Erinevate asutuste koristamine (0)

1 Hindamata

ÕPPEASUTUSED - KOOL

Koristamise eesmärgiks on tagada õpilastele tervislik ja turvaline õppimiskeskkond. Ei tohi ära unustada, puhastusteenindajal ( koristaja ) on üks personali liige. Kogu kooli personal mõjutab laste maailmapildi, suhtumiste, hoiakute kujundamist.
Puhtuse loomine on klienditeenindamise protsess. Puhastusteenindaja kliendid on õpilased, õpetajad jm personal. Kliendi teenindamine on midagi enamat kui vaid puhtuse loomine.
Puhastusteenindaja koolis on oluline kasvatuslik roll. Puhastusteenindaja käitumine mõjutab:

õpilaste suhtumise kujunemist puhastusteenindusse kui erialasse

puhtuse rollist

jäätmekäitluse, vee ja elektri säästlikkuse (või raiskamise) suhtes
Kool on:

suure käidavusega
koristustööd hõlmavad lisaks puhastamisele ka mööbli korrastamist
WC ja pesuruumides tähelepanu hügieenile
eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist
aktiivne koostöö õpilastega ja õpetajatega kergendab teenindamist, see aga eeldab head suhtlemist
puhastusteenindajal on kasvatuslik roll

Tavaliselt soovitakse, et kooli ruumid koristatakse õhtul, peale tunde või hommikul enne tunde. See tähendab, et suhteliselt lühikese ajaga tuleb teha suur hulk tööd. Enamus tööd tuleb teha pimedal ajal, elektrivalgustite valgel . Selle tulemusena kipuvad jääma “kahe silma vahele” harvemini tehtavad tööd ja puhtuse tase kipub langema .
Koolipäeva jooksul on kindlasti mõni ruum mõne tunni ajal vaba, tasuks mõelda ruumide koristamisele vabade tundide ajal, sest:
-kui on näha reaalset töötegijat, siis lisaks puhtuse loomisele on tegemist ka töökasvatusega ja uurimiste põhjal on ilmnenud , et sel juhul kontrollivad enamus inimesi ennast rohkem ja tekib vähem mustust.
-päevavalguses näeb paremini mustust
-inimene on päeval töötades erksam ja tähelepanelikum
-võimalik tööd planeerida , ei ole vaja suhteliselt lühikese ajaga palju ruume ära koristada

Klassiruumid

Mugavam ja tulemus on kvaliteetsem, kui klassi koristatakse paaristööna.
Näiteks iga päev:

pühitakse tahvel (kui on tegemist kriiditahvliga), see on esimene töö, kuna tahvel jõuab klassi koristamise ajal kuivada ja lõpuks saame kontrollida tulemust (aknapesur või tahvlimopp)

laudade väheniiske/niiske pühkimine ( lapp )

prügikorvide tühjendamine

kraanikausi puhastamine (nõudepesuhari, lapp)

pritsmete, plekkide pühkimine seintelt (lapp)

kui on seebidosaator, kätepaber, siis kontrollitakse nende täitvust

ukse pühkimine, kui on plekke

põranda niiske pühkimine ( mopp või lapp+põrandakuivataja)

kontrolli tahvli puhutust ja klassi üldilmet, vajadusel parandused

vajadusel akende sulgemine , tulede kustutamine, ukse sulgemine
Kord nädalas:
-ukse niiske pühkimine
-toolide pühkimine
-seinte niiske pühkimine
-hooldusainete kasutamine põranda puhastamisel
Koolivaheaegadel teha suurpuhastust, mis hõlmab:
-akende pesu
-ukse pesu
-seinte pesemine
-põranda suurpuhastus , vajadusel kaitsmine
-mööbli põhjalik puhastamine
Loengusaal
Iga päev:

prügikasti tühjendamine

vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine

pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine

puutepinnad, määrdunud kohad

grafoprojektori jm tehnika pühkimine

tahvli puhastamine

tekstiilpõranda imemine tolmuimejaga (igapäevaselt nähtav sodi , 1 kord nädalas kogu põrand
Kord nädalas:

tooli ja lauajalad
aknalaudade pühkimine
riiulitelt tolmu pühkimine
riidenagide pühkimine

Kord kuus:

radiaatorite pühkimine
ukse märg pühkimine
mööbli pühkimine mööbli emulsiooniga

WC ruumid

Oluline eritiste plekkide eemaldamine, mikroobilise mustuse eemaldamine (puutepindade regulaarne pühkimine)
WC koristatakse lisaks hoolduskoristusele ka jooksvalt (kontrollpuhastus)
Kontrollival koristamisel :

kontrollitakse paberite olemasolu
puhastatakse määrdunud kohad
kui on eritiste plekke, siis eemaldatakse need

Näiteks iga päev:

kontrollida kas on eritiste plekke, vajadusel eemaldada

WC potti vajadusel niisutatakse veega ja pihustatakse lahust, suletakse kaas ja lastekase mõjuda.

prügikasti tühjendamine

kätekuivatuspaberi, WC paberi, seebidosaatori täitmine ja vajadusel puhastamine

kraanikausi puhastamine
-kraanikausi nõudepesuharjaga märjaks tegemine
-ainet pihustatakse harjale ja kraanikauss pestakse servadest alla poole
-kraanikausi ümbruse pühkimine
-vajadusel peegli pühkimine
-peegliriiuli, valamutaguse seina ja valamu aluse puhastamine
-vajadusel käsidušši pühkimine
6. WC poti puhastamine

WC harjale doseerida puhastusaine lahust
pesta poti sisepind
pestakse hari potis ja raputatakse kuivaks
WC loputuskasti, prill-laua, kaane ja WC poti ümbruse pühkimine

Kõikide puutepindade niiske pühkimine (uks, lülitid)

põranda niiske pühkimine või pesemine (kui on trapp , siis on mugavam märgmeetod ja kuivatamine )
Kord nädalas:

seinte pesemine pritsmete esinemise kõrguselt
trapiaukude puhastamine
põranda märgpühkimine

Kord kuus:

uste niiske pühkimine
radiaatorite niiske pühkimine

Koolivaheaegadel
-suurpuhastus
Võimlad, aulad
Enam esinev mustus tolm ja ihurasv. Lisaks hoolduskoristusele ka kontrolliv puhastus.
Näiteks iga päev:

määrdunud kohad seintel , ustel , peeglitel (lapp9

puutepindade pühkimine

vajadusel pinkide , varbseina jms pühkimine

põranda niiske või niisutatud pühkimine
Näiteks kontrollival koristamisel

põranda väheniiske pühkimine

Näiteks kord nädalas:

uste niiske pühkimine
vabade seinapindade niiske pühkimine
hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel

Näiteks koolivaheaegadel:

seinte pesu
varbseinte jms puhastamine
põranda põhjalik puhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine

Välistrepikojad, garderoobialad

Välistrepikoja ülesanne on peatada õuest tulev mustus enne siseruumidesse minekut. Trepikoja , esiku puhtus annab esmamulje kogu asutuse puhtusest.
Iga päev:
-vajadusel tühjenda prügikastid
-vaipade imemine vee- ja tolmuimuriga (vajadusel imetakse ka vaiba alt)
-pühkida mööbli-, klaas ja peegelpinnad, samuti riidenagide tasapinnad ja muud puutepinnad
-põrandate niisutatud või niiske pühkimine, vajadusel märgpühkimine ja kuivatamine
Kontrollival koristamisel:
-vajadusel plekkide eemaldamine
-lahtise prügi eemaldamine
-põranda väheniiske/niiske pühkimine
-imuriga porivaipade puhastamine
1 x nädalas:
-põranda märgpühkimine ja kuivatamine
-seinte niiske pühkimine käeulatuses
- teadete tahvlite korrastamine
-radiaatorite niiske pühkimine
Koolivaheaegadel:
-seinte pesemine
-põranda suurpuhastus
-klaaspindade pesemine
-põrandaliistude puhastamine
-radiaatorite pesu/ märgpühkimine

Koridor

Iga päev:

prügikasti tühjendamine

pehme mööbli harjamine ja vajadusel imemine

puutepinnad, määrdunud kohad

põrand (niiske või väheniiske meetod)

aknalaudade pühkimine

aknaklaasidelt määrdunud kohad
Kord nädalas:

hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel
-seinte väheniiske /niiske pühkimine mikromopiga (määrdunud ulatuses)

Kord kuus:
-radiaatorite niiske pühkimine
-ukse märg pühkimine
-ventilatsiooniavade pühkimine
Õpetajate tuba:
Iga päev:

prügikastide tühjendamine

vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine

pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine

vaipade imemine

valamu ja valamu ümbruse korrastamine

põranda niiske või niisutatud pühkimine
Kord nädalas:

hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel
Kord kuus:

ülemised tasapinnad

radiaatorid
Näiteks koolivaheaegadel:

vaheklaasid

ustepiirded

põrandaliistud

põranda suurpuhastus, vajadusel kaitseainetega töötlemine
Ametiruumid (kontor, kabinetid)
Igapäev:

prügikastide tühjendamine

vabade mööblipindade, puutepindade, plekkide pühkimine

pehmemööbli harjamine või vajadusel imemine

kui on tekstiilkate, siis vaipade imemine

puutepinnad, määrdunud kohad

põranda niiske või niisutatud pühkimine
Kord nädalas:

hooldusaine kasutamine põranda puhastamisel
tooli ja lauajalad pühkida niiskelt
aknalaudade pühkimine
riiulitelt tolmu pühkimine

Kord kuus:

ülemistelt tasapindadelt tolmu pühkimine
radiaatorite pühkimine
ukse märg pühkimine
mööbli pühkimine mööbli emulsiooniga

Söökla

Iga päev:

prügikastide tühjendamine

laudade pühkimine

puutepindade pühkimine, määrdunud kohtade puhastamine

tolmupühkimine väheniiskelt horisontaalsetelt tasapindadelt, aknalauad jm,

põranda niiske, märgpühkimine, olenevalt mustusest
Kord nädalas:

seinte niiske pühkimine

uste niiske pühkimine

toolide pühkimine

põranda märg pühkimine/pesemine, soovitavalt ka hooldusaine kasutamine
Koolivaheaegadel:

põranda põhjalik puhastus
seinte pesu
põranda liistude puhastamine
laudade pesu
uste pesemine
muud kohad, mis nõuavad puhastamist

Tervisekaitsenõuded koolidele Sotsiaalministri 29. augusti 2003. a määrus nr 109
§2. Nõuded kooli maa- alale
(2) Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi.
§3. Koolihoone ja kooli ruumid
(3) Koolihoone aknad peavad olema ohutud , võimaldama pesemist ja vähemalt üks kolmandik neist peavad olema avatavad, et tuulutada ruume.
(4) Trepiastmete kattematerjal ei tohi olla libe.
(5) Koolihoone asend peab tagama õpperuumides optimaalse loomuliku valgustuse.
(6) Õpilaste toitlustamiseks kasutatavas söögisaalis peab olema vähemalt 0,75 m2 põrandapinda iga üheaegselt söögisaali kasutaja kohta. Söögisaalis või söögisaali vahetus läheduses peab olema võimalus enne sööki hügieeniliselt käsi pesta ja kuivatada.
§4. Õpperuumid
(1) Õpperuumid peavad olema ohutud ja õpperuumis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele.
(2) Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel.
(3) Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m ja pindala vähemalt 1,7 m2 õpilase kohta.
(4) Seinad peavad olema pestavad ja kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga .
§5. Tualett - ja duširuumid
(3) Tualett- ja duširuumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga.
(4) Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse.
(5) Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsidušš.
(6) Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali duširuumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta.
(7) Duširuumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste.
§8. Ruumide veevarustus ja sisekliima
(1) Koolis peab olema soojaveevarustus õppeköögi ruumis, keemiakabineti abiruumis ja igas ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C.
(2) Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning duširuumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter.
(3) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 30–70%.
(4) Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s.
(5) Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus.
(6) Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon .
§9. Ruumide sisustus
(2) Koolipinkide ja -laudade asetus , seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist.
(3) Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit.
(5) Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m.
(8) Klassitahvli pinnakate peab olema tasane , ühtlase värvusega ning matt .
(9) Õppeköögis peab toidu valmistamiseks olema vajalik varustus, mille paigutus ruumis peab tagama ohutuse toimingute tegemisel ja toidu valmistamise õpetamisel.
(10) Laudade asetus söögisaalis peab võimaldama õpilastel ning personalil söögisaalis vabalt liikuda .
(11) Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid. Võimaluse korral antakse igale õpilasele individuaalne suletav riidekapp või kapisektsiooni osa.
§10. Ruumide korrashoid
(1) Kõiki kasutuselolevaid õpperuume ja õpilaskodu õppimisruume, puhkeruume ning magamistube peab iga päev niiskelt puhastama . Tualett- ja duširuume, koridore ning teisi ruume puhastatakse vastavalt määrdumisele.
(2) Aknaklaaside välispinda pestakse vastavalt määrdumisele.
(3) Puhastusaineid, -vahendeid, -seadmeid ja desinfektante hoitakse selleks kohandatud ja piisava õhuvahetusega ruumis.
(4) Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel.
LASTEAIAD
Väga oluline on käte hügieen!!!
Käte pesemine (personal ja lapsed)

lasteaeda tulles ja väljas käimise ajal
WC kasutamise järel
enne toidu jagamist
enne söömist
nina nuuskamise järel
mähkme vahetamise järel nii lapsel kui kasvatajal

Söömine ja joomine

terve täiskasvanu jagab toitu
lapsed ei osale toidu jagamisel, abilisi kasutatakse nõude kokku korjamisel
lastele rõhutatakse, et teise toitu ei tohi süüa
vee joomiseks soovitatakse ühekordseks kasutamiseks topes või nimelisi kruuse , mida pestakse iga päev

Mänguasjad
- suhu sattuvad mänguasjad tuleb pesta iga päev, muud kord nädalas
-soovitatakse aeg-ajalt mänguasjade “ peitu panemist” 1-2 nädalaks
-kui lapsel on kaisuloom, tuleb vanemal hoolitseda selle puhtuse eest. Antud mänguasja hoitakse lapse voodis või tena enda kapis
Koristamine :
-soovitavalt kinni pidada koristusjuhenditest
-puutepinnad ja WC pestakse iga päev, kasutdada desinfitseerivaid aineid
enne söögikorda pühkida laud
puhastuslappide pesemine kord päevas ja kuivatamine õhurikkas kohas.
Puhastuslappe ei tohi hoida veekraani peal!!!
Rühmaruumid ( lasteaedades )
Enamlevinud mustus on kuiv või märg lahtine mustus ja plekid
Igapäev:

Prügikastide tühjendamine ja puhastamine

Tasapindade, mööbli ja toolide pühkimine

Põranda niisutatud või niiske pühkimine. Vajadusel eelnevalt põrandakuivatajaga lahtise sodi eemaldamine.
Vahekoristus
-lauad pühitakse enne ja peale sööki
Kord nädalas või kord kuus:
-mänguasjade puhastamine, sõimes iga päev
-mööbli puhastamine
-uste pesemine
-ülemistelt asapindadelt tolmu eemaldamine
-ventilatsiooniavade puhastamine
-akende pesemine
-valgustite puhastamine
-radiaatorite puhastamine
-põrandate pesemine ja kaitse- või hooldusainetega töötlemine
Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis
Sotsiaalministri 27. juuni 2002. a määrus nr 93
HÜGIEENI- JA PUHASTAMISNÕUDED
§ 12. Toidunõude ja kööginõude pesemine ning koristamine
(1) Toidunõud, kandikud, nõudekorvid, kööginõud ja -seadmed tuleb pärast iga kasutamist puhastada toidujääkidest ning pesta nõudepesumasinas või muul sobival viisil selleks ettenähtud ruumis või kohas (edaspidi nõudepesuruum).
(2) Nõudepesuruumis peab olema nõudepesemisjuhend.
(3) Nõud kuivatatakse nõudepesumasinas, nõudekuivatusrestil, kuivatuskapis või kasutatakse kuivatamiseks paberrätikuid. Toidunõude ja kööginõude kuivatamiseks ei ole lubatud kasutada riidest käterätikuid.
(4) Nõudepesuks kasutatavaid harju peab iga päev pesema nõudepesuvahendiga, desinfitseerima, loputama ning kuivatama.
(5) Nõudepesumasina loputusvee temperatuur peab olema üle 80 °C.
§ 13. Ruumide, sisseseade, seadmete ja käitlemisvahendite puhastamine
(1) Toitlustus - ja abiruumid, sisseseade, seadmed, käitlemisvahendid ja -pinnad peavad olema puhtad. Puhastamine ja desinfitseerimine peab toimuma sagedusega, mis võimaldab hoida toitu ning toiduga kokku puutuvaid materjale ja esemeid mikrobioloogilise saastumise suhtes ohutul tasemel ning kontrolli all.
(2) Puhastamise kohta peab olema puhastusjuhend (vajadusel ka desinfitseerimisjuhend), kus on märgitud puhastatavad ning desinfitseeritavad ruumid, seadmed, tööpinnad; puhastamise viis ja sagedus; kasutada lubatud ained ja lahused; määratud tööde tegijad (või leping puhastusfirmaga), puhastamistööde eest vastutav töötaja ja puhastamise üle kontrolli tegeva töötaja nimi.
(3) Puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada asjakohaseid puhastusaineid ning desinfektante, mis on ohutud. Desinfitseerimiseks võib kasutada ka tööpinna kuumutamist, keetmist või aurutamist aurupuhastiga.
(4) Puhastusvahendeid, -masinaid ja -aineid ei ole lubatud hoida köögis, toiduainetelaos ning koridorides. Keelatud on põrandapesulappe ja muid koristusvahendeid kuivatada köögis.
(5) Toitlustusruumide puhastusvahendid peavad olema märgistatud ja neid tuleb hoida eraldi teiste ruumide puhastusvahenditest.
(6) Vedelseebi dosaatoreid ning pesulahuste nõusid peab regulaarselt enne uuesti täitmist pesema ja loputama kuuma veega ning kuivatama.
(7) Tööpindu tuleb puhastada alati uue toidu kasutamise eel ja vähemalt kahe- kuni neljatunniste vaheaegade järel.
(8) Tööpindu puhastades tuleb liikuda puhtalt pinnalt puhastamata pinna poole ja vältida edasi-tagasi hõõrumisega pinna uuesti saastamist. Puhastamine peab toimuma alati enne desinfitseerimist.
§ 14. Jäätmete eemaldamine
(1) Toitlustusruumidest peab olema korraldatud tahkete toidujäätmete ja muude jäätmete (edaspidi jäätmed) kavakohane eemaldamine, kogumine, hoidmine, korrapärane jäätmete väljavedu ning jäätmenõude ja korduvkasutusega mahutite puhastamine ja desinfitseerimine. Jäätmete kogumine ja eemaldamine ei tohi põhjustada toidu saastumist.
(2) Tahked jäätmed kogutakse ühekordse kasutusega veekindlatesse jäätmekottidesse või kaanega suletavasse ja jalaga avatavasse jäätmenõusse, mis on vooderdatud ühekordse kasutusega veekindla prügikotiga, või kasutama muud sobiva tarindiga jäätmenõud.
(3) Jäätmekotid ja -nõud eemaldatakse iga tööpäeva lõpus ning pannakse liikide kaupa jäätmeruumi korduvkasutusega mahutitesse või jäätmekogumiskasti (edaspidi mahuti ). Jäätmeruumi puudumisel viiakse jäätmed territooriumil asuvasse nõuetekohasesse jäätmepanipaika.
(4) Kui jäätmenõu on korduvkasutusega, siis puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse jäätmenõu iga kord pärast tühjendamist ja enne toitlustusruumi tagasiviimist. Jäätmenõu ja mahutit ei tohi pesta nõudepesuruumis või muus toitlustusruumis.
(5) Jäätmeruumis peab olema võimalus toidujäätmete jahutamiseks , kui jäätmeid ei eemaldata iga päev.
§ 15. Kahjuritõrje
(1) Lasteasutuses ei tohi olla putukaid, linde, närilisi ja teisi loomi, kes otseselt või kaudselt saastavad toitu (edaspidi kahjur).
(2) Toitlustusettevõttes peab olema kahjuritõrjeplaan, kavandatud tõrjemeetmed, korraldatud kahjurite seire ja tõrje.
(3) Keemilist kahjuritõrjet võib teha asjakohaste kutseoskustega ja tegutsemisloaga kahjuritõrjuja vastavalt sotsiaalministri 11. septembri 2000. a määrusega nr 56 «Tervisekaitsenõuded näriliste, putukate ja mikroorganismide keemiliseks tõrjeks tehtavale teenustööle» (RTL 2000, 99, 1562) kehtestatud nõuetele.
(4) Pestitsiide on lubatud kasutada lasteasutuses kahjuritõrjeks ainult siis, kui teised meetmed ei ole piisavalt efektiivsed.
(5) Enne keemilist kahjuritõrjet tuleb kasutusele võtta meetmed toidu, nõude ja seadmete saastumise vältimiseks. Pärast tõrjet tuleb nõudele ja seadmetele sattunud tõrjeainetejäägid maha pesta.
Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine Vastu võetud sotsiaalministri 25. oktoobri 1999. a määrusega nr 64 ( RTL 1999, 152, 2149) jõustunud 01.06.2002.
5.10 Prügiurnid või -konteinerid peavad paiknema vähemalt 25 meetri kaugusel lasteasutuse hoonest.
6.7. Kolme- kuni kuuerühmaliste lasteasutustele vajalikud ruumid ja nende nõutav pindala
1.6. koristusinventari ja puhastusvahendite ruum (kapp) mitte alla 1,5 m2
7.1. Rühmaruumide seinad peavad olema värvitud. Tualettruumi, köögi, pesuköögi ja nõudepesukoha seinad kaetakse 1,5 m kõrguselt niiskuskindlate kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega (keraamiliste glasuurplaatidega).
7.2. Lasteasutuse põrandad peavad olema puitkattega. Muude materjalide kasutamine kooskõlastatakse kirjalikult tervisekaitsetalitusega. Tualettruumi, köögi ja pesuköögi põrandad kaetakse niiskuskindla, kareda, vett mitteläbilaskva, kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga.
7.3. Lasteasutuse ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud ning vastama Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a määrusega nr 230 (RT I 1996, 70, 1209; 1997, 61, 1029) kinnitatud «Ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine» nõuetele.
7.4. Lasteasutuse või rühmaruumi remondi ajaks peab asutuse või rühma tegevuse peatama.
11. Maa-ala, ruumide ja sisustuse korrashoid.
11.1. Maa-ala korrastatakse iga päev, muru niidetakse regulaarselt.
11.2. Liivakastide liiva peab vahetama igal kevadel. Laste õues viibimise ajal peab liivakasti liiv olema niiske.
11.3. Ruume peab iga päev tuulutama ja niiskelt koristama . Muusika - ja võimlemissaali põrand tuleb pärast õppetegevust puhastada ja ruum tuulutada. Põrandavaibad puhastatakse tolmuimejaga.
11.4. Tuulutamise ajal ei tohi ruumi õhutemperatuur langeda alla +16 ºC ning lapsed ei tohi viibida nendes ruumides.
11.5. Üks kord nädalas peab ruume põhjalikult koristama.
11.6. Kaks korda aastas (vajadusel sagedamini) tehakse suurpuhastus – seinte, laearmatuuride, akende, aknakardinate ja muu pehme inventari pesemine ning põrandavaipadele vahupesu või keemiline puhastus.
11.7. Uued mänguasjad tuleb enne kasutamist pesta. Edaspidi puhastatakse ja pestakse mänguasju olenevalt määrdumisest, kuid vähemalt üks kord nädalas ning sõimerühmas kaks korda nädalas. Sõimerühmas ei tohi kasutada mittepestavaid ega kergesti lagunevaid (vahtlateksist, pehme täidisega jne) mänguasju.
11.8. Voodipesu ja käterätte vahetatakse olenevalt määrdumisest, kuid ööpäevarühmades vähemalt üks kord nädalas ning päevarühmades iga kümme päeva järel. Tekke klopitakse samaaegselt voodipesu vahetusega.
11.9. Kasutatud ja määrdunud pesu kogutakse igas rühmas kohe plastikkotti ning viiakse mustapesuruumi.
11.10. Lasteasutuses võib kasutada Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud pesemis- ja puhastusvahendeid.
11.11. Igal rühmaruumil peavad olema eraldi koristus - ja puhastusvahendid, neid hoitakse koristusvahendite ruumis või kapis.
11.12. Tualettruumi koristamiseks peavad olema eraldi märgistatud koristus- ja puhastusvahendid ning neid hoitakse tualettruumi kapis.
11.13. Koristus- ja puhastusvahendite valik ja arv peab tagama kvaliteetse koristamise ning vajaliku puhtuse.
11.14. Nakkushaiguste esinemise perioodiks kehtestatakse lasteasutuses tervishoiutöötaja korraldusel eri koristus- ja puhastuskord.
12.6. Tualettruumide koristaja peab kandma eririietust, mida hoitakse koristusvahendite ruumis.
PÄEVAKODUD

Koduga sarnased tingimused
Koristamise eesmärgiks õdusus ja turvalisus
Koristustööd on põimunud paljude muude ülesannetega, võimaldab head koostööd teiste töötajate ja klientidega
Teatud ruumidel võivad olla kõrgendatud nõuded hügieeni seisukohalt – haigete hooldusruumid

TEHASED

Koristamine erineb vastavalt toodangule, puhastusastmed on väga erinevad, nt. metallitööstuses on oluline asjade korrastamine, tööturvalisus, toiduainetööstuses mikroobide hoidmine nõutud piirides.
Tehaste koristamise planeerimisel on vaja teada nn “kriitilisi punkte”.

KAUPLUSED JA MUUD MÜÜGIPINNAD

Koristatakse tavaliselt sulgemise järel, kui kliendid on lahkunud, asutuse muude erialade töötajad võivad olla tööl
Päeval on nn. “ valve -koristaja!

LIIKLUSVAHENDID

Busside , rongide, lennukite puhastamine
Oluline koristuseesmärkide seadmisel kliendile mugava ja meeldiva reisi pakkumine
Koristamine tehakse tavaliselt sadamas, depoos või jaamas
Suur rõhk istmete puhastamisel

SPORDISAALID
Tavaliselt hommikust õhtuni hõivatud ruumid
koristustöö eeldab koostööd treenerite, piletimüüjate im personaliga
Tavalised ootused on, et pesuruumid oleksid puhtad, põrandad tolmuvabad, võimlemistarvikutelt eemaldatud ihurasv ja higi, matid oleks hügieenilised
Ujulates on õhuniiskus ja temperatuur tavalisest kõrgem, seal töötamine seab tervisele kõrged nõuded.
Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrus nr 80
Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 7 lõike 2 punkti 10 alusel ja kooskõlas «Toote ja teenuse ohutuse seaduse» § 7 lõikega 31.
§ 2. Nõuded ujula ja veekeskuse ruumidele
(1) Basseini kasutajale tagatakse nõuetekohased ja tervisele ohutud riietus-, duši- ja tualettruumid.
(2) Basseini kasutajale võimaldatakse pääs basseini ainult riietus- ja duširuumi kaudu.
(3) Riietus-, duši- ja tualettruumid sisustatakse vastavalt vajadusele, lähtudes basseini kasutajate arvust, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseini kasutajale ettenähtud arvestusliku veepindala jagatisena (edaspidi arvestuslik basseinikoormus).
§ 3. Nõuded ujula ja veekeskuse siseviimistluseks kasutatavatele materjalidele ja pindadele
(1) Siseviimistluseks kasutatavad materjalid ja pinnad peavad olema tervisele ohutud, nõuetekohased ning vastama tootja poolt ettenähtud kasutusotstarbele.
(2) Ruumid peavad olema puhtad, pindade puhastamisel tuleb kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid ning asjakohaseid pesuaineid ja -vahendeid.
(3) Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini ümbritsev käigurada varustatakse äravoolutrappidega. Põrandakalle peab tagama vee äravoolu äravoolutrappide kaudu kanalisatsiooni. Basseini ümbritsevalt käigurajalt ei tohi vesi sattuda tagasi basseini.
(4) Põrandapinnad, kus käiakse jalatsiteta või jalatsitega ning mis on kokkupuutes veega või millele satub vett ja muid vedelikke, ei tohi olla libedad. Põrandakattematerjalide valikul arvestatakse võimalusel standardeid DIN 51130 ja DIN 51097.
(5) Ujulates ja veekeskustes, kus ruumide põrandad ei vasta lõigetes 3 ja 4 toodud nõuetele, tuleb terviseohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid asjakohaseid meetmeid.
(4) Basseinis, mille sügavus on üle 1,1 m, peab olema võimalus puhata veest väljumata ka neil, kelle jalad põhja ei ulatu.
(5) Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohi halvendada vee omadusi ning peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev, vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele.
§ 7. Nõuded basseinivee puhastamisele ja desinfitseerimisele
(1) Basseinivee korduvkasutamisel (edaspidi tsirkulatsioon) puhastatakse vesi filtreerimise ja desinfitseerimise teel. Vee puhastamiseks on lubatud täiendavalt kasutada koaguleerimist, aktiivsütt, ultraviolettkiirgust ja osoneerimist. Veekadu asendatakse värske veega.
(2) Basseinivee desinfitseerimiseks võib kasutada «Biotsiidiseaduse» nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid viisil ja koguses, mis ei halvenda vee omadusi ning ei kahjusta inimese tervist.
(3) Basseinivee sisselaskeava restil võib vee liikumise kiirus olla kuni 0,5 meetrit sekundis. Resti ehitus ja kinnitus peavad olema ohutud.
(4) Puhastatud vee segunemine basseiniveega peab olema kogu basseini ulatuses võimalikult ühtlane.
(5) Tsirkulatsioonipumba ees olevat filtrit pestakse regulaarselt. Filtri puhastamine toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda kuus. Filtri puhastamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul.
(6) Basseinivee asendamine puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse basseini kasutajate arvu järgi tunnis.
(7) Iga basseinikasutaja kohta tunnis asendatakse 2 m3 basseinivett puhastatud veega, järgides lõikes 8 sätestatud basseinivee tsirkulatsiooni nõudeid.
(8) Basseinivee tsirkulatsiooniaeg oleneb basseini veetemperatuurist ja peab olema:
1) veetemperatuuril kuni +28 °C mitte rohkem kui 4 tundi;
2) veetemperatuuril kuni +32 °C mitte rohkem kui 30 minutit;
3) veetemperatuuril kuni +36 °C mitte rohkem kui 10 minutit;
4) veetemperatuuril kuni +41 °C mitte rohkem kui 6 minutit.
(9) Ujulates ja veekeskustes, kus ei ole võimalik rakendada lõigetes 6 ja 7 basseini veevahetusele ettenähtud nõudeid, peab vee täielik vahetumine puhastatud veega toimuma vähemalt iga 12 tunni jooksul.
(10) Basseinid , mille arvestuslik basseinikoormus ületab 50 basseinikasutajat, varustatakse vaba kloori sisaldust ja pH-taseme mõõtmist ning desinfitseerivate kemikaalide doseerimist võimaldavate seadmetega.
(11) Basseini, välja arvatud läbivooluga basseinid, lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30 liitrit ja soojaveebasseinides 60 liitrit värsket vett. Vee hulka kontrollitakse veemõõtja järgi.
(12) Basseinides veetemperatuuriga alla +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 30 m3/h/m2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1 meeter ning basseinides veetemperatuuriga alates +36 °C on vee filtreerimise kiirus kuni 40 m3/h/m2 ja liivakihi paksus filtris vähemalt 1,2 meetrit.
§ 9. Nõuded basseini puhastamisele
(1) Basseini tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord aastas.
(2) Basseini puhastamisel pestakse basseini seinad ja põhi pesemisvahendiga, loputatakse ning seejärel desinfitseeritakse ja loputatakse täiendavalt.
(3) Basseini põhja ja seinu puhastatakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Veepinnast kõrgemal olevaid basseini seinu puhastatakse vähemalt üks kord nädalas.
(4) Basseini tühjendamine registreeritakse taasesitamist võimaldaval kujul.
(5) Kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloreerimine, teavitatakse sellest eelnevalt Tervisekaitseinspektsiooni.
- 20 -

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

malllukas Õppematerjali autor

pühkimine niiske pühkimine Erinevate asutuste koristamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Puhastuse konspekt

trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust. PLEKKIDE EEMALDAMINE Plekke tekib kogu aeg. Neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusainega saab värskena enamus veeslahustuvaid plekke eemaldada. Plekid on tavaliselt erinevate ainete segud, mis raskendab nende eemaldamist. Plekid tuleb eemaldada nii, et pinnad ei kahjustuks. Vale plekkide eemaldamine võib tekitada tekstiilides värvimuutusi. Hoolduskoristuses tekkinud kahjustusi ei ole võimalik parandada suurpuhastusega. Plekkide eemaldamise põhimõtted: - Pleki tundmine - Eemaldatakse kohe (leotamine, mehhaaniline või keemiline eemaldamine, valgendatavad meetodid) - Ei aja plekki laiali, liigutakse servadest keskkoha suunas

Puhastusõpetus

odt

Puhastusteeninduse kokkuvõte

g) Harjad - vanim Tolmuharjad. Kuivpühkimisharjad jagunevad: põrandaharjad (pikavarrelised, poolpikavarrelised, lühivarrelised). Kaks viimast võivad olla komplektis prügikühvliga. mööbliharjad (tugevad harjased pehmele mööblile ja pehmed harjased kõvakattelisele mööblile) riideharjad (üleriiete harjamiseks) Küürimisharjad jagunevad: pikavarrelised või käepidemega erinevate pindade põhipesuks wc harjad (hoidikuga põrandale või seinale kinnitamiseks) nõudepesuharjad (erineva kujuga, vahetatavate harjastega) muud harjad (pudeliharjad, hambaharjad jne) 11.pH- rahvusvaheline sümbol, märgib keemilise aine happelisust. 12.Tensiidid: vähendavad pindpinevust, aitavad mustust eemaldada, katavad mustuseääre ja hoiavad seda puhastusaine lahuses. Tõstab ka märgumisvõimet. 13.Neutraalne - pH 6-8

Puhastusteenindus

146

pdf

KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE?

on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - töövihik õpetajale KORISTAMINE - SEE ON LIHTNE? 1lk on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - see on lihtne? - Koristamine - Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva

Puhastusõpetus

doc

Puhastusteenindus

v Kasutatakse töösutsruumide koristamisel, kui eemaldatav mustus on rasva- või õlimustus, suurpuhastusel, vaha eemaldamisel, WC, duiruumide puhastamisel (ihurasvad, seep, ihupesuained, mis eemaldatakse aine või mehhaanilise töö abil), ahjude puhastamiseks, nõudepesumasinates; v pinnad tuleb hiljem loputada; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid! Happelised pH 2-6 ja tugevalt happelised puhastusained pH 0-2 v Kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi, rooste, vask, kusekivi, lubjaseep; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid; v happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Desinfitseerivad puhastusained v Hävitavad baktereid. Sisaldavad nii puhastusaineid kui ka desinfitseerivaid aineid. v desinfitseerivaid puhastusaineid kasutatakse näiteks järgmistel juhtudel:

Puhastusteenindus

pptx

Numbritoa koristusmapp

Numbritoa koristusmapp Carolina London MJ209 Tartu Sobilik riietus Hea tööriietus on: reguleeritava soojapidavusega, õhku läbilaskev, avara lõikega, parajalt pikk, mustuse, niiskuse ja keemiliste ainete eest kaitsev, lihtsalt selga pandav ja ära võetav, sobilik igas vanuses inimsele, kerge hooldada, mittekortsuv, mugav, parajate taskutega, meeldiv ja nägus, mittelekriseeruv Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sobilikud jalanõud Jalanõud peavad olema mugavad, õhkuläbilaskvad, vettpidavad ning kerged. Tööd on parem teha, kui jalanõu on kui valatud ning nende kandmine ei tekita rasku

Puhastusteenindus

doc

Majapidamise alused

Kordamisküsimused õppeaines "Majapidamisosakonna töö alused" 1. Erinevate osakondade seosed majutusasutustes Kõik osakonnad majutusasutuses on omavahel tihedalt seotud, kus toimub toetav tegevus: Majapidamine Vastuvõtuosakond Majapidamine Konverentsi osakond Majapidamine Haldus ja remont Majapidamine Toitlustus (restoran/köök) Majapidamine SPAA/saun 2. Mõiste "professionaalne puhtus" teenindustööna Puhtus on osa rahvuskultuurist. Erinevatel rahvastel on erinevad nõudes puhtuse osas, nt

Majutus

168

pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

....................................................... 8 1.1.1 Lähtekohad ehitusaegsel koristamisel....................................................... 8 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine ..................................................................10 Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: ............................................................................10 1.1.3 Ehitusaegne- ja järgne koristamine.........................................................11 1.1.4 Ehitusjärgse koristamise etapid ...............................................................12 1.1.5 Kasutusevõtukoristus ..............................................................................16 II. Koristustehnoloogia .............................................................................................25 2.1 Põrandakatted .........................................................................

Puhastusõpetus

pdf

Nimetu

· Korrastatakse voodi · Vahetatakse välja tuhatoos, klaasid · Alustatakse koristamist kõrgemalt madalamale · Koristatakse hügieeniruumid samal põhimõttel · Koristatakse põrandad · Koristusvahendeid peab hoidma ja kasutada õigesti markeeritud töövahendid. · Koristamise järel pestakse puhtaks kasutatud lapid ja mopid Ekspresskoristus Kasutatakse eksklusiivsetes hotellides see on koristamine kliendi soovil olenemata kellaajast. Seda tehakse kliendi soovil lisaks näiteks jooksvale ehk vahekoristusele. Sinna hulka võivad kuuluda kõikvõimalikud tööd: · Prügi välja viimine · Nõude koristus või pesemine · Pesuvahetus · Hügieeniruumide koristus · Vanni valmispanek · Voodikatete eemaldamine magama minekuks · Käterättide vahetus · Põrandapesu või puhastus TOA KORRASTAMINE ÖÖSEKS

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid