Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline aren...
kõne- ja keelehäiretele ka hääle- ja neelamishäirete diagnoosimise ja teraapiaga. Logopeedi töös on vajalik pidev enesetäiendamine ja supervisioon Eripedagoog on tugispetsialist, kelle tegevuse eesmärk on eakaaslastest eristuva õppija arengu toetamine ja suunamine, arvestades õppekava(de) nõuete ja võimalustega. Ta teeb koostööd vanemate, õpetajate, teiste erialaspetsialistide ja kolleegidega ning nõustab neid. Eripedagoog töötab koolieelses lasteasutuses, koolis jt haridusasutustes, tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, sh rehabilitatsioonimeeskonnas. 9. Erivajadustega lapse koolivalmidus, sujuv üleminek kooli. Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle minna mänguliselt põhitegevuselt formaalsele õppimisele. Kuna viimane eeldab päris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini. 9 Esteetiline areng: Mängides täpsustuvad lapse tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Eetiline areng: Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama. 2.2. Mäng ja lapse areng Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis kõige paremini vastab lapse füüsilistele ja psüühilistele vajadustele ning eriomadustele. Mäng on vajalik lapse tervikisiksuse kujunemise jaoks mängus õpib laps mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid ning õpib nendega toime tulema. Mäng annab lapsele võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga.
Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumuste kujundamine,väärtuskasvatus,turvalise keskkonna tagamine. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? Ealised,soolised ja pärilikud faktorid; eluviisid, sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud, elamis-ja töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
puhul, milles ta nägi perpendikulaarsete liinide suhtumise puhul nägi kujutletavas näiteks aeroplaani. 15 kuu jooksul nägi ta sellist suhet 38 erineva eseme puhul, mis siis meenutasid talle aeroplaani. Üpris sagedasti on lapsed rõõmsad avastatud sarnasuste üle. Nii näiteks kurvastas Kirill, kui oli juhuslikult hammustanud traktorilt ( tegelikult küpsis ) killu ja tema kujutletu ootamatult kadus. Kui palju on arenenud lastel varases ja koolieelses vanuses võime vaadelda pildi ja eseme sarnasust ka kõige väiksema seotuse juures, näitab uurimus , mis tehti 200 lapse juures. Lastele näidati 12 kaarti, millele oli kantud mõttetud joontekombinatsioonid ja paluti neil öelda, millega tegemist. On kindlaks tehtud, et 3 eluaastast hakkavad lapsed kasutama polüfunktsionaalseid esemeid ( mingi kindlalt määramata funktsiooniga )n.ö. Asendusesemetena ja annavad neile mängulisi nimetusi vastavalt
aastal Eestisse tagasi saabudes üks esimesi eestlasest kutsega lasteaednikke. Saksamaa eeskujul avas lasteaednike koolitusasutuse Käru mõisas 1870. aastal prl. Stackelberg. Koolitusasutus kandis nime "Saksa Lasteaednike Seminar" ja sinna võeti õppima saksameelseid tütarlapsi. Seminar oli saksa kultuuri kandja, õpetust viidi läbi saksa keeles. Seminari töökavas etendas tähtsat osa Fröbeli töömetoodika tutvustamine. 19. sajandi II poolel oli ühiskondlike asutuste osa koolieelses kasvatuses minimaalne. Valdavalt toimus väikelaste kasvatamine ja õpetamine kodus. Selle paremaks suunamiseks ja kooliks tõhusama ettevalmistuse tagamiseks hakkasid ilmuma koduse kasvatuse raamatud. Üks neist, kes sellel teemal kirjutas, oli köster-kooliõpetaja Mihkel Kampmann Kokkuvõtvalt võib selle perioodi koolieelse pedagoogika kohta öelda, et laste kasvatus oli võõrkeelne ja meelne, rangelt usuline ning tugeva rõhuasetusega allumisele ja distsipliinile.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond LIBLIKAEFEKT Filmianalüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes suuresti autoripoolsest filmizanri eelistusest. Filmi liigitatakse Eestlaste seisukohast draama ja ulme valdkonda. Ameerikalik tituleering filmizanrile on Sci-Fy/Thriller. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 7,7. Film on toodetud USA's , valminud 2004 aastal ning kestab 1 tund ja 53 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Evan Treborn on väikelinnas kasvanud poiss, kes lapsepõlves koges pidevalt lühiajalisi mälukaotusi. Tema sõbrad ning ema neid uskuda ei tahtnud, sest alati, kui ta mälu kadus, juhtus midagi halba. Arsti...
talle igasuguseid probleeme lahendada. Oht on selles, et kui need käivad üle jõu, saab laps vaid negatiivseid emotsioone ja tal kaob üldse huvi nende vastu. Ülesande lahendamine nõuab teatavat küpsust. Selle saavutamisele aitab aga kaasa lihtsalt ümbritseva maailma tundmaõppimine, millega seoses kujunevad lapse mõisted. Küllaldase mõistete pagasiga saab hakata lahendama ka probleeme- laps hakkab mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et
On ka erakoole, kus õppimine on tasuline. Samuti on osaliselt tasuline kõrg-ja ülikoolides õppimine.8 Üldharidus jaguneb omakorda alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks9. 1.1. Alusharidus Alushariduse omandavad pooleteise kuni seitsme aastased lapsed alusharidust võimaldavas õppeasutuses. Hariduse põhieesmärk selles etapis on toetada lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lastevanemate soovil loob koolieelses eas lastele võimalused alushariduse omandamiseks kohalik omavalitsus. Koolieelsed lasteasutused lähtuvad laste arengu toetamisel koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast. Lasteasutuse õppekava läbinule antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused ja mille lapse vanem esitab kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.10 1.2. Põhiharidus Põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum, mille omandamine võib toimuda osaliselt algkoolis (1
macrostructure and microstructure, produced by child as well as the length of sentences, increased. Key words: child with SLI, teaching narrative skills. Tekstiloomeoskuse õpetamine 5 Sissejuhatus Käesoleva magistritöö teema on autori jaoks oluline nii isiklikult kui tööalaselt. Töö koostaja lapse kõnediagnoosiks on spetsiifiline kõnearengupuue, alakõne 3. aste. Koolieelses eas on lapse arengutaseme olulisimaks näitajaks kõnearengu tase, mis ennustab kogu tema edaspidist arengut (Kikas, 2008). Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmine, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuus...
TÖÖLEHT 30. Olen viisakas 120 5 Õpetajaraamat EESSÕNA Õpetajaraamat on valminud projekti "Koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine" raames Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes"; · täienduskoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelses lasteasutuses"; · eesti keele kui teise keele õppimist ja õpetamist soodustava keskkonna kirjeldus
taju tahtlikult millelegi suunata. Seega saab väikelaps kõik oma tajukogemused tahtmatu tähelepanu vahendusel. Samuti on suur osa väikelapse tajust kompimismeele abil saadud. See on ka põhjuseks, miks ta kõike haarab ja katsub. Kasvades hakkab ta usaldama ka teiste meelte abil saadud infot. Üleüldse soodustab taju arengut väikelapseeas aktiivne tegevus esemetega. Näiteks ruumitaju kujunemiseks aktiivne liikumine ruumis. Ajataju kujuneb välja koolieelses eas. Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust, neljaaastane teab mis on näiteks tund aga viieaastane tunneb huvi juba kalendri, nädalapäevade ja kella vastu. Kindlaks on ka tehtud, et üldise intellektuaalse arengu käigus muutub taju üha enam sõltuvaks hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Tähelepanu ja tähelepanu areng Dobrõnin ütleb, et tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine
Laps kasutab õigesti viisakusväljendeid. Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Aid, M.(2008). Lapse kõne areng. Konspektid Hallap, M, Padrik, M (2008) Lapse kõne arendamine. Tartu: TÜ Kirjastus Kikas, E. (2008) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus Smith, P., Cowie, H. (2008). Lapse arengu mõistmine. Tallinna Ülikooli Kirjastus Veisson, M., Veispak, A. (2005) Lapse arengu ning õppimisteooriad. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. As Atlex Veebimaterjalid http://www.puigala.ee/index.php?view=article&catid=15:logopeed&id=90:lapse-kone-areng- erinevas-eas---lasteaia-logopeed-malle-tolga&Itemid=50&option=com_content http://www.elu.ee/index.php?picfile=55 13
