Absolutism, valgustatus ja valgustatud filosoofid (1)

Absolutismi kujunemine
Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud.

• Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega
  
• Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi
  
• Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav
  
• Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset.
  

Absolutism varauusajal Euroopas
17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias

• Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause „Riik, see olen mina“
  
• Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea
  
• Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi
  
• Majandus põhines merkantilismil – õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil
  
• Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule
  
• Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis – seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni.
  

Absolutism Prantsusmaal

• Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624 , mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu , kelle kätte kogunes tegelik võim.
  
• Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes `i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks
  
• 1627. Aastal alustasid kuningaväed hugenottide (protestantide) tähtsama kindluslinna piiramist (La Rochelle), edukalt
  
• 1629. Aastal anti välja „armuedikt“, millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati
  
• Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha
  
• Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu
  
• 1643- 1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas
  
• Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina itaallane Jules Mazarin , kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse
  
• Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema
  
• Louis XIV – „Üks kuningas, üks seadus, üks usk“ – hugenottide usuvabadust hakatakse piirama
  
• Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud , vallandati riigiametitest
  
• 1685 tühistatakse Nantes`i edikt , protestantlikud kirikud suletakse või lammutatakse
  
• Hugenotid lahkuvad Prantsusmaalt ja tänu kuninga tegevusele saavutatakse Prantsusmaal usuline ühtsus
  
• Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert , keda loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas koostas esimese riigieelarve
  
• 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles `sse.
  
• Versailles` õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu.
  
• Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele
  
• Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale
  

Valgustatud Absolutism Preisimaal
Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525 , mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik Euroopas.

• Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla.
  
• 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks
  
• Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana
  
• Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium
  
• Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega.
  
• Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi...
  
• Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt
  
• Friedrich Wilhelm I – „Mitte targutada“
  
• Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks , sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire `iga
  
• Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse
  
• Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast
  
• Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud
  
• Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks
  
• Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust
  
• Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist , propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust
  
• Kuninga valdustes kaotati pärisorjus
  

Valgustatud absolutism Venemaal
Pöörde Venemaa arengusse tõi Peeter I valitsusaeg , seadnud sihiks Euroopalike kommete juurutamise, tehnilise moderniseerimise

• 1697- 1698 korraldas ta pikema tutvumisreisi Euroopasse.
  
• Põhjasõda, sooviga hõivata Läänemere rannik oli Venemaa jaoks alanud halvasti ja Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi, välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega
  
• 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni
  
• Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult – bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga
  
• Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar
  
• Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud
  
• Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet
  
• 1712 . Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast
  
• Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha
  
• Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti. Pikemalt suutis troonil püsida vaid Peeter I tütar, talle järgnenud Peeter III oli võimul vaid pool aastat, kuna põikpäine keiser sattus vastuollu nii kaardiväe kui õigeusu kirikuga. Järjekordse paleepöörde korraldanud kaardiväelased kukutasid Peeter III ja tõstsid troonile tema abikaasa Katariina II
  
• Katariina II valitsusaeg (1762-1796) on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna
  
• Haritud ja valgustusmeelne valitseja jätkas Peeter I algatatud Venemaa moderniseerimist
  
• Katariina II koostas valgustusideedel rajaneva seadusliku projekti, ning kutsus 1767 Moskvasse kokku esinduskogu, seda arutama. Saadikute madala haridustaseme tõttu aga ei suudetud esilekerkinud pingeid lahendada ja seadustik jäi vastu võtmata
  
• 1775. Aastal loodi kõikides kubermangudes varem puudunud kohtu- ja politseiasutused
  
• 1785 . Aastal avaldatud „Armukiri aadlile“ ja „Armukiri linnadele“ pani aluse linnade omavalitsusele ja laiendasid aadli omavalitsust kubermangu tasandile
  
• Katariina II valitsemise ajal kasvas üles kaks põlvkonda inimesi, kes olid harjunud sõnavabaduse, poliitilise stabiilsuse ja välispoliitiliste võitudega ja asusid kujundama Venemaa uut palet.
  

Valgustatud absloutism Austrias
Karl V valitsemisest - hiigelvalduste jagamine oma vennaga, sellest said alguse Habsburgide dünastia Hispaania ja Austria harud. Keisritroon jäi peale Karl V surma aga Austriale.

• 1740-1780 valitseb Austriat Maria Theresia , kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks.
  
• Sammuks üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutiksvõtmine.
  
• Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis
  
• Maria Theresia rõhutas kõlblust ja kombelisust.
  
• Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II, kelle valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumateks kogu tollases Euroopas.
  
• Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust
  
• 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse: inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkurjategude hulgast välja, protestandid said riigis elamisõiguse, juutide topeltmaksustamine lõpetati
  
• Kirik allutati senisest enam riigivõimule, kolmandik kloostritest riigistati, vähendati kirikupühade arvu
  
• Kohtureformiga keelati ära piinamine ja surmanuhtlus, alustati uue seaduskogu koostamist
  
• Joseph II pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele: kehtestati seitsmeaastane kooliharidus , mille tagamiseks ehitati üle riigi rahvakoole ja koolides kehtestati riiklikud õppekavad
  
• Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikest alustest – maaomandile kehtestatud maksud laienesid ka aadlile ja vaimulikkonnale
  
• 1785 kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile
  
• Valitsejana lähtus Joseph II ühtsusriigi põhimõttest, ladina keel asendati saksa keelega
  
• 18. Sajandi lõpul hakkas senine suhtumine valgustatud absolutismi muutuma . Saavutatud vaimse vabaduse kõrval hakati üha rohkem nõudma ka poliitilist vabadust
  
• Valgustuse edenemisega kasvas aga rahva vaimne ja sotsiaalne eneseavastus ja jõudu koguv liberalism nägi valgustatud valitseja asemel võimu juures juba valgustatud rahvast.
  

Valgustuse mõiste
Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas peale reformatsiooni. 18.sajandit nimetatakse valgustussajandiks.

• Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse.
  
• Valgutajad väljendasid optimismi, et inimõiguste piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi
  
• Mõistus, kritiseerimisjulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise
  
• Usuti maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, ehk Jumalat vaadeldi kui maailma loojat, kes selle korraldamisesse enam ei sekku
  
• Valgustusliikumise tegelik kodumaa on Inglismaa
  

Valgustuse mõju ühiskonnale
Arvatavasti: Inimesed hakkasid omandama järjest rohkem ja kõrgemat haridust, sest valgustuse juhtmõte on usk mõistusesse.
Samuti hakkas tänu valgustusele ühiskonnas tekkima inimeste vaimne vabadus, mõistuslik suhtumine ja kritiseerimisjulgus.
Mõnevõrra muutub inimeste suhtumine jumalasse
Levima hakkab liberalism, mis nägi valgustatud valitseja asemel riigi eesotsas ette valgustatud rahvast
J. Locke
Locke leiab erinevalt Hobbesist, et riigieelne ühiskond ei olnud kaugeltki vaenulik ja inimesed olid sündinud vabana, elasid üksteist abistades

• Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ja kuningas (täidesaatev võim) ei looks seadusi
  
• Locke`i arvates ei tohtinud ühtegi seadust ilma kuninga vastava otsuseta ellu viia
  
• Maksude kogumine peab jääma parlamendile
  
• Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist
  
• Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile P. Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile
  

Montesquieu
Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini.

• Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada)
  
• Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu
  
• Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu
  

Voltaire
Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat .

• Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta
  

Rousseau
Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki.

• Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad
  
• Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab otsuseid vastu võtma vaid enda huve arvestades
  

Venemaa aegsed absolutistlikud valitsejad Eestis

• Peeter I aeg – balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsioonidega e. Rootsi valitsuse ajal riigistatud mõisate tagastamist, samuti said mõisate valitsejad tagasi õigused talupoegade üle
  
• Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721 Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti Erikorra alused – balti aadel säilitas Venemaa koosseisus laialdase omavalitsuse
  
• Kasutusele võetakse aadlimatriklid – üksnes sinna kirja pandud aadlid omasid Eestimaa –ja Liivimaa kubermangus erilisi privileege
  
• Eesti põlisrahva õigused suruti aadli piiramatu võimu kehtestamise tõttu alla
  
• 1762 tõusis Katariina II Venemaa etteotsa, mis tõi kaasa muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes
  
• Katariina taotles baltikumi seniste privileegide kaotamist ja impeeriumiga tihedamat liitmist
  
• Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimiseks sai iiri päritolu George Browne, kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist)
  
• 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus – asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad
  
• Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused
  
• Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad
  
• Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi
  
• Mõisad kuulutati pärusomandiks
  
• Riigivõimu ja balti aadli vahelise pingete teravnemise vältimiseks taastati pärast Katariina II surma (1796) n-ö endine valitsemisviis
  

Rootsi aeg Eestis
Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks

• Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alle pärast Rootsi võimu kindlamat juurdumist
  
• Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja Rootsi võimude toetusel näidata üles erilist agarust nõidade jälitamisel. Tihti langesid ohvriteks just rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid
  
• 1632. Aastal avati TÜ