Afganistani kultuur (0)

Afganistani kultuur
Iseseisev töö
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................lk3
Üldandmed riigi kohta.............................................................................................................lk4
Tänapäev .................................................................................................................................lk5
Sõda Afganistanis ....................................................................................................................lk6
Religioon ................................................................................................................................lk7
Keeled Afganistanis.............................................................................................................lk8-9
Toidukultuur .....................................................................................................................lk10-11
Kultuur .................................................................................................................................lk12
Kokkuvõte.............................................................................................................................lk13
Kasutatud kirjandus ..............................................................................................................lk14
Sissejuhatus
Valisin iseseisvatöö teemaks Afganistani. Selle kindla riigi valisin, kuna tundub, et see riik on meie igapäevaelust ja traditsioonidest väga kaugel. Väga huvitab selle riigi traditsioonide, harjumuste, kultuuri ja paljude muude huvitavate omaduste kohta informatsiooni otsimine. Afganistani kohta kuuleme igapäevaselt meedias, kahjuks küll palju negatiivset ning enamasti sealsete sõdade kohta. Kuna nende elamistingimused on niivõrd halvad tahtsin lähemalt sellega tutvuda.
Üldandmed riigi kohta
AFGANISTANI ISLAMIVABARIIK (.AF)
Afganistan (puštu keeles افغانستان ("Afghānistān")
dari keeles افغانستان ("Afghānestān")
Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed.
Afganistani asukohaks on varieeruvalt pakutud nii Lõuna- kui Kesk-Aasiat.
Pealinn – Kabul
Pindala – 647500 km²
Ametlikud keeled – puštu, dari
Rahvaarv – 31 822 848 (2013 seisuga)
Rahvstikutihedus - 49,1 in/km²
President - Ashraf Ghani
Rahaühik - afgaani (AFN)
Nabber riigid - Iraan , Türkmenistan, Usbekistan , Tadžikistan, Hiina, Pakistan
Tänapäev
Afganistan on tänapäeval maailma üks vaesemaid riike, kus alla vaesuspiiri elab üle poole elanikkonnast. Riigis on kõrge imikute suremus ja väga madal keskmine eluiga (umbes 44 aastat).
Afganistani 28-miljoniline elanikkond koosneb väga erinevatest rahvustest – puštudest, tadžikkidest, turkmeenidest, usbekkidest ja teistest. Lisaks kahele ametlikule keelele (puštu ja pärsia ) kõnelevad erinevad rahvakillud oma keeli.
Pindalalt umbes Prantsusmaa-suuruse riigi ühtse haldamise teeb lisaks erinevatele rahvustele ja keeltele keeruliseks ka asjaolu, et umbes kolmveerand elanikkonnast on kirjaoskamatu. Seega on riigivõimul raske kõigi afgaanideni jõuda, mis teeb riigi haavatavaks valitsusvastaste tegevusele. Olukorda halvendavad veelgi Afganistani mägine maastik ja väljaehitamata infrastruktuurid.
Aastatel 1996 – 2001 valitsenud Taliban kehtsestas range islamistliku režiimi ning keelas naistele koolihariduse ja arstiabi , rakendas ebainimlikke karistusi nagu käe amputeerimine varguse eest jne. Kuigi ametlikult on Taliban võimult kukutatud, jätkub nende terror külades endiselt ning uus valitsus on selle ees võimetu.
Human Rights Watchi andmetel on just maapiirkondades inimõiguste rikkumiste probleem kõige tõsisem. Tsiviilelanikkonda hirmu all hoidmiseks ründavad Talibani mässulised koole , rüüstavad külasid ja võtavad pantvange.
Kuna tööpuudus riigis on suur (üle 40%), on paljude talunike ainsaks elatusallikaks oopiumimoonide kasvatamine . Narkootikumidega kaubitsemisest lõikavad tulu organiseeritud kuritegevus ja Talibani mässulised. Oopiumiäri muudab talunikud taliibidest sõltuvateks ning tagab taliibidele omakorda tegevuse jätkamiseks vajaliku rahalised vahendid. Afganistan on maailma suurim oopiumitootja ning narkootikum on riigi peamine “ekspordiartikkel”. Viimase aastakümne jooksul on Afganistanis toimunud ka mõningane areng ning riik on samm-sammult muutunud ebaõnnestunud vabariigist „tavaliseks“ arengumaaks. Riigis on ametlikult demokraatia, üle viie miljoni elaniku on naasnud oma kodudesse, paranenud on haridus - ja tervishoiusüsteem ning majanduse kasv on 10 protsenti aastas. Talebani valitsuse ajal oli kooliskäimine tüdrukutele keelatud, nüüd käib koolis 2,4 miljonit tüdrukut. Riigi tulevik on siiski ebakindel, vaatamata sadade miljardite eurode suurustele investeeringutele ning olukorrale ei näi lähitulevikus muutuvat.
Sõda Afganistaanis
Afganistani konflikt
• Konflikti algus: vabariigi moodustamine 1973. aastal
• Konflikti osapooled: muuhulgas Talebani liikumine, USA juhitud liikumine, Afganistani valitsus, Pakistan.
• Konflikti ohvrid : üle 1,5 miljoni surnud, miljon põgenikku.
• Rahvusvahelise üldsuse osalemine: ÜRO UNAMA-operatsioon, Nato ISAF-väed
Asetsedes Aasias strateegiliselt tähtsal ristumiskohal on Afganistan aastatuhandete jooksul välisarmeede sõjaretkede sihtpunktiks. 1900. aastatel tegi Afganistan märkimisväärseid edusamme arengus, kuid 1970ndate lõpul toimunud sisekonfliktid rebisid maa taas tükkideks ning see okupeeriti Nõukogude Liidu poolt.
Nõukogude okupatsioon lõppes 1980ndate lõpus, kuid segadus riigis jätkus , kuni võimule sai islamiäärmuslaste talebanirühmitus. Taleban siiski ei ühendanud tervet Afganistani oma võimu alla. Aastast 2001 on riiki kurnanud talebanivalitsuse asemele astunud keskvalitsuse vastased relvastatud rühmitused ja valitsust toetavate Nato vägede omavaheline vägivald .
Konflikti erinevate etappide jooksul on inimesed olnud sunnitud oma koddest põgenema ning inimõiguste olukord on terves riigis äärmiselt nõrk.
Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia , Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kümme aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi  Pakistani  piiriäärsetele hõimualadele.
Religioon
Tugevaim usk on Islami usk. 99% afganistanlastest on moslemid ning umbes 84% neist on sunniidid ja 15% on šiidid. Linnadesse on ka hajutatud , hindusi, juute ja shiktid. Alates 1960 on paljud Afganistani juudid rännanud Iisraeli. Oluline tegelane Afganistani moslemite seas on Mullah (meessoost usujuht või õpetaja). Iga mees, kes oskab peast lugeda koraani võib saada Mullah ks. Nad ei pruugi aru saada, mida nad loevad , kuna koraan on kirjutatud araabia keeles ning see ei ole nende kohalik keel. Mullah korraldab jutlustusi, palveid, abielusi ning matuseid. Afganistani viimased põlised kristlased armeenlased lahkusid sealt 19. sajandi lõpul ja viimane juut suri 1970. aastatel.
Keeled Afganistanis
Puštu / پښتو Pas͟htū
Puštu keel kasutab pärsia-araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Vokaalidiakriitikuid kasutatakse häälduse märkimiseks suhteliselt harva.
Puštu keelt kõneldakse peamiselt Afganistanis, kus see on dari keele kõrval ametlik keel (Sardar Mohammed Hashim Khani  ajal kuulutati puštu keel 1936 Afganistaniriigikeeleks), ja Pakistanis.
Puštu keelt kõneldakse Afganistanis eriti Kandahāri, Jalālābādi, Ghaznī ja Khowsti ümbruses ning Kabuli ja Farāhi provintsis , Pakistanis muuhulgas Belutšistanis ja Peshawari ümbruses.
Puštu keel kuulub indoeuroopa keelkonna  iraani rühma, täpsemalt idairaani keelte kagurühma. Nagu teistelegi viimasesse kuuluvatele keeltele, on puštu keelele omased retroflekssed konsonandid  ja ergatiivtarind. Need jooned eristavad kagurühma keeli kirderühma keeltest, mille hulka kuuluvad sogdi keele tänapäevane kuju jagnoobi keel ning kunagine baktria keel.

Konsomandi märgid
1 A 2 ب b 3 پ p 4 ت t 5 ټ ṯ 6 ث s̄ 7 ج j 8 چ ch 9 څ ts 10 ځ dz 11 ح ḩ 12 خ kh 13 د d 14 ډ ḏ 15 ذ z̄ 16 ر r 17 ړ ṟ 18 ز z 19 ژ zh 20 ږ z͟h 21 س s 22 ش sh 23 ښ s͟h 24 ص ş 25 ض ẕ 26 ط ţ 27 ظ z̧ ’ ع 28 29 غ gh 30 ف f 31 ق q 32 ک k g گ (ګ) 33 34 ل l 35 م m 36 ن n 37 ڼ ṉ 38 و w 39 ه h y ى (ي) 40

Vokaalimärgid jm diakriitilised märgid
1 بَ a ā بَا 2 3 بِ i, (e) ِى 4 ī ب ِي 5 ï ب ay بَ ْى 6 ِ ْى 7 ey ب A 8 بئ e’yA 9 بې ē ِو 10 ew ب 11 بٙ ê êyA ٙۍ ب 12 13 بُ u, (o) ū بُو 14 15 وْ ُب ow, ō ūy بُوى 16 A 17 آ ā ‘ ء 18 19 ّب (B)
Dari keel
Dari (pärsia keeles دری, Darī,  hääldus [dæˈɾi]) või Fārsī-ye Darī (pärsia keeles فارسی دری, [fɒːɾsije dæˈɾi])
Ajaloolises mõttes viitab see pärsia keelele, mida kasutati Sassaniidide  õukonnas .  Kaasaegses kasutuses viitab see modernse pärsia keele dialektidele, mida räägitakse Afganistanis ja Pakistanis ning on seetõttu tuntud ka kui Afgani pärsia keel. Afganistani põhiseaduse kohaselt on tegemist ühega kahest riigi ametlikust keelest. Dari keel on kõige laiema levikuga keel Afganistanis ning umbes poolte riigi elanike emakeel .
Toidukultuur
Afganistani toidukultuur on suurel määral lähtunud sellistest toorainetest nagu mais, nisu, oder ja riis . Lisaks neile on väga levinud puu ja juurviljad ning piimatooted , eriti piim, jogurt ja vadak . Kabul Palaw on rahvuslik toit Afganistanis. Toit on enamasti valmistatud vastavalt islami toitumisreeglitele. Eriti on riik tuntud enda kõrge kvaliteediga granaatõunadega, viimarjade ning magusate jalgpallikujuliste melonitega.
Neil on neli peamist tüüpi Afgaani leiba:
Naan - sõna otseses mõttes, leib. Õhuke, pikk ja ovaalse kujuga, peamiselt valge ning täistera segu, on ka erinevaid: mooniseemnetega, seesamiseemned, Nigella seemnetega või nende kombinatsioonid. Kalleim naan on valmistatud valgest jahust ja õlist.
Obi Non - Usbeki stiilis leib. Ketta kujuline ja paksem kui naan, tihti valgest jahust.
Chapati - nimetatakse ka sapati või dodi. Peamised leivad , mida kasutasid puštu hõimud .
Lavash - väga õhuke leib tavaliselt valmistatakse plaadiga ning täidetakse liha ja hautistega.
Riisi toidud on kultuuriliselt kõige väärtuslikumad söögid, seega kulub nende valmistamisele väga palju aega. Jõukamad pered söövad iga päev erinevaid riisiroogasid, kuid nende valmistamiseks kulub väga palju aega. Suurtel üritustel nagu pulmad ja pere kogunemistel on mitmeid riisiroogasid.
Erinevat tüüpi riisroad
Challow
Valget tüüpi riis. Riis on esmalt aurutatud , siis kuivatatud ja lõpuks küpsetatud ahjus õliga või võiga ja llisatakse soola. See meetod teeb riisi kohevaks ning riisi iga tera eraldub.
Challowit serveeritakse peamiselt qormas (Korma; hautised või vormiroad).
Pulao
Keedetakse sama moodi nagu chawalli, kuid lisatakse liha , qormat, maitsetaimi, kombinatsioon on segatud enne küpsetamise protsessi. See toob välja värvid, maitsed ja aroomid . Mõnikord kasutatakse ka karamellsuhkurt, et anda riisile rikas pruun värvus.
Kabuli Pulao
Rahvuslik toit. Lisaks lihale lisatakse ka rosinaid, pistaatsia pähkelid, porgandeid.
Shebet Pulao
Lisatakse riisile värsket tilli ning küpsetamise käigus rosinaid.
Narenj Pulao
Magus riisirooog, mida valmistatakse safranist, apelsinikoorest, pistaatsiapähklitest, mandlitest ja kanast.
Bata
See riisi roog on keedetud veega ja on kleepuva konsistentsiga . Seda süüakse tavaliselt qormaga, nagu Sabzi ( spinat ) või Shalgham (naeris).
Korma
Korma on hautatud pajaroog, tavaliselt serveeritakse seda chalau riisiga. Enamik nendest rooogadest on sibula baasil. Sibul praetakse, siis lisatakse liha, lisaks erinevaid puuvilju, vürtse, ja köögivilju, sõltuvalt retseptist. Sibul karamelliseeritakse, see loob värvikirevust hautises. Seal on üle 100 korma.
Pasta
Tuntakse enamasti nime all pelmeenid , kuid veidikene erinevad. Nende valmistustehnika on aeganõudev ja seega pakutakse neid ainult suurematel sündmustel nagu pulmad või suured pere kogunemised.
Quroot
Quroot on taastatud piimatoode . Traditsiooniline piima kõrvalsaadus, valmistatud lamba- või kitsepiimast. Petipiim, mis jääb järele pärast kloppimist ning hapupiima hoitakse veel paar päeva toatemperatuuril, töödeltakse soolaga ja seejärel keedetakse.Sadestunud kaseiin filtreeritakse läbi marli, eemaldatakse pressimisega vedelik ja vormidakse pallid .Toode on seega väga hapu, kodujuustu taoline. Quroot on rammus ja seda võib süüa toorelt .
Jook
Doogh (tuntud afgaanidele kui Shomleh / Shlombeh) on külm jook tehtud segades vesi ja jogurt, seejärel lisada värsket või kuivatatud piparmünt. See on kõige laialdasemalt tarbitav jook Afganistanis, eriti lõuna ajal suvehooajal.
Afgaanid tavaliselt restoranides söömas ei käi, kuid pererajoonides on mõned üksikud kodused söögikohad, kus on söömiseks eraldi boksid või söögitoad.
Kultuur
Afganistani kultuur hakkas juba välja kujunema üle kahe tuhande aasta takasi, umbes 500 eKr. Nende traditsioonid ja tavad on üsna sarnased, välja arvatud keel, kuna osad räägivad puštu keelt ning teised dari keelt. Nende traditsioonid on isegi nõnda sarnased, et nad kannavad sarnaseid riideid , söövad sama sööki , kuulavad sama muusikat. Kõik järgivad raskelt islami usu reegleid.
Informatsioon naiste kohta
Teadaolevalt moodustavad Koraan ja traditsioon olulise osa islami seadusest Shari’ast, millele muslimid oma igapäevaelus tuginevad. Enamasti ollakse seisukohal, et Koraan parandas oluliselt naiste staatust islami eelse e jahiliyah ajaga võrreldes. Arvatakse, et enne islamit ei olnud naistel mingit iseseisvust, nad olevat võrdunud vallasvaraga, keda võis osta, müüa ja pärandada; naised kuulusid kas oma isale või abikaasale, kel oli nende üle absoluutne õigus. Mehed võisid võtta nii palju naisi kui soovisid ja neist igal hetkel vabaneda . Lahutused olid islami-eelsel ajal väga sagedased, kuna liidud olid äärmiselt ebapüsivad. Lahutada sai enamasti mees, mõningatel juhtumitel ka naine, eriti mehe julmuse, tema hülgamise, impotentsuse või abielukohustuste mitte täitmise korral. On ka teateid, et naist peeti perele koormaks, tüdruku sünd võis pereisale isegi piinlikkust põhjustada. Seetõttu oli islami-eelsel ajal kombeks vastsündinud tüdrukud elusalt maha matta – see tava, mille põhjuseks oli enamasti vaesus.
 Burka kandmine on kombeks peamiselt Afganistanis ja Pakistanis. Teine nägu kattev loor jätab silmad vabaks, seda nimetatakse niqāb´iks. Musliminaiste loori kandmise nõuet põhjendatakse Koraani käsuga tagasihoidlikult riietuda. Meeste puhul tõlgendatakse seda käsku sageli kui nõuet katta end nabast põlvini. Naistel, kui nad viibivad meeste juures, kes ei ole nende sugulased ega abikaasa, tuleb katta kogu keha, välja arvatud nägu, käe- ja jalalabad.
Kokkuvõte
Afganistani olukord on siiani halb, kuid siiski hea oli lugeda erinevatest artiklitest, et see vähesel määral kasvab. Elutingimused riigis on alla igasuguse piiri, inimesed elavad nälgides, elavad lagunenud majades ning tööd neil ei ole. Riigis valitseb enamasti vaesus, kuid on ka väga rikkaid inimesi, mis ei tekita kahe äärmuse vahel otsest üleminekut, see tähendab, et ei ole vahepealset. Nende riiki on läbi aastate raputanud tohutud sõjad, mis ei ole otseselt lasknud nende majandusele kasvada. Samuti toimub riigis tohutu naiste alandamine , mis nende ning koraani puhul on igati õigustatud. Kuid siiski on väga meeldiv, et hoitakse ka toredaid traditsioone, nende söögid on huvitavad ning ka koolipinki on lõpuks lubatud tüdrukud. Pole muud kui loota , et riik suudab mingi hetk natukenegi koraanist mööda vaadata ja hakata elama täisväärtusliku elu.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistani_s%C3%B5da_%282001%29
http://www.afghanistans.com/information/people/religion.ht m
http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/konfliktid-ja-nende-lahendamine/afganistan/
http://www.eata.ee/mis-on-nato/afganistan/tanapaev
http://www.reisiguru.ee/riikID/16
http://www.postimees.ee/teema/afganistan
http://et.wikipedia.org/wiki/Afganistan
http://en.wikipedia.org/wiki/Afghan_cuisine
http://www.parnupostimees.ee/122834/afganistan-rikas-vaene-riik-hipiparadiis-ja-impeeriumide-hauakungas
http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/373948-pustu-keel
http://et.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1tu_keel
http://www.eki.ee/knab/lat/kblps1.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Dari_keel
http://www.omniglot.com/writing/dari.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Afghan_cuisine
http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Afghanistan
http://www.enut.ee/lisa/islami_algallikad_naiste%20oigused&kohustused.pdf
http://www.eetika.ee/et/589099
http://www.everyculture.com/A-Bo/Afghanistan.html
https://www.youtube.com/watch?v=ClfVFW_ozL4
14