Türi linn (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Türi linn

TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse

Ajalugu

23

doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

 Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK..................................................................................................

Arhitektuur

13

docx

ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES

Pärast renoveerimist on interjööris koritoride põrandad kaetud triibulise linoleumiga tekitades rõõmutunde- sellega on püütud õpilaste koolipäeva natuke värve juurde tuua. [13] Joonis . Aravete koolimaja. Välja, L. 2009 Joonis . Aravete kooli interjöör EW-AEGNE TÜRI LINNA KESKUS Türi oli esimesi asulaid, millele anti linnaõigus Eesti Vabariigi ajal 1926. aastal. Linna hoonestusala on idast piiratud Pärnu jõega. Esmased andmed Türi (Turgell) kohta pärinevad 14.saj, mil kirikumõisa lähedal asus küla. Asula hakkas kasvama 19-20.saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel

Arhidetuur

12

doc

Raplamaa referaat

01.2009 seisuga). Käru vallas on üks suurem alevik Käru alevik ja 8 küla (Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu ja Sonni küla). Valla administratiivkeskus paikneb Käru alevikus. Valla keskusest Türile on 18 km, Raplasse on 32 ja Tallinnasse ca 80 km. Käru vald asub Rapla maakonna kaguosas. Eesti kontekstis asetseb vald Kesk Eestis ning piirneb: põhjas Rapla maakonna Kaiu valla, läänes Rapla maakonna Kehtna valla, idas Järva maakonna Türi valla Väätsa valla ja lõunas Pärnu maakonna Vändra vallaga. Valla keskuseks on Käru alevik, milline paikneb ka valla geograafilises keskmes. Märjamaa vald on pindalalt Eesti suurim vald, mis paikneb Rapla maakonnas kahel pool Tallinn Pärnu maanteed, ulatub Harjumaast Pärnumaani. Siin ristuvad põhjalõuna suunaline Tallinn PärnuIkla maantee (Via Baltica) ja idalääne suunaline TartuPaideMärjamaaHaapsalu tee.

Geograafia

5

docx

Särevere mõis

.......................7  Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest.  Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile

Muinsuskaitse ja renoveerimise alused

13

doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

Andres Siilak ning Toomas Aan Koerus kõik töötavad või töötasid kohakaaslastena. Eelpoolnimetatuist töötavad hetkel maakonnas kergejõustikutreeneritena Leonhard Soom Türil, Lea ja Veiko Valang Säreveres, Toivo Evardi Paides ja Toomas Aan Koerus ning neile lisandub noorima liikmena Väätsal õpetussõnu jagav Ilmar Mõttus. Maakonna spordiliikumises ei saa mööda minna endise staazika tegevsportlase ja spordipedagoogi Hans Lööperi osast. Ta oli Türi jalgpalli meeskonna kapten, hea sprinter, laskur ja pedagoog. Eelkõige tuntakse teda Särevere ja Jäneda staadioni rajajana. "Hallo, siin staadioni raadiosõlm" kes läbi sellise fraasi ei tundnud Viktor Kappi teadustajana kergejõustikuvõistlusel või spordikommentaatorina raadios. Üle poole sajandi oli see mees seotud Järvamaa kergejõustikuga spordikohtuniku, ajakirjaniku, fotoreporteri ja edetabelite koostajana. Teda võis pidada elavaks spordientsüklopeediaks. Ta andis välja 1964

Kehaline kasvatus

22

pptx

Rapla

RAPLAMAA/RAPLA Keiu Lindeburg 12.klass  FAKTID  Pindala: 4,67 km²  Elanikke: 5139 (1.01.2015)[1]  EHAKi kood: 6826  Koordinaadid: 59° 0′ N, 24° 48′ E  Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.  Sõprusmaakond Kaiserslautern.  Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla  Rapla (saksa ja vene keeles kuni 1935. aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus.  Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi.  AJALUGU  Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla".  13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

7

pdf

Laupa mõis

Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid

Eesti arhitektuur

Kommentaarid (0)