Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Lepinguõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millisest allikast see tuleneb?
Millega on lepinguvabadus piiratud?
Millisest vähem?
Millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks?
Millisel juhul võib aksept muutuda oferdiks?
Millal muutuvad tüüptingimused lepingu osaks?
Miks vastuolust hoolimata ikkagi tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse?
Mida tähendab kohustuse rikkumine?
Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip?
Mida tähendab diferentsihüpotees?
Mille poolest erinevad taganemine ja ülesütlemine?
Mida tähendab kokkulangemine?

VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6

Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus.
Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada.
Võlasuhe võib tekkida:
1) lepingust;
2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
3) alusetust rikastumisest;
4) käsundita asjaajamisest;
5) tasu avalikust lubamisest;
6) muust seadusest tulenevast alusest.

Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid.
Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised.
Võlaõiguslik kohustus võib olla täielik või mittetäielik. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.

Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud?
Lepinguvabaduse põhimõte: lepinguosalised võivad sõlmida mitte ainult seadused reguuleeritud lepinguid vaid ka neid, mis seaduses reguleeritud ei ole.
Lepinguvabaduse printsiip tuleneb põhiseadusest, mille kohaselt on igal inimesel õigus vabale eneseteostusele, samuti ettevõtlusvabadus ning õigus omandile ja loomingule. Lähtuvalt sellest on võlaõigusseaduses (VÕS) jäetud lepingupooltele õigus seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui see pole otsesõnu keelatud või ei tulene sätte olemusest. Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see läheks vastuollu avaliku korra või heade kommetegavõi rikuks isiku põhiõigusi.
Vastavalt lepinguvabaduse printsiibile võivad pooled sõlmida lepingu mis tahes vormis.

Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand ? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem?
Võlaõigusseaduses sätestatust võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, lepinguga muuta kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud. Annab subjektidele võimaluse teatud määralkindlaks määrata oma õigusi ja kohustusi.
Vastandiks on imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Nende kohaldamises või väistamises ei ole võimalik kokku leppida. Tarbijalepingute puhul sellised keelud reeglina eksisteerivad. Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv.
Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb
põhjendada normi tõlgendamise kaudu. Kollektiivlepingu seadus on imperatiivne.

Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte.
Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe . Seaduse järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju.
Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingulistest kohustustest saab vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Lepingu siduvuse põhimõte seob lepingupooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi lepingu täitmise vastu.

Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest).
Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb mõistlikkuse põhimõttest tuletada näiteks kohustuste sisu, määrata lahtised tingimused lepingus, täita oma kohustused, hinnata üllatusliku tüüptingimuse muutumist lepingu osaks, määrata kindlaks täitmiseks vajalik aeg jms

Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses.
Lepingute liigitus
1. Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel
ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud – ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks;
kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud – mõlemad pooled võtavad endale kohustusi.
Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud – kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda.
2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel
ühekordsed lepingud – lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse täitmine või soorituse tegemine.
3. Lepingute liigitus objekti alusel
ettevõtluse tegelemisega seotud lepingud; finantseerimislepingud; isikliku iseloomuga teenuste osutamise lepingud; tootmist puudutavad lepingud; jaotus- ehk turustuslepingud; info ja teabega seotud lepingud; koostöölepingud.

Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese?
Vastusused, õigused ja kohustused:
(1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
(2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama.
(3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
(4) Kui lepingueelsetel läbirääkimistel osalenud isikule tehti teatavaks asjaolusid, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi ta, sõltumata lepingu sõlmimisest või sõlmimata jäämisest, neid asjaolusid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada.
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.

Ofert : mõiste, kehtivusaeg. Mille poolest erineb ofert ettepanekust esitada ofert. Tooge konkreetne näide oferdist ning ettepanekust esitada ofert.
Mõiste: Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
Vahe oferti ja oferti esitamise ettepanekul:
Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
Ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb reklaami, hinnakirjade, tariifide, näidiste, kataloogide ja muu sellise saatmises või kaubaväljapanekus, samuti kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus, loetakse ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega.

