MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE (0)

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM
Anasstassia Aboljanina
Anna Lipskaja
11.B klass
MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE
Uurimistöö
Juhendaja E.Prave
Kohtla-Järve
2013
Sisukor
Sissejuhatus 3
1. TEOREETILINE TAUST 4
1. 1Mõju mõiste 4
2. EMPIIRILINE TAUST 7
2.1. Meetodi valiku põhjendus 7
2.2 Analüüs – multifilmide kangelaste mõjust 11.klassi õpilastele 8
Kokkuvõtte 15
Resümee 16
Kasutatud kirjandus 18
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. TEOREETILINE TAUST 4
1. 1Mõju mõiste 4
2. EMPIIRILINE TAUST 7
2.1. Meetodi valiku põhjendus 7
2.2 Analüüs – multifilmide kangelaste mõjust 11.klassi õpilastele 8
Kokkuvõtte 15
Resümee 16
Резюме 17
Kasutatud kirjandus 18

Sissejuhatus

Käesoleva uurimistöö teema on “Multifilmi kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele.”
Valisime selle teema, sellepärast, et tänapäeval veedavad lapsed ja noored aina enam aega televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana.
Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi , näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul. Samas väidab teadlane , et vägivalla ja ebesatappude kajastamine meedias näib ajendavat neid tegusid jäljendama ( McQuail , 2000: 373).
Sellest väites tulenevalt soovisime teada saada, kuidas multifilmi tegelaste käitumine, muuhulgas ka see, mis mõnikord on mõningase vägivallaga seotud, võib vaatajaid mõjutada. Kuidas tunnetavad seda mõju 11.klassi õpilased, kuigi selge on, et nende multifilmide vaatamise kõrgajad on jäänud aastate taha. Kas lapsepõlves kogetu omab mingit mõju ka gümnaasiumis õppides? Kuidas ühised lemmikangelased mõjutavad jututeemat või käitumismalle?
Nendele küsimusele vastuse saamiseks viisime läbi küsitluse 2012. aasta kevadel. Panime küsimustiku internetti ja palusime enda kooli 11.klassi õpilastel küsimustele vastata. Meie küsimustiku täitis ära kolmkümmend neli õpilast. Kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit, sest seda peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada.
Käesoleva töö koosneb kolmest suuremast osast: teoreetilises osas anname ülevaate mõju mõistest ja sellest, kuidas erinevate Eesti kasvatusteadlaste ja meediaspetsialistide hinnangul mõjutab meediast nähtu lapse arengut. Töö metoodika osas kirjeldame läbiviidud küsimustikku ja selle valimit. Töö empiirilises osas anname edasi meie poolt läbiviidud analüüsi tulemused teemal, mida gümnaasiumi noored arvavad multifilmiknagelaste käitumise mõjust nende elule.

1. TEOREETILINE TAUST

1. 1Mõju mõiste

Käesolevas töös tahame teada, milline on olnud multifilmi kangelaste mõju gümnaasiumi noortele, sepärast esitama kõigepalt lühidalt ülevaate sellest, kuidas erinevad teadlased on mõju mõistet defineerinud ja seda eelkõige meedia ehk massikommunikatsiooni kontekstis. Niisamuti vaatame, kuidas milline on meedia, sealhulgas ka multifilmide mõju lastele.
Kogu massikommunikatsiooni uurimine on lähtunud eeldusest, et meedial on märkimisväärne mõju, kuid pole üksmeelt selles, missugusel määral seda mõju on ja missuguse iseloomuga see on (McQuail 2003: 373).
Mõju võib üldises ja laias tähenduses mõista kui “inimeste juures jälgitavaid käitumis ja kogemisprotsesse, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on vastuvõtjaks massikommunikatsiooni väljal” (McQuaili 2003:375).
Mõju on mõiste, mille kehtivust saab jälgida nii eelkommunikatiivses, kommunikatiivses kui ka järelkommunikatiivses faasis. Esimeses faasis toimub teate vastuvõtt, tähelepanu
kontsentreerimine ja teate vahetu mõistmine. Teises faasis, pärast saate või multifilmi vaatamist toimuvad tegelikud käitumise või hoiakute muutused, kirjutab Tartu ülikooli teadur Ragne Kõuts – Klemm . Ta kirjutab ka, et kitsamas tähenduses mõistetakse mõjudena kõiki neid protsesse järelkommunikatiivses faasis, mis tulenevad massikommunikatsioonist ja kõiki käitumisviise kommunikatiivses faasis, mis tulenevad inimeste pöördumisest massimeediumi poole. Kõige suurem on mõju järelkommunikatiivses faasis, see tähendab, et inimestel on saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka käitumine, emotsioonid , arvamus ja hoiak. Kõuts – Klemm; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf , vaadatud 29.märts 2013)
1.2 Meedia tarbimine laste seas
Mitmed teadlased on väitnud , et hariva sisuga ja mõõdukas meedia tarbimine arendab last. Näiteks: õpetlike lastesaadete vaatamist on seostatud laste sõnavara arendamisega, suurenenud uudishimu ja loovusega ning parema õppeedukuse, suurema ambitsioonikuse ja raamatuhuviga.
Seevastu liiga aktiivse ja vanusele sobimatu meedia kasutamisega seostatakse negatiivseid mõjutusi, samal ajal ka lastel on vähenenud füüsilist aktiivsust ja ülekaalulisus , piiratud sotsiaalsed oskused ning ebamoraalse ja agressiivse käitumise soodustamine. On täheldatud meedia negatiivseid mõjutusi ka laste väärtushinnangute kujunemisele ja suhtlemisele õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA
15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega.
Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked , et teavad fakte looduse kohta.
Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima.
Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele.
Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad. Seejuures ei mainitud üksnes vägivaldseid märuli- ja õudusfilme, vaid pornofilme, mis võivad olla olnud lastele kättesadavad.
Tõenäoliselt multifilmidest või filmidest nähtu tulemusena kasutavad lapsed oma mängudes vägivaldseid stseene, eelkõige tulistamist ja rüselemist.
Meedia ohuna toodi välja ka tõdemus, et televiisorit vaadates või arvutiga mängides on lapse vaim võrdlemisi passiivne ning see võib pärssida loovust ja loovmängu.
Tartu ülikooli teadur Piret Luik kirjutab oma töös „Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas“, et liigne teleri ees istumine on viinud selleni , et sageneb vajadus laste mängu suunata, sest arvutimängu mängimise või televiisori vaatamise võimaluse puudumisel ei oska mõned lapsed iseseisvalt tegutseda.
Luik kirjutas, et liigne meediatarbimine avaldab halba mõju lapse füüsisele, piirab tema lemmiktegevuste valikuid tehnoloogia eelistamise tõttu ning pärsib loovust ja sotsiaalseid oskusi.
Postimehe artiklis „Musklilised multikad“, on kirjas et multifilmide vägivaldsus teeb muret nii lapsevanematele kui ka lasteaiaõpetajatele. Mõned keelavad multifilmide mänguasju lasteaia kaasa võtta, mõned lapsevanemad lülitavad mõned teleprogrammid välja. Teadlased kinnitasid, et peamiselt 3-7 aastaselt nähtud multifilmide vägivald võib suurendada laste hilisemat agressiivsust.
Vägivalla vastastel on raske leida täiesti kindlaid vastuvõiteid vägivallamultikate mõjust lastele. Maailma teadlasi räägivad, et on teatud kaudne side vägivalla nägemise ja vägivalla teo sooritamise vahel.
USA Michigani Ülikooli teadlane Leonhard Eron tegi laste agressiivsuse kohta huvitava uurimise. „Mõtlesin, et telemultikad on lihtsalt uuem versioon minevikus lastele pakutud muinasjuttudest,“ lausub Eron „kuid tegelikult ei ole telerimultikate mõju võrreldav muinasjuttude mõjuga“.
Eroni üllatas see, et lapsed, kelle vanemad vaatavad palju telerid , olid koolis agressiivsem kui teised lapsed. Mõne aasta pärast samu lapsi, kes olid suureks kasvanud uurides tegi Eron kokkuvõtte, et teler on agressiivsuse parim katalüsaator .
Multifilmi tegija Janno Põldma sõnul on vägivaldsete filmide leviku üks põhjus selles, et neid on sageli lihtsam teha.

2. EMPIIRILINE TAUST

2.1. Meetodi valiku põhjendus

Töö empiirilise osas kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivset uurimismeetodit peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Probleemiks sellise meetodi juures on aga see, et vastajatel on võimalik valida ainult ankeedis esitatud vastuste vahel, niisamuti on miinuseks see, et meie ankeedi koostajatena ei saa kontrollida seda, kas vastaja suhtus ankeeti tõsiselt või mitte.
Viisime läbi ankeetküsitluse internetis 2012. aasta aprillis .
Meie küsitlusele vastasid 30 Kohtla – Järve Järve Vene Gümnaasiumi 11. klasside õpilast.
Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada mismoodi on multifilmide vaatamine ja seal nähtud kangelaste tegutsemine või sõnavara neid muutnud ja mõjutanud. Multifilmide vaatamine on üks vabaaja veetmise viise, mida võib vaadelda kui harivat tegevust – kui inimene nähtust midagi positiivset ja õpetlikku teda saab. Aga seda võib käsitelda ka kui ajaraiskamist. Samuti on erinevad uuringud tõestanud et multifilmide vaatamisel võib olla vaatajale, eriti kui tegemist on väikese lapsega, ka negatiivne mõju. Seda juhul, kui vaataja ei saa multifilmi sisust aru ning võtab negatiivset tegevust või vägivalda loomulikuna. Samas on multifilmidel ka positiivne mõju, seda juhul, kui need on õpetliku sisuga, räägivad headusest ning sõprusest.

2.2 Analüüs – multifilmide kangelaste mõjust 11.klassi õpilastele

Analüüsi osas esitame kokkuvõte ankeetküsitlusele saadud vastuste analüüsist, et seda oleks lihtsam jälgida, esitame siinkohal tulemused ka diagrammidena. Viisime läbi kaks küsimustikku – ühe 2012. aasta aprillis, see andis ülevaate 11.klassi õpilaste üldisest teadmistest multifilmide kohta. Teises küsimustikus, mille tegime 2013. aasta veebruaris . Esitasime täpsustavad küsimused selle kohta, kuidas multifilmikangelased õpilasi mõjutavad. Vastajaiks olid ikka 11 klassi õpilased.
Et püstitatud eesmärgile – teada saada, mismoodi multifilmikangelased gümnaasiumi noori mõjutavad – vastust saada tahtsime kõigepealt teada kui paljud vastajad vaatavad multifilme.
Seepärast oli ankeedi esimene küsimus selle kohta kas vastajad vaatavad multifilme või mitte. Saadud vastustest lähtus, et multifilme vaatavad sageli 63% vastanutest. Kolmandik vastanutest tõdes, et vaatavad multifilme mõnikord. Ja vaid kümnendik vastanuist väitis, et ei vaata multifilme.
Diagramm 1: Multifilmide vaatamine
Me küsisime ka seda, et kui tihti vastajad vaatavad multifilme. Selgus, et viiendik vastanuist lahutab oma meelt multifilme vaadates iga päev. Kõige suurem osa vastanuist vaatab multifilme paar korda nädalas, neid on 37%. Kolmandik vastanutest vaatavad multifilme kurd kuus. Ainult 12% vastanuist, ütlesid, et nad ei vaata multifilme üldse.
Diagramm 2: Multifilmide vaatamise tihedus
Selleks, et teada saada, milliseid, multifilme kõige rohkem vaadatakse, esitasime ka selle küsimuse. Esitasime omalt poolt valiku multifilmidest, mille kohta me arvasime, et neid vaadati palju, samas jäi vastajatel ka endal võimalus lisada enda lemmikmultifilm. Vastustest saime teada, et populaarsemad multifilmid on Tom ja Jerry , mis on seriaalina televiisoris jooksnud pikki aastaid. Teise koha lemmikutest sai mõned aastad tagasi tehtud multifilm sookoll Schrekist. Samas, selle filmi vaatamise võimalusi on palju vähem, kuna seda näidatakse oluliselt harvem ja sel on vaid neli osa. Seetõttu on huvitav märkida, et vastanutele meeldivad nii need multifilmid, mis on nii – öelda igapäevased, kui ka need, mida näitatakse televiisorist vaid mõnel korral aastal, kui just endal vastava filmi plaati kodus pole.
Diagramm 3: Multifilmi meeldimine
Meie jaoks oli huvitav ka teada saada kas vastanuil, kes on tõenäoliselt kõige aktiivsemast multifilmide vaatamise east välja kasvanud on eelistusi nii-öelda uute ja moodsate, see on 21. sajandi multifilmide vaatamisel. Või on kõige vaadatumad multifilmid, mis tehti möödunud sajandil. Õpilastele meeldivad 21. sajandi multifilmid.
Saime teada, et rohkem kui pooled vastanuist eelistavad sellel sajandil tehtud multifilme.
Diagramm 4: Multifilmi ajastu
Et multifilmide vaatajate eelistustest paremat ülevaadet saada, küsisime nende eelistusi multifilmide tootjate kohta. Me tahtsime teada saada, mis multifilmide tootja meeldib nendele kõige rohkem, kas DreamWorks, Pixar, Walt Disney Pictures või Warner Bros Pictures. Arvasime, et kõige suurem osa vastavad, et nendele meeldib Walt Disney Pictures, aga kõige suurem osa hääletasid DreamWorksi poolt.
Diagramm 5: Multifilmi tootja
Diagramm 6: Vägivald multifilmides
Kuna meie töö teema on seotud multifilmi kangelaste mõjudega siis tahtsime teada, mid arvavad õpilased vägivallast multifilmides. Me küsisime, kas multifilmides võib üldse olla vägivalda. Pisut üle poolte vastajatest pidasid vägivalda multifilmis põhjendatuks sõltuvalt sellest, mis žanris multifilm tehtud on. Kolmandik vastajatest kinnitas, et nemad ei pea vägivalda multifilmides õigeks.
Et teada saada multifilmi kangelaste mõjutustest keelepruuki ja käitumisse, küsisime, mis kangelaste tegevused kõige rohkem meeldivad ja meie saime palju vastusi. Selgus, et veerand vastanuist teab ja kasutab kõige enam multifilmist „ Oota Sa!“ pärinevat: „Nohh jänes , oota sa!!“ Populaarne oli ka Kass Leopoldimanitsus teda kiusanud hiirtele: „Lapsed, oleme sõbralikud!“
Diagramm 7: Multifilmi kangelased
Ülaltoodud diagrammil on näha, milliseid kangelasi vastajad nimetasid. Veerand vastanuist meenutas Hunti multifilmist „Nohh jänes, oota“. Vastajad kirjutasid, et Hunt on mässaja, loobib asju muuseumites ning suitsetab , ehk on julge kuju, kes teeb keelatud asju ning on seepärast meeldejääv.
Võrdselt, 19% vastanute häältest said 2 kangelast. Esimene nendest on Kass Leopold. Vastajad kirjutasid, et see kangelane on hea ning ta pakub hiirtele võimalust elada sõbralikkuses. Teised kangelased, kes said 19% vastanute häältest olid Pingviinid multifilmist Madagaskar . Vastajad kirjutasid, et nad on väga lõbusad ning aktiivsed.
Veel, 19% vastajad ei teadnud , millist kangelast nimetada.
Võrdselt 6% vastanute häältest said 3 kangelast. Esimene nendest on Karupoeg Puhh . Vastajad kirjutasid, et ta armastab süüa mett ning tal on sõber Notsu. Teine kangelane, kes sai 6%, oli Shrek. Vastajad kirjutasid, et Shrek on koletis , kes elab soos. Alguselt ta oli väga tige, aga pärast temast sai hea, mehine kangelane. Kolmas kangelane, kes sai 6% oli Mowgli .Vastajad kirjutasid, et ta on mehine ning ta elas lapsepõlvkonnast huntide seas.
Multifilmide kangelaste folkloori on paljud vatanuist ülevõtnud. Need on nii-öelda killud või laused, mida teavad paljud ning mille kohta paljud teavad seda, kust need pärinevad. Küsisime vastanutelt, milliseid ütlused on neil kõige enam meeles. Milliseid ütluseid kõige enam kasutatakse näitab diagramm number 8.
Diagramm 8: Kangelaste ütlused
Küsimuseks oli see, et kuidas need ütlused on mõjutanud vastajate kangelasi. 76% vastajatest kirjutasid, et ütlus mõjutab väga hästi nende kangelast. 24% vastajaid kirjutasid, et ütlus mõjutab hästi nende kangelast.
Diagramm 9: Kangelaste mõjutamine
Diagramm 10: Ütluste kasutamine
Viimaseks küsimuseks oli see, et tänapäeval kasutatakse neid ütlusi ja me saime saime teada, et 60% vastajatest kasutab neid õtlusi tänapäeval väga tihti. Kolmandik vastanutest ütles, et teeb seda harva ning kümnendik vastanutest tunnistas , et ei kasuta neid ütlusi tänapäeval üldse.

Kokkuvõtte

Käesoleva uurimistöö raames läbiviidud küsitlused näitasid, et üle poolte 11.klasside õpilased kasutavad väga tihti oma lemmikmultifilmide kangelaste kõnepruuki. Nii on võib omavahelises vestluses ja mujal kuulata kedagi ütlemas: „Nohh Jänes, oota sa!“ Või manitsetakse kedagi „Lapsed, elame sõbralikult!“ Need on enim levinud laused, mida õpilased kasutavad. Samas ütlesid töö uurimusliku osa jaoks vastanud õpilased, et bravuurikalt käituvad multifilmi tegelased on neile rohkem meelde jäänud. Nii on imetletud Hunti, kes on julge, teeb suitsu ja laamendab muuseumis . Küll räägivad vastajad ka positiivsetest kangelastest, näiteks sookollist Shrek, kes filmi käigus muutub pahurast kollist heasüdamlikuks. Meelde on enam jäänud ka lõbusad ja teokad pingviinid. Kuidas nende käitumine otseselt noori mõjutanud on, on raske öelda, ent nad on kindlasti jututeemat andnud.
Meie töö teoreetilises osas andsime ülevaatemõjust ja meedia mõjust lastele.
Saime teada, et lapsed, kes vaatavad väiksena palju vägivaldseid multikaid võivad hilisemas elus eelistada rohkem vaadata märuli- ja seiklusfilme. Lapsed, kes eelistavad vaadata humoorikaid multikaid või hariduslikke lastesaateid, need jälgivad hilisemas elus pigem komöödiaid.
Erinevate teadlaste tõlgendusi lugedes selgus, et meedia võib lapsi mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt. Halb on kindlasti see et lapsel võib ilmuda agressiivne käitumine. Positiivseks võib pidada seda, et laps võib multifilme vaadates õppida midagi uut, näiteks keeli.
Nagu selgus meie uurimistööst on 11 klassi õpilased multifilmidega üsna hästi kursis, nad teavad nende tegijate firmasid, ilmumisaega. Multifilmide ring, mida hinnatakse on suhteliselt ühesugune, nii on lemmikkangelaste ring sarnane ning nende toredamad käitumised ja ütlused tõid vastajad sageli välja, mis näitab, et multifilmide kangelastel on mõningane mõju 11. klassi õpilastele olemas.

Resümee

Uurimistöö „Multifilmide kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele“ eesmärk oli teada saada, kuidas multifilmid ja nende kangelased mõjutavad inimeste igapäeva elu. Tahtsime teada saada, millised multifilmid gümnaasiumi noori ühendavad, milliste tegelaste lõbusaid ütlemisi kõige enam kasutatakse ning kas lapsepõlves vaadatud multifilmide tegelaste käitumine mõjutab noorte käitumist.
Töö koosneb kahest suuremast osast. Esimeses, teoreetilises osas, andsime ülevaate meedia mõju erinevatest teooriatest . Teoreetilist osa kirjutades toetusime tekstidele, mille sisuks oli uurida kuidas meedia mõjutab väikelapsi ning vaatasime ka seda, mis mõjul on televisioonil inimesele üldse.
Töö empiirilises osas tegime analüüsi selle kohta, millised on praegu 11. klassis õppivate noorte multifilmide eelistused, millised on nende lemmikkangelased ja nende käitumismallid ning ütlemised. Valisime töö uurimusliku osa läbiviimiseks kvantitatiivse uurimismeetodi , mis andis võimaluse korraga väga paljude inimeste käest ühesuguseid küsimusi esitada. Selle teada saamiseks viisime 2012. aasta kevadel internetis läbi ankeetküsitluse. Saadud vastustest saime teada, et väga populaarne on multifilmis „Oota Sa!“ kõlanud laused ning üks õpilaste lemmikkangelastest on südamlik sookoll Schrek. Meie ankeedile vastanute seas on suur poolehoid Tommy ja Jerry multifilmile. Kolmandik respondentidest arvasid, et multifilmides ei tohiks vägivalda üldse olla, samas pooled vastanuist arvasid, et vägivalla hulk multifilmis sõltub sellest, mis žanris multifilm tehtud on. Vaid 14% vastanuist ütles, et vägivallal pole multifilmides kohta. Vägivalla kohta saadud vastused on mõtlema panevad, sest töö teooria osas selgus, et lapsed on väga vastuvõtlikud sellele, mida televiisorist vaatavad, sealhulgas ka vägivallale.
Küsimustiku analüüsi tegime programmi Microsoft Office Exceli abil. Vastuste kohta tegime diagrammid, mis illustreerivad meie empiirilise osa analüüsi.
Резюме.
Целью исследовательской работы «Влияние героев мультфильмов на учеников 11 – го класса Ярвеской русской гимназии было узнать, как мультфильмы и их герои влияют на каждодневную жизнь человека. Хотели узнать, какие мультфильмы объединяют молодёжь гимназии, какие смешные или веселые фразы героев больше всего используются, а также влияет ли поведение героя мультфильма детства на поведение молодёжи.
Работа состоит из двух больших частей. В первой части, теоретической, просмотрели влияние меди в различной теории. Писав теоретическую часть, основывались на текст, для содержания которого было исследовать, как телевидение влияет на детей и заодно посмотрели, как влияет телевидение вообще на людей.
В эмпирической части делали анализ на то, какие сейчас предпочтения мультфильмов среди учащихся 11 – ых классов, какие у них любимые герои, а также их любимое поведение героя и его фразы. Для исследовательской части нашей работы выбрали квантитативный метод исследования, что помогло за раз задать несколько вопросов, касаемых нашей темы исследовательской работы. Чтобы получить ответы на наши вопросы, мы провели опросник весной 2012 года через интернет. Из полученных ответов мы узнали, что самые популярные фразы героев были из мультфильма «Ну, погоди!», а также один из любимейших героев среди 11 – ых классов был огр Шрэк. Среди отвечаемых на наш опросник наибольшее одобрение получил мультфильм Том и Джерри. Треть отвечаемых считают, что в мультфильмах жестокость не должна быть вовсе, столько же считает, что все зависит от того, какой жанр мультфильма. Но 14% отвечаемых, считает, что жестокости вообще в мультфильмах не место. Ответы насчёт жестокости заставляют задуматься, так как работа в теоретической части дала понять, что дети очень восприимчивы тому, что показывают по телевизору, в том числе и жестокость.
Анализ опросника сделали с помощью программы Microsoft Office Excel . На ответы сделали диаграммы, которые изображают анализ нашей эмпирической части.

Kasutatud kirjandus

• Kikas , E. (2008) Tunnetusprotsesside areng. Kikas, E. (toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

• Kuurme , T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ Kirjastus
  
• http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18019/k2is_kertu_k2tlin.pdf?sequence=1 vaadatud 26.oktoober 2012.
  
• http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18020/lapp_liivika.pdf?sequence=1 vaadatud 30.oktoober 2012.
  
• http://www.postimees.ee/luup/97/08/elu1.ht m vaadatud 5.november 2012.
  
• http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/9127/sots_probleemid_virtuaalmaailmas.pdf?sequence=1 vaadatud 29.märts 2013.
  
• http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1355/Meedia_ja_kommunikatsioon.pdf vaadatud 29.märts 2013
  
• McQuail,D. (2003) Massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.