Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid
Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik
siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud , vastavalt
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu
jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud
individuaalavaldust, mis
a) on anonüümne; või
b) on
sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud
läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis - või
lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist
asjassepuutuvat informatsiooni.3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi
esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või
selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks
või kaebeõiguse kuritarvituseks.4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab
vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha
menetluse igas järgus.Antud kaasuse olukorras on rikkutud art 35 avalduse esitamisel
Inimõiguste Kohtusse. Ületatud on kuue kuuline tähtaeg, mille
jooksul peab
avaldust esitama. Kuue kuulise esitamise tähtaja
eesmärgiks on tagada asja
arutamise mõistliku aja jooksul, et ei
veniks liiga kauaks, peagi mida kauem oodatakse ja rohkem aega läheb
seda raskem on pärast
asjaolud kontrollida. Kuus kuud on piisav aeg
mille jooksul saavad isikud koostada avalduse, koguda fakte ja mõelda
kas on üldse vaja esitada.
Kuuekuulist perioodi arvetatakse kuupäevast, millal kaebaja või
tema esindaja said teada riigisisesest lõplikust
otsusest .
’’Mordaavia Rokkarite esindaja on saanud konstitutsioonilise
kohtu kirjliku otsuse kätte 20. juunil 2007 ja pöörduvad EIK- sse
15. jaanuar.2008.
Antud juhul kaebajatel ei ole piisavat põhjendust miks peaks EIK nende avalduse menetlusse võtma pärast kuue kuulist tähtaega,
kuna muidu see seab teiste lepinguosaliste riikide jurisdiktsiooni
all olevaid isikuid mitte võrdsesse kohtlemisse seoses kuue kuulise
tähtajaga. ’’Mordaavia Rokkaritel’’ oli võimalus esitada
avaldust kuue kuu jooksul kuid nad ei teinud seda oma hooletuse
tõttu, miski neid ei takistanud.
6- kuuline kaebetähtaeg EIK-sse ei kohaldu kui inimene kaebab
struktuurse probleemi peale (Belyaev ja Digtyar vs
Ukraina )
Erandiks võib samuti olla ka ’’vältav olukord’’ mis
tähendab et kaebaja on siuatsioonis, kus teda on asetatud jätkuvalt
ohvri seisundisse. Vastaval olukorral ei kehti kuue kuuline esitamise
aeg (Iordache vs
Rumeenia §50) (Ülke vs türgi)
Mordaavia Rokkarid ei ole
ohvrite seisundisse asetatud, kuna neil on
litsents ära võetud kontsertidele ehk kogunemistele,sest nende
laulud võivad põhjustada massilisi
rahutused , konfliktid, kuid nad
võivad kasutada
meediat , kui Mordaavia Rokkarid oleksid muutnud oma
seisukoha neutraalsemaks, mis ei ohustaks ühiskonna ning ei toetaks
rassismi siis ei oleks tekkinud antud situatsiooni.
Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab?
Handyside vs UK (1976)
Mis oli EIK otsus ja miks?
Artikkel 10 ei ole rikutud. Kohus väidas, et mõned raamatu osad
rikuvad moraalkaitset, seega selles osas Kohus nõustus Magistrates Court otsusega.
Mis käsitleb raamatute kõrvaldamist turust, siis Kohus jällegi
nõustus otsusega viidates artikli 3 peale, mis käsitleb sündsusetu
väljaannete seadust.
Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik
artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna
antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona
huvides.
Aresti pealepanek, raamatute eksemplaride konfiskeerimine ja
likvideerimine ei ole autori enda arvamuse ja vabaduse kitsendamine
kuna antud otsus oli tehtud kõlbluse kaitseks.
Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus?
Austraalia poliitikud oli arvamusel, et see
raamat rikub moraalinormid , seega selle raamatut on vaja keelata.
Vanemad ei tahaksid, et lapsed loeksid selle raamatu, kuna arvavad et
info selles raamatus on vale. Australia haridus minister väidab, et
selle raamatu on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad
selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi.
Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus- Meremaal
Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele.
Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast , mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse
õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus , mis kehtib ka
tänapäeval: artikli
10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte
üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu
soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste
ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata,
šokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused
ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda.
Samas täna
kehtib ja Freedom of the press,
mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib
ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee)
artikkel 19. Sõnavabadus mõnikord on teiste inimeste õiguste ja
vabaduste vastuolus , seega iga riik säyestab oma õigusnormid, mis
reguleerivad piirangud vabadusele oma territooriumil. Eestis näiteks
on keelatud rahvusliku, rassilise või usulise vaesuse propaganda .
Seega
tuleneb, et antud kaasuse tulemus täna oleks artikkel 10 rikutud ja
The Little Red Schoolbook
oleks müümisel igas raamatupoes.
Õiguskantsler seisukoht (2011)
- Samasooliste abielu – riigi otsustada
- Aga KAITSE TAGATUD
Mangold (C-144/04)
diskr 2000/78 Võrdse kohtlemise
seadus
2000/43
Coleman (C-303/06)
- DISKR PUUDE ALUSEL. Isik ise ei pea olema puudega
- Ahistamine – otsese diskr
Kaudne diskr
Pretty vs UK (2002)
ART 6
Tsiviilõiguste kohustuste puhul
Ringeisen v Austria. Ringeisen soovis müüa maad aga talle oli vaja
KOV heakskiitu ehk loa andmine. Ja nüüd tekkis kõsimus kas see
juhtum läheb haldusmenetluse alla või tsiviil. alla. Kohus alustas
sellest et teda ei huvita kuidas riik konkreetsed õig ja koh
klassifitseerib, tema vaatab nende õig ja koh sisu mis vaidluses on
küsimuse all. Ehk siin Ringeiseni õigus küsida luba KOVsest. Teeb
kohus kindlaks arvese konkreetsed asjaolusid:
- Ei ole tähtis. Et eraõiguslikud ja missuguse tõõpi seadusega on see kaasus käetud
- Konkreetse vaidluse tulemusel oli määrav isiku tsiviilõigustele või kohustustele.
Kohus leidis et Reng puudutab tema tsiviilõig ja koh, seega
kohusmenetlus peab täitma art 6 norme ja reegleid.
Kriminaalsüdistus.
Ehgel v Holland (1976)
Öztürk v Saksamaa (1984) puudutab liiklusrikkumist. Saksamaa
dekriminaliseeris liikluseeskirjaderikkumised. Ehk nad ei lähe
kriminaalõigusele vaid olid kergemad ja läksid väärteona kirja.