Aktsept . Mõiste, liigid, kehtivusaeg. Kas ja millisel juhul võib aktsept muutuda oferdiks? Kokkulepe. Lepingu tõlgendamise viisid.
Mõiste- Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
Liigid - Tahteavalduste liigid – 1) otsene tahteavaldus (aktsept) 2) kaudne tahteavaldus 3) vaikimine või tegevusetus
kehtivusaeg. – Määramata tähtajaga :*Kui kohalviibijale nõustumuse andmise tähtaega määramata esitatud pakkumusele ei anta nõustumust viivitamata, siis pakkumus lõpeb, kui asjaoludest ei tulene teisiti. Määratud tähtajaga : * Kui pakkumuses on nõustumuse andmise tähtaeg määratud, kehtib pakkumus ja sellele võib nõustumust anda selle tähtaja lõpuni. Pakkumusele ei ole õigeaegselt nõustumust antud, kui nõustumus ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul.
Kas ja millisel juhul võib aksept muutuda oferdiks? Jah, Pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. ( ehk lihtsamalt seletatult - Aktsepti , mis sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, loetakse ettepaneku tagasilükkamiseks ja uue ettepaneku tegemiseks ehk vastuoferdiks)
Kokkulepe. - *Kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. * Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi
Lepingu tõlgendamise viisid. – * Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. * Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet.
Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:
1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;
2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;
3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;
4) lepingu olemust ja eesmärki;
5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;
6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
* Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega. * Kui sõnal või väljendil on mitu tähendust, tuleb sõna või väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas le pingu olemuse ja eesmärgiga.

Tüüptingimused. Mõiste ja kasutusala. Millise elemendiga lepinguvabaduse põhimõttest on tüüptingimuste kasutamine enim vastuolus ja miks vastuolust hoolimata ikkagi tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse? Millal muutuvad tüüptingimused lepingu osaks? Mis on tüüptingimuste peamiseks tühisuse aluseks ja nende tühisuse tagajärjed?
Mõiste ja kasutusala -Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Ei kohaldata lepingutele pärimis- ja perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute asutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks, samuti lepingutingimustele, mis põhinevad seaduse sätetel, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, mujal kohaldatakse.
Millise elemendiga lepinguvabaduse põhimõttest on tüüptingimuste kasutamine enim vastuolus ja miks vastuolust hoolimata ikkagi tüüptingimustega lepinguid sõlmitakse? - Lepinguvabaduse põhimõte tähendab, et igal isikul on vabadus otsustada, kas ja kellega sõlmida kokkulepe, millise sisuga see sõlmida ning millises vormis. Seega tüüptingimused on vastuolus sisu vabadusega , kuna tüüptingimustega on juba osaliselt sisu määratud. Tüüptingimusi kasutatakse kuna see lihtsustab oluliselt lepingu koostamist.
Tüüptingumused lepingu osana -üldtingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
Tühisus - Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele

Vasturääkivad tingimused
(1) Kui kumbki lepingupool viitab lepingut sõlmides oma tüüptingimustele, loetakse leping sõlmituks tingimustel, mis ei ole omavahel vastuolus. Vastuoluliste tingimuste asemel lähtutakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatust.
(2) Tüüptingimuste vasturääkivuse korral ei loeta lepingut sõlmituks, kui üks lepingupool väljendab selgelt enne lepingu sõlmimist või viivitamata pärast lepingu sõlmimist muul viisil kui tüüptingimustes, et ta ei loe lepingut sõlmituks. Lepingupoolel ei ole seda õigust, kui ta on lepingu täielikult või osaliselt täitnud või teise lepingupoole täitmise vastu võtnud.

Isikute paljusus võlasuhtes. Osa-, ühis- ja solidaarvõlgnikud: mõisted, tooge selgelt välja erinevused, tooge iga liigi kohta üks konkreetne näide. Solidaarvõlausaldajate omavahelised suhted ja suhted võlgnikuga.
Osavõlgnikud - mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades.
Näide:
Ühisvõlgnikud - mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt.
Näide:
Solidaarvõlgnikud – võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Loetlege kohustuse kohase täitmise kriteeriumid (5). Kohustuse täitmise takistused: mida tähendab võlausaldaja vastuvõtuviivitus ja millised on võlgniku toimimisvõimalused selliseks juhuks? Kohustuste sisu ja rahalise kohustuse täitmine.
Lepingu põhieesmärk ehk täitmine loetakse sooritatuks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 4?
Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Võlgnik peab üritama oma võlga tasuda ning olema valmis kogu vahepeal kogunenud summa tagasi maksta, kui võlausaldaja lõpetab vastuvõtuviivituse. Kui võlausaldaja pole 2 aasta jooksul raha vastu võtnud on võlgnikul õigus võlga mitte tasuta.
Lepingupool võib olla lepinguga kohustatud saavutama teatud tulemuse või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks .
Kui lepingus ei ole otse väljendatud, kas lepingupool on kohustatud teatud tulemuse saavutama või tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku, tuleb selle väljaselgitamisel arvestada eelkõige:
1) lepingu olemust ja eesmärki;
2) lepingus kohustuse väljendamise viisi;
3) lepingutingimusi;
4) loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust;
5) kohustuse täitmise sõltuvust teise lepingupoole käitumisest.
Rahalise kohustuse võib täita sularahas . Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses.
Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses konto , mis on määratud arveldamiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. Rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.
Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tšeki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui võlausaldaja on rahalise kohustuse täitmisena vastu võtnud sellise maksevahendi, võib ta nõuda kohustuse täitmist rahas üksnes juhul, kui maksevahendit ei lunastata. Kui võlausaldajal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni rahalise kohustuse täitmiseni, võib ta keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni maksevahend on lunastatud.
Rahalise kohustuse täitmisel posti teel loetakse kohustus täidetuks raha võlausaldajale väljamaksmisest alates.

Nõude loovutamine . Võlgnikule teatamine. Piirangud nõude loovutamisel. Kohustis ja käsutustehingu eristamine nõude loovutamisel.
Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine.
Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
Loovutamise piirangud
Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.
Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Isik, kellele nõue loovutati, kokkuleppe rikkumise eest ei vas

Kohustuste üleminek. Võlausaldaja nõusolek (tuua välja ka erand ). Üleandja ja saaja vastutus ettevõtte ülemineku puhul. Nõude loovutamine ja lepingu ülevõtmine.
KOHUSTUSTE ÜLEVÕTMINE
Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub.
Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut ette nähtud tähtaja jooksul, loetakse ta nõusoleku andmisest keeldunuks.
Kui kolmas isik võtab kohustuse üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja ei ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul on õigus nõuda kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja nõude. Kui võlausaldaja keeldub kohustuse ülevõtmisele nõusoleku andmisest, võib võlgnik nõuda kohustuse ülevõtjalt kohustuse ülevõtmise aluseks oleva lepingu täitmiseks tagatist.
Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse ülevõtmise lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes .
Kui kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel võõrandajaga üle võõrandaja kohustuse, mille tagamiseks on kinnisasjale seatud hüpoteek, peab võõrandaja pärast uue omaniku kinnistusraamatusse kandmist teatama sellest kirjalikult võlausaldajale. Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt.

Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada.
Kohustuse ülevõtja ei või võlausaldaja nõudele esitada vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest.
Kui kohustus võeti võlausaldaja nõusolekul üle võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, võib kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma.
Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga . Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist.

Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis , mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama ka uue võlgniku kohustuse täitmise eest.

ETTEVÕTTE ÜLEMINEK
Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites . Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud võlausaldaja suhtes, kes on sellise kokkuleppega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg.
NÕUDE LOOVUTAMINE

Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine.

LEPINGU ÜLEVÕTMINE

Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.
Lepingu ülevõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 167, 168, 171, 176 ja 177 sätestatut.

Käendus ja garantii . Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine.
Käendus –tekib ainult lepingulisel alusel. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see isik täidab kreeditori ees oma kohustused kas täielikult või osaliselt. Sellest tulenevalt on käendajaks kogu ulatuses või mingis osas. Käendusleping peab olema kirjalikult sõlmitud, on vormistatud iseseisva lepinguna . On ka võimalik, et käenduse nõusolek vormistatakse põhilepingule pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis vastutavad kreeditori ees võlgnik ja käendaja solidaarselt. Kuna on ette nähtud solidaarne vastutus, siis kreeditor võib võla sisse nõuda kas võlgnikult või käendajalt. On võimalik ka variant, kus mitu isikut nõustuvad ühiselt olema käendajaks. Käendus lõpeb seadusega ette nähtud tingimustel: 1)lõpeb tagatud kohustise või lepingu enda lõppemisega; 2)kui kreeditor ei ole kolme kuu jooksul arvates käendusel tagatud kohustise tähtpäeva saabumisest esitanud hagi täitmiseks; 3) võla ülekandmisega (toimus võla ülekandmine, kuid käendaja ei nõustunud olema käendajaks uuele subjektile).
Garantii andmine
(1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
(11) Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse.
(2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.
(3) Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
(4) Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui:
1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud;
2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus.
(5) Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest .

Käsiraha ja leppetrahv. Olemus. Piirangud leppetrahvi osas. Leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise omavaheline seos. Leppetrahvi vähendamine.
Leppetrahv loetakse seaduse või lepinguga kindlaks määratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral. Sellest mõistest järeldub, et leppetrahv võib olla ainutl rahas. Tihtipeale kasutatakse koos mõisteid leppetrahv, viivis, trahv . Viimased on sisuliselt leppetrahvi eriliikideks. Praktikas mõistetaksegi leppetrahvi laiemalt, mõistes selle all ka trahvi ja viivist. Viivise omapäraks on see, et teda kasutatakse üksnes mitteõigeaegse täitmise korral. Arvestatakse teatud % iga viivitatud päeva eest. Tavaliselt viivise puhul on ette nähtud, et teda arvestatakse ainult teatud aeg. Trahvi iseloomustab see, et ta on seaduse või poolte kokkuleppega määratud kindel rahasumma, mille võlgnik peab maksma omakohustuse, kas ühekordse või kestva rikkumise korral. Seepärast trahvi puhul ei arvestata rikkumise kestvust ega protsenti viivitatud päeva eest. On kindel rahasumma ning sissenõudmise aluseks on rikkumise fakt.
Kitsamas mõttes leppetrahvist rääkides tuleb märkida, et ta on kas seadusjärgne või lepinguline . Seadusejärgne on kindlaks määratud seadusega ning imperatiivse normiga – pooled seda muuta ei või. Siin on seadusega kindlaks määratud leppetrahvi suurus ja tema kohaldamise tingimused. Lepinguline leppetrahv on poolte kokkuleppega kindlaks määratud rikkumiste eest ette nähtud leppetrahv.
Käsiraha – on rahasumma, mille üks kokkuleppivatest pooltest annab temalt lepingu järgi tasumisele kuuluvate maksete arvel teisele poolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks. Kokkuleppe käsiraha kohta peab alati olema sõlmitud kirjalikus vormis. Olenemata käsiraha summast ja olenemata tagatava lepingu vormist . Lisaks sellele on nõue, et selles kirjalikus dokumendis tuleb sõna selgelt märkida, et see summa antakse üle käsirahana. Kui seda sõna „käsirahana“ ei ole kirjutatud, siis loetakse, et raha anti üle avansina ja käsirahaks seda ei loeta. Käsiraha puhul tuleb näha, et ta täidab kolme funktsiooni: 1) tõendab põhilepingu sõlmimise fakti; 2) on makseviiviks – toimub rahasumma üleandmine, selles osas on avansi iseloomu omav; 3) täitmise tagamine – kui lepingu täitmatajätmise eest on vastutav käsiraha andnud pool, siis jääbki käsiraha teisele poolele. Kui aga teine pool, kes käsiraha sai jätab tema süül lepingu täitmata on ta kohustatud tagastama käsiraha kahekordses suuruses

Mida tähendab kohustuse rikkumine? Loetlege õiguskaitsevahendid kohutuse rikkumise korral. Mida tähendab õiguskaitsevahendite kumulatiivsuse printsiip? Mida tähendab rikkumise vabandatavus? Süüprintsiip ja süüvormid.
VASTUTUS KOHUSTISTE RIKKUMISE EEST
Rikkumisena vaadeldakse seaduses kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist. Kui võlgnik on jätnud täitmata oma kohustise või täitnud seda mittekohaselt, peab järgnema seadusega ette nähtud vastutus. Samas on mõistetav et kohustise rikkumine võib olla põhjustatud mitmeti: 1)põhjustatud võlgniku tahtliku ja õigusvastase käitumisega; 2) lihtsalt võlgniku hooletusega; 3) kõrvaliste asjaolude poolt.
Kuna rikkumise põhjuseid on erinevad, siis ei saa ka mõjutamisvahendid alati olla ühesugused. Sunni kohaldamisel ongi tingimuseks et eesmärk saavutatakse vaid siis kui kohaldatakse võlgniku teo iseloomule vastavaid vahendeid ning kui aga selgub , et rikkumise põhjustasid sellised asjaolud , millised ei ole õigusrikkumisteks, siis ei ole ka põhjust kohaldada jur. sanktsioone. Kui sanktsioone ei kohaldata, siis võivad kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu järgi üleandmisele kuuleva vara äravõtmine või töö tegmine kolmanda isiku poolt võlgnikuks osutunud töö ettevõtja arvelt.
Tsiviilõiguslike sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid teadtud tingimuste olemasolul. Vastutuse tingimuseks on seadus määranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) võlgniku õigusvastane käitumine; 3) põhjuslik ehk kausaalne seos õigusvastase käitumise ja tekkinud kahju vahel; 4) õigusrikkuja süü. Tsiviilrikkumise subjektiks võib olla nii füüsiline kui ka jur. isik. Jur. isiku tegevuseks loetakse tema töötajate tööalane tegevus ning tema organi poolt oma kompetentsi piires tehtud tööd. Kui töötajate või organi tegevus on olnud õigusvastane ja tekitanud teisele isikule kahju, siis järgneb sellele jur. isiku kui terviku vastutus. Nendel juhtudel loetakse, et õigusrikkujaks on ja ka vastutust kannab jur. isik. 1) Kahju alla mõistetakse isikliku või varalise hüve vähenemist, mis toimus teise isiku õigusvastase käitumise tagajärjel. Seadus näeb ette, et tuleb hüvitada lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju. Samas mõistetakse kahju alla kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsminekut või rikkumist aga samuti ka saamatajäänud tulu, mida ta oleks saanud kui võlgnik oleks oma kohustusi täitnud. Eristatakse seejuures kahte kahjuliiki: a) lauskahju b) saamatajäänud tulu. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte, et kahju kuulub täielikule hüvitamisele. Samas seadus lubab ka erandit – nimelt arvestades teatud kohustiste omapära, näha ette nende täitmatajätmise või mittekohase täitmise eest üksnes piiratud vastutuse. Üheks selliseks piiramise viisiks on, et nähakse ette üksnes lauskahju hüvitamise. Või piiratakse vastutust sellel teel, et nõutakse sisse vaid kahju, mis on tekitatud tahtluse või raske ettevaatamatusega. Või piiratakse vastutust siis muude asjaolude puhul. Näit. tasuliste lepingute puhul on vastutus kõrge, kui tasuta lepingute puhul. Kahju kindlakstegemine pole tihti nii lihtne – ta on küll tekkinud, kuid tema suuruse kindlakstegemine ja tõendamine pole alati võimalik. Kui aga kahju pole tõendatud siis teise poole vastutust ei järgne; 2) teiseks tingimuseks oli käitumise õigusvastasus, milleks on selline käitumine, millega rikutakse objektiivse õiguse norme aga samuti ka tegu, mis küll ei riku ehk ühtegi konkreetset normi, kuid on vastuolus tsiviilseadusandluse mõtte ja sisuga või heade kommetega. Seadus ei anna keelatud tegude loetelu : 3) põhjuslik seos me peame jõudma selgusele, et just selline õigusvastane käitumine põhjustas sellise tagajärje. Igale tagajärjele eelneb terve rida tegusid , mille suhtes me ei tea esialgu öelda, mis põhjustas sellise konkreetse tagajärje. Mõned eelnenud tegudest lõid üksnes võimaluse sellise tagajärje saabumiseks ja ainult üks neist muutis võimalikkuse tagajärjeks; 4) vastutuse tingimus on süü. Süü on psüühiline suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Sellest lähtudes tuuaksegi välja süü kaks vormi: a) tahtlus – võib olla kas otsene või kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse korral näeb ette sellise tagajärje saabumist kuid loodab, et mingite asjaolude tõttu see tagajärg ei saabu; b) ettevaatamatus – raske ja kerge ettevaatamatus. Selle väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta selle isiku omadused ja siis muud asjaolud. Kõike seda lähtudes põhimõttes, kas ta teadis või pidi teadma oma käitumise õigusvastasusest ja selle võimalikest tagajärgedest või ta ei teadnud ega pidanudki teadma.
Seejuures tuleb aga silmas pidada, et on olemas selliseid õigusjuhte, kus vastutus järgneb ka süü puudumisel. Sellisel juhul on tegu kõrgendatud tsiviilõigusliku vastutusega. See on ette nähtud kahju tekitamisel suurema ohu allikatega . Lepingu puhul on ette nähtud hoiulepingu järgi, kui hoidjaks on professionaalne hoidja. Seadus on ette näinud teatud asjaolud, mis vastutusest vabastavad. Kui üks nendest neljast tingimusest puudub, siis vastutust ei järgne. Seadus näeb ette et vastutust ei kohaldata: 1) kreeditori süü; 2) kui kahju on tekkinud juhuse läbi; 3) vääramatu jõud. Seega võlgnik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et temapoolne reaalse täitmise võimatus oli tingitud asjaoludest, mida ta ei saanud ära hoida. Vääramatu jõu all mõistetakse loodusjõudude purustavat toimet. Tema erakorralisuse tõttu nim. vahest ka kvalifitseeritud juhuseks. Kuna teda kui sündmust ei ole võimalik ette näha ega ära hoida, on ta objektiivne vältimatus.

