Piiride seadmine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Distsipliin

ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................... 11 SISSEJUHATUS

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

6

docx

Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.

Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Lapsi tuleb osata kuulata ja mõista nende muret. Neid tuleb oskuslikult suunata, kuid mitte nendega manipuleerida või sundida neile midagi, mis neile vastuvõetamatu on. Lapsi tuleb kiita ja laita, kuid kõike seda peab tegema põhjendatult, et laps mõistaks olukorda ja õpiks sellest. Nad vajavad julgustamist ja vanema lähedust, et nad saaksid olla kindlad, et ema ja isa on neile alati olemas, kindlustunne. Tuleb seada kindlad piirid ja last nendest teavitada. Piiride ületamisele peab järgnema karistus ja selgitamine, mis valesti tehti. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Kui last pidevalt karistada, muutuvad lapsed otsustusvõimetuks, ebakindlaks ega oska teha koostööd või oma vajaduste eest seista. Lapsel ei pruugi tekkida peale karistamist põhjus- tagajärg-seoseid. Karistused panevad lapse vanematele alluma hirmutunde abil. Lapsepõlves

Perekonnaõpetus

26

docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

Usalduse eelduseks on just armastus. Seda noort kes teab, et teda armastatakse on kergem suunata kui armastuseta jäetud noort. Kui last armastatakse vaid siis kui ta vastab meie ootustele ja lootustele, hakkab laps pidama end saamatuks nig tema ebakindluse, hirmu ja madala enesehinnaguga takerdub nii tema vaimne kui ka füüsiline areng. Armastus annab selguse, et piirangud- käsud ja keelud on vajlikud selleks, et tagada lapse turvaline areng. Usalda, kuid sea piirid! Usalda, aga kontrolli! 2.2.2 KONTROLL JA ENESEKONTROLL Väikese lapse puhul ei ole ta võimeline oma tegude eet ise vastutama, seega lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanematel ja õpetajatel. Selle eesmärgiks on kaitsta last halbade ja ohtlike olukordade eest, seni kuni ta suudab seda ise teha. Mida vanemaks ja iseseisvamaks lapsed saavad, seda enam peab kontroll taganema ja asenduma enesekontrolliga. Kasvatajatel tuleb see ülesanne muuta võimalikult sujuvaks ja valutuks

Pedagoogika

6

doc

“Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?”

kohus on lastele piiranguid seada. Nad näevad last tolle arvatava isiksusena ja võimendavad tema oletavaid omadusi. Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades. Lapse normaalse kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine ja temaga koos mängimine. (28.lk) Kindlad piirid ja armastus üheskoos võimaldavad eluks vajalikel oskustel välja areneda.

Alternatiivpedagoogika

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

27

doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

13

doc

"Tark lapsevanem"

suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste  4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ­ ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb

Suhtlemise alused

Kommentaarid (1)