жестокость. Анализ опросника сделали с помощью программы Microsoft Office Excel. На ответы сделали диаграммы, которые изображают анализ нашей эмпирической части. 17 Kasutatud kirjandus Kikas, E. (2008) Tunnetusprotsesside areng. Kikas, E. (toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ Kirjastus http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18019/k2is_kertu_k2tlin.pdf? sequence=1 vaadatud 26.oktoober 2012. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18020/lapp_liivika.pdf? sequence=1 vaadatud 30.oktoober 2012. http://www.postimees.ee/luup/97/08/elu1.htm vaadatud 5.november 2012. http://dspace.utlib
tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused.Lasteasutus saab edastada põhilisi terviseväärtusi ja arendada laste sotsiaalseid oskusi, olles tervisliku sotsiaalse ja füüsilise keskkonna mudeliks kodu kõrval. Tervist edendav lasteaed arvestab oma tegevuses neid põhimõtteid ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Kogu lasteaia personal loob eeldused ja tingimused, mis toetavad laste ja personali heaolu ning tervist. Tegevus hõlmab erinevaid tervisega seotud valdkondi, on planeeritud, süsteemne ja lähtub konkreetsetest vajadustest. Tegevuste eesmärgiks on toetada laste tervislikku arengut terviklikult. 14 Kasutatud kirjandus 1. Allmann, S. (2003). Nõuandeid lasteaiaõpetajale, lapsevanemale. rmt: S
olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. 3. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks erivajaduseks. 4. Koolieas nimetatakse neid hariduslikeks erivajadusteks. 5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3
tervisehäirete varajane avastamine, ravi ja rehabilitatsioon. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja pärilikud faktorid individuaalse elustiili faktorid sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas.
KASUTATUD KIRJANDUS Bakk, A., Grunewald, K. (1999). Vaimupuudega inimese hoolekandest .Tallinn: Koolibri Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992) Riigi Teataja.26, 349 Faktorid, mis mõjutavad tavanoorte suhtumist puuetega ... Merlecons www.merlecons.ee/toimetised.php (külast. 28.12.2012) Flynn, M., Flynn,P. (2000). Õpiraskustega lapsed. Koolibri Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: Ilo Hädikind, P., Kuusk, Ü., (2008). Erivajadusega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde Kivi, L., Nugin, K., Palm, H., Pullerits, M., Saarits, Ü., Sarapuu, H., Ugaste, A., Vahter, E., Veispak, A., Veisson, M., Õun, T., (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Lovaas, J. (1998)
põrandakuivatajaga lahtise sodi eemaldamine. Vahekoristus -lauad pühitakse enne ja peale sööki Kord nädalas või kord kuus: -mänguasjade puhastamine, sõimes iga päev -mööbli puhastamine -uste pesemine -ülemistelt asapindadelt tolmu eemaldamine -ventilatsiooniavade puhastamine -akende pesemine -valgustite puhastamine -radiaatorite puhastamine -põrandate pesemine ja kaitse- või hooldusainetega töötlemine Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis Sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määrus nr 93 HÜGIEENI- JA PUHASTAMISNÕUDED § 12. Toidunõude ja kööginõude pesemine ning koristamine - 11 - (1) Toidunõud, kandikud, nõudekorvid, kööginõud ja -seadmed tuleb pärast iga kasutamist puhastada toidujääkidest ning pesta nõudepesumasinas või muul sobival viisil selleks ettenähtud ruumis või kohas (edaspidi nõudepesuruum).