Kahju hüvitamine: eesmärk, ulatus, liigid. Mida tähendab diferentsihüpotees? Loetlege kahju hüvitamise nõude eeldused (5). Kahju hüvitamise viis ja ulatus. Kahju hüvitamine mitme isiku vastutuse korral.
(1) Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
(2) Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
(3) Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
Mida tähendab diferentsihüpotees?
Sisuliselt toob diferentsihüpotees ja selle kaudu toimuv tegeliku ning hüpoteetilise varalise olukorra võrdlus välja need kahjulikud tagajärjed( diferents ), mis on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumise või õigusvastase kahju tekkimise tagajärjeks. Samas on võimalik kahju kindlaks teha tihti vaid hindava vaatlemisega, mitte ainult kahe varalise olukorra paljua kõrvutamisega. Näiteks on kahju tekitaja kohustatud hüvitama kahju ka siis, kui kahjustava sündmuse tõttu on kolmandad isikud teinud kahjukannatajale annetusi, mis on suuremad kui tekkinud kahju.
KAHJU HÜVITAMISE NÕUDE EELDUSED: kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega talle äidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel
Kui üks tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
KAHJU HÜVITAMISE VIIS:

Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.

Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel.

Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega.
KAHJU HÜVITAMINE MITME ISIKU POOLT:

Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab.

Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule.

ÜHINE VASTUTUS KAHJU EEST:
Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.

Loetlege võlasuhte lõppemise alused. Mille poolest erinevad taganemine ja ülesütlemine? Tooge konkreetne näide võlasuhte lõppemisest seoses võlgniku surmaga ning näide võlasuhte lõppemisest seoses võlausaldaja surmaga.
Võlasuhe lõppeb:
1) kohase täitmisega;
2) tasaarvestusega;
3) kokkulangemisega;
4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
5) lepingust taganemisega;
6) lepingu ülesütlemisega;
7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta;
8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.
Taganemine on esitatud lepingu lõpetamisel tagasitäitmisega ja ilma selleta on võib seda nimetada ülesütlemiseks.

Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. Mida tähendab kokkulangemine?
Millal ja kuidas saab rakendada tasaarvestust.
Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
Tasaarvestuse kehtivuseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:
1) kohustuste samaliigilisus;
2) nõuete vastastikkus ;
3) tasaarvestava poole õigus täita;
4) vastunõude sissenõutavus;
5) taasarvestus ei ole keelatud;
6) teisele poolele on tehtud tasaarvestuse avaldus.
(1) Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
(2) Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.
(3) Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga, mis arvestatakse tasaarvestamise päeva seisuga tasaarvestava poole tegevuskohas, selle puudumisel aga elu- või asukohas . Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui vahetuskursid ei ole turul vabalt kujunenud.
Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus.
(1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.
(2) Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist.
Negatiivne võlatunistus
(2) Kui teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige. Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks.
Mida tähendab kokkulangemine?
(1) Võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus . Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe.
(2) Kui kokkulangemine on osaline, lõpeb võlasuhe kokkulangevas osas.
(3) Kui nõudele on seatud pant või muu asjaõigus, siis kehtib nõue pandipidaja või muud asjaõigust omava isiku suhtes kokkulangemisele vaatamata edasi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 285 allalaadimist

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #1

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #2

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #3

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #4

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #5

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #6

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #7

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #8

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #9

Lepinguõiguse Võlaõigus Seadustiku üldosa kordamisküsimused #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

285 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piip1 Õppematerjali autor

Võlaõigusseadustiku kontrolltöö kordamisküsimuste vastused

võs võlaõigusseadustik lepinguõiguse kontrolltöö lepinguõigus dispositiivsus hea usk leping negatiivne võlatunistus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Lepinguõiguse kontrolltöö küsimused ja vastused

Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. 3. Lepinguvabaduse põhimõte: olemus, elemendid. Kas Eestis kehtib lepinguvabaduse põhimõte? Millisest allikast see tuleneb? Millega on lepinguvabadus piiratud? Lepinguvabadus privaatautonoomia See on kirjas põhiseaduses(prg. 19) eneseteostamise vabadus (ma võin lepingu sõlmida, kellega tahan ja sellise lepinguvormi järgi nagu tahan suuline leping, notariaalne leping jne), aga tuleb arvestada kolmandate isikutega ja ühiskonnas välja kujunenud väärtustega.Jah, Eestis kehtib lepinguvabadus, sest tuleneb põhiseadusest. 4. Dispositiivsuse põhimõte. Dispositiivse normi vastand? Millisest eraõiguse valdkonnast me leiame enim dispositiivseid norme, millisest vähem? Dispositiivsus - Määrata ise lepingu reeglid. Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte

Lepinguõigus

docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

Mõistlikkuse põhimõte tähendab võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 3. Lepingu mõiste, sõlmimine ja vorm Leping on tehing lepingupoolte vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost

Võlaõiguse üldosa

docx

VÕS üldosa kordamisküsimused

Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

Võlaõigus

odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. 2. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). Lepingu mõiste on seotud ka lepinguvabaduse ideega, mis seisneb eelkõige vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida. Lepinguvabadus on siiski oluliselt piiratud - sundkindlustusleping on kohustuslik, seadus võib ette näha tehingu kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud

Võlaõiguse üldosa

100

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme

Võlaõiguse üldosa

142

doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1

Võlaõiguse üldosa

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Võlaõiguse üldosa

220

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: • tsiviilõigus • äriõigus • intellektuaalne omand • rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid)

Õigus

Rohkem sarnaseid