Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimõigused konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab?
  • Mis oli EIK otsus ja miks?
  • Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus?
  • Mis mõjus Sanndersi hakvasti Miks see õigus on vaja?
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid
Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid
1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud , vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.
2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis
a) on anonüümne; või
b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis - või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni.

3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks.
4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha menetluse igas järgus.
Antud kaasuse olukorras on rikkutud art 35 avalduse esitamisel Inimõiguste Kohtusse. Ületatud on kuue kuuline tähtaeg, mille jooksul peab avaldust esitama. Kuue kuulise esitamise tähtaja eesmärgiks on tagada asja arutamise mõistliku aja jooksul, et ei veniks liiga kauaks, peagi mida kauem oodatakse ja rohkem aega läheb seda raskem on pärast asjaolud kontrollida. Kuus kuud on piisav aeg mille jooksul saavad isikud koostada avalduse, koguda fakte ja mõelda kas on üldse vaja esitada.
Kuuekuulist perioodi arvetatakse kuupäevast, millal kaebaja või tema esindaja said teada riigisisesest lõplikust otsusest . ’’Mordaavia Rokkarite esindaja on saanud konstitutsioonilise kohtu kirjliku otsuse kätte 20. juunil 2007 ja pöörduvad EIK- sse 15. jaanuar.2008.
Antud juhul kaebajatel ei ole piisavat põhjendust miks peaks EIK nende avalduse menetlusse võtma pärast kuue kuulist tähtaega, kuna muidu see seab teiste lepinguosaliste riikide jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte võrdsesse kohtlemisse seoses kuue kuulise tähtajaga. ’’Mordaavia Rokkaritel’’ oli võimalus esitada avaldust kuue kuu jooksul kuid nad ei teinud seda oma hooletuse tõttu, miski neid ei takistanud.
6- kuuline kaebetähtaeg EIK-sse ei kohaldu kui inimene kaebab struktuurse probleemi peale (Belyaev ja Digtyar vs Ukraina )
Erandiks võib samuti olla ka ’’vältav olukord’’ mis tähendab et kaebaja on siuatsioonis, kus teda on asetatud jätkuvalt ohvri seisundisse. Vastaval olukorral ei kehti kuue kuuline esitamise aeg (Iordache vs Rumeenia §50) (Ülke vs türgi)
Mordaavia Rokkarid ei ole ohvrite seisundisse asetatud, kuna neil on litsents ära võetud kontsertidele ehk kogunemistele,sest nende laulud võivad põhjustada massilisi rahutused , konfliktid, kuid nad võivad kasutada meediat , kui Mordaavia Rokkarid oleksid muutnud oma seisukoha neutraalsemaks, mis ei ohustaks ühiskonna ning ei toetaks rassismi siis ei oleks tekkinud antud situatsiooni.
  • Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab?
    Handyside vs UK (1976)
  • Mis oli EIK otsus ja miks?
    Artikkel 10 ei ole rikutud. Kohus väidas, et mõned raamatu osad rikuvad moraalkaitset, seega selles osas Kohus nõustus Magistrates Court otsusega.
    Mis käsitleb raamatute kõrvaldamist turust, siis Kohus jällegi nõustus otsusega viidates artikli 3 peale, mis käsitleb sündsusetu väljaannete seadust.
    Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona huvides.
    Aresti pealepanek, raamatute eksemplaride konfiskeerimine ja likvideerimine ei ole autori enda arvamuse ja vabaduse kitsendamine kuna antud otsus oli tehtud kõlbluse kaitseks.
  • Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus?
    Austraalia poliitikud oli arvamusel, et see raamat rikub moraalinormid , seega selle raamatut on vaja keelata. Vanemad ei tahaksid, et lapsed loeksid selle raamatu, kuna arvavad et info selles raamatus on vale. Australia haridus minister väidab, et selle raamatu on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi.
  • Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus- Meremaal
  • Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele.
    Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast , mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus , mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, šokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda.
    Samas täna kehtib ja Freedom of the press, mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee) artikkel 19. Sõnavabadus mõnikord on teiste inimeste õiguste ja vabaduste vastuolus , seega iga riik säyestab oma õigusnormid, mis reguleerivad piirangud vabadusele oma territooriumil. Eestis näiteks on keelatud rahvusliku, rassilise või usulise vaesuse propaganda .
    Seega tuleneb, et antud kaasuse tulemus täna oleks artikkel 10 rikutud ja The Little Red Schoolbook oleks müümisel igas raamatupoes.
    Õiguskantsler seisukoht (2011)
    • Samasooliste abielu – riigi otsustada
    • Aga KAITSE TAGATUD

    Mangold (C-144/04)
    diskr 2000/78 Võrdse kohtlemise seadus
    2000/43
    Coleman (C-303/06)
    • DISKR PUUDE ALUSEL. Isik ise ei pea olema puudega
    • Ahistamine – otsese diskr

    Kaudne diskr
    Pretty vs UK (2002)

    ART 6
    Tsiviilõiguste kohustuste puhul
    Ringeisen v Austria. Ringeisen soovis müüa maad aga talle oli vaja KOV heakskiitu ehk loa andmine. Ja nüüd tekkis kõsimus kas see juhtum läheb haldusmenetluse alla või tsiviil. alla. Kohus alustas sellest et teda ei huvita kuidas riik konkreetsed õig ja koh klassifitseerib, tema vaatab nende õig ja koh sisu mis vaidluses on küsimuse all. Ehk siin Ringeiseni õigus küsida luba KOVsest. Teeb kohus kindlaks arvese konkreetsed asjaolusid:
    • Ei ole tähtis. Et eraõiguslikud ja missuguse tõõpi seadusega on see kaasus käetud
    • Konkreetse vaidluse tulemusel oli määrav isiku tsiviilõigustele või kohustustele.

    Kohus leidis et Reng puudutab tema tsiviilõig ja koh, seega kohusmenetlus peab täitma art 6 norme ja reegleid.
    Kriminaalsüdistus.
    Ehgel v Holland (1976)

    Öztürk v Saksamaa (1984) puudutab liiklusrikkumist. Saksamaa dekriminaliseeris liikluseeskirjaderikkumised. Ehk nad ei lähe kriminaalõigusele vaid olid kergemad ja läksid väärteona kirja. Kohus ütles, et dekriminaliseerimine ei vabasta riiki art 6st. Riik ei saa ise ennat vabastada art 6st. Öztürk saavutas seda et tema liiklusreeglide rikkumine läksid ikkagi kriminaalsüdistuse alla.
    Õigus pöörduda kohtusse.
    Kohus erinevate kaasustega seda kinnitanud et art 6 sisaldab õigust pöörduda kohtusse.
    Golder v UK (1975)
    Airey v Iirimaa (1978)
    • Administratiivsed takistused - Riik ei toho kohtu pöördumise
    • Esindatus
    • Art 6 peab olema reaalne teg.

