Isaac Newton (6)

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Referaat
Isaac Newton
Tallinn 2007
Sisukord:

Isaac Newtoni elulugu......................................................................................lk 3

Isaac Newtoni saavutused.................................................................................lk 7

17. sajandi Inglismaa........................................................................................lk 10

Kasutatud kirjandus..........................................................................................lk 11
Sir Isaac Newton
Kesk-Inglismaa idapoolses osas, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla, koos samanimelise väikese mõisaga. Siin, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643 .a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Ema seletuse järgi olevat Isaac sündides nii väike olnud, et tema pesemiseks oleks võinud väga hästi kasutada suurt õllekannu.
Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu. Ta elas 84.aastaseks ja kaotas kogu eluajal vaid ühe jäävhamba.
Nagu eelpool mainitud , sündis Newton Woolsthrope´i nimelises mõisas. Woolsthrope´i ümbrus on väga ilus: künkaline maapind on kaetud metsatukkadega, orgudes on rohkesti allikaid kristallselge veega, läheduses, veidike ida pool voolab Withami jõgi. Selles looduskaunis kohas sündis ja veetis oma lapsepõlve-aastad suur teadlane Isaac Newton.
Woolsthrope´i härrastemaja, kus Newton sündis, on hästi säilinud ja püsib tugevana praegugi. See on suur kahekordne kivimaja , madalate akende ja ustega. Maja sein on tihedalt kaetud väätkasvudega. Välisukse kohale on kinnitatud kivitahvel kirjaga: "Selles härrastemajas sündis sir Isaac Newton 25.dets. 1642." Maja toad on ruumikad, madalad, kivipõrandaga, ka magamistoas, kus Newton sündiski. See ruum asub maja teisel korrusel.
Newtoni sünnikodu.
Newtoni esivanemate kohta puuduvad kaugemale ulatuvad täpsed teated . Levinud on kolm põhilist arvamust: Arvatakse, et isa poolt pärineb Newton ühest Sotimaa mõisniku perekonnast; on teada, et Newtoni ema oli pärit Overtonist Rutlandist, kuid tema esivanemate kohta on veel vähem andmeid, kui isa kohta; Newton ise arvas end põlvnevat Wesby´st Lincolni krahvkonnas.
Newtoni vanemad kuulusid tolle aja ühiskonna keskklassi, keda võiksime võrrelda meie suuremate talupidajatega. Nende perekonna aastane sissetulek oli umbes 80 naela, mis võimaldas Newtonitel üpris kenasti ära elada.
Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Seega jäi väikese Isaac´i kasvatus täielikult ema ja vanaema hoolde. Seda aga mitte kauaks , sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde North Witham´I, mis asub umbes 2 km kaugusel Woolsthrope´ist.
Hästi hoolitsetud Isaac hakkas kosuma kolmeaastaselt ja sirgus priskeks tubliks poisiks. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte.
Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara-kokku üle 32000 naela.
Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. Õige varakult avaldusid siin Newtoni kalduvused ja võimed iseseisvaks tegutsemiseks. On teada, et 9-aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale.
Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud täpsemaks aja määramiseks.
Kui Newton oli 12-aastane, viidi ta Granthami keskkooli oma haridusteed jätkama. Elama asus Newton apteeker Clarke ´i perekonda ja ei lahkunud sealt kogu keskkoolis käimise ajal.
Keskkoolis oli Newton kuulus rohkem oma tempude, kui õppeedukuse poolest. Kui aus olla, siis oli Newton oma õppeedukusega viimaste seas. Teda lihtsalt ei huvitanud õpitavad ained. Kuid väikene vahejuhtum andis ta õppimisele tõuke. Nimelt lõi üks temast parem õpilane teda koolis kõhtu. Seejärel andis Newton talle korraliku keretäie, mispeale ta ise mõtlema hakkas: "Kui ma suudan teda rusikavõitluses võita, siis suudan ma ka temast paremini õppida!" Ja suutiski. Ta suutis õppida paremini oma vastasest ja ka kõigist teistest oma klassis - mõne aja pärast oli Newton kogu koolis tuntud nii oma tempude, kui ka õppeedukuse poolest.
Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises . Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. Kõigepealt tegi Isaac Granthamis tugevat tööd ja seejärel, 18-aastase noormehena, jättis ta Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge ´i.
Trinity Kolledžisse Cambridge’i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a. See tõi tema ellu suure ja põhjaliku muutuse. Senini Granthamis elades töötas ja õppis Newton täiesti omaette . Ei olnud inimest, kes oleks tema tegevust juhtinud. Sellest võib järeldada, et keskkoolist ülikooli kaasa võetud teadmiste hulk polnud eriti suur. Enam arenenud oli Newtoni oskus valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis nõudis kõikvõimalike tööriistade käsitsemise oskust. Suurimaks varanduseks, mis Newton ülikooli kaasa võttis oli harjumus tõsisele ja püsivale vaimsele tööle. Seda oskust ta ka ülikoolis lõpuks ometi rakendas.
Aastal 1661 oli Newton subsizar - niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise , või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse ja 1668 .a. magistri astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666 , ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus.
Newton klaasprismaga.
Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas. Professoriks oli Newton Cambridge´i ülikoolis 30 aastat ( 1669 -1699). Selles ajavahemikus tegi Newton kõik oma leiutised ja tegi väsimatut tööd mitmesugustel uurimisaladel. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks . Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik ; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult. Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti.
Kuigi sündides ja lapseeas oli Newton üsna nõrga tervisega, elas ta kõrge vanuseni ja kuni 80. eluaastani oli ta tervis erakordselt hea. Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega. 1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse, Kensingtoni, kus õhk oli parem. Ja tõepoolest - Newtoni tervis paranes kiiresti ja märgatavalt. Öelnud lahti kõigist töökohustustest, asus Isaac Newton Kensingtonis oma vanaduspäevi veetma . Kuid pikapeale tüdines ta üksindusest ja 28. veebruaril 1727 tundis ta end niivõrd tugevana, et sõitis Londonisse, juhatama Kuningliku Seltsi koosolekut. Kaks päeva peale koosolekut tundis ta end hästi, kuid mitte kauaks.
4. märtsil, kui ta Kensingtoni tagasi jõudis, tõdesid arstid, et Newtoni tervislik seisund on vägagi halb ja, et paranemiseks pole lootust. Arstide jutust hoolimata hakkas Newton vaikselt tervenema ning 18. märtsi hommikul luges ta juba lehti ning vestles juttu . Sama päeva õhtupoolikul kaotas Newton teadvuse ning ööl vastu 20. märtsi, kella 1 ja 2 vahel heitis ta rahulikult hinge.
Newtoni põrm viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey´s 28. märtsil 1727. Wetsminster Abbey on koht, kus leiavad viimse puhkepaiga inglise rahva suurvaimud: teadusemehed , kunstnikud , kuningad, väepealikud, poliitikud jne. Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust , mis võib inglasele osaks saada.
Isaac Newtoni saavutused
Kõige enam seotakse Isaac Newtoni nime raskus- ehk gravitatsiooniteooria uurimisega.
Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (1571-1630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel.
Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: “Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga .” Legendi kohaselt avastas Newton gravitatsiooniseaduse õunapuu all istudes , kui talle üks õun pähe kukkus.
Newton tegelas ka optika alase uurimustööga. Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine . Tänu sellele võeti ta Salisbury piiskopi dr. Ward ´i ettepanekul, aastal 1672 vastu Kuningliku Seltsi liikmeks. Tuleb silmas pidada, et optika oli ala, mis 17.sajandil paelus nii teadlaste , kui ka laiemate hulkade tähelepanu.
Saavutatud edu kihutas Newtoni uuele tööle. Ta valmistas veel teise teleskoobi , mis oli eelmisest tublisti parem. Tehtud teleskoobid äratasid Cambridge´is suurt huvi. Teated Newtoni teleskoopidest ulatusid Londoni Kuningliku Seltsini. Viimane palus Newtonit saata temale see uus leiutis tutvumiseks. Londoniski äratas teleskoop suurt huvi ning, et tagada Newtonile leiutaja au ja õigused, saadeti riista ladinakeelne kirjeldus Pariisi kuulsale Huygens ´ile.
Pildil on toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi raamatukogus ja kannab kirja: “ Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega, 1671.”
Aastal 1704 ilmus Newtoni optikaalane uurimustöö “Opticks”, mis äratas inimeste huvi kõikjal üle maailma. Mõningaid lauseid Newtoni tööst:
1. Valgusekiire murdumisvõime oleneb kiire värvist.
2. Päikese valgus on liitvalgus ja koosneb kiirtest, mille murdumisvõime on erisugune.
Siiski optika ja gravitatsioon polnud ainsad valdkonnad, kuhu Newton oma jälje jättis. Ka õige mitmekesistel aladel võib leida Isaac Newtoni jälgi, nagu näiteks temperatuuride skaala koostamine, peegelsekstandi ehitamine, Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu ja liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas.
Üldsus tunneb kõige paremini vast Newtoni kolme seadust:
1. Newtoni esimene seadus – inertsiseadus, mis paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Esimesena formuleeris inertsiseaduse Galileo Galilei aastal 1632.
2. Newtoni teine seadus – kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutusega.
Sellest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi.
3. Newtoni kolmas seadus – kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväätuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Oma laiaulatusliku geeniaalsuse abil leidis Newton igal alal, kuhu ta aga oma tähelepanu pööras, uusi korrapärasusi, mis aitasid inimvaimul tungida looduse saladustesse ning olid vajalikuks lüliks teaduse arenemisel edaspidi. Et väljendada Newtoni teadusliku loomingu tähtsust, oleks vist kõige õigem kasutada Albert Einsteini sõnu: ”Newton oli esimene, kes püüdis formuleerida lihtsaid seadusi, mis määraksid täiuslikult ja täpselt looduslike protsesside laia klassi ajalist kulgu ja avaldas oma töödega sügavat mõju kogu maailmapildile”.
Newtoni auks trükitud postmark.
17. sajandi Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Suurbritannia jaguneb territoriaalselt 98 krahvkonnaks ja 84 linnkrahvkonnaks. Inglismaa ja Wales jagunevad 47 krahvkonnaks ja 6 linnakrahvkonnaks ning Šotimaa koosneb 11 regioonist. Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit.
Inglise klassikalise majandusteaduse teke
17. sajandi keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa- kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikus mõttes oli võim kodanlusel, puudusid aga poliitilised õigused.
Nende kättevõitmiseks toimus kaks revolutsiooni:
Aastatel 1647- 1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha, toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II.
Aastal 1688 toimus Hiilgav revolutsioon, murranguline kodanluse pääsemine tegelikule võimule.
Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni tulemusena hakkas parlament otsustama rahaasjade üle. Juba antiikajast peale loodi ühistuid, kuid nüüd hakati seaduslikult moodustama aktsiaseltse.
Liberalism
Liberalism tekkis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses. Liberalismi pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Nad põhjendasid seda sellega, et looduses on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi.
Liberalistid asusid teisi kritiseerima ning vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19. sajandil. 17. sajandi keskel kaotati Inglismaal kohalikku tööstust kaitsev seadusandlus Inglismaa jääb kaubanduses veel alla Hollandile ja tööstuses Prantsusmaale.
18. sajandi keskpaigaks saab aga Inglismaast maailma juhtiv kaubandus- ja tööstusriik. Sellele aitasid kaasa ka koloniaalvallutused.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 92 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

92 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

madisle Õppematerjali autor

Kokkuvõte Newtoni eluloost ja saavutustest

Sarnased õppematerjalid

doc

Isaac Newton

Isaac Newton Newtoni sünd Kesk-Inglismaal, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla. Seal külas, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne ja juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu ja seda ta 84 aastase elu jooksul. Newtoni perekond Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll

Füüsika

doc

Isaac Newton ja tema seadused

Aravete Keskkool Referaat Isaac Newton Juhendaja: Sirle Virves Koostaja: Kirke Somelar 10.klass 2008 2 Isaac Newton Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel. Isaac Newton Godfrey Kneller'i portreel 1702.a. 3 Sissejuhatuseks: Sir Isaac Newton sündis 4.jaanuaril 1643.aastal Woolstrophe Lincolnshire´i. Ta oli inglise füüsik, astronoom, teoloog, alkeemik ja matemaatik.Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks.Ta õppis 1661-1665 Cambridge´i ülikoolis ja oli aastatel 1669-1701 selle ülikooli professoriks.Lisaks oli ta aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.Prantsuse Teaduste Akadeemia liige, ja Inglise riigirahapaja juhataja.Ta suri 1727.aastal elades

Füüsika

docx

Sir Isaac Newton

Sir Isaac Newton Elulugu : Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643.a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. On teada, et Newtoni ema oli pärit Overtonist Rutlandist, kuid tema esivanemate kohta on veel vähem andmeid, kui isa kohta.Newton ise arvas end põlvnevat Wesby´st Lincolni krahvkonnas.Newtoni vanemad kuulusid tolle

Füüsika

docx

Newton ja tema 3 seadust

ÄÄSMÄE PÕHIKOOL Isaac Newton ja tema 3 seadust Referaat Simone Sui 8.klass 05.02.13 ÄÄSMÄE 2013 Sissejuhatus

Füüsika

docx

Isaac Newton: elulugu ja looming

Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36

Füüsika

doc

Isaac Newtoni referaat

ISAAC NEWTON Referaat Õpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1. Varajane elu..................................................................................................................3-4 2. Isaac Newton kui matemaatik.......................................................................................4-5 3. Newton ja optika..............................................................................................................5 4. Gravitatsiooniseadus........................................................................................................6 5. Seadused..........................................................................................................................7 5.1. Mehaanika põhiseadused...............................................................................

Füüsika

doc

Isaac Newton

.................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton (vt. joonis 1.) sündis 4. jaanuaril 1643. aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsembril 1642) Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (4) Isaac Newtoni sünd enneaegsena, sai talle probleemiks terveks eluks: tema füüsiline ja vaimne tervis oli nõrgestatud

Ajalugu

doc

Isaac Newton

Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus...............................................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (6)

KiLLA212: TÜRA MINGID MUNNID ON SIIN KOKKU TULNUD RAISK

PERSSe SEE KURADI PUNKTIJAMA ON MINGI MUNNIDE POOLT VÄLJA MÕELDUD

MINGE VITTU KURADI KARVASED TÜRAPEAD!

00:03 04-03-2011