Facebook Like
Küsitlus


Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Õigusõpetus II
Riigiaparaat
Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa , mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid.
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element.
Riigiorganite tunnudes on:
  • Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa
  • Riigiorganil on riigivõimu volitused
  • Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/valdkonna struktuuri üksustest
  • Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras
  • Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks
  • Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks.
  • Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust.

Riigiorganeid liigitatakse
Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus:

Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud.
Kasutatakse ka nn nelikliigitust:
  • Riigivõimu esindusorganid
  • Riigipea
  • Täidesaatva riigivõimu organid
  • Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/ karistus asutused jne)

Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid:
  • Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti)
  • Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või kinnitatakse kas riigi organite poolt või omakorda määratud/nimetatud/kinnitatud riigiorgani poolt.

Riigiorganeid liigitatakse ka võimuvolituste, pärituvuse või mittepärituvuse alusel. Sõltuvalt riigivõimu tekke alustest
  • Konsditutsioonilised
  • Mitte konstitusioonilised ehk teiste õigusaktide alusel

Riigiorganite süsteem Eesti vabariigis
Riik on juriidiline isik, kellel on oma vara. Ta tegutseb oma organite kaudu.
Parlament on riigiseadusandlik esindusorgan , mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikku eeskirju.
Parlament koosneb tavaliselt ühest või kahest kojast.
Föderatsioonides on enamasti kahekojaline parlament.
Althing, kõige vanem on Islandil.. sellest sai ülemaailmne kogunemine. MAAILMA VANIM PARLAMENT
Parlamendi kõigetähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures erinevate seaduste vastuvõtmise protseduur on erinevates riikides erinev.
Parlamendil on tähtis roll ka teiste riigiorganite komplekteerimisel, valimiste nimetamise või kinnitamise teel. Muuhulgas võib parlamendi pädevuses olla ka riigipea valimine.
Parlamendil on oluline roll ka valitsuse ametisse nimetamisel. Parlament võib esitada vaitsusele umbusalduse.
Riigi eelarve kinnitamine ja vastuvõtmine
Parlamendil on kontrolli funktsioon. Ta esitab ministritele arupärimisi.
Valdavas osas riikides iseloomustab parlamendi liikmete õiguslikku staatust nö vabamandaadi põhimõtte rakendamine. St et parlamendi liikmeid käsitletakse kogu rahva esindajatena, mitte aga konkreetse valimisirngkonna esindajatena, kus nad valiti. Vabamandaadi põhimõte tähendab ka seda, et valija ei saa parlamendi liikmele anda siduvaid juhiseid, ega teda tagasi kutsuda.
Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga.
Immuniteet ehk saadiku puutumatus - parlamendi liiget võib vahistada või võtta kriminaal vastutusele vaid parlamendi nõusolekul. Erandiks on see, kui parlamendi liiga tabatakse kuriteo toimepanemisel. (§ 76).
Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest. ( §62)
Valitsus on täitevvõimu organ. Valitsuse puhul on tegemist kollegiaalse organiga, mis koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsust nimetatakse rinevates riikides erinevalt (ministrite nõukogu, ministrite kabinet jne)

Peaminister esindav valitsust ja juhib selel tegevust.
Valitsuse pädevuse kompetents on väga aliaulatuslik. Ta viib ellu riigi sise ja välis poliitikat, suunab ja kordineerib valitsus asutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist.
Valitsus ei anna välja seadusi, ta annab seaduse alusel täitmiseks määrusi ja korraldusi. Neid avaldatakse Riigi Teatajas (RT I seadused;RT II määrused (?) RT III riigikohtu lahendid )
Parlamentaarses vabariigis valitsus vajab parlamendi usaldust. Kui parlament ei ole valitsuse tegevusega rahul, võidakse avaldada valitsusele umbusaldus , mille tegajärjel valitsus astub tagasi. Umbusaldust võib avaldada ka üksikule ministrile.
President on paljudes riikides riigipea nimetus ja riigipea on täidesaatva riigivõimu kõrgeim ametiisik. Nimetab ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja dipolmaate, sõlmib välisleppinguid jne
Riigipea pädevus on riigiti erinev.
Presidentaalses vabariigis kuulub riigipeale kogu täitev võim.
Parlamentaarses vabariigis võib riigipea täita peamiselt esindusfunktsiooni.
Eestis on presidendi pädevuses seaduste välja kuulutamine
Kohus
Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on konkreetne, st kohus vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud asju, st ta lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi.
Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada.
Eestis on kolme astmeline kohusüsteem:

Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud.
Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud.
Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul.
Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt.
Muud riigiorganid
Nt: riigikontroll
Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle.
Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsel täidab ka Ombdudsmani funktsioone (õigusvahemehe funktsioone).
Eesti pank - emiteerib eesti raha ja korraldab raha ringlust.
Õiguse mõiste ja õiguse tekkimine
Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud.
Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
Õiguse tunnused:
  • Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #1 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #2 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #3 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #4 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #5 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #6 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #7 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #8 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #9 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #10 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #11 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #12 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #13 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #14 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #15 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #16 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #17 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #18 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #19 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #20 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #21 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #22 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #23 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #24 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #25 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #26 Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurl Õppematerjali autor

Lisainfo

Õigusõpetuse 1. KT kordamiseks vaja minev konspekt. Väga põhjalik

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
pdf
Õiguse Alused kordamisküsimused
62
pdf
Õigusõpetuse konspekt
100
doc
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
31
docx
Õigusõpetuse suur konspekt
82
docx
ÕIGUSE ALUSED KT1
117
docx
Haldusõiguseõpik
190
pdf
Õiguse üldteooria
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun