Eesti ettevõtlusvormid (1)

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Eesti ettevõtlusvormid
Referaat
Koostaja :Alina Kulina 3PKOE
Õpetaja: Manivald Sternhof
Jõhvi 2012
SISUKORD:
Ettevõtlusvormid........................................................lk3
 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4
VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5

OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6

MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7

VABA ÜHISKONNA ETTEVÕTLUSVORMID............lk8
RIIGIKESKSED ETTEVÕTLUSVORMID...................lk9
NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID..................lk10
ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL.......................lk11
KASUTATUD MATERJAL............................................lk12
2
Ettevõtlusvormid
Eesti Vabariigis on võiamlik luua mitmeid erinevaid ettevõtlusvorme, alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud ettevõtlusvormid.  
1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)
2) VABAKUTSELINE LOOVISIK
3) OSAÜHING (OÜ)
4) MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?
5) MIS ON AKTSIASELTS (AS)?
3
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)
FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris, mida tänaseks saab edukalt teha digitaalselt läbi ETTEVÕTLUSPORTAALI. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi , võib lisada juurde ka viite tegevusalale.
FIE plussid
* Puudub omakapitali sissemaksu nõue
* Puudub põhikirja koostamise vajadus
* Lihtne raamatupidamine (kassapõhine raha laekumise järgi)
* FIE`le on omane samaaegselt ka tööl käimine
* Suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
FIE miinused
*FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma varaga
* FIE`l on suurem MAKSUKOOREM (teenitud tulult pärast mahaarvamisi tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu ja 21% tulumaksu)
* FIE soetab teenuse osutamiseks või toodete tootmiseks vajalikud seadmed oma kuludega
* FIE hangib ettevõtluse tarbeks vajalikud materjalid, kaubad või teenused oma kuludega
* FIE ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka
4
VABAKUTSELINE LOOVISIK
Vabakutseline loovisik teenib elatist oma loomingu müügiga ja maksab FIE kombel oma maksud ise (vt üleval). Nagu ka FIE, ei ole vabakutseline loovisik samuti juriidiline isik. Küll aga peab vabakutseline loovisik ennast registreerima äriregistris ja tasuma saadud tulult tulu- ning sotsiaalmaksu. Vabakutseline loovisik võib, kuid ei pea tingimata olema mõne loomeliidu liige. Vaata lisaks LOOVISIKUTE JA LOOMELIITUDE SEADUST ja ettevõtluskonsultandi, Olavi Kärsna, artilklit –  SIRP 09.01.2009 “Vabakutselised loovisikud anno 2009″.
5
OSAÜHING (OÜ)
OÜ on sobivaim ettevõtlusvorm väikse ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. OÜ`l on osakapitali miinimumnõudeks 2 500 eurot. OÜ asutavad osanikud , kes määravad juhatuse liikme(d). Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu ettevõtte varaga.
Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale).
OÜ osad jaotatakse osanike vahel ära seetõttu, et määrata osanike (ettevõtte asutajate) õigused ja kohustused loodud ettevõtte suhtes. Kui OÜ`l on osakapitaliks 2 500 eurot ja on vaid üks osanik (1 asutaja), siis kuulub sellele ühele osanikule üks osa, mille väärtus on 2 500 eurot. Kahe ja enam osaniku korral jagunevad osad ja osa väärtus vastavalt osanike kokkuleppele. Tavaliselt on suurema osakapitali sissemakse teinud osanikul rohkem otsustamisõigust ettevõtte käekäigu ja dividendide saamise osas. Ära ei tohiks unustada ka vastutust, mis samuti jaguneb osanike vahel sissemkasete suuruste järgi.
OÜ tegevust peab raamatupidamises kajastama tekkepõhiselt ( varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem), OÜ peab igal aastal äriregistrile esitama majandusaastaaruande. Alustaval ettevõtjal on kõige lihtsam hakata kasutama MERIT TARKVARA , mida algversioonina pakutakse tasuta.
OÜ plussid
* Tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset
* Juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga
* Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu
* Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21%
OÜ miinused
* Tekkepõhine raamatupidamine, mis on võib olla  veidi keerulisem kui FIE-l
* Keerulisem raamatupidamine, on soovituslik kaasata raamatupidaja
* Keerulisem juhtimine, peab reguleerima kohustuste ja kasumi jaotamine
6
MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?
MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla kasumi teenimine, tulu teenimine on lubatud. MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised (sh alla 18aastased) kui ka juriidilised isikud (ettevõtted). MTÜ võib olla ka tuhandete liikmega , kuid siis tuleb juhtimine ja otsuste vastuvõtmise kord eriti hästi läbi mõelda. Samas pakub lai liikmeskond MTÜle rohkem legitiimsust ja jõudu.
MIS ON AKTSIASELTS (AS)?
AS on piiratud vastutusega äriühing nagu ka OÜ. Erinevus on selles, et AS-il on aktsionärid (OÜ-l osanikud) ja minimaalseks aktsiakapitali suuruseks 25 000 eurot. Igal aktsionäril on teatud kogus aktsiaid , mis annab hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning tulude jagamisel.
7
VABA ÜHISKONNA ETTEVÕTLUSVORMID
Turumajanduslikke ettevõtlusvorme ühendab see, et nad kõik teenivad üksikisiku huve, kuigi erinevatel viisidel.
Äriühing (edaspidi ÄÜ) on individualistliku valitsuskultuuri ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikisikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Isik ei pea ise osalema äriühingu majandustegevuses, temale äritegevusest laekuva kasu suurus on võrdeline kapitaliga, mille ta on investeerinud sellesse (suhtes kogukapitali). Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida (või ka kaotada). 
Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist – teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turukonkurents , mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust – seega ka tulu teenimise võimalust – väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. 
Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte ( joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. 
Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu tegevusloogika on vastupidine: ühendades paljusid teenuse tarbijaid teeb ühistu hulgiostu, surub seeläbi tarnija hinna kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! 
Ühistu on vaba turumajanduse loomulik osapool, mille loomulikuks rolliks on piirata – riigipoolse sekkumiseta – äriühingute võimalusi suurendada hindu kasumimarginaali parandamiseks (mis muuhulgas on üheks inflatsiooni põhjuseks). Ühistegeline ettevõtlussektor on riigi stabiilse majandusarengu ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mille mõju ilmneb eriti hästi majanduskriisi olukorras. Ühistu tekkis n.ö „hädaaja lapsena“ 19. sajandil ning just need riigid, kus ühistegeline sektor on kõige suurem, on jõudnud kõige kaugemale ühiskondliku rikkuse skaalal. 
8
RIIGIKESKSED ETTEVÕTLUSVORMID
Riigikesksete ettevõtlusvormi rakendamine tähendab praktikas isikuvabaduste piiramist, mis reeglina tuleneb riigi kui organisatsiooni vajadustest. 
Fond (trust, stiftung, fondation, Waaf dhurri) on algupäraselt elitaristlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, läbi mille hallatakse elitaarsete  perekondade valdusesse kontsentreerunud kapitali (maa, raha, väärtpaberid jms). Kuna ühiskonna ülejäänud liikmed vajavad maad toidu kasvatamiseks ning raha majandustehingute sooritamiseks ja ettevõtluseks, siis tagab ebaõiglaselt kõrge maarent ning laenuintress rikkuse ümberjagamise vaestelt rikastele ning kindlustab seisusliku ühiskonna püsimise. Elitaristlikus ühiskonnas valitsevad fonde keskklassist pärinevad finantsistid , kuid selle tulud jagatakse elitaarse perekonna liikmete vahel vastavalt hetke vajadustele, s.t omanike ja fondi vahel puudub fikseeritud omandisuhe. [1]
Individualistliku valitsuskultuuri keskkonnas tekivad pangad , mis ühendavad paljude isikute finantsvahendid, korraldavad majanduse toimimiseks vajalikke rahaülekandeid ning laenavad vabad finantsvahendid välja äriühingutele. Intressi suurus sõltub seejuures erinevate valitsuskultuuride jõusuhetest: kui ühiskonnas valitseb individualismi domineerimisest johtuv tugev konkurents , siis võib intress olla suuruses, mis katab vaid panga tegevuskulud; kui aga domineerivaks muutub elitarism , siis suureneb intress määrani, mis tagab rikkuse kiire ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. 
Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. 
9
NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID
Isikuvabaduse skaalal neutraalsed ettevõtlusvormideks on sihtasutus , monopol ja kommuun . 
Sihtasutus (edaspidi: SA) on ilmselt kõige neutraalsem ettevõtlusvorm, mille tegevus sõltub sellest, kes eraldab SA tegevuseks vajaliku vara ja tulubaasi ning millised eesmärgid ta sellele seab. SA vahendid võivad tulla riigilt ja sellisel juhul teenib ta ühiskonna avalikke vajadusi (näiteks haiglad , teaduse edendamiseks: Arhimedes, koolihariduse edendamiseks: Tiigrihüppe SA jne). Kuid samahästi võivad need pärineda eraettevõtjatelt ja olla suunatud ettevõtluse edendamiseks või kodanikelt ja olla suunatud elukeskkonna kaitsmisele või arendamisele. See, kes asutab SA-se, määrab ka selle tegevuse suuna, põhimõtted ja eesmärgid. MTÜ-st eristab SA-st see, et tal ei ole liikmeid ning äriühingust see, et ta ei jaga kasumit, kui ta seda isegi oma tegevuse käigus teenib. 
Monopol on äärmuslik ettevõtlusvorm, mille puhul on kas kogu või valdav osa kapitalist kontsentreerunud kitsa isikute grupi kätte. Kuigi isikuvabaduste skaala mõõtkavas on monopol täiesti neutraalne tegevusvorm, tähendab see tegelikkuses siiski inimeste orjastamist kapitali kaudu ja seeläbi nende tegevusvabaduse äärmuslikku piiramist kapitali saadavuse läbi. Monopoli poolt valitsetavas ühiskonnas peatub areng, sest inimesel kaob mõte leiutada midagi, kui ta sellest ise ei saa mingit kasu. Monopoli poolt tekitatud ebavõrdsus kasvab niikaua , kuni ületatakse inimeste taluvusvõime. Järgneb kataklüsm paiskab reeglina ühiskonna teise äärmusese. 
Kommuun (kibuts) on teine äärmuslik ettevõtlusvorm, mille puhul isiklik omandus puudub ning kogu vara on kogukonna ühisomanduses. Sellest ettevõtlusvormist on vähe näiteid ja need puuduvad Eestis. Ilmselt kõige puhtamas vormis tegutsevad nad Iisraelis. Kibuts on kollektiivasum, mille liikmed omavad kollektiivselt tootmisvahendeid ja jagavad võrdselt töö tulemusi, kasvatavad ühiselt lapsi ja ka söövad ühiselt. Kolhoos oleks küll oma ideena võinud vastata kommuuni ideele, kuid Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kontekstis oli see orjandusliku majanduskorralduse erivorm .
10
ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL
Majandusteadlane  Paul Tammert  usub, et riigi ja ühiskonna jätkusuutlik areng eeldab mitmekülgset ettevõtluskeskkonda, milles on olemas erinevad ettevõtlusvormid ning tagatud neile võrdsed konkurentsivõimalused, ühtegi neist ei tohiks eelistada või diskrimineerida. 
Äriühingud on vajalikud ühiskonna edasiviimiseks, kerkivate probleemide lahendamiseks ning neil lasub ka põhiraskus eksporditoodangu tootmisel. Viimane on taas vajalik, et riik saaks sisse osta kaupu, mida ta ise ei saa, ei oska või ei suuda toota, paremal juhul suureneb nende läbi ka ühiskonna rikkus. 
Pangad on kõigepealt vajalikud rahaliste arvelduste teostamiseks ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Lisaks sellele koondavad nad vabad vahendid ning korraldavad nende investeerimist ettevõtluse arendamiseks , tehes seda nii ettevõtete kui ka lõpptarbijate kaudu. Suuremates , pikemaajalistes või riskantsemates projektides osalevad ka investeerimis- või pensionifondid . 
Ühistute rolliks on parandada ettevõtete konkurentsivõimet ning inimeste toimetulekut ühise tegevuse ja seeläbi tekkiva säästu kaudu. Ühistu suudab tasakaalustada nii äriühingute kui ka pankade kasuahnust ning muuta kapitalismi inimnäoliseks. Just ühistegevus eristab Põhjala ning Lääne-Euroopa riike Vahemeremaadest ja Eestist, kus möllab kasiinokapitalism. 
MTÜ rolliks on parandada piiratud ulatuses seda, mille äriühingute ja pankade hoolimatult egoistlik tegevus on põhjustanud. Öeldakse, et: „Kett on nii tugev, kui tugev on selle kõige nõrgem lüli“. Sama põhimõte kehtib ka riigi suhtes. 
11
KASUTATUD MATERJAL:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tlusvormid

http://start.artun.ee/?page_id=22
12