Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Kultuur maailmasõdade-
vahelisel ajal
Referaat
nimi
klass
õpetaja
Tartu 2010
Sisukord
1. Sissejuhatus……………………………………………………….…………………………3
2. Teaduse ja tehnika areng……………………………………………………...…………..4-5
3. Filmikunst ……………………………...................................................................................6
4. Kirjandus ja kujutav kunst ……………………………………………………………..........7
5. Muusika ja tants…………………………………………………………….……………….8
6. Mood……………………………………………………………………...…………………9
7. Naiste võrdõiguslikkus ühiskondlikus elus…………………………………….………10-11
8. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal………………………….…............12-15
9. Kokkuvõte………………………………………………………………………………….16
10. Kasutatud kirjandus………………………………………………...……………………..17
Sissejuhatus
Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel ajal toimus päris palju muudatusi kultuurivaldkondades. Kõige suuremad muudatused toimusid naiste valdkonnas, kui nad said endale valimisõiguse ja mis seal parata, isegi naiste mood muutus päris palju. Meeste mood nõnda palju ei muutunud, kuna meeste rõivastus pole selleks nii paindlik, kui naiste riided.
Neil aastatel tehti ka palju arenguid ning avastusi teaduses ja ka tehnikas. Televiisori ekraanidele ilmusid esimesed filmid ja rahva hulgas tekkisid juba igaühel omad eelistused filmikunsti suhtes.
Ka Eesti ühiskonna kultuurielus toimusid mõningaid muudatusi. Kodanikele hakati andma emakeelset haridust ning trükiti eestikeelsed õpikud, et oleks haridust kergem omandada. Kerkisid esile ka noored ja võimekad sportlased , muusikud , näitlejad, kunstnikud , kirjanikud ja teadlased.
Üldiselt oli maailmasõdade vaheline periood suhteliselt murranguline aeg, kui toimusid paljud muudatused kultuurivaldkondades ja sellest kõigest referaadis.
Teaduse ja tehnika areng
Võit Esimeses maailmasõjas tagas Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale ja Prantsusmaale suure mõjuvõimu teaduses ja tehnikas. Kõige enam arenes teaduses füüsika. Selle teadusharu peamiseks osaks oli tuumafüüsika. 1919. aastal teostati esimene tuumareaktsioon ja hiljem 1930. aasta avastas üks füüsikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. 1942. aastal loodi esimene tuumareaktor ja maailma esimest tuumapommi katsetati alles 1945. aastal. 1935. aastal võeti kasutusele aga esimene radar ning 1939. aastal ehitati esimene reaktiivlennuk.
Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Šoti teadlane Alexander Fleming penitsilliini, mis päästis hiljem Teises maailmasõjas vigastada saanud miljonid inimesed, kuid oli ka muidugi neid, keda ei olnud võimalik enam aidata.. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume.
Neis riikides, kus oli diktaatorlik võim sõudsid riigijuhid teadlastelt uute relvade loomist, et olla välispoliitikas tugev ja kardetav.
(Alexander Fleming 1881-1955 oma laboris, kus ta avastas juhuslikult penitsilliini, mis
on ka tänapäeval meditsiinis kasutusel)
Teaduse areng aitas tugevasti kaasa ka tehnika arengule. Suuri edusamme tehti elektrotehnika , side ja transpordi vallas. Elektrit hakati väga laialdaselt tarbima ja tootma. Elekter muutus inimeste igapäevaelus ja ka tööstuses tähtsaks. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta endale koju üha uusi elektri jõul töötavaid tarbekaupu: raadioid, külmkappe, pesumasinaid jm. Lõpuks patenteeriti ka 1945. aastal esimene mikrolaineahi.
Riigijuhid märkasid ajapikku, et raadio on väga hea võimalus inimeste meelsuste mõjutamisel. 1920. aastail alustatigi seepärast paljudes riikides regulaarsete ringhäälingusaadetega. 1924. aastal õnnestus John Logie Bairdil teha esimene teleülekanne. 1930. aastate teisel poolel alustati aga televisioonisaadete regulaarset edastamist.
Elektri kasutamisel sai suure osatähtsuse sisepõlemismootor, mis võimaldas välja vahetada kõik auruvedurid- ja laevad uute mootorvedurite ja –laevadega. Ka põllumajanduses läks lihtsamaks, kui võeti kasutusele traktorid ja kombainid , mis tegid suurt tööd inimese asemel. Auto muutus isegi luksusesemest tavaliseks tarbekaubaks, mida said lubada endale ka keskklassist inimesed, mitte vaid rikkad.
(Ford T, esimene Henry Fordi toodetav auto.)
Need lennukid , mis olid kahe kohakuti paikneva tiivaga asendati ühetiivalistega, kuna tulid võimsamad mootorid , mida oli mõnedel lennukitel lausa 3-4. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümme aastat hiljem ületati esimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastal ka põhjanaba. Kui hakati ehitama reisilennukeid, siis hiljem sai ka iga kodanik lennata lennukiga. Eestis algas reisijate õhu kaudu transpordivedu siis, kui hakkasid lendama Rootsi ja Tallinna vahelt lennukid.
Filmikunst
Kui arened teadus, siis see mõjutas ka filmikunsti. 1920. aastatel lisati must-valgetele ilma hääleta filmidele ka heli ning aastaid hiljem loodi ka esimesed värvilised filmid. Filmide loomisel aitasid kõvasti kaasa ka tuntud kirjanikud ja loomulikult ka tuntud ja head näitlejad, kuna ilma näitlejateta ei saakski luua head filmi. 1920. aastatel muutusid aga tummfilmid väga populaarseteks ja vaadatuteks. Üheks tuntumaks tummfilmide loojaks oli Charles Chaplin, kelle komöödiad said tuntuks üle kogu maailma ja ka tänapäevalgi teatakse ja austatakse teda. Joonisfilmide ikooniks said aga Walt Disney multifilmid , mis said samuti tuntuks üle kogu maailma, ning lõbustavadki tänapäeval lapsi.
(Charles Chaplin) (Walt Disney)
Järgmine aastakümme oli aga helifilmi kujunemise aeg. Filmid hakkasid üha rohkem ja rohkem sarnanema teatrile. Osad inimesed aga ei tahtnud algul aktsepteerida helifilme ja sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama.
Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele . Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu. Dokumentaal - ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et neil on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja.
Kirjandus ja kujutav kunst
1920. aastatel mõjutasid kunstnike ja kirjanike loomingut kõige enam möödunud sündmused, ehk siis Esimese maailmasõja sündmused ja ka selle tagajärjed. Kunstnike ja kirjanike seas muutus väga populaarseks sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja varasemat kunstitraditsiooni.
Ka 1930. aastate looming kujunes tolle aja sündmustest, kui oli peale tulnud suus majanduskriis, diktatuurid pressisid ennast igalt poolt peale ja oli ka suur sõjakartus, mis valitses nii kunstnike kui ka kirjanike loominguis. Autoritaarsetes riisides sunniti kunstnikke ja kirjanikke tegema teoseid, mis ülistaksid riiki ja riigipead . Paljud kunstnikud ja kirjanikud allusid sellisele survele aga need kes ei teeninud võimude käske karistati või saadeti riigist välja. Need kultuuritegelased, kes riigist välja aeti, paljud läksid elama Ameerikasse ning enamus neist New Yorki , aga kuna nad soovisid siiski on loomingut edasi arendada ja ka teistele elanikele pakkuda, siis sai New Yorgist maailma kultuurikeskus.
(Salvador Dali maal, kes oli üks tuntumaid kunstnike 1930. aastatel)
Muusika ja tants
Muusikaelu eesrinnas oli USA. Esimese maailmasõja aastatel tekkis uus muusikalise lavateose liik. Selleks oli muusikal , mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka džässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said džässi edukamateks linnadeks New York , Chicago ja Kansas City.
1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud läänepoolkeralt. Populaarseimad seltskonnatantsud olid tango, fokstrott ja tšarlston. Balletimaailmas aga ei tahetud klassikalise tantsu kõrvale üldse tunnistada mingisugust uut moderntantsu. Moderntantsu looja on Isadora Duncan, kes on öelnud, et selles tantsus ei ole mingeid reegleid ning tuleb lähtuda vaid keha loomulikust liikumisest . Tema isikupärane uus tantsustiil mõjutas hiljem paljusid tantsijaid.
(Isadora Duncan, kes on moderntantsu looja)
Mood
Esimese maailmasõja vapustused ja nende tagajärjed ei jätnud puutumata ka moodi. Kõige enam väljendus see naiste rõivastuses. Peale Esimest maailmasõda muutusid naiste seelikud palju lühemaks ning rasked ja keerukad jooned asendusid lihtsate ja geomeetriliste joontega. 1920. aastatel ei rõhutud naiste riietuses enam naiselikkust vaid asendati poisiliku stiiliga. 1920. aastate silmapaistvaim moelooja oli Coco Chanel kelle moelooming püsib ka praegu 30 aastat peale tema surma. 1930. aastatel muutusid aga nurgelised ja geomeetrilised rõivastuse jooned siiski voolujuunelisemaks tagasi, aga mitte sellisteks, nagu nad olid olnud varasematel aegadel . 1930. aastate keskel ilmusid naiste moodi ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted.
Meeste mood ei muutunud sellel ajal nii palju, kui naiste mood, kuna meeste rõivastus ei anna võimalusi nii suurteks muutusteks, aga siiski toimus ka seal muudatusi. Fraki asemel eelistati smokingut, mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga.
(Coco Chanel, kes oli ise oma loomingu kõige
paremaks reklaamiks)
Naiste võrdõiguslikkus
ühiskoldlikus elus
20. sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda seda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Naisõiguslaste võitlus, mis algas juba 19. sajandi lõpukümnenditel, hakkas nüüd vilja kandma. Selle võitluse tulemusel said naised valimisõiguse. Inglismaal juhtis naisliikumist Emmeline Pankhurst , kes sai 19. sajandi lõpus suure naisteühenduse juhiks. Naiste täielikku valimisõigust õnnestus tal näha veel enne oma surma 1928. aastal. Pankhursti võitluslippu viisid edasi üha uued naised. Wirginia Woolf arutleb oma teoses „Oma tuba“ (1929) naiste eneseteostuse teel olevate takistuste üle. USA-s avas Margaret Sanger 1916. aastal esimese sündivust reguleeriva naistekliiniku. Sama julge sammu astus 1921. aastal Inglismaal Marie Stopes (1880-1958). Hoolimata tervishoiuorganite vastuseisust, jagasid mõlemad naistekliinikud teadmisi soovimatu raseduse vältimisest.
(Võitluses inglise naiste eest eesrinnas olnud Emmeline Pankhurst.
1. mail 1914 aastal korraldas Pankhurst Buckinghami palee
juures meeleavalduse , mille eest ta arreteeriti.)
Sellel ajal, kui mehed pidid sõtta minema hakkasid sõjatehastes töötama naised. Selle tulemusena selgus see tõsiasi, et mehed ei oligi asendamatud sellistel töödel ja naised suudavad neid siiski asendada . Selline teadmine tõstis omakorda naiste enesehinnangut. Naised hakkasid mõne aja möödudes endale meestega võrdseid õigusi nõudma, sest nad ei soovinud enam olla teisejärgulised köögis istuvad meeste teenijad ja koristajad olla. Peale Esimese maailmasõja lõppu soovisid naised edasi töötada ja võrdselt meestega perre raha teenida ning otsustada tähtsate küsimuste üle. See õnnestuski naistel, kuna sõja ajal olid paljud mehed surma saanud tekkis 1920. aastate majandustõusu tingimustes meestööjõu puudus ning see asendati naistega, kuna polnud muud varianti. Nii saidki naised ka pärast Esimest maailmasõda tõestada oma võimeid. Naised olid edukad paljudel aladel, neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naisõiguslaste ideed ei jäänud vaid suurlinnadesse, vaid levisid ka väiksematesse linnadesse ja küladesse. Naiste vabaduse levik väljendus muuhulgas ka selles, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varem peeti daamide puhul sobimatuks. Siiski oli ka erandeid . Autokraatlikes riikides oli olukord teine, sest seal nähti naisi ikka eelkõige pereemadena aga tegelikult meeste isiklike teenijatena, kelle ülesandeks on kodu korras hoidmine, söögi tegemine ja laste sünnitamine ning nende kasvatamine . Laste sünnitamise all peeti ka seda silmas, et eelkõige oodati poiste sündi, kellest saaks tulevikus sõjamees.
(Teise maailmasõja aegne plakat „Me
Suudame seda teha“)
Kultuurielu Eestis kahe maailma-
sõja vahelisel ajal
Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire arenemine, sellele aitas ka riik kõvasti kaasa. Riigi abi seisnes selles, et riik jagas toetusi kas siis riigieelarvest või Kultuurikapitali vahendusel. Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele ja paljudele teistele kultuuritegelastele veel ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja –ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad välissuhted hakkas muutuma ühekülgne saksa ja vene kultuurimõju Eestile sellega, et Eesti kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome- ugri kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka Eesti kultuur välisriikidesse.
Maailmasõdade vahel arenes Eesti kultuusist välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid , koorid ja orkestrid. Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus.
Haridus ja teadus
Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal. Varasema seisusliku haridussüsteemis asemele loodi ühtluskool. Selleks, et haridustaset Eestis tõsta, mõeldi välja see, et igal kodanikul on kohustus läbida 6-klassiline koolihariduse omandamise tee. Haridustaseme kaudseks tõstmiseks aga ehitati hulk moodsaid koolimaju, trükiti uusi eestikeelseid õpikuid, et lihtsam oleks haridust omandada ning kujundati rahvuslik õpetajaskond. Tähelepanu pöörati ka kutseharidusele, sest Eestil oli vaja noori, kes omandaksid erinevaid teadmisi Eesti riigi arendamiseks. Oma osa oli ka kõrgharidusel. Kõrgharidus muudeti samuti eestikeelseks, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav.
Kõrgharidust oli võimalik kõige esimesena Eestis omandada Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis, mis avati 1. detsembril 1919.aastal. Hiljem avati ka teisi kõrgkoole.
(Eesti Vabariigi Tartu Ülikool)
Nii, nagu mujalgi maailmas oli ka Eestis tähtsamaks teadusharuks füüsika. 1938. aastal asutati 28. jaanuaril 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia. Selle akadeemia ülesandeks oli teaduste edendamine, saavutuste tutvustamine ja rahvusvaheliste sidemete arendamine. Tänu sellele said nii mõnedki Eesti teadlased tuntuks ka üle kogu maailma. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president . Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks.
Kirjandus
Tänu sellele, et Eestisse oli jõudnud kirjastamisvõimalus muutusid eestikeelsed raamatud ka igaühele kättesaadavaks. Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine.
Eesti ilukirjanduses eelistati proosat , ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik , Betti Alaver ja paljud teised.
(A.H.Tammsaare)
Muusika ja kunst
Varasemast ajast tuntud heliloojate ja muusikute kõrvale hakkasid tekkime üha uued ja noored muusikud oma uute loominguliste mõtetega. Eesti muusika rikastus nii uute suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Sellele vaatamata säilis ja isegi tugevne kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon.
1918. aastal loodi Tartus ühing Pallas. Viimase eesmärk oli korraldada kunstinäitusi, et ka tavakodanikeni viia kunstnike loomingut. Eesti kunstinäitusi viidi ka paljudesse välisriikidesse. Tänu sellele lisandus kunstivaldkonnas vanadele tegijatele palju noori ja andekaid kunstnikke. Üks tuntumaid kunstnike oli Eduard Viiralt ning skulptoritest olid silmapaistvamad Jaan Koort ja Anton Starkopf.
(Eduard Viiralti teos „Portree“)
Teater ja film
Teater kogus kiiresti Eestis populaarsust. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus oli mainekas rahvusteater Estonia. Estonias lavastati sõnalavastusi, operette, oopereid ja ka ballette. Kutselised teatrid, nagu Estonia olid ka Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis. Väikelinnades tegutsesid väiksemad näiteringid. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna.
Eesti oli ka arenenud filmikunst. 1924. aastal linastus esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ ning kuus aastat hiljem ilmus esimene helifilm „Kuldämblik. “Eriti kõrge taseme Balti riikides dokumentalistika vallas saavutaski Eesti.
Sport
Peale Esimest maailmasõda tekkis Eestis palju noori ja andekaid sportlasi. Loodi palju spordiseltse, täpsemalt 243. Nende tegevuse suunamiseks loodi Eesti Spordi Keskliit . Kokku oli Eesti registreerituid sportlasi 15 000. Populaarseimad alad Eestis olid maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja laskmine . Eesti sportlased võtsid osa ka olümpiamängudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel.
Siiani mäletame maadlejat Kristajn Palusalut, kes sündis 10. märtsil 1908. Ta võitis kaks kuldmedalit Berliini olümpiamängudel (1936.aastal). Üks medalitest tuli kreeka- rooma maadluses nong teine vabamaadluse raskekaalus. Ta oli ka Euroopa meister 1937 kreeka- rooma maadluse raskekaalus ning ülivõimas 12-kordne Eesti meister. Kristjan Paljusalu Kuulus spordiklubisse nimega Tallinna „Sport.“
(Kristjan Palusalu )
Maailma tippmaletajate hulka jõudis ka eestlane Paul Keres (7. jaanuar 1916 Narva – 5. juuni 1975 Helsingi). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta Varssavis 1935. aastal. Aastatel 1936-1937 toimus kiire tõus tippklassi ja publiku tormiline poolehoid. Paul Keres võistles ka1937. aastal maleolümpial Stockholmis . Kokku mängis Paul keres 11 maleolümpial ja võitis nendel 7 kuldmedalit. Kerese mängustiil oli erakordselt mitmekesine. Tema saavutused ja isiksus aitasid propageerida malet nii kodu- kui ka välismaal.
(Paul Keres)
Kokkuvõte
Kahe maailmasõja vahelisel ajal toimus üle kogu maailma suuri muudatusi. Arenes teadus ning tehnikas ilmusid üha uued ja uued kodumasinad . Tähtsaks energiaallikaks muutus elekter. Tänu sisepõlemismootorile arenes ka transport. Ilmusid esimesed ilma hääleta filmid ning 1920. aastatel tulid ka esimesed heliga filmid. Nii kunstnikud, kui ka kirjanikud hakkasid oma loomingut tooma ka lihtrahvale lähemale. Inimesed hakkasid hindama muusikat ja ka tantsu. Muutusi oli näha ka moes ning naised hakkasid ennast meeste seas kehtestama.
Samal ajal toimusid samades valdkondades muudatused ka Eestiski.
Kasutatud kirjandus

„Lähiajalugu“ 9. klassi õpik 1. ja 2. osa

TEA Laste ja Noorte Entsüklopeedia

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia

„Meie sajandi iluideaalid naiste imago 1890-1990“

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur

http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu

http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres
17