1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese tõlgendamist tüüpskeemide alusel (stereotüüpid). 2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustava teabe abil. 3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 4) Empaatia - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 5) Haloefekt - mihhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. - Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA - Väärtushinnangud - üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides.
6.Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Õigusrikkumise objektiivne külg on inimeste teod, mitte mõtted või kavatsused, sest õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist. Enamasti on selleks mõni aktiivne tegu, kuid mõnikord ka tegevusetus. Tegevusetuses seisneb õigusrikkumine juhul, kui isik jätab tegemata teo, mida ta oli kohustatud tegema. Objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 7.Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse - kaitsjat ennast, teist isikut või nende hüvesid või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire. Ohu allikaks inimene. 2) Hädaseisund - tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole
peab ta eksisteerima. 1. Mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järeldus: täiuslik olend eksisteerib Thomas Aquino'st: jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Tema olemus ongi olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski ega pigem eimidagi? Miks üldse midagi on, kui võiks olla ka nii, et midagi ei ole? Järelikult keegi tahtis, et oleks 2. Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Meie olemise kausaalne põhjus on see, et meie vanemad sünnitasid meid. Aga mis sünnitas universumi? Sest keegi tahtis, keegi lõi selle. 3. Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? See sai tõuke sellelt ja see sellelt...aga mis andis selle esimese tõuke? Jumal 4. Kosmoloogiline tõestus Mis tekitas korrapärase maailma? Maailm oleks võind olla ju ka korrapäratu. Kuna maailmas valitseb korrapära, võib järeldada, et maailm ei tekkinud juhuslikult, vaid läbi kellegi, kes selle korra lõi.
Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x'i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline). Sotsiaalteadustes on siiski tihti raske tugevat kausaalset seost tuvastada. Miks? Igasugune seos pole kausaalne seos too näiteid! Veel seoste tüüpe Kausaalseid seoseid on sotsiaalteadustes üsna raske tuvastada, sest tihtipeale on tegu mitmikkausaalsusega (multiple causation): Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks.
Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse näiteks võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, samas aga illusiooni kontekstis näivad nad ebavõrdsed. · Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon? Too näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Pygmalioni efekt, kus ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks. Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest kujunevale arvamusele rohkem müju need andmed, mis on saadud järjekorras esimestena. Esmamulje on mõjus
4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1. mul on idee täiuslikust olendist 2. täiuslikkude juurde kuulub ka olemine järelikult olend eksisteerib Thomas Aquinost: Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine Martin Heidegger: miks on ülepea miski aga pigem eimidagi? Kausaalne tõestus: mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline tõestus: mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline tõestus: mis tekitas korrapärase maailma? VI Loeng Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: Uued jumala tõestuse viisid: Teoloogiline tõestus: David Hume: vahendiste vastavus eesmärgile; vastuargument
Erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldjuhul välistelt tunnustelt on õigusvastane, see omadus puududa. Sel juhul ei ole teo objektiivne külg ja seega kogu käitumine vaadeldav õigusrikkumisena. Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid (universaalse tähendusega) on: o Teo õigusvastasus o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel 15. TEO ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD 1) Hädakaitse kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitse seisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. 2) Hädaseisund tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu
o Teo õigusvastasus Õigussüsteemi sees eristatakse kindlaid tervikuna esinevaid o Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema õigusnormirühmi, mida nimetatakse õigusharuks. ÕH on liikmetele õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemis o Kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel ja millega reguleeritakse rühma ühteliigilisi ühiskondlikke suhteid. Harudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekti JURIIDILINE VASTUTUS JA TEMA SEOS RIIGISUNNIGA järgi ja meetodi järgi. Objekt kujutab eluvaldkonna ühiskondlikke
Üldsätted II. Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord III. Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus IV. Distsiplinaarkaristused V. Aukohtu otsus ja selle jõustumine Lõppsätted Inseneri professinaalsest vastutusest Vaadeldakse: 1. KUIDAS SUHETUVAD KUTSE-EETIKA NORMID AVALIKU EETIKA NORMIDEGA 2. KUIDAS OSA VASTUTUSEST DELEGEERITAKSE ALLPOOL SEISVATELE LÜLIDELE 3. VASTUTUST SPONSORLUSE EEST Vastutuse liigid: 1. KAUSAALNE VASTUTUS ( liability) 2. ROLLIVASTUTUS 3. KOMPETENTNE VASTUTUS 4. ALLUVUSSUHETEL BASEERUV VASTUTUS ( accountability) Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega 1. NORMID, MIDA KEHTESTAB TÖÖANDJA 2. KUTSETEGEVUSE ENDA PIIRES KEHTIVAD NORMID 3. NORMID, MIS TULENEVAD SUHETEST KUTSETEGEVUS-ÜHISKOND NB ! KOODEKSI GARANTIIKS ON PROFESSIONAALNE VASTUTUS! 16 Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega 1. 2. 3.
müteemidele. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a
sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut on pigem eemalolev. Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on mingi tulevase sündmuse osapõhjus. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on
Osavõtja definitsioon ja sisu on sätestatud KarS prg 22, mille esimese lõike kohaselt: " osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja." Kihutaja mõiste annab sama prg. teine lõige: "Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole."8 Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist- tulevasel täideviijal tekib tahtlus toime panna süütegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga kausaalne ehk põhjuslikult seotud. Põhjuslikkust ei tohi samastada tahtluse kahesuunalisusega. Viimane on küll tavaliselt olemas ( täideviija teab, et ta on teole kihutatud), kuid ei ole tingimata vajalik. Kihutamisega on tegu ka siis, kui täideviija ei saa aru, et teda on õigusvastasele teole kihutatud.9 7 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik Kommentaar, Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 84- 85 8 RT I 2001, 61,364, 9 J. Sootak, P
Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas? Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Seega tuleks termini „õigus“ kasutamisel eksimuste vältimiseks silmas pidada, et tal on mitu erinevat tähendust. 9 4. Normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes Sotsiaalne reguleerimine võib toimuda kahel viisil. Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine: Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid
2) juriidilise isiku organi otsus – üldkoosolek, nõukogu, juhause jm võimaliku organi otsused KOHUSTUSTEHING (KAUSAALNE) JA KÄSUTUSTEHING (ABSTRAKTNE): Kohustus- ja käsutustehingud liigitakse lahutamisepõhimõte (TsÜS §6 lg3) alusel: 1) Kohustustehing – luuakse võlaõiguslik kohustus midagi teha (anda üle asi, maksta raha, ostada teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi
kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu järgi üleandmisele kuuleva vara äravõtmine või töö tegmine kolmanda isiku poolt võlgnikuks osutunud töö ettevõtja arvelt. Tsiviilõiguslike sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid teadtud tingimuste olemasolul. Vastutuse tingimuseks on seadus määranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) võlgniku õigusvastane käitumine; 3) põhjuslik ehk kausaalne seos õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel; 4) õigusrikkuja süü. Tsiviilrikkumise subjektiks võib olla nii füüsiline kui ka jur. isik. Jur. isiku tegevuseks loetakse tema töötajate tööalane tegevus ning tema organi poolt oma kompetentsi piires tehtud tööd. Kui töötajate või organi tegevus on olnud õigusvastane ja tekitanud teisele isikule kahju, siis järgneb sellele jur. isiku kui terviku vastutus.
Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukuralism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (Frye, Greimas, Todorov)
Ta on võimalik ja mõistetav üksnes selles organismis. Me jõuame veelgi kaugemale, kui mõtleme inimese poolt väljamõeldud objektile, näiteks riietusesemele. Siin on üksikud osad otstarbekalt liidetud terviku teenistusse. Kui ma tahan lähemale jõuda elava organismi mõistmisele, siis ei saa ma muidu kui inimese enda poolt loodud moodustiste puhulgi - kujutleda teda plaanipäraselt loodud tervikuna. Ma põrkun siin piiridele, kus puht mehaaniline, kausaalne seletus (mida teoreetiline mõistus annab) enam ei aita. Loomulikult peame me kausaalses seletuses jõudma võimalikult kaugele. Bioloogia tegi seda osalt enne Kanti. Eriti edukalt aga pärast Kanti ja sealt edasi kasvava eduga. Ja siiski on Kanti poolt näidatud piir jäänud püsima. Objektiivsele otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. Otsustusvõime kriitika teise osa moodustab seetõttu teleoloogilise otsustusvõime kriitika. 2. LÕPPSÕNA KOLMELE KRIITIKALE
pärast teda lastakse lahti, aga ta on elulõpuni karistuse kui teeb midagi sama kuritegu siis võtakse teda tagasi vana otsuse alusel. Ehk teda vabastatakse aga sõltub temast kas tuleb tagasi (kui teeb kuriteo) või jääb vabadusel. Stefford vs UK (2002) Oli tegemist mehega keda süsitati mõrvas. Vabastati 10 aasta hiljem mille pärast ta pani toime 2 vargust ja kohus kutsus tagasi vanglase. EK ütles et siin puudub sisuline seos, tema tagasi kutsemine puudub kausaalne seos. Suurbritaania ei ole täitnud oma kohustus artikli 5 all. Riigikohus 3-4-1-16-10 Põhiseaduse artikkel 20 on sama mis oli sätestatud konventsioonis artiklis 5. Kohus ütles et see ei ole Põhiseaduse kooskõlas. Peab kriminaalseaduse muuta. Benham vs UK Kes peeti kinni sp et tal jäi maksmatu kohalik maks. Kohus leidis et see oli kuritahlik hooletus. Hiljem teda vabastati. Benham väitis et artikkel 5 oli rikutud. Kohus ütles et üldiselt
_ omand (omandiõigus) ning _ piiratud asjaõigused: o servituudid, o reaalkoormatised, o hoonestusõigus, o ostueesõigus ja o pandiõigus. 163. Miks Eesti õiguses ei kehti kausaalsuspõhimõte? Enamik Euroopa õigustest ei tunne abstraktsioonipõhimõtet ning neis lähtutakse kausaalsuspõhimõttest, mille kohaselt õiguse saab omandada ainult siis, kui omandamisele eelneb kehtiv õigusalus (causa), milleks on kohustus- ehk võlaõigustehing. Sellega on käsutustehing kausaalne, mitte abstraktne. Kokkuleppepõhimõte põhineb abstraktsioonipõhimõttel. Selle kohaselt on asjaõigusliku muudatuse esilekutsumiseks vaja vastavat kokkulepet (asjaõiguskokkulepet) õigustatud isiku ja teise poole vahel (vt AÕS § 641 ja § 92 lg 1). Teisiti öeldes, abstraktsioonipõhimõtet tunnistavates õigustes on käsutustehing abstraktne ja ei sõltu kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Otsest vastust küsimusele ei leia:S 164. Mida kujutab endast asjaõigustehing?
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
Ikoon baseerub sarnasusel. Nt õunast on pilt, aga see oli päris õun, aga me saame aru, et see on õun. Olen kui oma ema ikoon... Vormist tulenev tähendus!!! Nt kui tahan kujutada puud, siis joonistangi puu. Portreed, diagrammid, kaardid. Peirce kasutas veel mõistet hüpoikoon, mis jaguneb kolmeks: kujutis, mis sõltub lihtsatest omadustest, diagramm ja metafoor. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. Indeks näitab tihti piirnevust, seotust ja külgnevust. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. KMingi kood Sõnad on sümbolid! Näiteks valge tuvi on kokkuleppeliselt rahu sõmbol, kuigi neil
tsüklit nõudes arendamiseks minimaalset võimaliku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 45. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitlus. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum, odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks . Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb turuanalüüs, finantsprognooside seadmine, meeskonna loomine, äriplaani koostamine,
