Vastus leiad õppematerjalist: Emakeele õpimapp

Emakeele õpimapp (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Keeled - Eesti keele ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal on vaja abi otsida?
Kuidas soodustada kõne arengut?
Kuidas ära tunda?

Minu õpimapp sisaldab:

Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud)

Eneseanalüüs „ Mina lugejana“

Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine.

Kirjutamis -ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused.

Lugemispesa pilt ja kirjeldus.

Kolme erialase raamatute kokkuvõte.

Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt .

Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta.

Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid.
Lisaks:

Näpumängude kasutamine koolieelseseas
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
„Peitusmäng“
Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)
Erinevaid mänge

VIDEOANALÜÜS
Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada.
Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.
Vahendid: raamat, pulga nukud , käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud.
Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp.
Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks.
NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS
NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD
KOOSTAJAD: ANNE RAAM, KARIN KISS
Tartu Ülikooli haridusteaduskonna
õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaasta keskus
2009
Sissejuhatus
Õpiobjekt mida hetkel külastad soovib innustada Sind koos lastega mängima.
Näpumängud on väga lihtsad mängud. Need aitavad lapsega kontakti saada ja pakuvad turvatunnet.
Näppude liigutamine, ringitamine ja „ kõndimine “ on abiks lapse peenmotoorika ja kõne arendamisel. Näpumägud arendavad käe- ja sõrmelihaseid ning käe-, silma-, kõrva- ja keha koostööd. Koordinatsiooni ja tähelepanu arengu toetamisel on eriline koht sõrmede osavust ja sõrmeotste tundlikkust arendavatel mängudel. Kindlasti aitab näpumängude mängimine vabaneda pingest ja luua rõõmsa tuju.
Kindlasti on igal näpumängul kunagi olnud kindel autor, kuid mängude kirjeldusi on antud edasi lapselt-lapsele, täiskasvanult täiskasvanule nagu rahvalaule ja nõnda ei teagi me enamuse mängude puhul, kes on nende autor. Mängijate seas liikudes on tihtilugu ühest mängust aja jooksul saanud mitu eri mängu.
Vaheldusrikkuse saavutamiseks võid Sinagi tekstides ja ka liigutustes teha muudatusi. Mängud ühe konkreetse rühma või lapse jaoks kujunevad töö käigus, koos lastega mängides ja nende vanust ja võimekust arvestades.
Kõigi mängude puhul on tähtsaim protsess kui mängu tulemus.
Jälendamist eeldatavate mängude puhul on oluline, et mängu õpetaja ise täielikult mängu valdab ja suudab seda eksimatult mängijatele esitada. Seejärel hakkavad lapsed seda matkides kordama. Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest.
Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi.
Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust
Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:

Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal ) sõnavara mahu järgi.
Sõnavara koostis ( sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine : jutustamisoskuse areng tingib sõnavara koostise muutuse.
Sõnade tähenduse mõistmise ja sõnade kasutamise vahekord : sõna tähenduse mõistmine eelneb arengus selle aktiivsele kasutamisele, laps kasutab oma kõnes umbes kolmandikku sõnadest, mille tähendust ta mõistab. Arendada tuleks nii sõnade mõistmise oskust, so passiivset sõnavara (täpsustada ja laiendada sõnade tähendusi) kui ka sõnade kasutamise oskust ehk aktiivset sõnavara.
Sõnade tähenduse arengu seos lapse arenguga: sõnaga saab laps väljendada vaid selliseid kujutlusi, mille omandamiseks ta on võimeline.

Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus
2-aastased
2-aastase lapse sõnavaras on minimaalselt umbes 50 sõna. Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas.
2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad , millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad . Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda).
Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise , maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass , lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm).
Areneb sõnade kasutamine muutevormides.
3-aastased
3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel. Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise kokku puutunud; värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu. Kujuneb 2-astmeline sõna tähenduse üldistus: kasutusele tulevad üldnimetused , mille aluseks on rühmade ühendamine (koerad+kassid+hiired= loomad). Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval ), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju).
4-aastased
4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan , leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline ). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug).
5-aastased
5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2.astme kujutlused ja sõnad ühendatakse veelgi üldisemateks rühmadeks (laud – mööbel – asjad; kass, rebane – loomad – koduloomad , metsloomad). Areneb omadussõnade kasutamise oskus: laps leiab antonüüme (lühike – pikk, mõistab, kuid kasutab piiratult sünonüüme (kõnnib, longib, sammub, astub). Oskab leida ka iseloomu, käitumist ja hinnangut tähistavaid sõnu (julge, rumal, huvitav). Laps mõistab, et mõnel sõnal võib olla mitu tähendust (nt koor, tee). Ta kasutab õigesti arv- ja järgsõnu (1-5) ning aega väljendavaid nimisõnu (hommik, päev, õhtu, öö). Selles vanuses moodustab laps vajadusel ise sõnu (Ema ostis mulle seeliku . See oli mummudega seelik. Nüüd ma ei leia seda… mummulist seelikut üles), eksides vahel siiski keelenormi vastu (triibukas, muldne). Laps hakkab mõistma ülekantud tähendusega sõnu (värske ajaleht, värske sai, tassi õrv, tooli jalg, seene kübar ).
6-aastased
6-aastane laps kasutab vähem ase- ja määrsõnu, sest ta hakkab järjest enam arvestama kuulajat : lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav kuulajale väljaspool konkreetset situatsiooni. Laps õpib rääkima ka inimesega, kes ei viibi lapsega samas olukorras või kellel ei ole samasugune teadmiste pagas . Suureneb nimi- ja sidesõnade kasutamine, mida on vaja lause laiendamiseks. Ta hakkab väljendama ajasuhteid, kasutades õigesti sõnu eile, täna, homme. Seoses tärkava huviga sotsiaalsete suhete ja eetiliste probleemide vastu hakkab laps kasutama rohkem inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu (kurb, õnnelik, aus, lohakas ), mille tähendus on esialgu piiratud (kasutab kindlas situatsioonis, mõne objekti puhul: aus on see, kes salaja teiste mänguasju ei võta). Laps selgitab selge läbipaistva struktuuri ja konkreetse tähendusega tuletiste ja liitsõnade tähendusi, moodustab ja kasutab produktiivseid liiteid (ja-liitelisi nimisõnu, nt lõhkuja, ne-, line-, lik-liitelisi omadussõnu, nt moosine, sõbralik, auguline), eksides keelenormi vast vaid üksikutel juhtudel. Laps mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus , jooneline; värvine, värviline, värvija, värvus, värvimine ) ning kasutab õigesti samatüvelisi sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab; sõidab – sõidutab). Ta hakkab varieerima sõnakasutust , kasutades mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt kisab, karjub, hüüab). Viimane oskus areneb edaspidi rohkem seoses kirjaliku kõne arenguga.
7-aastased
7-aastane laps (8. eluaasta )
Tunnetustegevuse ja sotsiaalne areng võimaldavad ülekantud ja kujundlike väljendite ning sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi ) kasutamist. Laps kasutab oma kõnes lihtsamaid võrdlusi (külm nagu jää, valge nagu lumi) ning aktiivselt tuletisi ja liitsõnu. Laps kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu, oskab lühidalt iseloomustada inimest ja tema käitumist. 7-aastane mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (elusolendid, asjad, riietusesemed, liiklusvahendid ) ning kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu ( nt vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast).
Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus
Ülevaade näpumängude eesmärgist
Sõrmede mänguliste harjutuste kaudu saame kaasa aidata paljude valdkondade arengule.

Induktiivselt saab mõjutatud aju kõnemotoorne areaal, mis on tihedas seoses käemotoorikat koordineerivate keskustega.
Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse.
Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima
Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust
Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu
Areneb kujutlusvõime ja fantaasia
Sõrmelihased tugevnevad, paraneb nende koordinatsioon , luues eelduse kirjutamisoskuse kujunemiseks

Sõrmeharjutuste tegemisel peame jälgima, et:

Harjutuste ja sõrmemängude rakskusaste vastaks lapse arengutasemele ;

Tempo oleks paras, laps peab saama veenduda, et tema sõrmed kuulavad hästi sõna;
Vajadusel tuleb last abistada;
Harjutused peaksid korduma periooditi ;
Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon .

Allikas: Valli Vilu
Näpumängude näidised
Näppude nimed
Rahva seas on sõrmedel läbi aegade liikunud erinevaid sõrmede nimetusi
PÖIAL – Pöidla-Peep, Tamm, Täitapja, Pöidla- Mann ,Pudrukiitja, Pakspeeter,Täitapper,Tapper, Kotilapp, Suurmees, Vanataat, Täiträäs, Täitapp,
NIMETISSÕRM - Näpu-Miku, Soolamaitsja, Pudrumaitsja, Potilakkuja,Potinoolija,Koorelakkuja, Maias Mees, Riiukukk, Sukanõeluja, Kotinõel, Kotinõgõl, Kotinõklja, Kotiora, Puuraidur, Võinupp,Suurmehe Sulane
PIKK-PEETER – Pikk Piitre, Suursilm, Pikk Indrek, Pikk Hermann , Suur Mees, Suur Indrek, Pikkhendres, Suur-Siim,
NIMETA- MATS – Nimetasõrm, Meie Mats, ,Nimets Rein , Sõrmkübara-Liis, Kullakandja, Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla- Laur ,Kuldsõrmus, Pilli-Peeter
VÄIKE-ATS – Väikene Ants, Veike Hans, Väikemees , Väiketiiu, Väikesõrm, Tillu-Ats, Väike Piimapeeter, Nimeta Mats, Väike Ats, Tilli Mats, Pisike-Liisa, Pisikevillem, Pisiplika
Perekond
See me vanaisake.
See me vanaemake.
See me kallis isake.
See me armas emake.
See me väike pisipõnn.
Kõik me kokku perekond.
Üks ütles
Üks ütles,
kaks kakles,
kolm kolistas,
neli nahistas,
viis virises,
kuus kumises,
seitse seletas,
kaheksa kallistas,
üheksa ümbert kinni,
kümme kummuli.
Lapse käel on viis sõrme
Lapse käel on viis sõrme,
Viis sõrme lapse käel.
Üks ja kaks ja kolm , neli, viis.
Üks ja kaks ja kolm , neli, viis.
Kaks kätt
Vaata, mul on käsi kaks,
Nendega teen pliks ja plaks,
Ühel käel on sõrmi viis,
Teisel täpselt samuti.
Siin on Pöidla-Mann,
Siin ka Pöidla-Mann....
Siin on Kotinõel.....
Matsakad mammid ja pikad politseinikud
Kord kokku said kaks paksu matsakat mammit
Ja teretasid teineteist: Tere ja tere.
Ja teretasid veel ja veel.
Kord kokku said kaks peenikest preilit...
Kord kokku said kaks pikka politseinikku...
Kord kokku said kaks pisikest poisipõnni...
Koed kokku said kaks väikest kassipoega ja
Teretasid teineteist: miau -miau...
Väikelapse kõne areng ja selle toetamine
Väikelapse kõne areng algab juba varakult, enne kui seda ise tajume. See läbib mitmeid etappe ning esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja kõnelemisoskus. Sorava ja selge kõneni jõudmisel võib osadel lastel tekkida ka takistusi, kuid õigel ajal abi otsides ja teda õigesti toetades, saadakse probleemidest üle.
Kõne arengu etapid

Kõik lapsed läbivad kõnelema õppides samu etappe, kuid teevad seda pisut erinevatel aegadel .
Koogamine . Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus .
Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne , ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane.
Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks sõna täidab kogu lause ülesannet, lauses puudub grammatika. Nt „See?“ = „Mis see on?“. Nüüd, mil laps on õppinud sõnu ütlema, hakkab lalisemine vähenema.
Kahesõnalausetega rääkimine (~1,5aastaselt) on informatiivne telegrammstiil. Lause koosneb vaid kõige olulisemast „Anna see!“ = „Ma tahaksin seda autot enda kätte saada!“.