    Teine oluline tingimus mis ei ole art 6 otsesõna õelnud on pooltse võrdsus ja võistlev protsess.
    Rowe and Davis v UK (2000) edasikaebamisepõhjus oli see et südistaja varjanud teatud informatsiooni mda süüdistaja oli saanud infoallikatelt ja seetõttu kaebasid edasi ja kogu vaidlus tuli EIKohtusse. Poolte võrdsuse protsess on osa art 6 selle aluseks on nii süüdistatav ja süüdistaja te neil oleks võrdne juurdepääas kogu olulise informatsioonile. Nt kriminaaltoiminkule mis isikust kogutakse ning neil peab olema võimalus seda komminteerida. Art 6 nõuab et mõlemad avaldaksid kõik info. Kohus ütles et see pole absoluutne õigus, mitte kogu info peab vastaspoole avaldada. Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte.
    Õigus vaikida.
    Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine).
    John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid. Süüdistatav ütles et olukord oli selline et see kui ta selgitaks miks ta hones viibib siis ta oleks süütu. Kohus ütles et isikusüüdimõistmine ei tohi olla täiesmahus vaikida. Kohus leidis et olukord mis vajab selgitamist isik võiks rääkida. Kas saab kasutada tõendina?
  • Kuivõrd teda sunniti rääkida. Kas tal oli võimalus vait olla.
  • Kui suurt kaalu sellele antakse teiste tõendusmaterjalidega valguses.
  • Olukord milles inimene oli.
    Kohus leidis, et süüdistataval antud olukorras oli raske valida kas rääkida miks ta seal viibis või vaikida. Tekib seod õigusesindajale. Kohus leidis et sellises juurdluse staadiumis on esindaja olemasolu väga oluline kuna isik ei saa otsustada aga esindaja saab nõu anda.
    Mõistlik aeg
    König v Saksamaa (1978) puudutas arsti kellelt tahati ära võta litsents kuna ta rikunud mingit reeglid.
    • MATEMAATILINE Kohus ütles et mõistlik aeg hakkab momendist millest antakse teade menetlusalustamisest.
    • MATEMAATILINE Kui esitas kaebu et tal litsents ära võetakse
    • MATEMAATILINE Kestab kuni apellatsioonilõpuni.
    • HINNANGULINE Mõistlik aeg

    Keerukus
    Kaebaja enda teod
    Riigi tegevus
    Mis on kaalul (antud juhul inimese sissetulek, seega on vaja kiiresti lahendada kuna talle vaja sissetulek eluks)
    Horusby v Kreeka (1997)
    Sõltumatu ja erapooletu
    Iiersack v Belgia (1982)
    • Subjektiivne - eeldus (isiku veendumused, mis on raske tõendada. Nad on erapooletud)
    • Objektiivne - kas on paigas vajalikud garantiid .

    Kohtute ja täidesaatvavõimu suhe
    Kohtuniku roll eelnevalt
    Lõige 1 et kohtuotsus kulutatakse avalikult välja. Mida avaliku välja kuulutamise all mõeldatakse?
    Preto v Itaalia (1983)
    • avalik istung.Kohus selgitas miks istungid peavad olema avalikud, inimestel oleks usk kohtusüsteemi.
    • Avalik otsus.

    Teine lõik puudutab kriminaalmenetluse ja süütuse presumptsiooni .
    Allenet de Ribemont v Prantsusmaa (1995)
    • Kohtuniku ütlused
    • Kõrgem riigi esindaja (politseinikud). Ei saa öelda et keegi on süüdlane enne kui see pole tõestatud
    • Mis hetkest? Alates arateerimisest, mitte süüdistusest.

    Art 3 loeb 5
    • Õigus olla informaaritud süüdistuses

    Brozicek v Itaalia (1989)
    Itaalia keelas saksakeele tõlgimises ehk ei ole esitatud süüdistus tema teatud keeles. Kohus leidis, et riigi asutused sellest hetkest kui nad teavad et süüdistatav ei oska kohtu keelt peab teha same et ta saaks süüdistuse aru.
    • Keel
    • Teave iseloom.
    • Piisav aeg ja võimalus kaitset ettevalmistama

    Öcalan v Türgi (2005)
    • Tasuta õigusabi

    Antico v Itaalia (1980)
    • Õigus küsitleda tunnistajaid

    Van Mechelen v Holland (1997)
    • Anonüümsed tunnistajad

    Sõnavabadus
    Diskrimineerimise keeld (konventsioonis on 2 erineva sätega diskrimineerimise keeldu. ART 14. Protokoll 12. )
    Õigus õiglasele kohtumenetlusele
    Kogunemise vabadus
    Art 9
    Kaebuse esitamise tingimused
    • Kas band saab esitada sest ta ei ole üksikisik
    • 6 kuu – reegel

    Kas nad on iseseisvad ja erapooletud.
    ARTIKKEL 2
    Osman UK (1998)
    Riigi pos. Koh:
    • Teab või peaks täidma
    • Tegelikust vahetust riskist
    • Konkreetse inimese ohver
    • Juurdluse või uurimiskohustus. Kui inimene jääb surma siis riik peab uurida kõik asjaolud (miks ta suri kes vastutab jne)

    Kelly et al vs UK
    Tõhus juurdlus
    • Iseseisev. Juurdlejad ei tohi olla institutsionaalse seost nenedega keda nad uurivad. Praktiline iseseisvus - peab kontrollima kõiki tõendeid.
    • Tulemuslik. Riigil on kohustus anda usutav selgitus.
    • Kiirus
    • Läbipaistvus

    ARTIKKEL 3 PIINAMISE KEELD
    Seoses ART 8. Puudutab ka kehalist puutumatust.
    Nende vahel on hierarhia:
  • Kõige kõrgem on Piinamine. Kõige raskem kehaline väärkohtlemine
    Tahtlik , väga raske ja julm kannatus, Eesmärgipärane, Süstemaatilisus.
  • Ebainimlik kohtlemine või karistamine Vähem raskem
    Süstemaatilisus ei ole eeltingimus aga samas ei tohi olla 1 isoleeritud intsident ainult. Tahtlik, Eesmärk ei ole oluline, Kannatuse raskusaste
  • Alandav kohtlemine või karistamine
    Hirm, avastus, allaväärsus. Eesmärk on vastupahu murdamine
    Iirimaa vs UK (1978)
    Konfliktid protestantide ja katoolikute vahel. Oli viis piinamisviisi. Kohus arvas et see ei olnud piinamine (ei andnud magama, süüa, pandi kottid peale). Kohus ütles et oli tuvastatud see oli artikli vastane tegu aga see oli ebainimlik kohtlemine (mitte piinamine).
    Kohus pakkus välja piinamise definitsiooni. Tahtlik, väga rasked ja julm kannatus.
    Aksoy vs Türgi (1996)

    Selmonni vs Prantsusmaa (1999)
    Tomasi vs Prantsusmaa (1992)
    • Väidetava kohtlemise ja vigastuse seos
    • Vigastuse raskus