Kohus ütles, et dekriminaliseerimine ei vabasta riiki art 6st. Riik
ei saa ise ennat vabastada art 6st. Öztürk saavutas seda et tema
liiklusreeglide rikkumine läksid ikkagi kriminaalsüdistuse alla.
Õigus pöörduda kohtusse.
Kohus erinevate kaasustega seda kinnitanud et art 6 sisaldab õigust
pöörduda kohtusse.
Golder v UK (1975)
Airey v Iirimaa (1978)
- Administratiivsed takistused - Riik ei toho kohtu pöördumise
- Esindatus
- Art 6 peab olema reaalne teg.
Teine oluline tingimus mis ei ole art 6 otsesõna õelnud on pooltse
võrdsus ja võistlev protsess.
Rowe and Davis v UK (2000) edasikaebamisepõhjus oli see et südistaja
varjanud teatud informatsiooni mda süüdistaja oli saanud
infoallikatelt ja seetõttu kaebasid edasi ja kogu vaidlus tuli
EIKohtusse. Poolte võrdsuse protsess on osa art 6 selle aluseks on
nii süüdistatav ja süüdistaja te neil oleks võrdne juurdepääas
kogu olulise informatsioonile. Nt kriminaaltoiminkule mis isikust
kogutakse ning neil peab olema võimalus seda komminteerida. Art 6
nõuab et mõlemad avaldaksid kõik info. Kohus ütles et see pole
absoluutne õigus, mitte kogu info peab vastaspoole avaldada. Nt 1 ei
saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta
politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla
süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad
infot vastaspoolele või mitte.
Õigus vaikida.
Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku
aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on
kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et
konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on
rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud
artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus
Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja?
Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks
võimaluse kasutada sundi (piinamine).
John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud
vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei
leidis hones tagaotsitavaid. Süüdistatav ütles et olukord oli
selline et see kui ta selgitaks miks ta hones viibib siis ta oleks
süütu. Kohus ütles et isikusüüdimõistmine ei tohi olla
täiesmahus vaikida. Kohus leidis et olukord mis vajab selgitamist
isik võiks rääkida. Kas saab kasutada tõendina?
Kuivõrd teda sunniti rääkida. Kas tal oli võimalus vait olla.
Kui suurt kaalu sellele antakse teiste tõendusmaterjalidega valguses.
Olukord milles inimene oli.
Kohus leidis, et süüdistataval antud olukorras oli raske valida kas
rääkida miks ta seal viibis või vaikida. Tekib seod õigusesindajale. Kohus leidis et sellises juurdluse staadiumis on
esindaja olemasolu väga oluline kuna isik ei saa otsustada aga
esindaja saab nõu anda.
Mõistlik aeg
König v Saksamaa (1978) puudutas arsti kellelt tahati ära võta
litsents kuna ta rikunud mingit reeglid.
- MATEMAATILINE Kohus ütles et mõistlik aeg hakkab momendist millest antakse teade menetlusalustamisest.
- MATEMAATILINE Kui esitas kaebu et tal litsents ära võetakse
- MATEMAATILINE Kestab kuni apellatsioonilõpuni.
- HINNANGULINE Mõistlik aeg
Keerukus
Kaebaja
enda teod
Riigi
tegevus
Mis
on kaalul (antud juhul inimese sissetulek, seega on vaja kiiresti
lahendada kuna talle vaja sissetulek eluks)
Horusby v Kreeka (1997)
Sõltumatu ja erapooletu
Iiersack v Belgia (1982)
- Subjektiivne - eeldus (isiku veendumused, mis on raske tõendada. Nad on erapooletud)
- Objektiivne - kas on paigas vajalikud garantiid .
Kohtute
ja täidesaatvavõimu suhe
Kohtuniku
roll eelnevalt
Lõige 1 et kohtuotsus kulutatakse avalikult välja. Mida avaliku
välja kuulutamise all mõeldatakse?
Preto v Itaalia (1983)
- avalik istung.Kohus selgitas miks istungid peavad olema avalikud, inimestel oleks usk kohtusüsteemi.
- Avalik otsus.
Teine lõik puudutab kriminaalmenetluse ja süütuse presumptsiooni .
Allenet de Ribemont v Prantsusmaa
(1995)
- Kohtuniku ütlused
- Kõrgem riigi esindaja (politseinikud). Ei saa öelda et keegi on süüdlane enne kui see pole tõestatud
- Mis hetkest? Alates arateerimisest, mitte süüdistusest.
Art 3 loeb 5
- Õigus olla informaaritud süüdistuses
Brozicek v Itaalia (1989)
Itaalia keelas saksakeele tõlgimises ehk ei ole esitatud süüdistus
tema teatud keeles. Kohus leidis, et riigi asutused sellest hetkest
kui nad teavad et süüdistatav ei oska kohtu keelt peab teha same et
ta saaks süüdistuse aru.
- Keel
- Teave iseloom.
- Piisav aeg ja võimalus kaitset ettevalmistama
Öcalan v Türgi (2005)
Antico v Itaalia (1980)
- Õigus küsitleda tunnistajaid
Van Mechelen v Holland (1997)
Sõnavabadus
Diskrimineerimise keeld (konventsioonis on 2 erineva sätega
diskrimineerimise keeldu. ART 14. Protokoll 12. )
Õigus õiglasele kohtumenetlusele
Kogunemise vabadus
Art 9
Kaebuse esitamise tingimused
- Kas band saab esitada sest ta ei ole üksikisik
- 6 kuu – reegel
Kas nad on iseseisvad ja erapooletud.
ARTIKKEL 2
Osman UK (1998)
Riigi pos. Koh:
- Teab või peaks täidma
- Tegelikust vahetust riskist
- Konkreetse inimese ohver
- Juurdluse või uurimiskohustus. Kui inimene jääb surma siis riik peab uurida kõik asjaolud (miks ta suri kes vastutab jne)
Kelly et al vs UK
Tõhus juurdlus
- Iseseisev. Juurdlejad ei tohi olla institutsionaalse seost nenedega keda nad uurivad. Praktiline iseseisvus - peab kontrollima kõiki tõendeid.
- Tulemuslik. Riigil on kohustus anda usutav selgitus.
- Kiirus
- Läbipaistvus
ARTIKKEL
3 PIINAMISE KEELD
Seoses
ART 8. Puudutab ka kehalist puutumatust.
Nende
vahel on hierarhia:
Kõige kõrgem on Piinamine. Kõige raskem kehaline väärkohtlemine
Tahtlik ,
väga raske ja julm kannatus, Eesmärgipärane, Süstemaatilisus.
Ebainimlik kohtlemine või karistamine Vähem raskem
Süstemaatilisus
ei ole eeltingimus aga samas ei tohi olla 1 isoleeritud intsident
ainult. Tahtlik, Eesmärk ei ole oluline, Kannatuse raskusaste
Alandav kohtlemine või karistamine
Hirm,
avastus, allaväärsus. Eesmärk on vastupahu murdamine
Iirimaa vs UK (1978)
Konfliktid protestantide ja katoolikute vahel. Oli viis
piinamisviisi. Kohus arvas et see ei olnud piinamine (ei andnud
magama, süüa, pandi kottid peale). Kohus ütles et oli tuvastatud
see oli artikli vastane tegu aga see oli ebainimlik kohtlemine (mitte
piinamine).
Kohus pakkus välja piinamise definitsiooni. Tahtlik, väga rasked ja julm kannatus.
Aksoy vs Türgi (1996)
Selmonni vs Prantsusmaa (1999)
Tomasi vs Prantsusmaa (1992)
- Väidetava kohtlemise ja vigastuse seos
- Vigastuse raskus
Ribitsch vs Austria (1995)
Kohus ütles, et valitsus peab tõendama et poliseinikud ei ole süüdi
(riigi presumptsioon). Kohus mainis et Austrias on kriminaal südistus
nii kõrge et seda tihti raske tõestama. Isegi kui ta kukkus siis
osad vigastused olid sellised et neid ei saa tõestada. Riik peab
pakkuma ohvrile usutav selgitus miks see juhtus.
Kurt vs Türgi (1998)
Poeg kadunud ja ema pöördus kohtu poole. Pika aega pidi kandma
teadmatus.Mitte keegi ei võtnud kaebuse tõsiselt. Ikkagi kohus
leidis et kannatuse vastus oli üsna suur et võta ebinimliku
kohtlemise artikkel 3 rikkumise.
Yankov vs Bulgaaria (2003)
Tegemist on finants asutuse juhiga, keda süüdistati korruptsioonis
ja roteeriti. Vangla ametnikud võtsid ära juhi käsikirjad.
Tyrer vs UK (1978)
Rikub inimväärikust.
Costello-Roberts vs UK
(1993)
Erakooli direktor füüsilisest karistas poissi. Toimus direktori
kabinetis ei keegi pole seda näinud. Kohus ottsustas et ta pole esitanud tõendeid et see olukord võiks tekkida tagajärgi. See olu
üsna privaatne ja see ei sobi artikli 3 alla. Vanemad teadsid kuhu
nam oma lapsid ära panevad ning teadsid reeglid KUNA TEGEMIST ON
ERAKOOLIGA, nad ise selle valisid.
Campbell k Cosans vs UK (1982)
Tegemist on riigikooliga. Kahe poissi emad arvavad et kehaline
karistus ei ole aktsepteeritud sellel ajal. Kui poisiid oleksid
reaalselt karistatud siis võiks kasutada art 3 kuna tegemist on
RIIGIKOOLIGA seal käivad kõik lapsed ja neil on kohustus seal käia.
Kohus pole kunagi öelnaud et kehaline karisus koolides ei ole
keelatud. Kehaline karistus koolides ei ole artikli 3 kooskõlas.
Üks positiivne kohustus mis riigil on n see et riik ei tohi välja
saata või välja anda kus toimub artikli 3 kohtlemine. Ehk siis enne
kui riik nt annab kedagi välja (söreng vs UK, Küsimus kas UK tohib
anda Soering USAsse). Soerengi kaasuse teemst oli surmanuhtlusega mis
oli ebainimliku kohtlemisega.
Mitmes Eesti seadustes on kirjutatud et Eesti ei tohi isikud välja
saada kus võib olla rikutud artikli 3 printsiibid.
Chahal vs UK (1996)
Soeringi printsiibi kohaldud
Reaalne oht
Gruz Varas vs Rootsi (1991) RIIGI TEGEVUS
Kohus leidis et Rootsi pole rikkunud art 3 printsiipe .
- Riik peab teada või peaks olema teda
- Hetkel kui välja saadetakse
Vilvarajah vs UK (1991) RIIGI TEGEVUS
Väitis et ei saa UK tagasi minna kuna riigis on oht.
HLR vs Prantsusmaa (1997) ERAISIK
Puudutas inimest Kolumbiast. Tegemist oli süüdimõistetud
kurjategelasega ke soli vahistatud narkokaubanduses ja selle käigus
andis ka oma kaasomalised välja. Ta ei tahtnud kodumaale minna kuna
kaastegelased võivad temaga midagi teha. Kohus nõustus et ta võib
saada oht. Isik peab tõestama et riigivõimud ei taha või ei või
kaitsta teda. HLR ei suutnud eda tõestada.
D vs UK (1997)
Puudutab sõõdimõistetud kes oma katistuse kandnus Inglismaal aga
kinnipidamis ajal et tal on kõrgetaseme ravi. Kui karistus läbi sai
oli ta lõppstadiumis et surra aga UK tahtsis teda tagasi saada kus
ta varem elas. Kohus leidis et sellel on seose ebainiliku
kohtlemisega. Me ei saa väita et riik oli süüdi et senised riigi
asutused ei ole sellel tasemel et aidata talle. Se tagasisaatmise
fakt on see mis rikub artikli 3.
Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha tõhusa seadusraamistiku mis keelaks teistel
inimestel rikkuda art 3.
SEADUSRAAMISTIK (TÕHUS)
A vs UK (1998)
Laps las peksi võõraisa. Keelatud on ainult siis kui see ületab
piirid. Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need
piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset.
Z vs UK (2001)
Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga
ta teadnud sellest. Neil ei õnnestuud kaitsta seda haavatavad gruppi
lapse koduvägivalla eest. Kui tegemist on koduvägivallaga siis
riigil on kohustus kiiresti vahele sekkuda. Isegi saab lapse kodust
ära võtta
Perekonnaelu puutumatus
Mida või keda kohus perekonna tunnistab – Markx vs Belgia
(1979)
- Vallaslaps
- Seaduslik+mitte
Vastasel
juhul Art 8+14
- Lähedased sugulased (nt vanavanemad)
Johuston vs Iirimaa (1986) Art 8 ei taga õigust lahutamisele.
Viitab riigikohustusele võimaldada selle te isiku perekonnasuhted võiksid loomulikult teel areneda. Kui lahutus ainuke võimalus et
peerd võiksid normaalsed elada siis seda on vaja teha.
- Perekonnamoodustab mees+naine+ühine laps
Keegan vs Iirimaa (1994) puudutas mitteabielukooseisus elavas
paari. Ema keelas isale lapsega suhelda. Antud juhul oli lapse
saamine teadlik otsus. Alates lapsesünnist ema ja isa moodustavad
lapse perekonna, perekonnaelu säilib ka sellisel juhul kui ühel
vanematel ei ole võimalust lapsega suhtlema , seega kohus leidis et
laps sündis ühese otusega. Isa õigus oli rikutud.
X,Y & Z vs UK (1997) puudutas
perekonda kus 1 vanematest oli transooline. Kohus ütles perekonnaelu
kohta on see et perekond on sotsiaalne konstruktsioon
ja see olemasolu. Oluline kuidas väljapooled paistavad kas paistavad
nagu perekond või mitte.
- *SOTSIAALNE KONSTRUKTSIOON (abielu ei ole oluline)
Rikkumist ei ole. Sots ja seadus mõttes ei ole vahet mis puudutas
perekonda.
Väljasaatmised
Abdulazis vs UK (1985)
Kolinud Inglismaale ja seaid legaalseks imigrantiks.
Paarid kes on läbi teinud igati legaalse abielutserimoonia.
- Paarid – abielu
- Ei ole rikkumine kuna neil oli valikuvõimalus
Berrehab vs Holland (1988)
Kaebuse esitaja Marokko kodanik kes oli lahutatud Hollandi naisega.
*Isa+tütar (soov
tütraga hoida suhteid)
Moustaquim vs Belgia (1991)
marokko kodanik saadeti belgiast välja kuritgevuse tõttu. Ta elas
Belgias, seal oli tema sugulased kellega ta suhtles tihedalt ja
väljasaatmise tõttu katkesid suhted. Teine asi on see et ta elas
seal 20 aastat ja tal polnud sidemeid marokkoga, kogu tema elu oli
belgias. Kohus ütles et tuleb leida tasakaal eraisiku ja riigi
huvides.
Samuti tuleb arvesse võta kui vana ta on, kas elas kogu oma elu või
väikese osa. Samuti kui räägime kurjategijast siis riigi poolt
tuleb arvesse võtta kui ohtlik ta on ruiigi julgeolukule või
avaliku korrale.
RK 3-4-1-9-01 (2004)
- Riigi julgeolek
- Kaalutlusõigus – üksikisik olukorraga arvestamine
Eestis ei ole perekonnaelu defineeritud. Seega on väga oluline kohtupraktika , see on see mis sisustab perekonna mõistet põhiõiguste
ja inimõigste seisukohalt. Abielu olemasolu ei tulene legaalse
staatusest.
Kodu
Niemitz vs Saksamaa (1992)
Gillow vs UK (1986)
KOLINUD
EI OLNUD piisavalt elanud mujal
piisavad sidemed
Buckley vs UK (1996)
- Eesmärk oli kodu luua
- Pidevalt elas
- Mujal ei olnud teist kohta
Keskkonnakaitse
Art 8.
Lopez Ostra vs Hispaania (1994)
Puudutas õhureostust. Mis tuli nahatöötlemis vabrikust.
Guerra vs Itaalia (1998)
Fadeyeva vs Venemaa (2005)
Hatton vs UK (2003)
Tegemist oli mürareostuga. Töölennud lendavad üle majade.
Selle kaasuse kritieeritakse, kuna kohus tugevalt baseerus riigi
majanduslike huvidele, aga üksikisiku huvidele väga palju ei
pöörand tähelepanu.
Klass ja teised vs Saksamaa (1978)
- Jälitustoimingud kns piirangud
- Põhjendatud kuriteokahtlus
- Hädavajalik (viimane võimalus). Viimane võimalus saada teada kas kuritegu on läbi viidud või on läbi voiimisel toime panemisel.
- Seotud konkreetse kahtlusega (is-d jms). Seotud nende isikutega mida otsitakse läbi.
Kruslin vs Prantsusmaa (1990)
Puudutas telefonipelat kuulamise regulatsiooni. Tegemis oli isikuga kes ei saanud tõestada et ta on ohver. Kas see regulatsioon on
piisavalt kvaliteediga. Seadused peavad olema piisavalt täpsed ei
isikut võiks enne ennustada
- Selged ja detailsed. Tehnika on aina rohkem ja rohkem keerulisemaks ja aremaks kvaliteedi mõttes. Pealtkuulamis avastamine on keerulisemaks tehtud.
- Garantiid – (4 asja) isikute kategooriad;kestus;aruanded;salvestamise hävistamine
Halford vs UK (1997)
- Sõnumite teg ja vastuvõtmine
- Piisavalt selged
Golder vs UK (1975)
Campbell vs UK (1992)
(EL komisjon )
Art 14 – sõltuv diskrimineerimise keeld
prot. 12 – iseseisev keeld
mis kontekstis ja millega seoses. Nende vahe on
Savez crkava “Riječ života” and Others v. Croatia (2010)
Puudutas usuorganisatsioone seoses sellega et riik tegi lepingu
konkreetse usuorganisatsiooniga millega andis õiguse abielu jne.
- Art 14 kuna puudutas usuvabadus , art 14 saab kasutada ainult konventsiooni artiklitega koos (antud juhul art 9).
- Samal ajal prot 12 on iseseisev ja riigi tegevusega
Probleem et Horvaatia kasutanud kaalutusõigust valesti, kuna
tegelikult pidasid silmas ühte usuorganisatsiooni. Kohus ütles et
tuleb võrdselt kaaluda kõike organisatsioonide puhul.
- Diskrimineerimine – põhjendamata (objektiivse ja mõistliku põhjused) ebavõrdne kohtlemine. Kas on seaduspärane eesmärk (nt noorte tervise tagamine). Kas on proportsionaalsus .
‘Belgia Lingvistika ’ kaasus (Nr 2) (1968)
Kui riik on asutuse loonud erineva õpekeele kasutamisega, siis peab
tagama et kõikidel oleks võimalus sisse astuda. Siin riik ütles et
iga ebavõr koh ei ole diskrimineerimine. Kas seda saab siis
põhjendada? Kohus hindas eesmärki mis riigi seisukohalt oli
ebavõrse kohtlemise põhjuseks.
Prantsuskeelne laps elas teises keelses regionis misytõttu pidi
minema selle regioni kooli ehk ta ei saanud minna teise regiooni kus
oli prantuskeelne kool. Kohus ütles et sisse astumis tingimused alle
antakse tingimusi neid täita. Kohus ütles et see pole adekvaatne
põhjus.
________________________
Seaduse diskrimineerimine – praktiline ebavõrdsus.
Dory vs Saksamaa (EL Kohus, 2001)
* Handyside vs UK (1976)
Põhifaktid:
Richard Handyside, Stage 1 omanik,
ostis õigused raamatule „The Little Red Schoolbook“ (edasi -
raamat). Antud raamat oli pühendatud noorinimeste kasvatuse ja
õppimise probleemidele ja 1/10 osa käsitles seksuaalkasvatuse
küsimused.
Handyside hakkas levindada selle raamatu, mille
pärast tekkisid kaebused paljudes väljaannetes.
Magistrates Court tegi otsuse, millega
kõrvaldati raamatute müük. Handyside oli arvamusel, et sellega
rikuti tema sõnavabaduse väljendamise õigus.
Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja
tulevad:
Artikkel 10 käsitleb sõnavabadus
kui üks demokraatliku ühiskonna alustalasid; artikli 10 lõikest 2
tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes
informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või
millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes,
mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, šokeerida või
häirida
Kohus väidas, et mõned raamatu osad rikuvad moraalkaitset, seega
selles osas Kohus nõustus Magistrates Court otsusega.
Mis käsitleb raamatute kõrvaldamist turust, siis Kohus jällegi
nõustus otsusega viidates artikli 3 peale, mis käsitleb sündsusetu
väljaannete seadust.
Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik
artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna
antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona
huvides.
Kohtu otsus: Art
10, 14, 18 rikkumist ei toimunud
* Sunday Times vs UK (1979)
Põhifaktid:
Aastatel
1959–1962 sündis arvukalt väärarenguga lapsi, väidetavalt
seetõttu, et nende emad kasutasid raseduse ajal rahusti või
uinutina talidomiidi. Paljud lapsevanemad algatasid kohtuasja
Distillers Company (Biochemicals) Ltd vastu, kes oli talidomiidi
tootja ja müüja Ühendkuningriigis.
Septembris
1972 Sunday Times teatas, et kavatseb avaldada artikli, mis jälgib
tragöödia ning talidomiidi tootmise ja testimise ajalugu aastatel
1958–1961.
Attorney -General
Distilleri avalduse põhjal otsustas pöörduda High Court'i poole
taotlusega, et keelataks järgmise, kavandatud artikli avaldamine.
Kohus andis vastava määruse novembris 1972.
19.
jaanuaril 1974. aastal Komisjonile esitatud kaebuses väitsid
kaebajad, et High Court'i antud ja Lordide Koja ennistatud keelav määrus ning põhimõtted, millega Lordide Koda oma otsust
põhjendas, rikkusid konventsiooni artiklit 10. Menetluse käigus
väitsid nad hiljem muu hulgas, et esines ka artiklit 14 rikkuv
diskrimineerimine, sest analoogiliste artiklite avaldamist
ajakirjanduses ei olnud takistatud ning reeglid, mida kohaldati
poolelioleva protsessi kommenteerimise suhtes parlamendis, erinesid
lugupidamatust kohtu vastu käsitlevatest reeglitest, mida kohaldati
ajakirjanduse suhtes.
Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja
tulevad:
Kohus otsustas, et pressivabaduse printsiip seisneb selles, et see ei
pea ületada piire, mis on sätestatud inter alia, „riigi
julgeoleku huvides“ või „õiglase õiguse tagamiseks“, aga
pressipeal on kohustus anda informatsiooni ja ideed küsimustes, mis
esitab ühiskondliku huvi. Samas pressil on õigus mitte ainult
levendada infot ja ideed kui ka on õigus saada selle informatsiooni.
Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks võimaluse
„ühiskondliku vaataja“ rolli teostamises.
Seega suurem rõhk peab olema sõnavabaduse peal.
Kohtu otsus:
konventsiooni artiklit 10 on rikutud.
* Lingens vs Austria (1989)
Põhifaktid:
Ajakirjanik Lingens avaldas
2 kriitilist artiklit liidukantsleri Kreisky kohta. Kreisky esitas
kaebuse Lingensi vastu Viini ringkonnakohtusse ja see toetas kaebuse
osaliselt. Mõlemad pooled kaebasid asja uuesti. Komisjon koostas
ettekande, milles ta
väljendas oma ühest arvamust, et on rikutud artiklit 10.
Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja
tulevad:
Kohus leiab,
et kahtlemata
on artikli 10 lõige 2 mõeldud kaasinimeste – ehk siis kõigi
isikute – reputatsiooni kaitseks ning see kaitse kehtib ka
poliitikute puhul, isegi kui nad ei käitu eraisikutena, kuid
sellisel juhul peab selle kaitse nõudeid kaaluma seoses avatud
poliitilise diskussiooni huvidega.
Kaebaja mõisteti süüdi, kuna ta
oli oma kahes artiklis liidukantsleri Kreisky kohta kasutanud
teatavaid väljendeid ("madal oportunism", "ebamoraalne"
ja "ebaväärikas"). Artiklite sisu ja toon olid üldiselt
üsna erapooletud, kuid mainitud väljendite kasutamine võis suure
tõenäosusega kahjustada Kreisky reputatsiooni.
Kohtu arvates
tuleb aga teha täpset vahet faktidel ja väärtushinnangutel.
Faktide olemasolu on võimalik tõendada, samal ajal kui
väärtushinnanguid ei saa kuidagi tõendada. Kohus märgib
siinjuures, et faktid, millele Lingens rajas oma väärtushinnangud,
olid ümberlükkamatud nagu tema hea tahegi.
Kriminaalkoodeksi
artikli 111 lõike 3 alusel koostoimes lõikega 2 ei saa
ajakirjanikud sellise kohtuasja puhul nagu käesolev pääseda
süüdimõistmisest lõikes 1 sätestatud alustel, välja arvatud
juhul, kui nad suudavad tõestada oma väidete paikapidavust.
Mis puutub
väärtushinnangutesse, siis pole seda tingimust võimalik täita
ning see kahjustab vabadust oma arvamusele, mis on konventsiooni
artikliga 10 tagatud õiguse oluline osa.
Seega
Kohus leiab, et sekkumine Lingensi sõnavabaduse teostamisse polnud
" demokraatlikus ühiskonnas vajalik kaasinimeste reputatsiooni
kaitseks", see oli taotletava õigustatud eesmärgiga võrreldes
ebaproportsionaalne.
Kohtu otsus: artikkel
10 on rikutud
* Müller ja teised vs Šveits (1988)
Põhifaktid:
1981 aastal oli korraldatud näitus. Kohtuurija
kõrvaldas näitusest mõned maalid kuna tema arvates nad olid
ebaviisakad.
1986 aastal kriminaalkohus
määratles iga kaebaja rahatrahvi ja võttis ära kõik maalid
artikli 204 Šveitsi
kriminaalseaduse alusel.
Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja
tulevad:
Kohus selgitas, et artikli 10 alla läheb ka kunstilise
eneseväljenduse vabadus. Antud karistus oli tehtud eesmärgiga
kaitsa ühiskondliku kõlbluse.
Antud maalid kirjeldasid seksuaalsuhted
inimeste ja loomade vahel ja olid kättesaadavad kõigile soovitajale
kuna sissepääs oli tasuta ning ei olnud vanusepiiranguid, seega
Šveitsi kohus võiks õigesti arvata,
et antud näitus võib hakvasti mõjuda tundliku inimeste
elunormidele.
Šveitsi kohus
tegi õige otsuse karistuseks rahatrahvi väljamõistmiseks kuna pidi
kaitsa ühiskondliku kõlblust.
Mis puudutab maalide ära võtmise, siis Kohus samuti nõustus ka
sellega, kuna antud karistus tagab ühiskondliku kõlbluse, et maalid
jälle ei ilmu .
Kohtu otsus: Pornograafilise
maalide konfiskeerimine ei riku artikli 10.
* Goodwin vs UK (1996)
Põhifaktid:
Goodwin
oli ajakirjanik, kellele helistati informatsiooniga, et firmale Tetra
L.t.d. on majandusraskused. Ajakirjanik helistas ülalnimetatud
firmale eesmärgiga uurida täpsustusi ja teada saada kas on see tõsi
või mitte. Ilmus asjaolu, et antud informatsioon oli
konfidentsiaalne ja firma tegi kaebuse kohtusse paludes keelata
ajakirjanikule kirjutada artiklit antud informatsiooni kasutades ning
välja uurida, kes on selle informatsiooni algallikas .
Ajakirjanik keeldus edastaja nime ütlemises ja
sai rahatrahvi kohtu mitteaustuse eest. Siis ajakirjanik pöördus
Euroopa Inimõiguste Kohtusse teatades, et algallika nimi ütlemise
kohustus ei ole artikli 10 inimõiguste kaitse ja põhivanaduste
kooskõlas.
Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja
tulevad:
Ajakirjanikke infoallikate kaitse on üks põhitingimusest
pressivabaduse teostamiseks nii kui see on kirjutatud ajakirjanike
käitumise koodeksites mitmendas riikides. Selle kaitse puudumisel
algallikad võivad keelduda pressi abi andmises, aga see omas
järjekorras võib jätta ühiskonna vajaliku informatsioonist ilma.
Antud juhul press võib kaotada enda võimaluse kaitsta ühiskondliku
huvid, aga täpse informatsiooni edastamise võimalus võib olla
ohus. Antud määr ei saa olla kooskõlas art 10, kui see ei ole
õigustatud kaaluka ühiskondliku huvidega.
Algallika avaldamine võib olla erandiks ainult, kui:
1)
Seaduslik huvi algallika avaldamises ületab ühiskondlikuhuvi selles
mitteavaldamises.
Näiteks, antud kaasuses EIK otsustas, et firma huvi kes tema
töötajatelt avaldas konfidentsiaalse infot ei ületa
ühiskondlikuhuvi informatsiooni mitteandmisel.
2) Puuduvad mõistlikud alternatiivid, mis võiks avaldada infot
ajakirjanikuta.
Näiteks, siseuurimine firmas või politsei uuringud.
Kohus otsustas, et antud informatsiooni avaldamine võib takistada
firma tööle majandutagajärjede tekkitamises pärast
konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist. Kohus lisab, et firma
eesmärk on saavutatud – artikkel ei ilmu seega konfidentsiaalse
informatsiooni levendamise ei toimu.
Kohtu otsus: artikkel
10 ei ole rikutud.
AVALDUS KOHTUSSE
Avaldus saabub kohtusse, siis see läheb sorteerimise. Esimene asi
mida vaadatakse on vastuvõetuse kriteeriumid. Need vaadetakse kahes
osas:
I (a) SAMM. Vastuvõtmise kriteeriumid.
Administratiivselt ehk vormilised kriteeriumid
Sisulised kriteeriumid (selleks läheb avaldus hindamisele 1 kohtunikele). Se 1 kohtunik teeb kiire ülevaatuse. Kui tuleb kahtlus kas vastab või ei vasta siis läheb
3 liikmelise kohtunike kommitee . Kui kommitee aravb et see avaldus on vastuv]etav siis tuleb teine samm.
I (b) SAMM. Sõbralik lahendus. Selle
lahenduse Koht peab heaks kiitma. Selle põhjus on riik alativõimu
positsiooni, riik vs inimene.
II SAMM. Menetlemine – kaebuse
läbivaatamine. Seda teeb 7 liikmeline koda. See võib minna 17
liikmelise suurkojale. Võib ka minna hilisemas staadiumis – Final Judgment. Tähistab seda kas töhtaeg on möödas või 17 liikmeline
suurkoda on teinud oma otsuse pärast seda kui apillatsioon on vastu
võetus suurkojas.
III SAMM. Suurkoda (See samm võib juhtuda kui
ka võib mitte juhtuda.) – lõplik otsused kas ta võtab
kaebused või mitte. Kui siiski tegemist on rikkumisega siis
tagajärg: teeb kokku 2 otsuse millest 1
on sisuline rikkumine ja teine otsus on kompensatsioon e. õiglane
hüvitis.
IV SAMM. Õiglane hüvitis. Võib olla
ka mitterahaline see võib tähistada olukorra parandamist
mitterahalise mõttes, nt endisolukorra taastamine, aga enamus
juhtudel on õiglane hüvitis ikkagi rahaline kompensatsioon. Eesmärk
on riigi seaduse muutmine et selline rikkumine tulevikus ei oleks.
V SAMM. Täideviimine – Ministrite
Komitee. Komiteel on regulaarsed nõupidamised kus vadaetakse kõik
otsused ja küsitakse riikidelt mis on tehtud et otsuse täide viida.
Nt, Itaalia ei viida täided ja Itaali pole oma süsteemi muuta e.
Itaalia ei tee midagi selles osas.
VASTUVÕETUSE
KRITEERIUMID
Vastuvõetuse kriteeriumid:
- Siseriiklikud meetmed ammendatud;
- Selged nõudmised riigi vastu;
- Konventsiooni ühe sätte alla seoses õiguste vabadustega;
- 6-kuu reegel;
- Kaebaja peab olema otsene ohver (st 1. keegi teine kellegi teise eest kaebuse tegema. 2. ei saa esitada abstraktsete seaduse akte peale) . Kohus lükkab tagasi enamus kaebusi kus inimene ei olnud ise ohver;
- Ei tohi olla anonüümne. Võib esitada soovi avalduse taotleja ananümiseerimiseks;
- Seda teema ei tohi olla arutatud varem ega samal ajal Euroopa inimeste kohus või teises rahvusvaheliste mehhanismis (ÜRO);
- Üksik isik võib esitada riigi vastu, grupp vs riik, riik vs riik;
- De minimis reegel;
- Ajaline piirang. Sündmus peab olema aset leidnud kui riik on konventsiooni all kirjustanud ja selle ratifitseerinud;
- Liikmesriigis;
- Ei tohi kuri tarvitada kaebaõigust;
- Peab olema tõestatav.
Kui üks nendest ei ole täidetud siis kaebus lükkatakse tagasi.
ÕIGUS
ELULE
ÕIGUS ELULE (ART 2)
Absoluutne vajadus
Täidab ühte kolmest eesmärgist e. eesmärgipärane 1. Enesekaite; 2. Seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks; 3. Seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.
Praegu Euroopas õigus elule ei piira naise õigus abordile.
Õigus elule ei saa tõlgendada negatiivselt. See artikkel ei
garanteeri inimesele kas ta tahab surra. Artikkel 2 kindlasti ei anna
õigust autanaasiale, samas ta ei keela seda. Juhul kui riik lubab
seda siis see on kooskõlas deklaratsiooniga ehk see jääb riigi
otsusele.
Kaasus mis räägib surmanuhtlusest - Soering vs UK. Kohus võttis
humanistliku seisukoha.
Artikkel 8 – situatsioon x
Kas sit x mahub art 8 kaitsealasse?
Kas õiguse kasutamise on sekkutud (kas on sekkumine=kui riik midagi teeb või jääb midagi tegemata). Isiku jälgmine on sekkumine isiku era või pere ellu
Kas sekkumine on õigustatav? Art 8 lõige 2 mis juhul sekkumine on õigustatav
- (1) Seadusega kooskõlas, sekkumine peab olema ettenähtud seaduses
- (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2)
- (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik
Kas
oli sotsiaalne vajadus ( pressing )
Proportsionalsus.
Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse
saavutada. Mõistlik , asjakohasus.
Hindamisruum/otsustusulatus
( margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja
töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus
ise valida. Kui tugevalt see konkreetne meede sekub isiku eraellu.
Eraelu puutumatus
Niemietz v Saksamaa (1992)
Niemietz oli advokaat kes oli juurdluse all kohaliku riigi juurdluse
all. Tema telefoni kuulati pealt, teda teostati jäliti tegevus. Kas
tema koduläbi otsimine oli art 8 rikkumine, kas oli telefoni
kuulamine oli eraelu rikkumine, kas jälgimine puudus eraelu.
(*)
Eraelu koosneb kahest – eraelu sisemine
aspekt st inimene saab elada nii nagu ta tahab isikluku küsimustes.
Välimine
aspekt st neid inimesi kellega ta suhtleb tema suhtlusringkond.
Eraelu alla lähevad ka töösuhted. Põhjus on see et
raske eristada töö ja eraelu. Suhtlus ringkond katub ja suhtled
töökaaslastega ka väljaspool.
Sekkumise õigustamiseks on vaja kaalukamaid põhjused.
Enesemääratlemine
X&Y vs Holland (1985)
Tüdrukud oli puutega ehk tal oli piiratud teovõime. Teine inimene
ei saanud kaebuse esitada. Hollandi menetlusõiguses oli auk.
(*) Eraelu – püstitatud ja moraalsd (sh
seksuaalelu) enesemääramine.
(*) Positiivne kohustus
Von Hannover v Saksama (2004)
Puudutab Monaco printsessi. Ta oli Saksamaal lastega shoppamas. Ostu
ajal tehti pilte mille peale ta kaebas ajalehe peale. Saksamaa
leidis et tegemist on meediavabadusega ja kõik on tehtud lubatavas
piires.
Kohus:
- Eraelu sisaldab isiku identiteedi kaitsele, mis tähendab isiku õigust oma nimi ja pilte puutumatusele.
- Riiklike ülesandeid täitvad isikud VS isikud kellel ei ole ametlikud funktsioon.
- Fotode tegemise eesmärk. Kas eesmärk oli kuidagi anda juurde avalikule debatttile nt kui peaministril on armuke siis on tegemist riigi ülesandeid täitva isikuga ja tema eraelu võik eeskuju andma ehk oleks avaliku arutelu VS avalikkuse uudishirmu rahuldamine
Saksamaa rikunud art 8.
Inimõigused 15.10.12
ARTIKKEL 5
5 (1a) Süüdimõistev otsus
5 (1b) Kinnipidamine konkreetse kohustuse täitmiseks. Tsiviil- ja
kriminaalõiguslik tähendus
5 (1c) Õigusrikkumise või põgenike takistamiseks. Tegemist peab
olema konkreetse rikkumisega. Peab olema põhjendatud kahtlus –
konkreetne õigusrikkumine saab teoks siis sellel alusel peab isiku
kinni. Kriminaalõiguse tähendus.
5 (1d) Alaajalise kinnipidamise hariduse järelevalveks. Ei aa
kohaldada täiskasvanutele. Alaealine.
5 (1e) ebaterve psühhika jne. Puudutas kinnipidamist narkomaanide,
alkohoolikute, psüühikute.
5 (1f) Isiku kinnipidamine. Väljasaatmiseks või – andmiseks .
Ülejaanud lõigus on menetliskud.
- Lõik 2 räägib sellest missugused info peab kinnipeetajale andma.
- Lõik 3 kohtutoimimisest siis pärast vähistamisest.
- 4 lõige rääkib edasikaebamise (kui isik ei nõustu sellega mis alusel teda kinni peetakse siis tal on õigus kaebata).
- 5 on õigus kompensatsioonile kui tegemist oli kinnipidamisega.
Kurt vs Türgi
- Formaalses kooskõlas – vähistamine vastav kriminaalõiguse materiaalsetele normidele- menetlustik
- Sisulises kooskõlas – vastav konvektsiooni või säte mõttele.
Weeks vs UK (1987)
Vabastati vangistamisest. Tingimuslik eluaegne vangistus – isik
vangistatud mõne aeg mille pärast teda lastakse lahti, aga ta on
elulõpuni karistuse kui teeb midagi sama kuritegu siis võtakse teda
tagasi vana otsuse alusel. Ehk teda vabastatakse aga sõltub temast
kas tuleb tagasi (kui teeb kuriteo) või jääb vabadusel.
Stefford vs UK (2002)
Oli tegemist mehega keda süsitati mõrvas. Vabastati 10 aasta hiljem
mille pärast ta pani toime 2 vargust ja kohus kutsus tagasi
vanglase. EK ütles et siin puudub sisuline seos, tema tagasi
kutsemine puudub kausaalne seos. Suurbritaania ei ole täitnud oma
kohustus artikli 5 all.
Riigikohus 3-4-1-16-10
Põhiseaduse artikkel 20 on sama mis oli sätestatud konventsioonis
artiklis 5. Kohus ütles et see ei ole Põhiseaduse kooskõlas. Peab
kriminaalseaduse muuta.
Benham vs UK
Kes peeti kinni sp et tal jäi maksmatu kohalik maks. Kohus leidis et
see oli kuritahlik hooletus. Hiljem teda vabastati. Benham väitis et
artikkel 5 oli rikutud. Kohus ütles et üldiselt kinnipidamine on
kooskõlas artikkel 5ga kui selle on tingitud kohtumäärus ja ainult
sellel juhul 5 artikkel on rikutud kui kohus tegi määruse kui see
oli ilmselgelt vale otsus kohtu või kui tehtud halvausus. Muud
juhtumid on kohaliku sätete tõlgendamise vigadega.
Kaasus Fox, Campbell vs Suurbritaania (1990) 5 (1c)
3 meest peeti kinni kuna neid kahtlustati et nad kavatsevad toime
panna terrorismi akte ja nad peeti kinni vastavalt UK riikliku
õigusele mis lubas politseinikul kinni pidada oli siiras
sisseveendumus ilma vahistamisordita. Euroopa Inimõiguste Kohus
ütles et põhjendatud kahtlus – kõrvalseisja oleks samuti
veendumusel et planeerimusel on õigusrikkumine, aga politseinikul
peab olema faktid, info mis tõendaks tema siseveendumust. Ehk siis
mida kohus ütles on see et siira s siseveendumus on konventsioons
madalam pool ja selle lisaks peab olema objektiivne test nähtud mis
rahuldaks kõrvalseisjaid kuriteo olemasolus.
5 (2) Kas nendele oli andnud piisavalt kiirest inf miks neid kinni
peetakse. Kohus rääkis mis tähendab arusaadav keel ehk ka
mittetehniline keel, normaalses keeles ja arusadavas miks teda
vahistati. Talle peaks olem aantud faktilised põhjused, mis selle
tingisid. Teine asi oli viivitamata tähendab nii kiiresti kui
võimalik. Kohus ütles et see pole nii range, saab anda miinimum
infot ehk siis kogu vahistamise alused ei pruugi olla korraga öeldud
eriti kui vahistatakse mitme asjade tõttu. Küsitakse konkreetse tegude kohta küsimusi siis see on juba piisav.
Bouemar Vs Belgia (1988) 5 (1d)
Kuueteist aastast häiritud noormeest peeti kinni 108 päeva ja teda
peeti kinni vanglas ehk mitte asutuses mis oleks kohaldatud hariduse
järelevalvet. Ehk tal polnud pedagooge kes tegeleks tema hariduse
küljega. Kas tegemist oli artikli 5 (1d) rikkumisega?
Belgia ütles et neil ei olnud sellised asutuseid, sest kõik
asutused keeldusid tema vastu võtmises kuna teemist oli agresiivsega
noormehega. Kohus ledis et formaalsed tingimused on täidetud aga
lisaks sellel ta peab vastama säte mõtele ehk tal peab olema
hariduse järelevalve võimalus. Kui riik teinud otsuse et teeb erisused alaealistele kinnipidamisel, peab silmas pidada et see vastaks erandi ja konventsiooni mõtele. Selgus et Belgia rikunud
artikli 5 mõtet rikkudes enda kohustus.
Winterwerp vs Holland (1979)
See puudutab isikut kellel on ebatervepsühhika.
Inimee kes määrati erandkorras psühiaaterhaiglas, ehk see on kui ei ole kohe vaja kohtuotsus ehk teda on vaja kiiresti ühiskonnast
eraldada. Tema viibimis psühhiatrahaiglas pikendati kusjuures see
Winterwerp küsis vabastus haiglast. Kohtul oli võimalik defeneerita
mida mõistetakse inimese all kellel on probleemid psüühikuga.
Kohus ei saanud tõlgendada, aga ütles et ta pani
paika kolm tingimust mis peavad olema täidetud et inimese kinni
pidada:
Objektiivne meditsiinilise arvamus, et isiku peaks kinni pidama ,
Teine on see et tegemist on psühhika häiriga mis tingib kohustusliku kinnipidamise ehk ta on htlik ühiskonnale
kolmas tingimus on see et psühhikahäiti peab olema terve kinnipidamise jooksul õigustatud et ta on endiselt ohtlik ühiskonnale.
Siin on tegemist psühhika häiriga kus ta ei ole kriminaal kuritegu
toime pannud. Isikul peab olema võimalus ärakuulatut kas tema ise
või esindaja kaudu.
Witold Litva v Poola (2001) Alkohoolikute
kinnipidamine.
Tegemist oli inimesega kes läks postkonorisse.
Postkontori ülem leides et inimene oli purjus mille peale kutsuti
politsei kes viis teda kainenema ja teda peeti 3 tundi. Alkojoolikute all peetakse konventsiooni
all kes kuritarvitavad alkoholi ehk ta ei ole meditsiinileses mõttes
alkoholik mille tulemusel oli ohtlik iseendale või avaliku korrale.
Sellel juhul võib inimese kinni pidada.
Oluline on see et kohus ütles. Et üksnes formaalne osa pole oluline
vaid sisuline. Kohus leidis et Poola rikunud art 5, aga Witold mingil
juhul ei käinud ohtlik endale või avaliku korrale. Tema
alkoholikasutus ei ole ohtlik kui ta otseselt ei riku avaliku
korrale. Lihtsalt see et ta on alkoholijoobes ei ole põhjus.
Bozano vs Prantsusmaa (1986)
Väjasaatmisotsus.
Kõik kommentaarid