Erinev arengukiirus (0)

Erinev arengukiirus

Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aasta-paar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad.
See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest.
Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet . See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet.
Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust tavaliselt enam üle viie sentimeetri , ent samavanusel poisil on veel küllalt ruumi nii pikkuse kui ka kehamassi suurenemiseks. Täiskasvanud mehed on keskmiselt kaksteist sentimeetrit pikemad kui naised.
Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused. Mõni neist jõuab puberteedini juba üheksa-aastaselt ja paistab peagi välja nagu täiskasvanu, teine aga mängib veel mitu aastat hiljem tinasõduritega, piilub naabritüdrukut ja sikutab teda patsist.
Nähtuse üheks põhjuseks on kindlasti pärilikud tegurid, kuid mitte ainult. Näiteks näevad soojade lõunamaade noored kaheteistaastaselt üldjuhul välja palju küpsemad kui eesti noorukid. Puberteedi üheks oluliseks piduriks on ühekülgne toitumine, eriti hellitatud laste haigus süüa rämpstoitu, mis sisaldab palju küllastatud rasvu, ent puudulikult vitamiine ja mineraalaineid. Seevastu füsioloogilistest põhjustest tingitud mõõdukas ülekaalulisus puberteedi algust oluliselt ei mõjuta. Puberteeti võivad edasi lükata ka liiga suur füüsiline koormus ja väga asteeniline kehaehitus .
Arenenud maades on noormeeste küpsemine viimase saja aasta jooksul alanud iga kümne aasta kohta kaks-kolm kuud varem. Aktseleratsiooni põhiteguriks loetakse elutingimuste ja toitumise paranemist. Ei välistata ka muutunud keskkonnatingimuste mõju. Seevastu näiteks nomaadide kultuuris, mis oli aastal 1870–1930 tsivilisatsioonist peaaegu puutumatu, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
MEHELIKKU KÜPSEMIST SOODUSTAVAD

• mõõdukas füüsiline koormus
  
• mittesuitsetamine
  
• hoidumine kemikaalidest ja sõltuvusainetest
  
• piisav ja tasakaalustatud toit
  

Puberteedi tunnused

Murdeea muutused tulenevad poistel eelkõige sellest, et ajuripatsi talitluse tõus vallandab meessuguhormoonide senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis.
Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti . Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod.
Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks.
Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika.
Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud.
Sageli ilmuvad nahale vistrikud ehk akne , mis on tingitud suguhormoonide toimest rasunäärmetele ja nahale. Need muutused mööduvad ajaga, kuid mõnikord on vaja ka ravimite abi.
Naha rasu- ja higinäärmete aktiviseerumise tõttu muutub ja tugevneb keha lõhn. Noorukil tuleb hakata senisest palju tõsisemalt suhtuma oma keha puhtusse. Kuna suureneb eesnahavõide tootmine, peaks noormees senisest enam pesema ka suguelundeid.
Suguhormoonide taseme tõus kutsub ka esile luukoe ja lihaste aktiivse arengu. Ega atleetvõimlejad asjata kasuta suguhormoone lihaste paisutamiseks ja sportlased dopinguna. Ometi annab organismi loomulik suguhormoonide tõus küllaldase loodusliku dopinguefekti ja tegelikult mingeid lisahormoone ei ole vaja.
Häälemurre algab keskmiselt kolmeteistkümne aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja tavaliselt kahe aastaga. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel.
Vanasti kasutasid katoliku kiriku tegelased kauni häälekõlaga lauljaid soovides osavalt ära asjaolu, et kastreerimine ehk munandite eemaldamine enne häälemurde algust jätab hääle poisilikult peeneks. Ajalukku on läinud heateoga Napoleon Bonaparte , kes keelas poiste kastreerimise.
MURDEEA PÕHITUNNUSED POISTEL

• Kiire kasv pikkusesse
  
• Kehamassi suurenemine luu- ja lihasmassi arvelt
  
• Vistrike ilmumine näole, kaelale, seljale
  
• Häälemurre, hääle jämenemine
  
• Karvakasv näol, suguelundite piirkonnas ja kaenlaalustes
  
• Munandite ja suguti kasv
  
• Iseeneslike seemnepursete algus
  
• Suguiha tekkimine, seksuaalfantaasiad
  
• Agressiivsuse suurenemine
  

Füsioloogilised kõrvalekalded

Kõik on korras siis, kui poisi puberteet algab hiljemalt neljateistkümne aasta vanuses. Mehetunnused kujunevad seejärel välja kahe kuni viie aasta jooksul. Üldiselt ollakse puberteedist väljas kuueteistkümnenda eluaasta paiku, ent mõned nähud, nagu karvakasvu tihenemine näol ja kehal, jätkuvad ka hiljem. On tavaline, et meie kliimavöötme mehed jõuavad regulaarse habemeajamiseni alles pärast sõjaväge. Et puberteet kulgeks normaalselt, on tarvis vaid toitu, vitamiine ja mineraalaineid ning piisavat kehalist koormust.
Muretsema peab hakkama siis, kui murdeea arengu näitajad ei ole omavahel kooskõlas või ilmnevad valel ajal. Peamised ebakõlad on enneaegne ja hilinenud puberteet – kui see algab enne üheksandat või pärast neljateistkümnendat eluaastat .
Murdeea hilinemist tuleb ette üsna sageli, igal neljakümnendal poisil.
Ebaühtluse all võib aga mõista näiteks niisugust olukorda, kui poiss kasvab jõudsalt, ent munandite mõõtmed ei suurene.
Arsti juurde tuli kuueteistaastane poiss, kes oli mures oma mehetunnuste kujunemise pärast. Noormees oli ainult sada viiskümmend seitse sentimeetrit pikk, karvakasv häbemepiirkonnas ning kaenlaalustes puudus. Tema väliste suguelundite areng oli Tanneri skaalal mõõtes jäänud pidama esimesele-teisele astmele . Ta munandite maht oli kaheksa milliliitrit ja suguhormoonide hulk puberteedieelsel tasemel.
Noormees tunnistas, et oli poisipõlves olnud toksikomaan, nuusutanud atsetooni ja liime, samuti hakanud varakult suitsetama.
Hormoonravi suurendas munandite mahu üheteistkümne milliliitrini. Algas karvakasv. Pikkust lisandus noormehele juba esimese kolme kuuga viis sentimeetrit. Lisaks paranes poisi õppeedukus ja füüsiline vorm. Suitsetamise jättis ta maha.
See lugu on küll äärmuslik, kuid näitab, et kui nooruk leiab tee arsti juurde, saab teda kiiresti ja märkimisväärselt aidata. Peetunud puberteedi, samuti enneaegse puberteedi ning ebaühtlase küpsemise korral on õigeaegselt abi andes võimalik saavutada täielik suguline küpsus ja normaalne viljakus.
Kahtluste korral tuleb tingimata pidada nõu asjatundjaga. Suguelundite kasvu ja arengut saab puberteedi jooksul, eriti selle algperioodil, veel hormonaalselt mõjutada. Täiskasvanueas see enam võimalik ei ole.

Nooruk otsib teavet

Murdeiga ei ole murranguline ainult välimuses ja füüsilises jõudluses, vaid ka psüühikas ja käitumises. Kui väikelaps oli suhteliselt enesekeskne, siis murdeeas kasvab tunduvalt huvi välismaailma nähtuste vastu.
Murdeealine püüab kõigiti aru saada elust ja ühiskonna reeglitest, et määrata enese asend ja võimalused selles. Kokkuvõttes avaneb talle täiesti uus nägemus elule.
Patriarhaalsete suurperede ajajärgul, isegi veel sada aastat tagasi laekus teave poisini eelkõige vanematelt sugulastelt. See oli valikuline, kandis tugevat kodukandi tavade pitserit ja toimis käitumise raamistajana, sest hea ja halb olid selles moraalinormidena selgelt eristatud.
Nüüd on maailm avardunud. Peamiseks allikaks on muutunud massiteabekanalid: televisioon , raadio, ajakirjandus , Internet . Informatsioon on varasemast tunduvalt mitmekesisem, ent ka objektiivsem, ilma moraalse hinnanguta.
Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni.
Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi.
Tüdruk saab oma kehas ja hinges toimuvate muutuste kohta asjakohast teavet kergemini ja seetõttu on tema areng puberteedi ajal tavaliselt valutum kui poisil. Ema valgustab tütart nii menstruatsiooni, laste saamise ja kasvatamise kui ka neiule sobiliku käitumise osas üldjuhul piisavalt, valmistades teda niiviisi ette sulandumiseks täiskasvanute ühiskonda.
Poisil enamasti niisugust tugiisikut ei ole. Tüüpilisel juhul saab ta kuulda veidi mehelikkusest ja minimaalselt seksuaalsusest, aga näiteks isadusest räägitakse talle kas väga vähe või üldse mitte.
See nukker tõsiasi muudab eriti suureks isa vastutuse. Isa peaks tingimata rääkima pojaga suguelu probleemidest ja murdeeast kui suguküpsuseni viivast protsessist, samuti elu põhiküsimustest. Sest kuigi murdeealine võib väliselt paista juba nagu “suur inimene”, ei ole tema mõttemaailm sellest hoolimata jõudnud välja kujuneda.
Poisi olukorra muudab tüdruku omast keerulisemaks ka see, et tormiliste füsioloogiliste muutuste, eriti meessuguhormoonide toimel pulbitseb temas seletamatu agressiivsus ja energia ning tal on enamasti suuri raskusi keskendumise ja sõnakuulmisega.
Hormoonid tekitavad huvi tütarlaste vastu, kuid tihti ei söandata nendega suhelda. Kujunevad seletamatu ärevus ja erutus , vajadus ennast teostada ning oma mina otsida. Kehas toimub midagi, kuid mis? Seksuaalfantaasiad tekitavad noores mehes suuri tundekõikumisi.
MURDEEALISES VÕITLEVAD KORRAGA VASTANDLIKUD TUNDMUSED:

• õrnus / robustsus
  
• tundlikkus / agressiivsus
  
• selgus / segadus
  
• enesekindlus / küsimused
  

Pingetest tulvil aega on kergem üle elada, kui noorukil on võimalus endale selgeks teha, et just niiviisi murdeiga käibki. Teda närivad mured ei ole midagi ainulaadset, vaid nendega puutuvad kokku kõik teisedki eakaaslased, kuigi nad ei pruugi seda teistele välja näidata. Samad probleemid vaevasid ka isasid ja vanaisasid. Samuti kõiki neid “kuulsaid ja ilusaid” sportlasi, filmistaare ja riigijuhte, kes on oma mehelikkuse poolest nooruki iidolid.
On väga hea, kui poisil kujuneb arusaam, et tal on täielik õigus teada, mis temaga toimub. Tal tuleks tingimata uurida enda kohta käivat kirjandust ning esitada küsimusi usaldusväärsetele täiskasvanutele, õpetajatele, samuti pöörduda oma muredega noortekabinettide ja nõustamiskeskuste poole.
Igal täiskasvanul, kes selles vanuses noorukitega suhtleb, tuleb igal juhul meeles pidada, et tänapäeva murdeealine esitab range moraalikoodeksi puudumise tõttu üha rohkem miks-küsimusi ega pea adekvaatseks vastust “sest mina ütlen nii”.
Nooruk ootab kõigile oma küsimustele selgeid, arusaadavaid ja ausaid vastuseid.
Ning kui nõuanded ei tulegi meelde puberteedi ajal, siis edasises elus kindlasti. Ühised arutlused ei kõla kindlasti kurtidele kõrvadele. Siiras läbisaamine on parim tagatis ka headele suhetele tulevikus.
Samuti peab olema delikaatne ning arvestama sellega, et nooruk vajab sellel perioodil (nagu ka tulevikus) privaatsust. Vahel on tal lihtsalt vajadus omaette olla, saabuvat infotulva läbi seedida ja oma mõtteid analüüsida. Mida küpsem on inimene, seda enam iseendaga olemise aega ta vajab.

Varaküpsuse ohud

Kahjuks puudub paljudel poistel üldse kogenud ja heatahtlik suunaja , kes aitaks valida teabetulva hulgast välja seda, mis on soodne lülitumiseks ühiskonda. Sel juhul tuleb poisil saada hakkama iseseisvalt.
Sageli on niisugune poiss ka varem olnud omapäi. See muudab tema eksimisvõimaluse eriti suureks. Murdeeas avalduv tugev iseseisva mõtlemise võime aitab noorukil küll ümbritsevas orienteeruda ja teha temani siitsealt laekuvast informatsioonist põhjalikud järeldused, ent pahatihti osutuvad need vildakaks.
Näiteks võib jääda meedia vahendusel mulje, et suguelu on vaid suguti aukutoppimine ja mehelikkuse aluseks on võimalikult varajane seks võimalikult paljude partneritega. Poisil võib tekkida ka arusaam, et naised tahavad omada mitut partnerit ja iga flirtimine on kutse voodisse.
Isa leidis koju tulles oma üheteistkümneaastase poja arvuti tagant pornolehekülgedel hulkumas. Isa sõimas poja läbi ning keelas arvuti kasutamise.
Nagunii on enamik selles vanuses poistest niisuguse kirjandusega juba tutvust teinud, kindlasti uurivad nad seda tulevikuski. Praegusel juhul saavutab isa kõige tõenäolisemalt selle, et poeg poeb oma harrastusega “põranda alla” ning tegeleb sellega seda innukamalt, et asjal on keelatud vilja hõrk maik. Edaspidi konsulteerib ta seksuaalküsimustes pigem autoriteetidega tänavalt kui oma vanematega.
Isal tuleks pojaga vestelda , mis erinevus on pornograafial ja tegelikul elul, ning selgitada, et esimene on illusoorne ehk fantaasiamaailm, millel ei ole tegeliku eluga väga palju ühist. Samasugused vestlused on kohased ka mõnuainete “kaifi” ja elu poolt pakkuvate mõnude erinevuse selgitamisel .
Murdeea eksitustel on sageli saatuslikud tagajärjed kogu eluks. Need võivad viia elupõletamise või koguni narkomaania ja kuritegevuseni.
Ohud on eriti suured nende poiste puhul, kes küpsevad teistest kiiremini. Suurem jõud seab kohustuse olla liider. Peas mõlguvad tõsised mõtted ja tahetakse sarnaneda vanemate meestega.
Selline täismehe välimusega nooruk otsib sageli eeskujusid ja tuge, et oma arengupotentsiaali soodsalt ära kasutada. Kui neid ei leita, siis kuhjuvad pinged . Teostamata ja teostumatud lootused võib ta valada alkoholi, uimastitesse ja vägitegudesse. Teismeline ei kujuta endale üldjuhul piisavalt ette, kui kiiresti viivad mõnuained ja ebaeetiline käitumine inimese mandumiseni. Tihti ei teadvusta ta sedagi, et elu ei lõpe noorusega.
Kui noormees areneb füüsiliselt väga kiiresti, siis võivad tal kergemini tekkida psühholoogilised probleemid. Et kiirem areng on tihti seotud ka heade vaimsete eeldustega, leiab enamik ennaktempos arenevaid noormehi endale õnneks siiski asjaliku väljundi. Probleeme aitavad suuresti leevendada õppimine ja tegelemine huvialadega.
Eriti oluline on aga see, et murdeealine püüaks saada aru kehas toimuvatest muutustest ja suudaks kasutada need maksimaalselt ära tuleviku jaoks. Seetõttu on väga kasulik leida sihipärane rakendus tema füüsilistele võimetele, olgu siis spordis või noorteorganisatsioonide ettevõtmistes. Ka tantsimine on pingete väljarabelemiseks väga kasulik. Tänu suguhormoonide taseme kõrgseisule on puberteet nimelt parim aeg luude-lihaste arendamiseks .
See, millal kellelgi murdeea muutused lõpevad, on võrdlemisi individuaalne. Hilisem küpsemine ei tähenda sugugi , et lõpuks mehelikkust ei saavutata. Ühel heal päeval on kõik noormehed jälle nii kehalt kui vaimult ühe pulga peal. Muidugi sel juhul, kui mõni ei ole sattunud allakäiguspiraalile.

Koolihariduse osa

Murdeealise arengus on oluline, sageli lausa edasist karjääri ja saatust määrav osa kooliõpetajal. Tal on raske ülesanne mõista noori, kes enne suvevaheajale minekut olid veel lapsed, ent kelle välimus ja käitumine on sügisel kooli naastes tundmatuseni muutunud.
Kaksteist aastat vana poiss kasvas suvega kümme sentimeetrit. Tema hääl muutus tunduvalt jämedamaks, tekkis ka kerge karvakasv. Koolis talle enam ei meeldinud, tunnis vaatas ta õppimise asemel aknast välja, küsimustele vastas hajameelselt ja ükskõikselt. Senised sõbrad taandusid, uuteks sõpradeks said naabruskonna vanemad poisid-tüdrukud. Tekkis oht, et ta jääb klassi kordama.
Kooliaknast mõttetu väljavahtimine ei pruugi olla ainult laiskuse, vaid ka noores inimeses toimuvate muutuste kiiruse märk. Märk sellest, et organismis on toimunud suguhormoonide järsk tõus ning noormees seisab täiskasvanuks saamise keerulisel teel.
Nooruki klassi kordama jätmine ei ole lahendus, see võib tekitada püsivaid probleeme, mis mürgitavad nii tema oleviku kui ka tuleviku. Hoopis arukam väljapääs on motivatsiooni tekitamine ja ühine lahendusteede otsimine.
Paraku ei pöörata Eesti koolides poiste soolistele iseärasustele piisavat tähelepanu. Koolis rakendatavad normid lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid.
Tänu sellele ei saa poiss koolist sageli piisavat positiivset kinnitust oma saavutusvajadusele, mis tal on üldjuhul suurem kui tüdrukul. Paljudel kujuneb koolistress, seda mõnikord juba alates kolmandast-neljandast klassist. Stressi mõõdetavaks väljenduseks on madal õppeedukus. Selle taustal aga süveneb alaväärsustunne ja kibestumine, mis toob kaasa ohu, et poiss jätab kooli pooleli või loobub edasiõppimise püüdlustest.
Tänapäeva Eestis sageli nii just juhtubki. Poiste suurem koolist väljalangemine saab alguse neljateistkümne aasta vanuses.
KOOLISKÄIJATE PROTSENT EESTIS (1999)
vanus noormees neiu
14 97% 96%
15 94% 96%
16 94% 97%
17 84% 88%
18 67% 75%
19 55% 68%
20 40% 56%
allikas: “Eesti statistika aastaraamat 2000”
Murdeiga on valuline ning arengu seisukohast otsustav ajajärk. Noormees teeb selle käigus alateadliku kokkuvõtte siiani elus saadud kogemustest ja määrab oma järgneva elutee põhisuuna.
Ühiskond on seda tervem, mida enam leidub noori mehi, kes valivad pürgimise kõrgete eluväärtuste poole. Kuid Eestis on gümnaasiumilõpetajate hulgas noormehi kolmandiku võrra vähem kui neide. Ükskõiksuse tõttu poiste puberteediprobleemidesse läheb ühiskonnal raisku võrdlemisi suur osa mehelikust vaimupotentsiaalist.
Üks lahendus olukorra leevendamiseks on anda soovijail võimalus õppida poisteklassis, nende taastamine on viimastel aastatel ka alanud. Eriti oluline oleks aga meesõpetajate osakaalu suurenemine koolides. See nõuab õpetaja maine tunduvat paranemist ühiskonnas. 1998. aastal oli ÜRO kogumiku “Naised ja mehed” andmetel Eestis pedagoogiliste erialade lõpetajate hulgas mehi aga vaid seitse protsenti, mis on Euroopas täiesti äärmuslik näitaja.