Beebid ei „ jutusta “ mitte niisama. Koogamine, lalin ja ka kisamine arendavad lapse
kõneartikulatsiooniaparaati ja on ettevalmistuseks häälikute ja sõnade hääldamisele. Nad justkui kaardistavad häälikuid oma suus ehk katsetavad ja jätavad meelde, mida tuleb suuga teha, et erinevaid häälikuid ja häälikukombinatsioone esile kutsuda. Nad mängivad oma suuga ning kuulavad suure põnevusega tekitatud helisid . Kui lapsel on sageli lutt suus, siis ei saa ta sellist vajalikku harjutamist piisavalt palju teha. Beebid õpivad ka meie katkematut juttu sõnadeks ja häälikuteks lahutama, sest see aitab neil hakata sõnu õppima.
Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt. Väikesed beebid eristavad iga keele häälikuid ning kõikide kultuuride imikud lalisevad algul ühtemoodi . Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära. Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt. Näiteks Rootsi väikelaps laliseb selliselt , et see meenutab rootsi keelt (intonatsioonilt, sõnade rõhuasetuselt) ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt.
Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt, ilmekamalt, vokaale venitades, meloodilisemalt, lühemate ja lihtsamate lausetega, sageli ka öeldut korrates. Seda tehakse alateadlikult, sest see on lapse kõne arengule vajalik. Sellisest kõnest on tal lihtsam häälikuid ja sõnu eristada, et neid oma peas kaardistada. Beebid eelistavad alati ilmekamat titale suunatud kõnet täiskasvanute omavahelise vestluse kuulamisele.
Esimesed sõnad
Kui laps nimetab korduvalt üht ja sama asja või tegevust mingi kindla häälikukombinatsiooniga, siis võimegi seda pidada tema esimeseks sõnaks. See ei pea olema meie mõistes korrektne sõna, kuid see peab olema kindla asja kohta. Näiteks kui ema kohta ütleb laps juba mitmel päeval „emm“, siis see ongi sõna. Või „uua“ tähistab sõna „juua“. Mõni ütleb esimese sõna enne esimest sünnipäeva, teine alles kaheaastaselt. Enamik lapsi aga jäävad rääkima hakkamisega tavaliselt sinna kahe vahele. Õige varsti algab sõnade kiirkaardistamise periood – laps jätab iga päev palju-palju uusi sõnu meelde ja ka kordab kõike kuuldut järele, justkui väike papagoi . Aktiivse ja passiivse sõnavara hulk on väga erinev – laps saab aru kordades rohkemast kui ta ise öelda oskab.
Mitmekeelsus ja võõrkeelte õpe
Kui peres on kasutusel 2 või 3 keelt, siis on põhiline reegel – üks inimene, üks keel. Ehk näiteks ema räägib alati lapsega ühes keeles ja isa teises (mõlemad mõistagi oma emakeeles) ja seda lapse sünnist alates. Kui ka laps, kes juba rääkida oskab, vastab võib-olla mõnikord vales keeles, siis tänu vanemate järjekindlusele mõistab ta ruttu, kumma vanemaga kummas keeles räägitakse. Nii omandab laps perfektselt mõlemad keeled. Mitmekeelne laps võib hakata teiste lastega võrreldes pisut hiljem rääkima, kuid seda ei tasu karta ja see on loomulik, sest tema peas toimub topelttöö võrreldes ühe keele keskel kasvavate lastega. Kakskeelsus on rikkus – kui lapsel on erineva emakeelega vanemad, siis tasub kindlasti laps mitmekeelseks õpetada, mitte rääkida kodus vägisi ühes keeles, mis sest, et see ei ole ühe vanema emakeel .
Küll aga ei soovitata väga väikesele lapsele hakata õpetama teist keelt kui võõrkeelt – sellise keeleõppega võiks oodata seni, kuni laps mõistab, et erinevad inimesed räägivad erinevaid keeli, et erinevaid asju saab nimetada erinevates keeltes erinevalt ja laps mõistab, et sõnu saab tõlkida. Sellistest asjadest hakkavad lapsed aru saama umbes 4-aasta vanuses. Enne, kui laps ei oska veel emakeeles suhelda nii, et ka võõrad temast aru saaksid, ei ole vaja hakata teda segadusse ajama võõrkeele õpetamisega (seda siis neis peredes , kus ema ja isa räägivad ühes ja samas keeles).
Probleemid rääkima hakkamisel
Väikestel lastel esineb sageli vaeghääldust – see on ühe või enama hääliku hääldusvigade esinemine ja on tingitud kõneaparaadi küpsematusest. Avaldub nii hääliku ära jätmises (ann = kann ), asendamises (tutsu = kutsu) või valesti hääldamises (nt hammastevaheline S või vale R). Väikelastel võib esineda ka häälikute omavahelise ühendamise raskusi – üksikult oskab häälikuid öelda, kuid mõnes sõnas ei tule need veel õigesti või õiges järjekorras välja. Näiteks „taksurätt“ = „taskurätt“. Sellised probleemid kuuluvad rääkima õppimise juurde ja kaovad lapse kasvades enamasti iseenesest. Loetletutest on vaid vale hääldamine see, mis vajaks varajast logopeedilist sekkumist, sest muidu see kinnistub (vale R-i või S-i hääldus).
Millal on vaja abi otsida?
Kui sul on lapse kõne osas tekkinud kahtlusi või muresid , tasub alati nõu küsida spetsialistilt. Isegi, kui tal ei ole vaja muud teha, kui vaid öelda, et kõik on korras. Küll aga on mõned üldreeglid, mida saab ise kodus jälgida.
1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna. Kui ta ei räägi ühtegi sõna, ta ei räägi ka mitte omas keeles, ta ei saa jutust aru, tema kõne areng lõpeb koogamisega ning lalisemist ei ole olnudki või oli väga vähe, tasuks pöörduda neuroloogi, psühholoogi või logopeedi poole või rääkida murest perearstile, kes soovitab , kuhu edasi pöörduda. Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb . Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib?
3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu -r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda , sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub.
Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi.
5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on hääldusvead tingitud (nt hambumusprobleemid, pikk luti imemine, lühike keelekida, sage suu kaudu hingamine vms) ning aitab leida lahendusi, kuidas olukorda parandada.
Enne kooli minekut võiks olla kõikide häälikute hääldamine korrektne.
Kui teie laps ei mahu siintoodud piiridesse , ei pruugi ka midagi tõsist lahti olla – kõik lapsed on erinevad ja arenevad erineval kiirusel. Igale lapsele ja tema probleemidele tuleb läheneda individuaalselt.
Kuidas soodustada kõne arengut?
Motoorika areng on aluseks kõne kujunemisele. Mida paremini on arenenud peenmotoorika, seda paremini areneb kõne, sest selle kaudu stimuleeritakse aju kõnekeskust. Seega on oluline liikumine, võimlemine , ronimine, peenmotoorikat arendavad tegevused (voolimine, kivikeste pudelisse toppimine, nööpide nöörile lükkimine, rõngaste pulga otsa asetamine, klotsidest torni ladumine jne). Kasulikud on korduvad tegevused, sh liigutustega luuletused-salmikesed- mängitused , kus on rütm ja kordused, nt „patsu-kakku“ jms.
Kõne (artikulatsiooniaparaadi) arengule tulevad kasuks ka järgmised lõbusad tegevused, nagu taldrikult keelega toidu (nt kamapalli) püüdmine ja suhu tõmbamine, keeleotsaga ülahuulelt millegi limpsimine, keele laksutamine, erinevate häälte ja häälitsuste tegemine (pss, põmm, tsuhh-tsuhh, koera ähkimine jne), huulte torutamine, puhumine .
Lapsega rääkides kasuta selget, ilmekat ja erineva intonatsiooniga kõnet ning rikast sõnavara. Räägi grammatiliselt õigesti (kaan elab järvemudas, poti peal käib kaas mitte kaan jne).
Leia iga päev aega lapsega koos mängida. Seejuures on oluline vaikne ümbrus, sest väike laps ei suuda eristada olulisi helisid vähemolulistest taustahelidest. Tal on raske või lausa võimatu kuulda hoolega sinu kõnet (täpseid häälikuid) või oma lalinat, kui samal ajal mängib teler, raadio või mänguasjade seas on mitmeid laulvaid-kisavaid patareidega mänguasju, mis sageli ja läbisegi häält teevad. Lapsega mängides kommenteeri mängu. Jälgi lapse tähelepanukeset ja räägi just sellest, mida laps parajasti teeb või vaatab.
Vaadake koos lapsega raamatuid. Jälgi, mida laps vaatab, jutusta sellest, vaata raamatut lapse tempos. Kui laps jätab ühe lehe vahele või liigub tagasi eelmisele lehele, siis tee seda, mine temaga kaasa, jutusta sellest, mis teda parajasti huvitab . Õpimotivatsioon ja püsivus langevad oluliselt, kui püüame mängu või raamatu vaatamise ajal väikelapse tähelepanu sageli suunata, hoida või juhtida.
Sõnade mõistmisest rääkimiseni läheb aega. Ole kannatlik , ole eeskujuks! Ära utsita last sõnu ütlema või oma öeldut kordama. Kui ta veel ise mingit sõna ei ütle, siis peab ta seda sõna võib-olla kümneid kordi veel õigesti kuulma, mitte ise öelda proovima.
Ära esita kontrollküsimusi. Näiteks raamatut vaadates ära küsi 1-2-aastaselt lapselt küsimusi , nagu „Kes see on?“ või „mis häält teeb kass?“. Kui raamatus on kass, siis ütle ise, et see on kass, siin on maja, seal on suur puu jne. Esimesi sõnu ütlevale väikesele lapsele mõjub säärane „eksami tegemine“ pigem kõne arengut pidurdavalt, mitte soodustavalt. Jutusta, seleta, näita, mitte ära eksamineeri. Küsi lapselt seda, mida sa tõepoolest ise ei tea ja teada saada soovid (nt „Kas tahad juua?“, „Kas paneme sokid jalga?“), mitte seda, mida sa ilmselgelt ise väga hästi tead (kus on pildil koer või mis häält teeb kass). Kontrollküsimusi esitamata paistab vestlus loomulikuna ja laps mõistab seda suurepäraselt. Loomulik vestlus innustab tedagi kaasa rääkima hakkama. Varsti tahab ta nagunii ise kõik raamatus oleva teile ette jutustada, siis on teie ülesanne kuulata ja täiendada .
Kui laps räägib valesti, vasta jaatavas vormis, aga korda ise õigesti. Jutt peab kõlama normaalse vestlusena, mitte vigade paranduse või eksamina. Näiteks: laps ütleb raamatut vaadates „Ass!“, sina vastad „Jaa, see on kass!“ ning vastavalt lapse vanusele täienda vestlust, seletades ise juurde, mis värvi kass on ja mis häält ta teeb. Kui laps aga peaks ütlema lehma kohta kass, siis on sõbralik parandamine muidugi omal kohal. Ära pööra väikelapse ütluse vormile liiga suurt tähelepanu – peamine on jutu sisu ja rääkimistahe.
Lapse (kõne) arengu teemast sügavamalt huvitatutel võiks soovitada lugeda kolme väga kasulikku ja huvitavat raamatut:
„Terane laps“ Sally Ward
„Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest.“ A. Gopnik jt.
„Arendav algus“ Margaret Sassè
Allikas: www.okobeebi.ee/?p=929
Tabel 1. Kirjutamis- ja lugemisoskuse arengu perioodid Frithi (1985) ja Ehri ( Ehri & McCornick,1998) mudeli järgi.
Arenguperioodid
Lugemine
Kirjutamine
Kuidas ära tunda?
Logograafiline etapp
(esi-/ alfabeetiline etapp)
Laps “loeb” oma ümrust, meeles pidades ja sõnu ära arvates. Tajub sõnu visuaalsete tervikutena ja vastavuses objektidega. Õpib üksikute tähtede kujusid ja tähenimetusi.
Lapse kirjutis meenutab vaid natuke või üldse mitte sõna, mida ta tahtis kirjutada. Ta on mõistnud kirjutamise olemust ja püüab jäljendada malli
( kritseldamine)
Laps “loeb” raamatuid, tunneb ära teda ümbritsevaid sõnu ja logosid tervikute järgi. Näiteks McDonalds, Lego, Barbie . Kirjutab tähti, või numbreid meenutavaid kujundeid ning nende ridu.
Osaliselt alfabeetiline etapp
Laps õpib mõningaid tähe-hääliku vastavusi, enamasti sõnade algus-või lõpuhäälikuid, mis võivad viia sõnade äratundmiseni.
Laps kasutab kirjutamisel ainult mõningaid tähti, enamasti konsonante.
Laps tunneb ära mõningaid sõnu mälu järgi, enamasti algustähe abil. Ta kirjutab sõnu, kasutades sõnade algus-ja lõputähti ning konsonante (nt KT=koti, KR=kirja, JLU= jõulu )
Alfabeetiline etapp
Laps oskab lugedes kasutada tähe-hääliku vastavust. Seda oskust ära kasutades suudab ta lugeda mis tahes võõraid sõnu. Lugemise sujuvus kujuneb vastavalt praktikale.
Laps kasutab sõnu kirjutades tähe-hääliku vastavust, püüab kirjutada sõnasse kõik kuuluvaid tähed.
Laps loeb alguses üksukuid sõnu, siis ka lauseid ja lihtsat teksti.
Laps kirjutab sõnu enamasti õigesti, vigu esineb veel eriti hääliku pikkuse ja sõnade astmevahelduse märkamisel(kink- kingu );
Ortografiline etapp
a)kinnistumise faas
b)automatiseerimise faas
Laps tunneb ära tervikuid (nt sõnade algust, silpe, liiteid ja lõppe). Suureneb lühitekste ja tutavate ära tuntavate sõnade hulk. Üha kiiremini tuntakse sõnu ära tervikuna.
Laps loeb sõnu õigesti, kasutades nii hästi visuaalseid signale kui ka vajadusel tähe-hääliku vastavust. Lugemisoskus automatiseerub üha sujuvamaks.
Laps kirjutab sõnu, ühendades oma teadmist sellest, kuidas sõna kostab ja missugune on kirjapilt .
Laps kirjutab sõnu vastavalt õigekirjareeglitele üha sujuvamalt.
Laps kasutab vastavalt vajadusele paindlikult nii sõnade lugemisel häälikute ühendamist.
Laps loeb ja kirjutab sõnu vastavalt harjutamisele lauseid ja teksti sujuvalt ja õigesti.
Logograafiline etapp
(esi-/alfabeetiline etapp)

Lastele on rühmaruumis nähtaval tähestik
Rühmas on lastele nähtavalt laste vanusele kalender, nädalapäevad , aastaring ja kuud.

Osaliselt alfabeetiline etapp

Lastel on kasutamiseks tähti erinevatel kujul-täheklotsid, magnettähed, liivapaberist tähed, tähevormid jne.
Lastel on kättesaadaval peenmootorikat arendavad mänguasjad-pärlite lükkimised, mosaiik, pintslitega pisikiste esemete tõstmine jms.

Alfabeetiline etapp
Ortografiline etapp

kinnistumise faas

Lastele on kättesaadaval oma raamatute valmistamise vahendid ( paber, käärid , liim, pliiatsid )
Lastel on kättesaadaval erineva raskusastmega töölehti, kirjatumislehti, värvimislehti vabal ajal tegutsemiseks.

b) automatiseerimise faas

Rühmas on lugemispesa või nurk, kus on raamatud atraktiivselt välja pandud ja need vahetuvad vastavalt kuu-, nädalateemale, laste huvidele.
Samuti on pesas koomiksid, lasteajakirju, teatmeteosed.

NULL
ÜKS
KAKS
KOLM
NELI
VIIS
KUUS
SEITSE
KAHEKSA
ÜHEKSA
KÜMME
S Õ N A D O O M I N O
SÕNADOOMIINO
See mäng aitab 5-7 aastastel lastel läbi mängu lugema õppida. Mäng koosneb 60 kaardist , mille eeskujul on doominomängiks sobivad pildid ja sildid ning tagaküljel tähed, millega hea sõnamängu mängida.
MÄNGU REEGLID:
1 VARIANT: Kaardid jagatakse lastede vahel. Doominomängus tuleb olla tähelepanelik ja leida pildi juurde sobiv sõna. Võidab see, kes esimisena kaartidest vabaneb.
2 VARIANT: Tähekaartidega aga saab mängujuhi nimetatud tähega sõnu öelda, kui mängija kaartide seas sobiv täht leidub.
ANALÜÜS
Idee on pärit minu lapsepõlvest. Mulle meeldis mängida vanaemaga pildidoominomängu. Tuli idee teha lastele sarnase mängu, aga sellisena, et see õpetaks last lugema mängu kaudu. Otsustasin, et teen lastele sõnadoomino, kuna rühmas on lapse, kes järgmine aasta lähevad kooli. Nendega proovisingi mängida läbi.
Mängu tugevused: mäng aitab arendada lugemisoskust,põnevust pakub see, et laps peab leidma sõnale vastav pilt, võidab see, kes esimisena kaartidest vabaneb.
Mängu nõrkused:kuna lastel on erineval tasemel lugemis oskus, keegi nendest loeb paremini ja mõne lapse jaoks see veel raske või jääb segaseks.
Minu unistuseks on see, et minu mängust kunagi saaks on-line arvutimäng, et iga laps saaks kodus ise seda mängu mängida.
Mängu arengukohton teha nii, et pildid oleksid mitte joonistatud, aga nagu päris mänguasjad, et lapsed saaksid need katsuda .
„NUMBRITEGA TALVERÕÕM“
Mäng on mõeldud 3-5 aastastele lastele.
Mäng on matemaatiline ja samas julgustab lapsi varakult lugema.
Mäng koosneb numbritest 0-10 ja kaartide vastaskaartidest, kus on igale kaardile vastav arv lumehelbeid.
Kõik kaardid on erinevad, mis arendab lastes omakorda rühmitamist ja paari panekut.
Kaartidele, kus on olemas number, on vastav arv täppe , et laps saaks aimu ja kirjatähtedes kirjutatud number näiteks (6 . . . . . . KUUS)
Mängu saab mängida üksinda kuid ka sõpradega, jaotades kaardid ära ja hakates järjest küsima enda pakis olevaid numbreid.
Anastasia Filipenko
Klõ-11

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 20 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anika Õppematerjali autor

häälik kass kõne areng mats beebid vestlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel..................................................................

Eelkoolipedagoogika

docx

Lapse kõne arengu etapid

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegutsema juba emaüsas. Kõigil lastel

Areng ja õppimine

doc

Keel ja kõne

3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sönade kordamisel õigesti köiki emakeele häälikuid. 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sönad; 10) kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. 3. Kõnekeskkond, selle mõju lapse keele ja kõne arengule. Keskkonna kujundavad last ümbritsevad inimesed. Köne eakohaseks arenguks peab laps saama vöimalusi nii kuulata teiste inimeste könet kui ka ise kasutada keelt eirnevatel

Eesti keel

docx

1-2 aastase lapse kõne areng

1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste sõnade üks sõ

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

doc

Kõnearendustegevused sõimerühmas

Lapse kuulamine on seepärast tähtis, et laps hakkab siis tajuma sõnade ja väljenduste tähendust. Nii õpib laps väljendama omi mõtteid, tundeid ja soove ning ka kuulama teiste inimeste arvamusi. Kõnest arusaamise ja sõnavara suurenedes saab laps paremini hakkama suhtlemisega teiste laste ning täiskasvanutega. ____________________________________________________________________________________________ Selleks, et lapse kõne areneks eakohaselt, et laps omandaks ilusa ja õige emakeele, on lapsega tegelevatele täiskasvanutele vaja arvestada lapsega suhtlemisel järgmisi nõudeid: 4 Täiskasvanu kõne peab olema rikas, keeleliselt õige, kuna laps õpib kõnet matkides, täiskasvanut väljendades; Lapsega suhtleva täiskasvanu hääl olgu rahulik, tasakaalus, mitte vali, sest kõne toon on lapsele oluliseks märguandeks selle kohta, kuidas täiskasvanu lapsesse suhtub;

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

docx

Keel ja kõne eksami kordamisküsimused

1. Keel ja kõne, peamised mõisted  Keel - on sümbolite süsteem, mis on korraldatud erilises vormis ja mida kasutatakse info edastamiseks (tunnete, mõtete, soovide väljendamiseks). Keele komponendid- sõnade häälikuline koostis, tähendus, grammatika, lauseehitus. Keel on süsteem, mida emakeeles rääkija valdab ja mis võimaldab tal produtseerida ja mõista lauseid. Sotsiaalne nähtus, Psüühiline, Suhtlusvahend, Teaduslik abstraktsioon, Kood, Kujunenud ajalooliselt. Kõne - keele häälduslik (kõla) süsteem, mis seostub hingamise, hääle tekitamise, hääldamise, resonantsiga + kiirus, tempo, rõhud, intonatsioon, meloodia. Individuaalne nähtus, Psühhofüsioloogiline, Suhtlemisviis, Reaalne nähtus, Kodeerimine ja dekodeerimine, Kujunenud indiviidi arengu käigus. Kõne jaguneb oma olemuselt kaheks:  Düskomfordiga seotud helid (nutt, kisa);  Naudingutega seotud helid (koogamine).  Kõik ülejäänud kõnelise käitumise

Kategoriseerimata

docx

Keel ja kõne eksami kordamisküsimused

Kategoriseerimata

docx

Kõnetegevuse psühholoogia konspekt

operatsioonid sooritada, missuguse tulemuseni tuleb jõuda. Otstarbekas on orientiirid esitada näitlikult (skeemid, sümbolid, hiljem ka verbaalsed instruktsioonid), et laps saaks neid hiljem harjutades kasutada. • Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalsete esemetega) või materialiseeritult (kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.). Nt reaalsete esemete loendamine, arvutuspulkade loendamine, kujundite loendamine jne. Näited emakeele õpetusest: häälikanalüüsi tulemuste fikseerimine nööpidega, lause koostamine sõnakaarte ringi paigutades jne. Kui võimalik, on otstarbekas materialiseerida toimingu sooritamise kõik etapid (orienteeruv-planeeriv ühendatakse). Materialiseerimisega kaasneb tegevuse verbaliseerimine (kommenteerimine), mis valmistab ette ülemineku järgmisele etapile. • Toimingu sooritamine väliskõnes. Sellele eelneb materialiseerimisvahendite rolli järkjärguline vähendamine

Eripedagoogika

Rohkem sarnaseid