Türi linn (0)

Türi linn
ASUKOHT:
Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn.  2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald ( Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee . Vallas on neli raudteejaama – Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu – Tallinna sadam), Greenway turismitee.
Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas . Asub Pärnu jõe ääres. Türit läbib Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Rakvere–Pärnu maantee .
Türi on kahe muuseumi , raudtee ja tiigiga kevadpealinn ,kus asub söögikoht külla Jürile ja toimuvad lillelaadad . Lisaks sellele asub Türil ka Tartu Ülikooli Türi Kolledž.
Lugu, kuidas Türi endale nime sai, pajatab nii: sajandeid tagasi otsinud kord kaks meest kirikut, mille ümbrus kaua kestnud sõdade ja katku tõttu ammu inimtühi olnud. Lõpuks leitud kirikumüürid metsade keskelt üles. Nüüd sattunud mehed vaidlema , mis kirikule nimeks panna, kuni keset sõnavahetust hall lind üle nende pea lendas , samas ka kisendas: «Türiii, türiii!» Saanudki kirik ja koht endale nimeks Türi.
Türi vald paistab silma kauni looduse, arenenud põllumajanduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealsed kaunid maastikud ning hooldatud ja turvaline ümbruskond on atraktiivseks puhkusepaigaks. Siin on puutumatu loodusega põlismetsad, looduslikult kaunis Türi voorestik , veematkamiseks mitmekülgsete võimalustega Pärnu jõe võrgustik, looduskaitsealused Iidva raba Änaris ja Murakasoo Laupal, kaunid mõisad Laupal, Kabalas ja Kolus, haritud põllumaad ning Euroopa suurimad piimakarjad, mustakirjud seljad maaliliselt maanteel kulgejale paistmas. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv Eestimaa kõige rohelisem linn – Türi.
Türi linna teatakse tänu raudteele, keskkonnasäästlikule mõtteviisile, liigirohketele parkidele, kaunitele koduaedadele ja laadatraditsioonidele. Üldise tuntuse sai linn aga juba 1937. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa moodsaima antennimastiga raadiosaatejaam, mis andis eetrisse kutsungi: “Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!”. Igal kevadel tunnustatakse Türit Kevadpealinna tiitliga.
Türi on tulevikku planeerides positiivne. Enam tähelepanu pööratakse elukeskkonna kvaliteedi tagamisele, koostööle erinevate huvigruppide vahel ja ettevõtlusele sobivate võimaluste leidmisele. Noortele on vallas loodud võimalused omandada haridust alates lasteaiast kuni ülikoolini. Türi vallas on kuus lasteaeda, kolm põhikooli, kaks gümnaasiumi, üks kutseõppeasutus - Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ning Tartu Ülikooli Türi kolledž, mis jagab piirkonnale iseloomulikult just keskkonnaalaseid teadmisi. Lisaks on Türil Eestis ainulaadne puuetega lastele mõeldud kool, mis sai 2010. aastal ka kaasaegse juurdeehituse. Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja . Türi valla noored aga võivad rõõmu tunda 2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati Türil Wiedemanni tänava ääres asuv laste mänguväljak, mis sai igati sobiva nime - Murumoori Mängupark.
Korrastatud Türi parkides, järve ääres ja omanäolistes söögikohtades võib meenutada vana tuttavat lugu: «Rong see sõitis tsuh–tsuh–tsuh, piilupart oli rongijuht …». Omal käel linna avastamiseks on välja töötatud Rongiga Türile reisipakett, külalised võivad kaarti kasutades linnas ringkäigu teha ja lugeda huvitavat infot välja pandud ligi kolmekümnelt infostendilt.
Türile tulles võiks uurida ürituste kalendrit – on ju kevadpealinn Türi juba üle 30 aasta kuulus oma lillelaada poolest, Säreveres toimub igal aastal rahvusvaheline maaelumess AGRI , uute ettevõtmistena meelitavad külalisi klassikalise muusika ja keskkonnateemaline Türi Kevadfestival ja toidukultuurifestival "Hea Toidu Festival- Grillfest" ning esmakordselt toimus 2010. aasta septembrikuus ka esimene Türi Õunafestival.
MUUD HUVITAVAT:
Endise Türi Aiandusgümnaasiumi hoone (Hariduse tn 3, Türi linn, Türi vald) ja Kooli park
Esimesed teated koolihariduse andmisest Türil pärinevad 17. sajandist. Tänu kohalike inimeste poolt kogutud rahale valmis 1924.aastal esimene spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone. Siin alustas tööd Türi aiamajandusgümnaasium. Praegu õpivad selles kaunis koolimajas Türi Gümnaasiumi algklassid. Hea akustikaga saalis toimuvad kontserdid, konverentsid . Hoone kutsub turiste ilusa välisfassaadi, avarate ruumide ja huvitava ajalooga.
Tagametsa jahiloss (Türi vald, Rassi küla)
Kabala mõisniku poolt 1914.a. puidust ehitatud 3-kordne jahiloss. Tänaseks on renoveeritud ja kuulub Eesti Skautide Ühingule. Läheduses asub mälestussammas Eesti metsavendadele ja taastatud metsavendade punker. Siit saab alguse ka Saarjõe matkarada jalgsimatkaks (ca 8 km) Türi vana apteek (Paide tn 10, Türi linn, Türi vald)
Endise Alliku mõisa kanalas avas 13. jaanuaril 1892. aastal uksed apteek. 22. aprillil 1976 kanti ajalooline apteegihoone, mille tuulelipul oli aastaarv 1988, Apteekide Peavalitsuse bilansist Paide rajooni RSN TK bilanssi . Endisest apteegimajast sai raamatukauplus. Praegu tegutseb hoones kauplus- kohvik “ Kadri Tare”.
Türi tehisjärv ja laululava
Looduskaunis kohas asuvale puhkealale alustati allikatoitelise järve rajamist 1990. aastal. 4. juulil 1992. aastal toimus järve pidulik avamine . Traditsiooniks on kujunenud pidada igal aastal sel ajal järvepidu ning augustis suveöö kontserti. Tehisjärve suuruseks on 7,7 ha. Järve nõlvad on kaetud liivaga ning selle ümber kaunis haljastus. Tehisjärves on tehissaar ning väliujula koos hüppetorniga. Ranna pargi vanuseks arvatakse olevat üle 200 aasta ning tõenäoliselt kuulus park endisele kirikumõisale. Vanem osa on rajatud regulaarses stiilis, kuid aja jooksul on see kujunenud vabakujuliseks tihedate puudegruppidega, segastiilis pargiks.
Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007.
TÜRI MÕISAD:
Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale – Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik , Oisu kandis laiuv Kesk–Eesti moorentasandik, lamm– ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad –, ahvatles see kant ka mõisaid rajama.
Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori , mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool , on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme.
Türi–Allikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal, kandes alul Oldenkuli, hiljem Allenküli nime. Tolle mõisahoone järgi kandis 1900. aastal tegutsema hakanud Tallinna – Viljandi kitsarööpmelise raudtee äärde ehitatud Türi raudteejaam aastaid Allenküli, seejärel 1926. aastani Alliku nime – asub ju Türi linn suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel .
Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Praegune kaunis mõisahäärber valmis 19. sajandi teisel poolel, seal asuvad Türi tehnika– ja maamajanduskooli õppeklassid, vastuvõtusaal ja raamatukogu.
Türilt Rapla suunas asub Kolu , Paide poole jääb Kirna mõis. Kabala mõisa esinduslik varaklassitsistlik mõisahoone valmis 1774 . aastal. Oisu mõis püstitati 1851 . aastal. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis – Türilt kuue kilomeetri kaugusele Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus . 1905. aasta detsembris, kui Türi kihelkonnas põletati või rüüstati enamus mõistest, langes tuleroaks ka toonane Laupa mõis. Praegune väliselt sefiiritordina särav kivihoone valmis arhitekt Rosenbaumi jooniste järgi 1913. aastal, omanikuks Otto Iwan von Taube, kelle vend Victor oli Kabala mõisahärra.
Laupa mõisa (Laupa, Türi vald) peahoonet on peetud üheks Eesti 20. sajandi mõisaarhitektuuri kaunismaks näiteks. 1614. aastal kinnistas kuningas Gustav Adolf hea teenistuse eest sõjaväes Laupa omanikuks Claus Tsällo. 1620 . aastal mõis riigistati ja anti endisele omanikule rendile. Tüüpiline mõis kujunes välja 1627. aastal. 1630. aastal andis kuningas Gustav Adolf Laupa koos küladega Reinhold Fabian von Fersenile, kelle perekonna valduses oli see 1696. aastani. Viimaseks omanikeks olid Otto Iwan von Taube (surn.1933). Mõis kuulus neile 1919. aastani. Praegune peahoone on valminud 1914. aastal ning on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Hoone on keskosas kahekorruseline, kõrge sokliga kiviehitis. Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass , mille külgedelt tõusevad trepid. Põhjapoolse fassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühegi 20. sajandi alguse Eesti mõisahoonel. Siseplaneering on ebasümmeetriline. Praeguseni on mõisahoones säilinud kaks suurt kaminat ja koridoride seinakapid.
Kõrvalhooneid on olnud rikkalikult. Alates 1922. aastast töötab mõisas kool, praegune Laupa Põhikool. Kool kuulub Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse. Algne park on rajatud 18. sajandi lõpus. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul on parki rekonstrueeritud ja laiendatud. Park on heas seisukorras.
TURISMI MAJANDUSLIKUD EELDUSED:
Türi asub täpselt Eesti keskel , nii et transpordivõimalused Türilt on ideaalsed, peale selle on ka internetvõimalused suhteliselt laialt levinud Türil.
TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID:
Türi linnas pole midagi väga omapärast , mille pärast võiksid turistid sinna tulla ning väga palju suurlinnu pole läheduses , kust võiksid turistid tulla , peale Paide . Türil pole eriti suuri poode ,mis võiksid turiste sisse tuua .
TÜRI AJALUGU :
Türi kirikukihelkond rajati 13. sajandil.
1564. aastast pärinevad esimesed kirjalikud andmed Türi küla kohta. Küla saksakeelne nimetus oli Turgel.
1897 sai valmis Tallinna–Viljandi–Mõisaküla kitsarööpmeline raudtee (oli kasutusel kuni 1971 , mõned lõigud kuni 1972; asendati laiarööpmelisega).
1899 hakati ehitama puupapivabrikut. Sellest ajast hakkas elanike arv tublisti suurenema.
1917 sai Türi aleviks, 2. juulil 1926 linnaks.
1926 oli Türil 2500 elanikku ja 30 tänavat. Hakati rajama parke ja puiesteid. 1936 oli Türil juba 3100 elanikku ja 50 tänavat, linna pindala oli 8,21 km². Linnas asus Türi põllumeeste konvent.
1936 hakati Türil rajama raadiosaatejaama, mis kujunes Eesti peasaatejaamaks, sest ta oli enam-vähem igast Eesti otsast umbes ühekaugusel. 15. detsembril 1937 alustas raadiojaam koos 197 meetri kõrguse mastiga tööd. Raadiojaama õhkis Nõukogude hävituspataljon 1941. aasta suvel. Sakslased taastasid selle kiiresti.
Aastatel 1915–1972 oli Türil kitsarööpmelise raudtee otseühendus läbi Paide Tamsaluga (61 km). Algselt oli see raudteeliin plaanitud sõjaliseks otstarbeks. Viimane reisirong sõitis sel liinil 3. mail 1972.
1950 sai Türist Türi rajooni keskus. Elanikkond kasvas järjest. Hakati ehitama kultuurimaja.
Aastal 2004 liitus Türi Euroopa Liidu linnade ühendusega Douzelage.
23. oktoobril 2005 moodustus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald.
Türil on töötanud talurahvakool (alates 1715), koolmeistrite seminar (alates 1834), kihelkonnakool (alates 1872), tütarlaste ministeeriumikool (alates 1900), kroonu algkool (alates 1913), aiandusgümnaasium (alates 1924) ja gümnaasium (alates 1938). Aastast 1990 tegutseb Türi Muusikakool.
Türil asub Eesti Ringhäälingumuuseum.
Türi on Eesti kevadpealinn.
Eesti jalgpalliliigas osaleb klubi Türi Ganvix.
ISIKLIK KOGEMUS
Isiklikult on mulle Türis kõige rohkem meeldinud Türi tiik , sest suvel on seal palju aega veedetud ning tiigi kõrval on mitmeid suuri üritusi olnud . Lisaks sellele on seal forellikasvandus , kus saab ise forelle püüda ja pärast süüa . Peale selle on veel Türil kardirada .