tegemist õigusrikkumisega 2. õigusrikkumine peab olema toimepandud tegevuse või tegevusetuse vormis 3. tegu peab olema reaalne sündmus, nõutav on toimepandav tahtliku käitumise akt 4. vastupidiine õigusnormiga prognoositud käitumisele 5. kahjuliku tagajärje saabumine, tagajärg võib olla materiaalne või mittemateriaalne e formaalne. Kahju saaja võib olla juriidiline isik või füüsiline isik 6. põhjuslik e kausaalne seos selle teo ja tema tagajärje vahel 7. seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine. 53. Ühiskonna ohtlikkuse astme alusel liigitatakse õiguserikkumised: kuriteod e deliktid, see on õigusrikkumised, kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse üleastumised, see on õigusvastased teod, millega õigussuhte subjektid on rikkunud õigusnormi ettekirjutusi ja mis ei ole kuriteod
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
võimalikku aega ning muid ressursse. Minimaalse toote eesmärk on näidata toote töötamist ning seda presenteeritakse väiksele arvule sihtrühmast, et saada tagasisidet. 24. Saras S. Sarasvathy ettevõtlusprotsessi käsitluse põhialused. Tema ettevõtlusprotsessi teooriat nimetatakse adaptiivseks või võimalustekeskseks (effectual) loogikaks. Võimalustekeskne on pöördvõrdeline mõistega kausaalne või eesmärgikeskne (causal). Sarasvathy väidab, et ärikoolides rakendatakse õpetamisel eesmärgikeskset loogikat. See tähendab, et määratud on ära lõpptulemus ja antud kindlad vahendid, mille abil tuleb leida kõige mõistlikum, odavam, kiirem võimalus antud eesmärgi saavutamiseks. Eesmärgikeskne loogika hõlmab endas õiget järjestust alates ideest, millele järgneb
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
· teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi; 2. makrolingvistika e kausaalne lingvistika uuritakse keelt koos rahvuskultuuri jms- ga 1. nt. sotsiolingvistika (uurib keelt eri vanuse, soo ja sots. rühmades), keele seos psühholoogiaga. Keele uurimise meetodid: · Igal lingvistil on oma emakeeles keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda; · Andmete kogumine: 1. lindistus (video heli) 2. teksti litereerimine (vähem täpsem) e transkribeerimine (täpsem) teksti
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud....
ootuspärase muutuse ärajäämist välismaailmas. Tagajärg ei ole teo osa, kull aga süüteokoosseisu objektiivne tunnus, mis samuti või olla piiritletud lähemate tunnuste abil. 3.2.3. Põhjalik seos 13 Süüetteheite tegemiseks vajalikuks eelduseks on, et konkreetse tagajärje põhjustajaks on tõepoolest konkreetne isik. Seetõttu kuulub objektiivsesse süüteokoosseisu ka kausaalne side teo ja tagajärje vahel. 3.2.4. Teoobjekt Konkreetseid välismaailma osi, millele koosseisupärane tegevus on suunatud, nimetatakse teoobjektiks. Teoobjektidena tulevad kõne alla kehalised välismaailma osad, aga ka mittekehalised esemed. On olemas aga ka süüteokoosseise, mille puhul teoobjekt ei eksisteeri. Tegemist on tegevusdeliktidega, nagu nt kuriteost mitteteatamine. Samas võib ka teoobjekt olla lähemalt kindlaksmääratud. 3.2.5. Eriline isikutunnus
kultuuris eluga rahulolu osas). Sotsiaalne taju erineb füüsilise maailma tajust selle poolest, et tugineb suures osas inimese subjektiivsetele järeldustele ja tõlhendustele toimuva kohta. Keskonnas toimuva mõtestamist, tõlgendamist ja hinnangute andmist hõlbustavad lihtsustused, mida psühholoogias kasutatakse skeemideks. Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel. - Kausaalne atributsioon - sündmus, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamist. - Atributsioonteooria - kogum ideid sellest, kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi (kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet, et toimuva põhjustest aru saada. - Atributsiooniviga - kalduvus seletada iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, pigem situatsiooniteguritega, allahinnates sealjuures enda isiksusest tulenevaid põhjusi.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega saab inimene ise endale kurjuse valida ning seeläbi kurja teha. Seega saabki öelda, et kurjus on inimese enda tahe, see pole Jumala tahe.
Igal inimesel on omad fantaasiad – inimene pole robot, kellele näitad pilti ja kes hakkab automaatselt vägistama. 4. võistlusreeglitest kinnipidamist. b) Doping - Kas keelata/lubada? Mida keelata? Mis põhjendusega? Miks on doping kasutamine moraalselt väär? Kas seepärast, et on kahjulik, või seepärast, et varjatud. Korrelatsioonid? Kui porno tarbimise ja vägivalla vahel oleks tugev kausaalne side, siis võiks loota suurt vägivalda seal, kus pornograafia on laialt kättesaadav – ja vastupidi, vägivalla Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. c) Spordimehelikkus - Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus? Mida puudumist seal, kus porno pole kättesaadav (Strossen). Ent selliseid korrelatsioonid puuduvad
keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik õiguslik tagajärg Õiguserikkumise liigid: kuriteod e deliktid; üleastumised: tsiviilõiguserikkumised, väärteod, distsiplinaarõiguserikkumised (distsiplinaarsüüteod) nõutav on õigussubjektsus tegevuse või tegevusetuse vorm reaalne (tahtlik) sündmus vastupidisus õigusnormiga kahjuliku tagajärje saabumine põhjuslik e. kausaalne seos õiguspäraselt tuvastatud süüline käitumine Objekt Subjekt Objektiivne külg (tegu, teo kahjulik tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel) Subjektiivne külg: süülisus (otsene ja kaudne tahtlus, ettevaatamatus: kergemeelsus ja hooletus) 73 Tutvusta õigusliku vastutuse mõistet, aluseid , liike ja vastutusest vabastavaid asjaolusid.
kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: · Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
kingitusi eraisikutelt. Määrav on asjaolu, et ametnik võttis altkäemaksu/pistist ja käitus juba seetõttu iseenesest riigiteenistuse aluseid ja ametniku ausust või puhtust rikkudes. Selline lähenemine on kitsamalt õiguslik, formaalne ning ei rõhuta, et ametnik oleks midagi kingituseandja huvides toime pannud või pidanud toime panema. Seega ei ole antud juhul üldse oluline kausaalne seos pistise/altkäemaksu andmise ja toimepandud teo vahel. Roomaõiguslik kontseptsioon asetab rõhu altkäemaksule kui ametialasele kuriteole ning lubab nimetada ametialast kuritegu põhideliktiks. Siin on oluline silmas pidada, et ka Eesti NSV KrK (ja kogu nõukogude kriminaalõiguse, samuti kehtinud KrK §-de 164 ja 165 käsitlus) on selles mõttes roomaõiguslik. Kuid kehtiv õigus ei ole roomaõiguslik õigushüve ja teoebaõiguse seisukohalt.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
laiendatakse normi käitumisele, mida selle alla pole pandud. Tõlgendamine juriidilise tähenduse järgi: 1) Ametlik kõigi poolt tunnustatud tõlgendamine a. Normatiivne tõlgendusele on andnud normi vastuvõtnud instants (asutuse aste), on ainuõige. EV- s seadusi tõlgendab vaid Riigikogu, järgmiste võtete kaudu: täiendab, muudab tühistab. b. Kausaalne ehk kaasuslik on kohtulahend (õiguse tõlgendus) Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 2) Mitte ametlik õigusnormi sisu selgitamine aga millel ei ole õiguslikku tähendust (nt. Mingisugune protsess räägib midagi). 51. EV õigussüsteemi ja rahvusvahelise õiguse seosed: EV-s kehtivad rahvusvahelised lepingud, millega Eesti on ühinenud. Kui EV seadused või muud aktid on vastuolus rahvusvahelise lepinguga, siis koheldakse välislepingu sätteid
(terviklikuna), kuid seesmiselt on ta ise omakorda diferentseeritud erinevateks harudeks ning allharudeks. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Objekti järgi iseloomustades on õigusteadus teadus õigusest. Õigusteadus selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Sellisel ülesande kirjeldusel on kaks poolt: 1. õiguse kehtimise tõdemine ja 2. õigusnormide sisu selgitamine.
inimelu, võib sisaldada väärtuslikke ja kasulikke tunnetusi), filosoofia (tõeline teadus; objektideks Jumal, loodus ja inimene; teaduslikult saab uurida vaid loodust ja inimest, viimast niivõrd, kuivõrd seotud loodusega). Loodusfilosoofia pooldaja. Loodusfilosoofia jaguneb: 1)operatiivne - tegeleb eksperimenteerimise, tehnoloogiaga; 2)spekulatiivne - teoreetilisem: 1)füüsika - asjade/nähtuste kausaalne uurimine, tõeline filosoofia, 2)metafüüsika - uurib nähtusi enam teleoloogilisel põhimõttel. Matemaatika olevat üksnes lisand kõigele. Valgustusajal kaks suurt koolkonda: inglise empiristid ja mandri ratsionalistid (matemaatika ja geomeetria korüfeed). Baconi arvates peaks metafüüsikale ja füüsikale eelnema filosofia prima - teaduslike põhimõistete ontoloogia. Antropoloogia (philosophia humanitatis) uurib inimest (somatoloogia, füsioloogia j.n.e
*nagu organismi osadel on oma funktsioonid haakub ideega struktuurist -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus. Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri. Tööjaotus suurendab orgaanilist solidaarsust, sest meil on vaja teisi inimesi, vahetame nandega kaupu jms. Sõltuvussuhted. *Les regles de la methode sociologique 1895: ei piisa funktisonaalsest (teleoloogilisest) seletusest, tuleb otsida kausaalne (sellega ennetab nii fukntsionalismi kui ka selle kriitikat). Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt. Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne
emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). Eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele. ) Haiguse patogenees- õpetus haiguse arengust -oluline ravi määramisel -ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga Patogeneesi mehhanismid Patogenees- haiguste ja nende puhul esinevate morfoloogiliste muutuste kujunemise mehhanismid 1.Miks haigus kujuneb põhjuslik ehk kausaalne patogenees Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused 2. Kuidas kujuneb haigus ehk formaalne patogenees Käsitleb ajalises lõikes morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi, mis haiguse puhul erinevates elundites ja elundsüsteemides aset leiavad ja kuidas haigus lõppeb. Haiguse prognoos Prognoosimine on haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustamine.
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
· Eelarvamused - Levinud on soolised ja vanuselised eelarvamused. Hindajad langetavad otsuseid sageli tuginedes oma eelarvamustele. · Liigne rangus/leebus - Mõned hindajad opereerivad ainult hinnanguskaala ühe äärmusega hinnates kõiki väga rangelt või väga leebelt. · Keskpärasuse sündroom - Kõik saavad keskpärase hinnangu. Selline hindamisstiil võib viidata pealiskaudsusele, aga ka otsustamisvõimetusele või ebakindlusele. · Kausaalne atributsioon: põhjuslik omistamine. · Stereotüübid Mõjutab sarnasus kellegagi või analoogia mõne teise, varem kogetud situatsiooniga. Kui hinnatav on sarnane mõne teise isikuga (sh. hindaja isikliku tuttvaga või koguni filminäitlejaga), kaldub hindaja omistama hinnatavale selle teise isiku (rolli) omadusi. Samuti kui käesolev situatsioon on analoogiline mõne varasema situatsiooniga (sh. Laine Simson, Ph.D 19
jaoks ja need tuleb tuvastada alati igal konkreetsel õigusrikkumise juhul. Need objektiivse külje elemendid on: 1) tea õigusvastasus teod, mis seadusandja keelab, keelatakse seetõttu, et nendega põhjustatakse kahjulikke tagajärgi ühiskonnale või tema liikleme. Teo keelatus (õigusvastasus) väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale; 2) kahjulik tagajärg objekti mõjutamise tulemus õigusrikkuja poolt; 3) kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Tegu, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ületama, ei ole vaadeldav tema teona ja ta ei kanna ka sellise teo eest õiguslikku vastutust. Tegu, mis on toime pandud psüühilise sunni mõjul, on igal juhul ja alati subjekti enda tegu, sest see toimus tema tahte ja mõistuse vahendusel. Õigusrikkumiste liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