(lk. 124-134); 4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste arendamine koolieelses eas, Pille Häidkind, 2010/2011 kevad; 7. Loengumaterjalid aine ,,Arengupsühholoogia" raames. Lapse- ja noorukiea arenguhäired. Arengu hindamise meetodid, Mairi Männamaa, 28.11.2010; 8. Loengumaterjalid aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames. Laste väärkohtlemine, Kadri Soo, 31.03.2011; 9. Loengumaterjal aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames. Sotsiaalsete probleemide sotsioloogia, A. Trumm, 05.05.2011; 10
44 märts, 6] www.unep.org/dec/docs/millennium_ecosystem_assessment_findings.ppt The web-blog of Damanhur Community (n. d.) [2011, märts, 13] www.damanhurinside.com Thornton, L., Brunton, P. (2007). Bringing the Reggio Approach to your Early Years Practice. London and New York: Routledge Timoštšuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud väärtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus Timoštšuk, I. (2005a). Loodusõpetus alushariduses. Tallinn: TLÜ Timoštšuk, I. (2005b). Loodusõpetus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.) Laps ja lasteaed.Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex Tönnies, F. (1887, 2001). Community and Civil Society. Cambridge: Cambridge University Press. TÜ Eetikakeskus (2009)
sellega tegeletakse. Töömälus toimub opereerimine. Kui öelda numbreid: 2, 4, 6, 8. Tuleb öelda numbrid tagurpidises järjekorras 8, 6,4,2.Töömälu maht on väiksem, korraga on mitu erinevat liiki mälu. Võimaldab rohkem, mõnes mõttes rohkem piiratud. Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus Visual-ruumiline info töötlus Fonoloogilise hoidla maht suureneb, sest sõnade kordamise kiirus kasvab. Umbes 15-eluaastaks täiskasvanute tase Koolieelses eas kasvab meeldejäetavate ühikute arv Alates 7 elueast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt Keskjuhtiv süsteem areneb pidurdusprotsesside tõhustamisele. Tuleb teatud info maha suruda. Vanuse kasvades suureneb püsimälu oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. Püsimälu: meeldejätmisel õpivad kasutama strateegiaid, aga kordamine iseseisvalt saavad hakkama alles koolieas.
Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. 11 Kõnetegevuse liigid Kõnetegevusega on seotud kõnelemine, kuulmine, lugemine ning kirjutamine. Teisisõnu jaguneb kõnetegevus: 1) Monoloogiliseks kõneks Kus põhiliigid on jutustus ja ümberjutustus, mille lapsed omandavad keskmises ja eriti vanemas koolieelses eas. Ümberjutustus kui vahendatud tekstiloome on lapse jaoks ühest küljest lihtsam ta peab andma edasi varem tajutud teksti; teisest küljest raskem, sest lapsed kaotavad tuttava teksti puhul kergesti huvi. Seega tuleb huvi äratada ja ülal hoida. Monoloogilist kõnet kasutakse sel juhul kui on tegemist; sõnavõtuga, millegi kirjeldamisel või jutustamisel, loengu pidamisel või pikema repliigi esitamisel. Rääkija peab toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule, arutlusele
Nüüd olen teadlik sellest, et lapsed vajavad piire ja piire saab seada endas kindel inimene. Arvan,et tänu referaadi koostamisele oskan tulevikus aidata ja nõustada lapsevanemaid. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Rogge, J-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tartu: Kunst Dr. Gordon, T. 2003. Tark lapsevanem. Väike Vanker Kikas, E. 2008. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus Whitham, C. 2001. Vastus on ei! Kuidas seda öelda ja selle juurde jääda. Sinisukk, 2001 Piirides või piirideta? (2008) [2009, aprill 10] http://www.meelikekoolitus.ee/files/piiride%20panekust%20T.pdf 20
teiste lastega võrdlemine – õpetaja käitub eetiliselt, kui ta on lapsele piinlikkust tekitavates olukordades empaatiline ja taktitundeline LASTEAIA FÜÜSILINE KESKKOND Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” . Antud määrusi ei ole otstarbekas uuesti avaldada, sestap järgnevalt soovitused keskkonna kujundamisel lapsele võimalikult arendavaks, tervislikuks, sh turvaliseks ja huvipakkuvaks. Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi. Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine:
ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas
Samuti on määratletud, mil viisil andekust kooliõpilaste puhul välja selgitada. Vähem konkreetne on aga andekatele suunatud tegevuste pool, kuivõrd seaduse järgi otsustab kool individuaalse õppekava vm tegevuste rakendamise vajalikkuse. Seega seadusega reglementeeritud konkreetsed meetmed andekate arendamiseks puuduvad. Üldse pole andekust puudutatud koolieelse lasteasutuse seaduses. Andekate võimed hakkavad ennast tihti ilmutama aga just koolieelses eas, mistõttu on oluline, et andekate toetamine saaks alguse juba lasteaiast alates. Sama on tõdenud ka Sepp (2014) Eesti Ekspressile antud intervjuus, viidates õpetajate koolituse vajadusele: ,,Andekuse-alast koolitust peaks saama eriti just lasteaia- ja nooremate klasside õpetajad, sest nende teadlikkusest sõltub, kas leiame üles varjatud anded." Kokkuvõtvalt, arenguruum andekuse kui erivajadusega tegelemisel Eestis on suur, aga
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
kasutada ka meelde jätmiseks sügavama töötluse strateegiaid. Mõtlemises toimub nihe kujundiliselt verbaalsele, mistõttu saavad lapsed õppimisel enam toetuda tekstidele ja vajavad vähem illustreerivaid materjale. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid olema piisavad, et neid saaks kasutada ka teiste ainete omandamisel. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Milliste puuete puhul milliseid teenuseid on sekkumiseks tarvis koolieelses eas. Sõltumata sellest, millises haridusasutuses laps käib või kas ta õpib tava- või eriklassis, vajab ta ikkagi arendamist oma erivajadusest lähtuvalt. Enamasti vajavad lapsed hoopis laialdasemat abi kui vaid sellist, mis otseselt seostub tema põhiprobleemiga. Erivajadustega laste arengu toetamisel tuleb lähtuda eeldusest, et psüühika toimib tervikuna ja kui mingi osa psüühikast on kahjustatud, siis kannatab vähemal või rohkemal määral ka ülejäänud psüühika.
Laste mõtlemise arendamises pole sugugi esialgu tähtis, et me annaksime talle igasuguseid probleeme lahendada. Oht on selles, et kui need käivad üle jõu, saab laps vaid negatiivseid emotsioone ja tal kaob üldse huvi nende vastu. Ülesande lahendamine nõuab teatavat küpsust. Selle saavutamisele aitab aga kaasa lihtsalt ümbritseva maailma tundmaõppimine, millega seoses kujunevad lapse mõisted. Küllaldase mõistete pagasiga saab hakata lahendama ka probleeme- laps hakkab mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab
Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt suudab keskenduda, kas leiab olulisema üles? Mälu, kuidas ta meelde jätab,mida on kergem, raskem meelde jätta, Kuidas ta asju suudab meelde tuletada: järjestamine, analüüs, süntees, rühmitamine jne. Laste arenguseisukohalt on mänguoskaused olulised arengunäitajad! See on sotsiaalne tegevus ja oluline on, et lapsed õpiksid üksteisega mängima
lepingu õigusliku aluse muutmine § 103, § 102 lg 4 ei ole argument, et nemad oma määrust muutsid, et siis saaksid kohe ka lepingut muuta. seega ei tohi ühepoolselt lepingut muuta, avaliku õiguse kahjustamine on lastele vähem raha määramine, mitte vallavalitsuse raha nappus. § 67 õiguskindlus. ei ole õiguspärane muutmine. Erakooliseadus § 2. Erakooli mõiste ja liigid (2) Erakooli liigid on: 1) koolieelne lasteasutus § 22. Finantseerimine (1¹) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel. Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igas eelarveaastaks lasteasutuse majanduskulude, personali töötasu ja
Pauli Niemelä juhtimisel projekti turvalisuse puudumise ehk Turvalisust võib vaadelda kontekstuaalse mõistena, kaitsetuse uurimiseks, üsna pea liitus uurimusega ka Tartu mille tase ja sisu sõltub keskkonnast ja selles kujunevatest ülikooli pedagoogika osakond. Hoopis uudse uurimismetoo- seostest - lapse puhul siis nii ühiskondlikest makroprotsessidest dika väljatöötamine osutus vajalikuks koolieelses eas laste kui ka ta enda elu konkreetsest raamistikust, ta lähisuhetest, turvalisuse taseme ja seda mõjutavate tegurite tegevustest ja kogemustest. väljaselgitamiseks, seda poolt asus juhtima prof. Anja Riitta Turvalisus on oluline teema mitmetel elualadel, seda on Lahikainen. vSeoses A. R. Lahikaise siirdumisega tööle käsitletud erinevatest aspektidest (Kaufmann, 1970).
Näiteks, kui küsida inimestelt, kes on vanaema, kirjeldatakse teda sageli "vana naine, kes küpsetab maitsvaid pannkooke, koob sokke, on heasüdamlik". on selge, et kõik vanaemad niisugused ei ole. Iseloomulikud tunnused tuletatakse just igapäevakogemusest vastavate objektidega. Strateegiad on tahtlikud tegevused, mida kasutatakse, et meeldejätmist parandada; neid kasutades on meeldejätmine ja meenutamine vahendatud. Koolieelses eas kasutavad lapsed meeldejätmise tõhustamiseks nimetamist, näitamist ja suunatud tähelepanu (kui palutakse midagi meelde jätta, siis vaatavad, kordavad nimetust, näitavad näpuga). Kasvades hakkavad lapsed järjest enam omama tahtlikku kontrolli oma tegevuse üle ka keerukamate probleemide lahendamisel. 5- 10-aastaselt hakkavad nad kasutama keerukamaid strateegiaid nagu organiseerimine ja süstematiseerimine.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
56 Liikluskorraldusvahenditega seotud liikluspsühholoogia 1. Liikluskorraldusvahendid: äratuntavus, arusaadavus, tajutavus, juhiste täitmisvõimalikkus 2. Liiklusmärkide ja liiklust reguleerivate seadmete alusdokumendid 3. Liikluse arusaadavus, liiklusaudit 4. Tee-ehituse varustamine liiklust korraldavate seadmetega jne. Pedagoogiline liikluspsühholoogia 1. Liikluskasvatus koolieelses eas ja koolieas 2. Liiklusõppe ja riikliku eksamineerimise psühholoogilised aspektid 3. Võimalused individuaalsete ja kollektiivse liikluskäitumuslike seoste tekkeks jne. Sõiduki varustus 1. Liiklusvahendi aktiivne ja passiivne ohutus 2. Mootorsõiduki töökeskkond: mürast tekkiv pinge, vibratsioon, ilmastikuolud, temperatuur, väljaheitegaasid 3. Telemaatika, juhti assisteerivad süsteemid jne. Probleemid: alkohol 1. Mõju juhi käitumisele 2
Need on sümptomid, mis sellele häirele on iseloomulikud. Ei loe õigesti, ei loe ilmekalt – st laps on väga aeglane selles lugemistegevuses ja ei saa aru, mida on kokku lugenud, mitte täiel määral. Miks lugema õppimine ei õnnestu. Lugema õppimine saab alguse varem kui sellest hetkest, mil me eeldame, et laps peaks hakkama sõna kokku lugema. Ehk siis tegemist on mingisuguste lugemise eeloskustega. Nendega tegeletakse koolieelses eas, oskused, mis tuleks omandada enne kooli. Osadel lastel see ei õnnestu ja ei õnnestu tunnetusprotsesside iseärasuste tingituna. Midagi on probleemset lapse taju, mälu ja mõtlemisoperatsioonide arengus. Nendest me kõigist räägime ka. . Lugemise psühholoogiline sisu. Lugemine kui visuaalsete märkide tõlkimine helideks - tehniline tõlge e dekodeerimine - tõlgitu mõistmine Düsleksia
Metavõimete arendamiseks Arendada teadlikkust oma (vaimsest) tegevusest selle tugevatest ja nõrkadest külgedest ülesande nõudmistest ja ümbritseva keskkonna võimalustest Õpetada kasutama erinevaid õpistrateegiaid olema strateegiate valikul ja rakendamisel paindlik kontrollima tulemuse õigsust Õpiraskuste väljendumine koolieelses eas, nooremas koolieas, keskmises koolieas ning nooruki- ja täiskasvanueas. Õpiraskuste dünaamika Mis ÕR laste arengus juhtub? Kuidas probleemid näevad välja enne kooli, koolis ja täiskasvanueas. Varasemalt arvati, et ÕR probleem puudutab ainult lapsepõlve, sellest kasvatakse välja. Täna teame, et see nii ei ole. ÕR lapsed vajavad spetsiifilist õpetust ja abi. Need probleemid iseenesest üle ei lähe. Mis siis aga ikkagi arengus juhtub? Eelkoolieas
valt kokkuleppele). Kes esimesena tagaaetava kinni püüab, on võitja. Seejärel määratakse uued juhtmängijad ja mäng kordub. Õppemängudes kasutatud kirjandus: 1. Aher, S. (koost.). Päkapikurada: juhiseid keskkonnamängudeks ja -tegevusteks lasteaias. Kooli- tus- ja Nõustamiskeskus HARED, Hollandi Eesti Keskkonnaprojekt ,,Aiatuulik". Tallinn: Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 2005 2. Galinskaja, H., Kelder, E. jt. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn: Valgus 1972 3. Illaste, M. jt. Liikumismängud lasteaias. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut 1978 4. Isop, E. Liikumismängud. Tallinn: Eesti Raamat 1974 5. Kalamees, A. Eesti rahvamänge. Tallinn: Eesti Raamat 1973 6. Kivisalu, K. 100 mängu lapsega / Pere ja Kodu. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2003 7. Tuusti, A. jt. Keskkonnamängude kogumik II. Tartu: Eesti Loodushariduse Selts 2002
ülekantud tähenduse, sünonüümide ja antonüümide omandamine; omandatud sõnade aktiveerimine; sõnavara puhastamine vulgaarsetest väljenditest ja murdesõnadest. Iga päev tuleks tavakooli õpilasel omandada 3-10 uut sõna. Tavakooli algklassides on sõnavaraõpetus täielikult praktilist laadi, kuid on tihedalt seotud keeleõpetusega. Praktiline sõnavaraõpetus vaimse alaarenguga lastel saab olla koolieelses eas ja abiõppe esimesel etapil edukas ainult siis, kui toetub tajukujutluste loomisele praktilises tegevuses ja/või ikooniliste näitvahendite (piltide jm) abil. Sõnavaraõpetuse ülesannetest lähtudes ja abiõppe iseärasusi arvestades on võimalik sõnastada järgmised üldised nõuded: Harjutuste süsteem olgu vastavuses õpitavate teemade eesmärkidega ning laste kõnearenguga. Sõnavaraõpetuse pragmaatiline eesmärk on korrigeerida laste verbaalset suhtlemist
(2000). Andekad probleem- Cognitive psychology with a frame of sed lapsed. Haridus, 2, 39–42. reference. San Diego, 16–25. Lens, W. & Rand, P (2000). Moti- Heinla E. (2008). Loovuse areng. Rmt: vation and cognition: Their role in E. Kikas (Toim.). Õppimine ja õpetami- development of giftedness. In: Heller, ne koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli K. A., Mönks, F. J., Sternberg, R. J. & Kirjastus, 238–246. Subotnik, R. F. (Eds.). International Heinla, E. (2002). Lapse loova mõtle- Handbook of Giftedness and Talent. Ox- mise seosed sotsiaalsete ja käitumistegu- ford: Elsevier, 193–203. ritega. Tallinn: Tallinna Pedagoogika- Li, A. K. F. & Adamson, G. (1992). ülikool
LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hak- kab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon
viida hambaarstile jms. 4) H a r i d u s e h o o l e t u s s e j ä t m i n e tähendab, et lapsevanem ei toeta lapse õppimist ja koolikohustuse täitmist. Kui lapsel puuduvad õppevahendid, kui ta hilineb ja puudub koolist päevade kaupa, kui ta kodused ülesanded on pidevalt tegemata, kui kodus ei tunta mitte kõige vähematki huvi lapse koolitee vastu, siis on tegemist ilmselge hooletusse jätmisega. Ka koolieelses eas, veel enne koolitee algust, võime rääkida hariduslikust hooletusse jätmisest. Seda siis, kui lapsel on lubatud tundide kaupa televiisori ees istuda või arvutimänge mängida. Ei arene lapse motoorika, sõnavara ega koordinatsioon. 5) J ä r e l e v a l v e t u s e s t saame väikelapse puhul rääkida siis, kui laps saab endale kaela tõmmata kuuma vee, veereda trepist alla, juua kemikaale, ära eksida, liiklusavariisse sattuda, ära uppuda jms
Colorado, USA, 1995. Sina ja laps: Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. Tomahowk Ranch Staff Manual. Colorado, USA, 1995. Michael Brandwein. Cherishing the Challenge. Illinois, USA, 1996. Rühma areng: Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. Mängude õpetus, ettevalmistus ja läbiviimine: Galinskaja, H., Kelder, E., Lootsar, E., Rohtla, A. Õppemängud koolieelses eas. Tallinn, Valgus, 1972. Isop, E. Mängude suurraamat. 4. osa. Mängud talvel väljakul; Mängud uiskudel; Mängud vees: liikumismängud. Tallinn, TPÜ, 1986. Pollinskaja, E. 80 mängu. Tallinn, Eesti Raamat, 1970. Saar, A. Laps ja mäng. Tallinn, Valgus, 1997. Zapletal, M. 1000 mängu. Tallinn, Valgus, 1984. Matka planeerimine: Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. Bachfeldt, A. http://www.hot.ee/seikle/ Bachfeldt, A
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
