETNIKKOND - PREESTRID - KIRJUTAJAD -KÄSITÖÖLISED-TALUPOJAD-SÕJAVÄGI-- ORJAD

Egiptuse valitseja oli piiramatu võimuga vaarao. Teda ennast peeti jumalaks ja ta võimu jumalatest määratuks. Vaarao võimu materjaalseks kehastuseks olid püramiidid, millest suurimad rajati Vana riigi ajal.

Selleks, et kogu elukorraldus Egiptuses toimuks vaarao tahtmist mööda, vajas vaarao ametnikkonda. Kõrgema ametnikkonna moodustasid vaarao sugulased. Nende seast mööras vaarao maakondade ehk noomide asevalitsejad ehk nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge.

Preestrid. Vaarao oli riigi kõrgeim preester . Tema määras ametisse preestreid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim võim templites.

Kõrgemad väepealikud kuulusid ka kõrgema ametnikkonna hulka. Eriti kasvas nende tähtsus Uue riigi ajal kui vaaraod pidasid rohkrsti vallutussõdu.

Kirjutajad olid keskmise ja alama astme ametnikud, kes kontrollisid töötajate tegevust ning märkisid üksikasjalikult ülesse kohustused ja fikseerisid ülesannete täitmist. Oma positsioonilt olid nad muudest töötegijatest kõrgemal. Visalt olid nad omandanud koolihariduse ja püüdsid oma ametit ka oma lastele edasi pärandada.

Enamik egiptlasi olid talupojad, kes harisid vaarao ehk riigi maad. Nende kohustusteks olid pärast viljakoristust pool oma saagist riigi salvedesse anda, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö riiklikult korraldatud ehitustel.

Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid samuti riigi kontrollile .

Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad.

Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus.
Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks.
4.

USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud . Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel. Olulist osa etendasid Egiptuse religioonis pühad loomad, kes sümboliseerisid erinevaid jumalaid. Näiteks härg, sõnnikumardikas skarabeus ja kass . Egiptlased uskusid, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Tuntud oli surnukeha mumifitseerimine ehk selle spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Muumia paigutati massiivsest kivist sarkofaagi. Vaaraode tunntuimateks hauakambriteks olid püramiidid. Hiljem asendusid need kaljusse raiutud hauakambritega, neist tuntuimaks on nn. Kuningate org.

KIRI. Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis meenutasid väliselt piltkirja . Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev. Seetõttu kasutati neid vaid poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam nn. hieraatiline kiri. Kirjutati pintsliga papüürusele. Pikematae tekstide puhul saadi pikad papüüruserullid.

HARIDUS . Lugemiseks ja kirjutamiseks pidi teadma ligikaudu 1000 hieroglüüfi. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelevalve all. Haridus kindlustas soliidse positsiooni ühiskonnas ehk kirjutaja või preestri ametikoha. Kirjaoskus oli privileeg , mille omandasid väga vähesed.kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades.

KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ’’ Sinuhe jutustus’’, mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist.

ARHITEKTUUR . Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud.

KUNST . Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged . Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist. Seisvatel figuuridel on vasak jalg ees, käed sirgelt kõrval ja rusikas või siis üks käsi rinnale surutud. Kujutatavate näoilme on alati rahulik, pilk ette suunatud. Egiptuse skulptuur erineb Mesopotaamia omast realismi poolest. Ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised maalid ja reljeefid . Maalis ei tuntud valgust-varju ja värvide pooltoone, värvid olid selged.
AJALUGU ARVESTUS 1 2. RÜHM
5.
Loodusvaradest oli Mesopotaamia vaene- leidus vaid savi ja pilliroogu. Seepärast kujunes välja nn. savitsivilisatsioon . Savi kasutati ehituses, tarbeesemete valmistamisel ja savitahvleid põletatuna ka kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See soodustas juba varaseimatest aegadest elavat suhtlemist naabermaadega . Tuli kannatada võõraste rohkeid kallaletunge. Mesopotaamia enda tsivilisatsioon levis ka naaberaladele. Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks peetakse sumereid. Sumerid oskasid valmistada vasest tööriistu ja võtsid ksutusele ratta. Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikeimateks tunnusteks olid savitahvlitele vajutatud kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Tähtsamad linnad moodustasid omaette sõltumatud linnriigid . Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele püstitati ristkülikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat . Hiljem sulas sumeri rahvas semiitidega ühte, nende kultuuri edasiarendajateks said semiidid . Kui kiilkiri ja sumerite vaimne pärand püsis Mesopotaamia tsivilisatsioonis veel aastatuhandeid, siis sõltumatud linnriigid hääbusid koos sumeritega. Üksteise järel kerkisid Mesopotaamias esile paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid . Järgnevatel sajanditel kerkisid Mesopotaamias esile Assüüria ja Babüloonia riik. Viimase pealinnast Babülonist sai toonase maailma suurim ja uhkeim linn, kus paiknes peajumal Marduki astmiktempel- Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale- katuseterassidele rajati rippaiad, mida nim. kuninganna Semiramise aedadeks .
Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid sageli edasi võimule kuid korraldasid alistajate vastu pidevalt mässusid. Seepärast hakkasid Assüüria kuningad määrama asevalitsejateks oma ülikuid, andes neile selle eest tasuks maad. Tavapärane Mesopotaamia impeerium koosnes paljudest suurmaavaldustest ja vasallriigikestest, mis kõik allusid ühele tugevale ülemvalitsejale- kuningale . Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, kelle võim oli piiramatu. Samas lasus kuningal vastutus oma alamate heaolu eest, ta pidi arvestama tugeva ülikkonna soovidega. Nõrk kuningas võis alati langeda ülikute vandenõu ohvriks. Kuningat peeti jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks nagu Egiptuse vaaraod. Kuningas oli ka ülempreester. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Vastandina Egiptusele oli Mesopotaamias linnatsivilisatsioon. Suurem osa rahvast elas küll maal, kuid just linnad olid poliitilise, majandusliku ja usulise tegevuse keskused. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid. Lisaks ülikutele, kaupmeestele, käsitöölistele elas linnades või nende nn. külgede all ka märkimisväärne osa põlluharijatest ning suundus sealt iga päev põldudele tööle. Mehel oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Ta võis pidada armukesi või abielluda ka mitme naisega. Abielunaiselt nõuti rangelt truudust oma abikaasale.
6.

KIRI. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Koolid asusid nagu Egiptusesgi peaamiselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik õpilasi olid jõukatest peredest. Lisaks lugemisele ja kirjutamisele õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas ka madala päritoluga inimestel karjääri teha preesterkonnas või riigiteenistuses. Kuigi enamik mesopotaamlastest ei osanud lugeda ega kirjutada, siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud.

KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ’’Gilgamesi eepos ’’, mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks.

TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia .

KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst . Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu. Vundamendid ja nende alused tehti sisseveetud kivist. Ruumid olid kitsad ja pikad, sest lagede katmiseks vajalikke pikki palke tuli väljast sisse osta. Ehituskunsti kõrget taset peegeldasid eelkõige templid, lossid ja linnade kindlused. Templite kõige originaalsem osa oli tsikuraat- massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Suurimat tuntakse Paabeli torni nime all. Väga võimsad olid tolle aja kohta Babüloni linna kindlustused . Babülonis asusid ka 7 maailmaime hulka kuuluvad nn Semiramise rippuvad aiad. Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine Mesopotaamias. Reljeef ehk kunstiteos , milles kujutised ulatuvad väljaspoole taustakivipinnast, oli madal, ulatudes kivipinnast vaid mõne sentimeetri . Reljeefid olid osaliselt värvitud. Kujutatava figuuri suurus olenes tema positsioonist ühiskonnas. Kunstis paistsid loomade kujutised silma erakordse loomutruuduse ja emotsionaalsusega. Mosaiigi eripäraks oli värvilistest glasuuritud kividest dekoor .

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 4 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lillilill Õppematerjali autor

Arvestus ajalugu KIRJANDUS ARHITEKTUUR HARIDUS KUNST

Sarnased õppematerjalid

docx

Esiaeeg, Mesopotaamia ja muistne Egiptus

Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskm

Ajalugu

rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt

Ajalugu

doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati p?

Ajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu

docx

Egiptus ja Mesopotaamia

delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam-

Ajalugu

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllund

Ajalugu

doc

Esiajalugu

Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid

Ajalugu

doc

Inimese kujunemine, varajased tsivilisatsioonid

1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid 1) Inimahvlane koopamaalid. 2) Australopiteekus (lõunaahvlane) Väike aju, suur nägu, väikest kasvu 3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing) 3) Homo habilis (osavinimene) TOTEMISM- usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima 4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid? Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres: pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neand

Ajalugu

Rohkem sarnaseid