    Ribitsch vs Austria (1995)
    Kohus ütles, et valitsus peab tõendama et poliseinikud ei ole süüdi (riigi presumptsioon). Kohus mainis et Austrias on kriminaal südistus nii kõrge et seda tihti raske tõestama. Isegi kui ta kukkus siis osad vigastused olid sellised et neid ei saa tõestada. Riik peab pakkuma ohvrile usutav selgitus miks see juhtus.
    Kurt vs Türgi (1998)
    Poeg kadunud ja ema pöördus kohtu poole. Pika aega pidi kandma teadmatus.Mitte keegi ei võtnud kaebuse tõsiselt. Ikkagi kohus leidis et kannatuse vastus oli üsna suur et võta ebinimliku kohtlemise artikkel 3 rikkumise.
    Yankov vs Bulgaaria (2003)
    Tegemist on finants asutuse juhiga, keda süüdistati korruptsioonis ja roteeriti. Vangla ametnikud võtsid ära juhi käsikirjad.
    Tyrer vs UK (1978)
    Rikub inimväärikust.
    Costello-Roberts vs UK (1993)
    Erakooli direktor füüsilisest karistas poissi. Toimus direktori kabinetis ei keegi pole seda näinud. Kohus ottsustas et ta pole esitanud tõendeid et see olukord võiks tekkida tagajärgi. See olu üsna privaatne ja see ei sobi artikli 3 alla. Vanemad teadsid kuhu nam oma lapsid ära panevad ning teadsid reeglid KUNA TEGEMIST ON ERAKOOLIGA, nad ise selle valisid.
    Campbell k Cosans vs UK (1982)
    Tegemist on riigikooliga. Kahe poissi emad arvavad et kehaline karistus ei ole aktsepteeritud sellel ajal. Kui poisiid oleksid reaalselt karistatud siis võiks kasutada art 3 kuna tegemist on RIIGIKOOLIGA seal käivad kõik lapsed ja neil on kohustus seal käia.
    Kohus pole kunagi öelnaud et kehaline karisus koolides ei ole keelatud. Kehaline karistus koolides ei ole artikli 3 kooskõlas.
    Üks positiivne kohustus mis riigil on n see et riik ei tohi välja saata või välja anda kus toimub artikli 3 kohtlemine. Ehk siis enne kui riik nt annab kedagi välja (söreng vs UK, Küsimus kas UK tohib anda Soering USAsse). Soerengi kaasuse teemst oli surmanuhtlusega mis oli ebainimliku kohtlemisega.
    Mitmes Eesti seadustes on kirjutatud et Eesti ei tohi isikud välja saada kus võib olla rikutud artikli 3 printsiibid.
    Chahal vs UK (1996)
    Soeringi printsiibi kohaldud
    Reaalne oht
    Gruz Varas vs Rootsi (1991) RIIGI TEGEVUS
    Kohus leidis et Rootsi pole rikkunud art 3 printsiipe .
    • Riik peab teada või peaks olema teda
    • Hetkel kui välja saadetakse

    Vilvarajah vs UK (1991) RIIGI TEGEVUS
    Väitis et ei saa UK tagasi minna kuna riigis on oht.
    HLR vs Prantsusmaa (1997) ERAISIK
    Puudutas inimest Kolumbiast. Tegemist oli süüdimõistetud kurjategelasega ke soli vahistatud narkokaubanduses ja selle käigus andis ka oma kaasomalised välja. Ta ei tahtnud kodumaale minna kuna kaastegelased võivad temaga midagi teha. Kohus nõustus et ta võib saada oht. Isik peab tõestama et riigivõimud ei taha või ei või kaitsta teda. HLR ei suutnud eda tõestada.
    D vs UK (1997)
    Puudutab sõõdimõistetud kes oma katistuse kandnus Inglismaal aga kinnipidamis ajal et tal on kõrgetaseme ravi. Kui karistus läbi sai oli ta lõppstadiumis et surra aga UK tahtsis teda tagasi saada kus ta varem elas. Kohus leidis et sellel on seose ebainiliku kohtlemisega. Me ei saa väita et riik oli süüdi et senised riigi asutused ei ole sellel tasemel et aidata talle. Se tagasisaatmise fakt on see mis rikub artikli 3.
    Teine positiivne kohustus mida saab identefitseerida nede kaasusest on see et Riik peab teha tõhusa seadusraamistiku mis keelaks teistel inimestel rikkuda art 3.
    SEADUSRAAMISTIK (TÕHUS)
    A vs UK (1998)
    Laps las peksi võõraisa. Keelatud on ainult siis kui see ületab piirid. Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset.
    Z vs UK (2001)
    Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga ta teadnud sellest. Neil ei õnnestuud kaitsta seda haavatavad gruppi lapse koduvägivalla eest. Kui tegemist on koduvägivallaga siis riigil on kohustus kiiresti vahele sekkuda. Isegi saab lapse kodust ära võtta
    Perekonnaelu puutumatus
    Mida või keda kohus perekonna tunnistab – Markx vs Belgia (1979)
    • Vallaslaps
    • Seaduslik+mitte

    Vastasel juhul Art 8+14
    • Lähedased sugulased (nt vanavanemad)

    Johuston vs Iirimaa (1986) Art 8 ei taga õigust lahutamisele. Viitab riigikohustusele võimaldada selle te isiku perekonnasuhted võiksid loomulikult teel areneda. Kui lahutus ainuke võimalus et peerd võiksid normaalsed elada siis seda on vaja teha.
    • Perekonnamoodustab mees+naine+ühine laps

    Keegan vs Iirimaa (1994) puudutas mitteabielukooseisus elavas paari. Ema keelas isale lapsega suhelda. Antud juhul oli lapse saamine teadlik otsus. Alates lapsesünnist ema ja isa moodustavad lapse perekonna, perekonnaelu säilib ka sellisel juhul kui ühel vanematel ei ole võimalust lapsega suhtlema , seega kohus leidis et laps sündis ühese otusega. Isa õigus oli rikutud.
    X,Y & Z vs UK (1997) puudutas perekonda kus 1 vanematest oli transooline. Kohus ütles perekonnaelu kohta on see et perekond on sotsiaalne konstruktsioon ja see olemasolu. Oluline kuidas väljapooled paistavad kas paistavad nagu perekond või mitte.
    • *SOTSIAALNE KONSTRUKTSIOON (abielu ei ole oluline)
    • Kooselu
    • Pikk
    • Pühendumus

    Rikkumist ei ole. Sots ja seadus mõttes ei ole vahet mis puudutas perekonda.
    Väljasaatmised
    Abdulazis vs UK (1985)
    Kolinud Inglismaale ja seaid legaalseks imigrantiks.
    Paarid kes on läbi teinud igati legaalse abielutserimoonia.
    • Paarid – abielu
    • Ei ole rikkumine kuna neil oli valikuvõimalus

    Berrehab vs Holland (1988)
    Kaebuse esitaja Marokko kodanik kes oli lahutatud Hollandi naisega.
    *Isa+tütar (soov tütraga hoida suhteid)
    Moustaquim vs Belgia (1991)
    marokko kodanik saadeti belgiast välja kuritgevuse tõttu. Ta elas Belgias, seal oli tema sugulased kellega ta suhtles tihedalt ja väljasaatmise tõttu katkesid suhted. Teine asi on see et ta elas seal 20 aastat ja tal polnud sidemeid marokkoga, kogu tema elu oli belgias. Kohus ütles et tuleb leida tasakaal eraisiku ja riigi huvides.
    Samuti tuleb arvesse võta kui vana ta on, kas elas kogu oma elu või väikese osa. Samuti kui räägime kurjategijast siis riigi poolt tuleb arvesse võtta kui ohtlik ta on ruiigi julgeolukule või avaliku korrale.
    RK 3-4-1-9-01 (2004)
    • Riigi julgeolek
    • Kaalutlusõigus – üksikisik olukorraga arvestamine

    Eestis ei ole perekonnaelu defineeritud. Seega on väga oluline kohtupraktika , see on see mis sisustab perekonna mõistet põhiõiguste ja inimõigste seisukohalt. Abielu olemasolu ei tulene legaalse staatusest.
    Kodu
    Niemitz vs Saksamaa (1992)
    • Elu ja töökoht

    Gillow vs UK (1986)
    • AINUKE KOHT, KUS ELADA

    KOLINUD
    EI OLNUD piisavalt elanud mujal
    piisavad sidemed
    Buckley vs UK (1996)
    • Eesmärk oli kodu luua
    • Pidevalt elas
    • Mujal ei olnud teist kohta

    Keskkonnakaitse
    Art 8.
    Lopez Ostra vs Hispaania (1994)
    Puudutas õhureostust. Mis tuli nahatöötlemis vabrikust.
    • Riigi tegevusetud

    Guerra vs Itaalia (1998)
    • Õigus vajalikule infole

    Fadeyeva vs Venemaa (2005)
    • Pakkuda alternatiive

    Hatton vs UK (2003)
    Tegemist oli mürareostuga. Töölennud lendavad üle majade.
    Selle kaasuse kritieeritakse, kuna kohus tugevalt baseerus riigi majanduslike huvidele, aga üksikisiku huvidele väga palju ei pöörand tähelepanu.
    Klass ja teised vs Saksamaa (1978)
    • Jälitustoimingud kns piirangud
    • Põhjendatud kuriteokahtlus
    • Hädavajalik (viimane võimalus). Viimane võimalus saada teada kas kuritegu on läbi viidud või on läbi voiimisel toime panemisel.
    • Seotud konkreetse kahtlusega (is-d jms). Seotud nende isikutega mida otsitakse läbi.

    Kruslin vs Prantsusmaa (1990)
    Puudutas telefonipelat kuulamise regulatsiooni. Tegemis oli isikuga kes ei saanud tõestada et ta on ohver. Kas see regulatsioon on piisavalt kvaliteediga. Seadused peavad olema piisavalt täpsed ei isikut võiks enne ennustada
    • Piisavalt täpsed
    • Selged ja detailsed. Tehnika on aina rohkem ja rohkem keerulisemaks ja aremaks kvaliteedi mõttes. Pealtkuulamis avastamine on keerulisemaks tehtud.
    • Garantiid – (4 asja) isikute kategooriad;kestus;aruanded;salvestamise hävistamine

    Halford vs UK (1997)
    • Sõnumite teg ja vastuvõtmine
    • Piisavalt selged

    Golder vs UK (1975)

    Campbell vs UK (1992)
    (EL komisjon )
    Art 14 – sõltuv diskrimineerimise keeld
    prot. 12 – iseseisev keeld
    mis kontekstis ja millega seoses. Nende vahe on
    Savez crkava “Riječ života” and Others v. Croatia (2010)
    Puudutas usuorganisatsioone seoses sellega et riik tegi lepingu konkreetse usuorganisatsiooniga millega andis õiguse abielu jne.
    • Art 14 kuna puudutas usuvabadus , art 14 saab kasutada ainult konventsiooni artiklitega koos (antud juhul art 9).
    • Samal ajal prot 12 on iseseisev ja riigi tegevusega

    Probleem et Horvaatia kasutanud kaalutusõigust valesti, kuna tegelikult pidasid silmas ühte usuorganisatsiooni. Kohus ütles et tuleb võrdselt kaaluda kõike organisatsioonide puhul.
    • Diskrimineeriminepõhjendamata (objektiivse ja mõistliku põhjused) ebavõrdne kohtlemine. Kas on seaduspärane eesmärk (nt noorte tervise tagamine). Kas on proportsionaalsus .

    ‘Belgia Lingvistika ’ kaasus (Nr 2) (1968)
    Kui riik on asutuse loonud erineva õpekeele kasutamisega, siis peab tagama et kõikidel oleks võimalus sisse astuda. Siin riik ütles et iga ebavõr koh ei ole diskrimineerimine. Kas seda saab siis põhjendada? Kohus hindas eesmärki mis riigi seisukohalt oli ebavõrse kohtlemise põhjuseks.
    Prantsuskeelne laps elas teises keelses regionis misytõttu pidi minema selle regioni kooli ehk ta ei saanud minna teise regiooni kus oli prantuskeelne kool. Kohus ütles et sisse astumis tingimused alle antakse tingimusi neid täita. Kohus ütles et see pole adekvaatne põhjus.
    ________________________
    Seaduse diskrimineerimine – praktiline ebavõrdsus.
    Dory vs Saksamaa (EL Kohus, 2001)
    • Sõjaväekodu
    • julgeolek

    * Handyside vs UK (1976)
    Põhifaktid: Richard Handyside, Stage 1 omanik, ostis õigused raamatule „The Little Red Schoolbook“ (edasi - raamat). Antud raamat oli pühendatud noorinimeste kasvatuse ja õppimise probleemidele ja 1/10 osa käsitles seksuaalkasvatuse küsimused.
    Handyside hakkas levindada selle raamatu, mille pärast tekkisid kaebused paljudes väljaannetes.
    Magistrates Court tegi otsuse, millega kõrvaldati raamatute müük. Handyside oli arvamusel, et sellega rikuti tema sõnavabaduse väljendamise õigus.
    Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
    Artikkel 10 käsitleb sõnavabadus kui üks demokraatliku ühiskonna alustalasid; artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, šokeerida või häirida
    Kohus väidas, et mõned raamatu osad rikuvad moraalkaitset, seega selles osas Kohus nõustus Magistrates Court otsusega.
    Mis käsitleb raamatute kõrvaldamist turust, siis Kohus jällegi nõustus otsusega viidates artikli 3 peale, mis käsitleb sündsusetu väljaannete seadust.
    Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona huvides.
    Kohtu otsus: Art 10, 14, 18 rikkumist ei toimunud
    * Sunday Times vs UK (1979)
    Põhifaktid: Aastatel 1959–1962 sündis arvukalt väärarenguga lapsi, väidetavalt seetõttu, et nende emad kasutasid raseduse ajal rahusti või uinutina talidomiidi. Paljud lapsevanemad algatasid kohtuasja Distillers Company (Biochemicals) Ltd vastu, kes oli talidomiidi tootja ja müüja Ühendkuningriigis.
    Septembris 1972 Sunday Times teatas, et kavatseb avaldada artikli, mis jälgib tragöödia ning talidomiidi tootmise ja testimise ajalugu aastatel 1958–1961.
    Attorney -General Distilleri avalduse põhjal otsustas pöörduda High Court'i poole taotlusega, et keelataks järgmise, kavandatud artikli avaldamine. Kohus andis vastava määruse novembris 1972.
    19. jaanuaril 1974. aastal Komisjonile esitatud kaebuses väitsid kaebajad, et High Court'i antud ja Lordide Koja ennistatud keelav määrus ning põhimõtted, millega Lordide Koda oma otsust põhjendas, rikkusid konventsiooni artiklit 10. Menetluse käigus väitsid nad hiljem muu hulgas, et esines ka artiklit 14 rikkuv diskrimineerimine, sest analoogiliste artiklite avaldamist ajakirjanduses ei olnud takistatud ning reeglid, mida kohaldati poolelioleva protsessi kommenteerimise suhtes parlamendis, erinesid lugupidamatust kohtu vastu käsitlevatest reeglitest, mida kohaldati ajakirjanduse suhtes. 
    Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
    Kohus otsustas, et pressivabaduse printsiip seisneb selles, et see ei pea ületada piire, mis on sätestatud inter alia, „riigi julgeoleku huvides“ või „õiglase õiguse tagamiseks“, aga pressipeal on kohustus anda informatsiooni ja ideed küsimustes, mis esitab ühiskondliku huvi. Samas pressil on õigus mitte ainult levendada infot ja ideed kui ka on õigus saada selle informatsiooni. Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks võimaluse „ühiskondliku vaataja“ rolli teostamises.
    Seega suurem rõhk peab olema sõnavabaduse peal.
    Kohtu otsus:  konventsiooni artiklit 10 on rikutud.
    * Lingens vs Austria (1989)
    Põhifaktid:
    Ajakirjanik Lingens avaldas 2 kriitilist artiklit liidukantsleri Kreisky kohta. Kreisky esitas kaebuse Lingensi vastu Viini ringkonnakohtusse ja see toetas kaebuse osaliselt. Mõlemad pooled kaebasid asja uuesti. Komisjon koostas ettekande, milles ta väljendas oma ühest arvamust, et on rikutud artiklit 10.
    Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
    Kohus leiab, et kahtlemata on artikli 10 lõige 2 mõeldud kaasinimeste – ehk siis kõigi isikute – reputatsiooni kaitseks ning see kaitse kehtib ka poliitikute puhul, isegi kui nad ei käitu eraisikutena, kuid sellisel juhul peab selle kaitse nõudeid kaaluma seoses avatud poliitilise diskussiooni huvidega.
    Kaebaja mõisteti süüdi, kuna ta oli oma kahes artiklis liidukantsleri Kreisky kohta kasutanud teatavaid väljendeid ("madal oportunism", "ebamoraalne" ja "ebaväärikas"). Artiklite sisu ja toon olid üldiselt üsna erapooletud, kuid mainitud väljendite kasutamine võis suure tõenäosusega kahjustada Kreisky reputatsiooni.
    Kohtu arvates tuleb aga teha täpset vahet faktidel ja väärtushinnangutel. Faktide olemasolu on võimalik tõendada, samal ajal kui väärtushinnanguid ei saa kuidagi tõendada. Kohus märgib siinjuures, et faktid, millele Lingens rajas oma väärtushinnangud, olid ümberlükkamatud nagu tema hea tahegi.
    Kriminaalkoodeksi artikli 111 lõike 3 alusel koostoimes lõikega 2 ei saa ajakirjanikud sellise kohtuasja puhul nagu käesolev pääseda süüdimõistmisest lõikes 1 sätestatud alustel, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada oma väidete paikapidavust.
    Mis puutub väärtushinnangutesse, siis pole seda tingimust võimalik täita ning see kahjustab vabadust oma arvamusele, mis on konventsiooni artikliga 10 tagatud õiguse oluline osa.
    Seega Kohus leiab, et sekkumine Lingensi sõnavabaduse teostamisse polnud " demokraatlikus ühiskonnas vajalik kaasinimeste reputatsiooni kaitseks", see oli taotletava õigustatud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.
    Kohtu otsus: artikkel 10 on rikutud
    * Müller ja teised vs Šveits (1988)
    Põhifaktid:
    1981 aastal oli korraldatud näitus. Kohtuurija kõrvaldas näitusest mõned maalid kuna tema arvates nad olid ebaviisakad.
    1986 aastal kriminaalkohus määratles iga kaebaja rahatrahvi ja võttis ära kõik maalid artikli 204 Šveitsi kriminaalseaduse alusel.
    Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
    Kohus selgitas, et artikli 10 alla läheb ka kunstilise eneseväljenduse vabadus. Antud karistus oli tehtud eesmärgiga kaitsa ühiskondliku kõlbluse.
    Antud maalid kirjeldasid seksuaalsuhted inimeste ja loomade vahel ja olid kättesaadavad kõigile soovitajale kuna sissepääs oli tasuta ning ei olnud vanusepiiranguid, seega Šveitsi kohus võiks õigesti arvata, et antud näitus võib hakvasti mõjuda tundliku inimeste elunormidele.
    Šveitsi kohus tegi õige otsuse karistuseks rahatrahvi väljamõistmiseks kuna pidi kaitsa ühiskondliku kõlblust.
    Mis puudutab maalide ära võtmise, siis Kohus samuti nõustus ka sellega, kuna antud karistus tagab ühiskondliku kõlbluse, et maalid jälle ei ilmu .
    Kohtu otsus: Pornograafilise maalide konfiskeerimine ei riku artikli 10.
    * Goodwin vs UK (1996)
    Põhifaktid: Goodwin oli ajakirjanik, kellele helistati informatsiooniga, et firmale Tetra L.t.d. on majandusraskused. Ajakirjanik helistas ülalnimetatud firmale eesmärgiga uurida täpsustusi ja teada saada kas on see tõsi või mitte. Ilmus asjaolu, et antud informatsioon oli konfidentsiaalne ja firma tegi kaebuse kohtusse paludes keelata ajakirjanikule kirjutada artiklit antud informatsiooni kasutades ning välja uurida, kes on selle informatsiooni algallikas .
    Ajakirjanik keeldus edastaja nime ütlemises ja sai rahatrahvi kohtu mitteaustuse eest. Siis ajakirjanik pöördus Euroopa Inimõiguste Kohtusse teatades, et algallika nimi ütlemise kohustus ei ole artikli 10 inimõiguste kaitse ja põhivanaduste kooskõlas.
    Kohtu argumentatsioon ja põhiprintsiibid, mis kaasusest välja tulevad:
    Ajakirjanikke infoallikate kaitse on üks põhitingimusest pressivabaduse teostamiseks nii kui see on kirjutatud ajakirjanike käitumise koodeksites mitmendas riikides. Selle kaitse puudumisel algallikad võivad keelduda pressi abi andmises, aga see omas järjekorras võib jätta ühiskonna vajaliku informatsioonist ilma.
    Antud juhul press võib kaotada enda võimaluse kaitsta ühiskondliku huvid, aga täpse informatsiooni edastamise võimalus võib olla ohus. Antud määr ei saa olla kooskõlas art 10, kui see ei ole õigustatud kaaluka ühiskondliku huvidega.
    Algallika avaldamine võib olla erandiks ainult, kui:
    1) Seaduslik huvi algallika avaldamises ületab ühiskondlikuhuvi selles mitteavaldamises.
    Näiteks, antud kaasuses EIK otsustas, et firma huvi kes tema töötajatelt avaldas konfidentsiaalse infot ei ületa ühiskondlikuhuvi informatsiooni mitteandmisel.
    2) Puuduvad mõistlikud alternatiivid, mis võiks avaldada infot ajakirjanikuta.
    Näiteks, siseuurimine firmas või politsei uuringud.
    Kohus otsustas, et antud informatsiooni avaldamine võib takistada firma tööle majandutagajärjede tekkitamises pärast konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist. Kohus lisab, et firma eesmärk on saavutatud – artikkel ei ilmu seega konfidentsiaalse informatsiooni levendamise ei toimu.
    Kohtu otsus: artikkel 10 ei ole rikutud.

    AVALDUS KOHTUSSE


    Avaldus saabub kohtusse, siis see läheb sorteerimise. Esimene asi mida vaadatakse on vastuvõetuse kriteeriumid. Need vaadetakse kahes osas:
    I (a) SAMM. Vastuvõtmise kriteeriumid.
  • Administratiivselt ehk vormilised kriteeriumid
  • Sisulised kriteeriumid (selleks läheb avaldus hindamisele 1 kohtunikele). Se 1 kohtunik teeb kiire ülevaatuse. Kui tuleb kahtlus kas vastab või ei vasta siis läheb 
  • 3 liikmelise kohtunike kommitee . Kui kommitee aravb et see avaldus on vastuv]etav siis tuleb teine samm.
    I (b) SAMM. Sõbralik lahendus. Selle lahenduse Koht peab heaks kiitma. Selle põhjus on riik alativõimu positsiooni, riik vs inimene.
    II SAMM. Menetlemine – kaebuse läbivaatamine. Seda teeb 7 liikmeline koda. See võib minna 17 liikmelise suurkojale. Võib ka minna hilisemas staadiumis – Final Judgment. Tähistab seda kas töhtaeg on möödas või 17 liikmeline suurkoda on teinud oma otsuse pärast seda kui apillatsioon on vastu võetus suurkojas.
    III SAMM. Suurkoda (See samm võib juhtuda kui ka võib mitte juhtuda.) – lõplik otsused kas ta võtab kaebused või mitte. Kui siiski tegemist on rikkumisega siis tagajärg: teeb kokku 2 otsuse millest 1 on sisuline rikkumine ja teine otsus on kompensatsioon e. õiglane hüvitis.
    IV SAMM. Õiglane hüvitis. Võib olla ka mitterahaline see võib tähistada olukorra parandamist mitterahalise mõttes, nt endisolukorra taastamine, aga enamus juhtudel on õiglane hüvitis ikkagi rahaline kompensatsioon. Eesmärk on riigi seaduse muutmine et selline rikkumine tulevikus ei oleks.
    V SAMM. Täideviimine – Ministrite Komitee. Komiteel on regulaarsed nõupidamised kus vadaetakse kõik otsused ja küsitakse riikidelt mis on tehtud et otsuse täide viida. Nt, Itaalia ei viida täided ja Itaali pole oma süsteemi muuta e. Itaalia ei tee midagi selles osas.

    VASTUVÕETUSE KRITEERIUMID


    Vastuvõetuse kriteeriumid:
    • Siseriiklikud meetmed ammendatud;
    • Selged nõudmised riigi vastu;
    • Konventsiooni ühe sätte alla seoses õiguste vabadustega;
    • 6-kuu reegel;
    • Kaebaja peab olema otsene ohver (st 1. keegi teine kellegi teise eest kaebuse tegema. 2. ei saa esitada abstraktsete seaduse akte peale) . Kohus lükkab tagasi enamus kaebusi kus inimene ei olnud ise ohver;
    • Ei tohi olla anonüümne. Võib esitada soovi avalduse taotleja ananümiseerimiseks;
    • Seda teema ei tohi olla arutatud varem ega samal ajal Euroopa inimeste kohus või teises rahvusvaheliste mehhanismis (ÜRO);
    • Üksik isik võib esitada riigi vastu, grupp vs riik, riik vs riik;
    • De minimis reegel;
    • Ajaline piirang. Sündmus peab olema aset leidnud kui riik on konventsiooni all kirjustanud ja selle ratifitseerinud;
    • Liikmesriigis;
    • Ei tohi kuri tarvitada kaebaõigust;
    • Peab olema tõestatav.

    Kui üks nendest ei ole täidetud siis kaebus lükkatakse tagasi.

    ÕIGUS ELULE


    ÕIGUS ELULE (ART 2)
  • Absoluutne vajadus
  • Täidab ühte kolmest eesmärgist e. eesmärgipärane 1. Enesekaite; 2. Seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks; 3. Seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.
    Praegu Euroopas õigus elule ei piira naise õigus abordile.
    Õigus elule ei saa tõlgendada negatiivselt. See artikkel ei garanteeri inimesele kas ta tahab surra. Artikkel 2 kindlasti ei anna õigust autanaasiale, samas ta ei keela seda. Juhul kui riik lubab seda siis see on kooskõlas deklaratsiooniga ehk see jääb riigi otsusele.
    Kaasus mis räägib surmanuhtlusest - Soering vs UK. Kohus võttis humanistliku seisukoha.
    Artikkel 8 – situatsioon x
  • Kas sit x mahub art 8 kaitsealasse?
  • Kas õiguse kasutamise on sekkutud (kas on sekkumine=kui riik midagi teeb või jääb midagi tegemata). Isiku jälgmine on sekkumine isiku era või pere ellu
  • Kas sekkumine on õigustatav? Art 8 lõige 2 mis juhul sekkumine on õigustatav
    • (1) Seadusega kooskõlas, sekkumine peab olema ettenähtud seaduses
    • (2) Seaduspärane (Legitiivne) eesmärk (lg 2)
    • (3) Demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik

    Kas oli sotsiaalne vajadus ( pressing )
    Proportsionalsus. Kas see sekkumine on prop seaduse eesmärgile mida uritatakse saavutada. Mõistlik , asjakohasus.
    Hindamisruum/otsustusulatus ( margin of appreciation, seda terminit kohus ise välja töötanud). Kui riigile on antud otsustusruum siis riigil on õigus ise valida. Kui tugevalt see konkreetne meede sekub isiku eraellu.
    Eraelu puutumatus
    Niemietz v Saksamaa (1992)
    Niemietz oli advokaat kes oli juurdluse all kohaliku riigi juurdluse all. Tema telefoni kuulati pealt, teda teostati jäliti tegevus. Kas tema koduläbi otsimine oli art 8 rikkumine, kas oli telefoni kuulamine oli eraelu rikkumine, kas jälgimine puudus eraelu.
    (*) Eraelu koosneb kahest – eraelu sisemine aspekt st inimene saab elada nii nagu ta tahab isikluku küsimustes. Välimine aspekt st neid inimesi kellega ta suhtleb tema suhtlusringkond.
    Eraelu alla lähevad ka töösuhted. Põhjus on see et raske eristada töö ja eraelu. Suhtlus ringkond katub ja suhtled töökaaslastega ka väljaspool.
    Sekkumise õigustamiseks on vaja kaalukamaid põhjused.
    Enesemääratlemine
    X&Y vs Holland (1985)
    Tüdrukud oli puutega ehk tal oli piiratud teovõime. Teine inimene ei saanud kaebuse esitada. Hollandi menetlusõiguses oli auk.
    (*) Eraelu – püstitatud ja moraalsd (sh seksuaalelu) enesemääramine.
    (*) Positiivne kohustus
    Von Hannover v Saksama (2004)
    Puudutab Monaco printsessi. Ta oli Saksamaal lastega shoppamas. Ostu ajal tehti pilte mille peale ta kaebas ajalehe peale. Saksamaa leidis et tegemist on meediavabadusega ja kõik on tehtud lubatavas piires.
    Kohus:
    • Eraelu sisaldab isiku identiteedi kaitsele, mis tähendab isiku õigust oma nimi ja pilte puutumatusele.
    • Riiklike ülesandeid täitvad isikud VS isikud kellel ei ole ametlikud funktsioon.
    • Fotode tegemise eesmärk. Kas eesmärk oli kuidagi anda juurde avalikule debatttile nt kui peaministril on armuke siis on tegemist riigi ülesandeid täitva isikuga ja tema eraelu võik eeskuju andma ehk oleks avaliku arutelu VS avalikkuse uudishirmu rahuldamine

    Saksamaa rikunud art 8.
    Inimõigused 15.10.12
    ARTIKKEL 5
    5 (1a) Süüdimõistev otsus
    5 (1b) Kinnipidamine konkreetse kohustuse täitmiseks. Tsiviil- ja kriminaalõiguslik tähendus
    5 (1c) Õigusrikkumise või põgenike takistamiseks. Tegemist peab olema konkreetse rikkumisega. Peab olema põhjendatud kahtlus – konkreetne õigusrikkumine saab teoks siis sellel alusel peab isiku kinni. Kriminaalõiguse tähendus.
    5 (1d) Alaajalise kinnipidamise hariduse järelevalveks. Ei aa kohaldada täiskasvanutele. Alaealine.
    5 (1e) ebaterve psühhika jne. Puudutas kinnipidamist narkomaanide, alkohoolikute, psüühikute.
    5 (1f) Isiku kinnipidamine. Väljasaatmiseks või – andmiseks .
    Ülejaanud lõigus on menetliskud.
    • Lõik 2 räägib sellest missugused info peab kinnipeetajale andma.
    • Lõik 3 kohtutoimimisest siis pärast vähistamisest.
    • 4 lõige rääkib edasikaebamise (kui isik ei nõustu sellega mis alusel teda kinni peetakse siis tal on õigus kaebata).
    • 5 on õigus kompensatsioonile kui tegemist oli kinnipidamisega.

    Kurt vs Türgi
    • Formaalses kooskõlas – vähistamine vastav kriminaalõiguse materiaalsetele normidele- menetlustik
    • Sisulises kooskõlas – vastav konvektsiooni või säte mõttele.

    Weeks vs UK (1987)
    Vabastati vangistamisest. Tingimuslik eluaegne vangistus – isik vangistatud mõne aeg mille pärast teda lastakse lahti, aga ta on elulõpuni karistuse kui teeb midagi sama kuritegu siis võtakse teda tagasi vana otsuse alusel. Ehk teda vabastatakse aga sõltub temast kas tuleb tagasi (kui teeb kuriteo) või jääb vabadusel.
    Stefford vs UK (2002)
    Oli tegemist mehega keda süsitati mõrvas. Vabastati 10 aasta hiljem mille pärast ta pani toime 2 vargust ja kohus kutsus tagasi vanglase. EK ütles et siin puudub sisuline seos, tema tagasi kutsemine puudub kausaalne seos. Suurbritaania ei ole täitnud oma kohustus artikli 5 all.
    Riigikohus 3-4-1-16-10
    Põhiseaduse artikkel 20 on sama mis oli sätestatud konventsioonis artiklis 5. Kohus ütles et see ei ole Põhiseaduse kooskõlas. Peab kriminaalseaduse muuta.
    Benham vs UK
    Kes peeti kinni sp et tal jäi maksmatu kohalik maks. Kohus leidis et see oli kuritahlik hooletus. Hiljem teda vabastati. Benham väitis et artikkel 5 oli rikutud. Kohus ütles et üldiselt kinnipidamine on kooskõlas artikkel 5ga kui selle on tingitud kohtumäärus ja ainult sellel juhul 5 artikkel on rikutud kui kohus tegi määruse kui see oli ilmselgelt vale otsus kohtu või kui tehtud halvausus. Muud juhtumid on kohaliku sätete tõlgendamise vigadega.
    Kaasus Fox, Campbell vs Suurbritaania (1990) 5 (1c)
    3 meest peeti kinni kuna neid kahtlustati et nad kavatsevad toime panna terrorismi akte ja nad peeti kinni vastavalt UK riikliku õigusele mis lubas politseinikul kinni pidada oli siiras sisseveendumus ilma vahistamisordita. Euroopa Inimõiguste Kohus ütles et põhjendatud kahtlus – kõrvalseisja oleks samuti veendumusel et planeerimusel on õigusrikkumine, aga politseinikul peab olema faktid, info mis tõendaks tema siseveendumust. Ehk siis mida kohus ütles on see et siira s siseveendumus on konventsioons madalam pool ja selle lisaks peab olema objektiivne test nähtud mis rahuldaks kõrvalseisjaid kuriteo olemasolus.
    5 (2) Kas nendele oli andnud piisavalt kiirest inf miks neid kinni peetakse. Kohus rääkis mis tähendab arusaadav keel ehk ka mittetehniline keel, normaalses keeles ja arusadavas miks teda vahistati. Talle peaks olem aantud faktilised põhjused, mis selle tingisid. Teine asi oli viivitamata tähendab nii kiiresti kui võimalik. Kohus ütles et see pole nii range, saab anda miinimum infot ehk siis kogu vahistamise alused ei pruugi olla korraga öeldud eriti kui vahistatakse mitme asjade tõttu. Küsitakse konkreetse tegude kohta küsimusi siis see on juba piisav.
    Bouemar Vs Belgia (1988) 5 (1d)
    Kuueteist aastast häiritud noormeest peeti kinni 108 päeva ja teda peeti kinni vanglas ehk mitte asutuses mis oleks kohaldatud hariduse järelevalvet. Ehk tal polnud pedagooge kes tegeleks tema hariduse küljega. Kas tegemist oli artikli 5 (1d) rikkumisega? Belgia ütles et neil ei olnud sellised asutuseid, sest kõik asutused keeldusid tema vastu võtmises kuna teemist oli agresiivsega noormehega. Kohus ledis et formaalsed tingimused on täidetud aga lisaks sellel ta peab vastama säte mõtele ehk tal peab olema hariduse järelevalve võimalus. Kui riik teinud otsuse et teeb erisused alaealistele kinnipidamisel, peab silmas pidada et see vastaks erandi ja konventsiooni mõtele. Selgus et Belgia rikunud artikli 5 mõtet rikkudes enda kohustus.
    Winterwerp vs Holland (1979)
    See puudutab isikut kellel on ebatervepsühhika. Inimee kes määrati erandkorras psühiaaterhaiglas, ehk see on kui ei ole kohe vaja kohtuotsus ehk teda on vaja kiiresti ühiskonnast eraldada. Tema viibimis psühhiatrahaiglas pikendati kusjuures see Winterwerp küsis vabastus haiglast. Kohtul oli võimalik defeneerita mida mõistetakse inimese all kellel on probleemid psüühikuga. Kohus ei saanud tõlgendada, aga ütles et ta pani paika kolm tingimust mis peavad olema täidetud et inimese kinni pidada:
  • Objektiivne meditsiinilise arvamus, et isiku peaks kinni pidama ,
  • Teine on see et tegemist on psühhika häiriga mis tingib kohustusliku kinnipidamise ehk ta on htlik ühiskonnale
  • kolmas tingimus on see et psühhikahäiti peab olema terve kinnipidamise jooksul õigustatud et ta on endiselt ohtlik ühiskonnale.
    Siin on tegemist psühhika häiriga kus ta ei ole kriminaal kuritegu toime pannud. Isikul peab olema võimalus ärakuulatut kas tema ise või esindaja kaudu.
    Witold Litva v Poola (2001) Alkohoolikute kinnipidamine.
    Tegemist oli inimesega kes läks postkonorisse. Postkontori ülem leides et inimene oli purjus mille peale kutsuti politsei kes viis teda kainenema ja teda peeti 3 tundi. Alkojoolikute all peetakse konventsiooni all kes kuritarvitavad alkoholi ehk ta ei ole meditsiinileses mõttes alkoholik mille tulemusel oli ohtlik iseendale või avaliku korrale. Sellel juhul võib inimese kinni pidada. Oluline on see et kohus ütles. Et üksnes formaalne osa pole oluline vaid sisuline. Kohus leidis et Poola rikunud art 5, aga Witold mingil juhul ei käinud ohtlik endale või avaliku korrale. Tema alkoholikasutus ei ole ohtlik kui ta otseselt ei riku avaliku korrale. Lihtsalt see et ta on alkoholijoobes ei ole põhjus.
    Bozano vs Prantsusmaa (1986)
    Väjasaatmisotsus.
  • Vasakule Paremale
    Inimõigused konspekt #1 Inimõigused konspekt #2 Inimõigused konspekt #3 Inimõigused konspekt #4 Inimõigused konspekt #5 Inimõigused konspekt #6 Inimõigused konspekt #7 Inimõigused konspekt #8 Inimõigused konspekt #9 Inimõigused konspekt #10 Inimõigused konspekt #11 Inimõigused konspekt #12 Inimõigused konspekt #13 Inimõigused konspekt #14 Inimõigused konspekt #15 Inimõigused konspekt #16 Inimõigused konspekt #17 Inimõigused konspekt #18 Inimõigused konspekt #19 Inimõigused konspekt #20 Inimõigused konspekt #21 Inimõigused konspekt #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor west19 Õppematerjali autor
    Antud konspektis on kaasuste kokkuvütted, kodutööd, vastused küsimustele jne

    Sarnased õppematerjalid

    ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE
    50
    odt

    ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

    1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest

    Andmekaitse
    Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis
    14
    pdf

    Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis

    Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, v?

    Ev õiguskaitsesüsteem
    Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed-privaatsus internetis
    9
    docx

    Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis

    Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Avalikud ja konfidentsiaalsed andmed, privaatsus internetis Talis Tobreluts Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus k

    Ühiskond
    Euroopa Liidu kriminaalõigus
    52
    docx

    Euroopa Liidu kriminaalõigus

    Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigi

    Õigus
    Euroopa Liidu õigus konspekt
    6
    docx

    Euroopa Liidu õigus konspekt

    VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õiguslik jõu

    Euroopa liidu õigus
    Euroopa Liidu eksami konspekt
    8
    pdf

    Euroopa Liidu eksami konspekt

    VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne ?

    Euroopa liidu õigus
    Sõnavabadus
    13
    doc

    Sõnavabadus

    TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg........................................................................................................

    Õigusõpetus
    Rahvusvaheline õigus
    30
    docx

    Rahvusvaheline õigus

    USA positsioon tugevnes- maailmapolitseinik, aidates kaasa tülide lahendamisele, rahu säilitamisele ja rv õ jõustamisele (selektiivselt ja lähtuvalt enda huvidest). ÜRO osatähtsuse langus ja sõjaliste liitude (NATO) osatähtsuse tõus, samuti suund regionaliseerumisele. Probleemideks vabakaubanduse edendamine, tuumadesarmeerimine, terrorismivastane võitlus, kkkaitse, etniliste, rassiliste ja usuliste konfliktide vältimine. Õigusvaldkondade seotuse ja mõju kasv. Väärtused, nagu inimõigused ja vajadus aidata kaasa ühisk arengule, mõj oluliselt teisi rv õ-se valdkondi. Põhiprintsiibid (8) Kirjas 1945 ÜRO põhikirjas ja 1970 ÜRO resolutsioonina vastu võetud rv õ-se prints deklarats-s. kuna dek mittesiduv, siis prints jur siduvuse kindlakstegem-ks tuleb pöörduda rv-se praktika ja jur siduvate rv-ste dok poole. Need keht nii tavaõigusnormidena kui kodisitseerituna mitmetesse kahe- ja mitmepoolsetesse rv-sse lepingutesse. Riikide suveräänsus (6) ja võrdsus:

    Rahvusvaheline õigus




    Kommentaarid (1)

    mari911 profiilipilt
    mari911: Ei ütleks,et see nüüd on päris kokkuvõtte. Enamus asju on puudu :)
    13:20 27-12-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun