Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust „Euroopa õigusajalugu“ (1)

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt.  Absolutism Prantsusmaal

Ajalugu

7

docx

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

Vasa. Järgnenud Poola-Rootsi sõdades (1600-1629) vallutas Rootsi Liivimaa ja tõusis Euroopa suurriikide hulka. Eesti ajaloos lõppes 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga 1558. Uusaeg oli kapitalismiajastu, tähistades mitte niivõrd kapitalismi algust , kui just uue majandussüsteemi võitu ja valitsemist. Juba 16.sajandil algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele ja ­hõivajatele tähendasid aga täiendavaid kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses. Uusaja kaubandussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Kaubanduse areng soodustas ka kultuurialast koostööd ja uute ideede levikut.  1760.-1780. Aastatest hakkas uusaja ühiskonnale ilmet andma tööstuslik revolutsioon. 19.sajandil kujunes välja industriaalühiskond, mille iseloomulikuks jooneks oli

Ajalugu

13

docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Esikohale seadis ta kasvatuses püüde kasvatada vastikust sõja suhtes. "Kas võib olla tülgastavamat vaatepilti, kui kaks armeed teineteist hävitamas", kirjutas ta maal, kus armeed, sõjad ja lahingud olid paljude elu ainsaks osaks. Vastandina sellele, rõhutas Herder teiste rahvaste suhtes võltsimatut patriotismi ja õiglustunnet. Sõdadele vastandas ta töö: "Viljapea on relv mõõga vastu". Austusest teiste rahvaste vastu andis Herder välja kaheköitelise teose euroopa rahvaste rahvalauludest saksakeelses tõlkes. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. Valgustus Prantsusmaal Inglise filosoofid avaldasid mõju prantsuse valgustuse tekkele. Prantsusmaal oli sügavalt juurdunud feodaalkord ja katoliku kiriku väga tugevad positsioonid. 1685. a Nantes´i edikti tühistamisega kaotati usuvabadus ja hugenottide jäi ainsaks õiguseks õigus maalt lahkuda.

Ajalugu

3

doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 ­ 1804) ­ VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige olulisem oli siin loodusseaduste avastamine, mis andis inimesele võime mõista ja teatud piirides prognoosid

Ajalugu

6

doc

Valgustusajastu

vabadus ja omand. Voltaire rõhutas isikuvabadust, kuid vabaduse all mõistis ta ka sõna-ja trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana.Ta omandas väga hea hariduse, süvenes eriti õigusteadusesse. 27-aastase noormehena sai ta parlamendi presidendiks. Olles töödanud sel auväärsel ametil kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu'le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. M. suri 1755. aastal Pariisis. Charles Montesquieu esimene ühiskondlik- poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud "Pärsia kirjad", milles satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu on edasi antud kahe pärslase naiivsena tunduva arutelu kaudu

Kirjandus

10

doc

Valgustusajastu

Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud kliima ja olud. Tema meelest pigem mägedes kui tasandikel kohtab vabaduse vaimu; soojas kliimas elavad inimesed on pelglikumad, külmemas aga just julgemad; väikese pindala riik sobib vabariigiks, kuna selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium vajab monarhiat. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtetem, kus parlament annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu.[1] Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis. [5] 2) François-Marie Arouet Voltaire(1694-1778), kes oli pärit jõuka kodanlase perekonnast. Ta pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõikide inimeste võrdsust

Ajalugu

16

doc

Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos

TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014  Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu...............

Õigus

14

doc

Uusaeg

· Töötati välja ,,Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuse jaoks · Ehitati koolimaju, õpetajateks olid külarätsepad või veisekarjused. Ikka sõdades · Friedrich II põhjustas Austria pärislussõja(1740-1748) ­ keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. o Sõja käigus vallutati Sileesia · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) tuli vastu seista Euroopa koalitsioonile · 1760 ­ vallutasid Vene väed Berliini kolmeks päevaks, aga olid sunnitud taganema · Preislased säilitasid lõppkokkuvõttes oma valdused. · Kuna Friedrich II veetis suure aja sõdades kujunes valgustuslikust monarhiast aga hoopis despootia. Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Keisririik pärast Vestfaali rahu · Valitsejateks olid Habsburgid · Austria keisririigiga olid liitunud ka Ungari ja Tsehhi Võitlus Türgiga · Türgi ründas nii 1660

Ajalugu

Kommentaarid (1)