Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus Kuldsed kuuekümnendad. täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et olemasolevat laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga pii...
mäng võiks aset leida: „võib-olla on terve noorsoo eksistents võimalik valdavalt mängu pärast“. Seda seepärast, et mäng andis võimaluse harjutada ja arendada ellujäämiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu mängu käsitles Groos funktsioonide seisukohast, mida mäng kultuuriliselt täidab: eksistentsi täiendamise funktsioon isiksuse füüsilises, intellektuaalses ja emotsionaalses sfääris; vabastamise ja isikuvabaduse omandamise funktsioon; maailma harmoniseerimise ning inimese ja maailma vahelise harmoonia saavutamise funktsioon. Groosi eriliseks teeneks võib pidada seda, et ta ei piirdunud mängivate inimeste erilise meeleseisundi ja tujude konstateerimisega, vaid otsis sellele teaduslikku põhjendust. Moritz Lazarus (1824 – 1903): Moritz Lazarus oli saksa filosoof ja psühholoog. Töötas Berni Ülikoolis professorina. Enne seda
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
pidada materiaalses mõttes karistuseks ning sellele laieneb PS § 23 tulenev määratletusnõue. 3. Karistusjärgne kinnipidamine riivab P § 20 sätestatud isikuvabadust ja on piisavalt määratlemata PS § 20 lg 1 kohaselt on igahel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuvabadus on põhiseadusega tagatud üks kaalukamaid õigusi. Vabaduse võtmine karistusjärgse kinnipidamise näol on aga PS § 20 lg-s 1 tagatud isikuvabaduse riivamine. Isiku süüdimõistmine ja karistamine on kaks vormilist eeldust, mis peavad olema täidetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. Kolmas vormiline eeldus on nõue, et isik, kelle suhtes karistusjärgset kinnipidamist soovitakse kohaldada, peab olema varem vähemalt kahel korral karisatud KarS § 872 lg 2 punktis 1 nimetatud tegude eest iga kord vähemalt pheaastase vangistusega. Karistusjärgse kinnipidamise määramise sisuliseks eelduseks on isiku ohtlikkuse
2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda; see on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses st vaid vabariigis, kus valitseme end ise. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas 17. sajandi Inglismaal kuninga ja parlamendi vastasseis, kuninga taotlus alamad orjastada, muutes isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast. 1642 võimukriis, kodusõja algus; parlament haarab võimu, tekib Inglismaa vabariik. Vabariiklased vastandavad 8 orjust ja vabadust ning tingimused vabaduseks on rahva poliitiline osalus, kodanikuvoorused ja täidesaatva võimu eriõiguste puudumine. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 ...
vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud
kehtetud. Keelatud on tehingud embrüoga. Seadus keelab sõnaselgelt nimetatud heade kommetega vastuolus olevad tehingud. Sama seadus sätestab siiki spermadoonori õigused hüvitisele. Kuigi surrogaatemadust Eesti seadused ei reguleeri ja puudub ka vastav kohtupraktika, siis võib eeldada, et selline tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks alljärgnevatel põhjustel: - Surrogaatema poolt õiguste loovutamist oma lapse suhtes võib pidada ülemääraseks isikuvabaduse piiranguks, sest põhiseaduse paragrahv 27 sätestab vanema õiguse ja (kohustuse) kasvatada oma last ja hooitseda tema eest. - Sama sätestab perek. seaduse paragrahv 50 lg 3, mis lubab vanemal nõuda oma last tagasi igalt isikult, kelle juures on laps seadusliku aluseta, väljaarvatud juhul kui see on vastuolus lapse huvidega. - Surrogaatemaduse lepingu puhul tuleb kohtul võtta seisukoht, kas selline leping on
· Pidas loenguid. 5. Uus-Filosoofia a) R. Descartes · Prantsusmaal 17. sajandi I poolel. · Esimesena rõhutas inimmõistuse tähtsust. · "Corgito ergo sum" Mõtlen järelikult olen olemas. (=tuleb kahelda kõiges, usaldada enesemõistust) · Uskus mõistuse jõusse maailma paremaks muutmisel. Kes olid, mida tegid? John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht. Võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks demokraatlik vabariik. Gerrard Winstanley- digerite liikumise juht, olid rahumeelsed; hakkasid üheskoos ja võrdselt elades harima jää k/t maid. Denis Diderot oli prantsuse filosoof ja kirjanik, entsüklopedist. 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja. Pani alguse absolutismile.Ta oli esimene minister
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
Valimisprotseduuride täpsema korra kehtestab seadus. 18.Inimõiguste olemus ja mõiste. Vastavalt ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonile ning rahvusvahelistele paktidele "Kodaniku- ja poiitiliste õiguste kohta" ning "Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta" jagunevad indiviidi õigused poliitilisteks ehk kodanikuõigusteks ja sotsiaalmajanduslikeks ehk inimõigusteks. Kodanikuõigused käsitlevad isikuvabaduse põhimõttest tulenevaid õiguseid, inimõigused käsitlevad sotsiaalseid, majanduslikke jt. eksistentsiaalseid õiguseid. 19.Riigi poolt tagatavad põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud inimõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud kodanikuõigused ja vabadused. Esitatud on õigused, vabadused ja kohustused PS II peatükis. Omavad universaalse iseloomu ja laienevad nii kodanikele, mittekodanikele, füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele. Õigused
6 Art 5(1)(f) - Bozano v France (1987) CASE OF BOZANO v. FRANCE (18 December 1986) The applicant, an Italian national, was tried in absentia by an Italian court for abduction and murder and sentenced to life imprisonment. Three years later, he was arrested in France by the police, but a formal request for extradition was refused by the Limoges Court of Appeal as the conviction in absentia was incompatible with French public policy. The applicant remained in residence in the Limoges area awaiting trial by the French courts for other offences. On the day that an order was made committing him for trial, the applicant was abducted by French policemen, served with a deportation order (which was over one month old) and forcibly taken to the Swiss border where he was handed to the Swiss authorities. Following proceedings in Switzerland, he was extradited to Italy, under a standing agreement b...
illusioone ning mõjutada teda astuma fataalset sammu - mitte selleks, et surra, vaid sellepärast, et ees näib ootavat midagi ilusat (3., lk 1823). Sootak jõuab oma arutluses järeldusele, et surm kui niisugune, s.t. see surm, mis eksistentsiaalselt kuulub elu juurde ja varjutab elu, legitimeerib põhimõtteliselt ka eutanaasia (3., lk 1820). Vähemalt patsiendi seisukohalt vaadates. Inimeselt ei saa tema surma ära võtta, kuivõrd me räägime surmast kui võõrandamatu isikuvabaduse ja inimväärikuse ühest väljendusest. Teadupärast on inimese vabadus aga piiratud teiste inimeste vabadusega. Isiku surmavabadust kui otsustamisruumi piirab antud juhul surmaabi osutaja, seega arsti seisund, tema vabadused ja kohustused. Eelkõige aktiivse eutanaasia vastu ongi kasutatud põhiargumendina väidet, et sellisel juhul oodatakse arstilt käitumist, mis lõhub tema professionaalse identiteedi. Sootakile näib aga siiski, et sel tasemel argumentatsioon ei suuda vastu
Peale selle võisid mõisnikud nõuda lihtsalt raha (taille). Tüüpilisele talupojale jäi elatusmiinimum, olgu ta vaba või mitte. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine Hiliskeskajal suurenes talupoja eneseteadvus ning nad soovisid enda seisu ühiskonnas parandada. Suureks murekohaks olid ''kaitseraha'' kindla suuruse puudumine ning mõisnike kuuluv monopol veskite osas. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikuvabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike tööpäevade kaotamist või võimalust neid välja lunastada, andamite ja loonusrendi kergendamist jms. Survele suurendada talupoegade isikuvabadust lisandusid selle oluliseks osaks nõudmised suurendada vabadust maaküsimustes, et võimaldada talupoegadel seda kergemini müüa, osta ja pärandada. Tänu hiliskeskajal tekkinud võimalusele külaturgudel kaubitsedes sääste kõrvale panna kujunes külaühiskonnas välja sotsiaalne kihistumine
INIMKAUBANDUS EUROOPA LIIDUS Mis on inimkaubandus? Karistusseadustik § 133 käsitleb inimkaubandusena: inimese asetamist olukorda, kus ta on sunnitud töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama, panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Haavatava seisundina käsitletakse olukorda, kus inimesel puudub tegelik või vastuvõetav võimalus mitte täita mõnda nimetatud kohustust. ÜRO definitsiooni järgi on inimkaubandus on inimeste värbamine, transportimine, ümber asustamine, neile varjupaiga andmine või majutamine jõudu kasutades või sellega ähvardades. Samuti hõlmab inimeste smugeldamine röövimist, pettust, kelmust, jõu kasutamist või isiku kaitsetu või abitu seisundi ära kasutam...
poliitiliste institutsioonide vastasseis (aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat) 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas Rakendati 17. sajandi Inglismaal. Parlamendi ja kuninga vastasseis. Kuningas kehtestas parlamendi loata makse ja võttis riiklikku sundlaenu. Vahistati parlamendiliikmeid. Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast.Vaidlused kuninga vetoõiguse üle. Järgnes kodusõda, Charles I hukati. John Milton, James Harrington ja Algerton Sidney toetavad vabariikluse ideed. Vastadavad vabadust ja orjust. Vabaduse tingimused: rahva poliitiline osalus Parlamendi kaudu, täidesaatva võimu eriõiguste puudumine, kodanikuvoorused. Lord Bolingbroke leiab, et revolutsioonijärgne Inglise parlamentaarne monarhia on vabaduse parim tagatis. Ka see süsteem toetab kodanikuvoorusele
aasta juuni lõpus L. Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised luhtusid. Sulaaega iseloomustas senise vägivalla teatud määral heastamine. Eesti NSV poliitiline õhkkond sulas tasapisi ja järk-järgult. Kõik see pani 1950. aastate teisel poolel aluse süsteemiga kohanemisele. See süvenes veelgi 1960. aastatel. 1950. aastate teisel poolel liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi. Suurenes ühiskonna avatus ja inimesed muutusid aktiivsemateks. Nendel kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad, et seda reziimi on võimalik elamisväärseks muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
Valancius organiseeris aga ladina tähestikus leedu keelsete kirjutise trükkimist väljaspool Venemaad, Väike-Leedus. Valancius on saanud tunnustust ka ajaloolisena. Oma kaheköiteline ajaloouurimine Zemaitia Piiskopkond. Peetakse ka moodsa leedukeelse proosa isaks. 1863-64 a ülestõus. 1865 a lubati jälle õpetada koolides Poola keelt ja kirjandust. Vene talurahva reform sai ka alguse Leedumaalt. 1861 3. märtsil sai talurahvas isikuvabaduse, kuid nende kasutada olev ning vähenenud maa pidid nad ise välja ostma ja jäid seetõttu ikka seotuks mõisaga. Ülestõus sai teoks tänu rahutustele Varssavis ja Vilniuses. Poliitilised pinged kasvasid just peale talurahvareformi. Reformist julgustatuna tõusid uuesti esile Leedu ja Poola poliitilised manifestatsioonid. Meeleavaldustel kokkupõrgetes sõjaväega hukkus mitu meeleavaldajat ning kehtestati piirkonnas sõjaseisukord. Moodustati leedu komitee, mille eesotsas olid radikaalid
*1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja esemed. *NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi. *60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse. *Suurenes ühiskonna avatus, oli aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades. *Kuldsetel 60ndatel kujunes välja mitmepalgeline nn. rahvuskommunistide põlvkond, kes oli kindel, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. *Kasvas noorte aktiivsus, tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). *Komsomol oli muudetud noorte massiorganisatsiooniks, mida üliõpilased püüdsid
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f
Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, asjaajamine pikk ja keerukas, teiste EL riikide aitamine.(Kreeka võlgade tasumine) 24. NATO kujunemine, tegevus ja liikmesriigid. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis Põhja Atlandi lepingu alusel. Peakorter asub Brüsselis. Praegu juhib NATOt NATO peasekretär Jens Stolenberg. NATO liikmeid on kokku 29. Põhiliseks eesmärgiks on kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja - Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. Eesti liitus NATOsse 29. märtsil 2004. Artikkel 5-Kui ühte NATO riiki rünnatakse, siis teised tulevad appi. Soome ja Rootsi pole nt. astunud NATO-sse, kuna tahavad Venemaaga hästi läbi saada. Külma sõja ajal oli veel sõjalisi blokke. VLO ja NSVL olid NATO vaenlased
kriminaalmenetlust alustama. Legaalsuse põhimõtte vastand on oportuniteedipõhimõtte ehk otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli
tasunud end ära Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse -> tugevama demokraatliku tradistsiooniga maades oli see võimalik demokraatiale truuks jäädes, noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia valitsemisvorm, millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei) Sotsiaaldemokraadid toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist,
kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: c. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; d. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor e. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid f. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri g. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h
pilte elust, suhtutakse valitsevatesse oludesse ülima kriitilisusega. Kurjuse allikaks peetakse urbaniseerunud ühiskonda, mis otsib väljapääsu vägivallas. Kujutamise objektiks on suurlinn, agul, sõda, lahinguväli, vigased, eluheidikud, vaimuhaiged, nälgivad lapsed, prostituudid. Kogu olustik on deemonlikult hingestatud, tervikutunne ja turvalisus on kadunud. Ekspressionismi iseloomustab "inetuse esteetika", kus ülekaalus on surma ja enesetapu motiivid. Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ja rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Ekspressionistid üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Eesti kirjanikest viljelesid ekspressionismi Marie Under, Johannes Barbarus, Henrik Visnapuu, Johannes Semper 1920
ühiskonnad omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms
valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised,
Tuleb arvestada ka, et piirangu vajalikkus peab tagama õigluse tasakaalu eesmärgi ja rakendavate abinõuete vahel. Tegemist on eraõigusliku pöördumisega, et oleks tagatud inimeste õigused ja kohustused. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon: Esimene tekst on vastu võetud 04.11.1950 aastal Roomas. Välislepingutes on artiklid, mitte paragrahvid. Artikkel 2 Õigus elule Artikkel 3 Piinamise keelamine Artikkel 4 Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine Artikkel 5 Isikuvabaduse ja turvalisuse õigus Artikkel 6 Õigus õiglasele kohtulikule arutelule Artikkel 7 Karistamine seaduse alusel Artikkel 8 Õigus austusele, perekonna- ja eraelule Artikkel 9 Mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus Artikkel 14 Diskrimineerimise keelamine (Loetelu diskrimineerimise elemenditest) Inimsuse vastased kuriteod ei aegu kunagi ja kasutatakse tagasiulatuvat jõudu. Protokoll nr. 4, Strasbourg 16.09.1983. a. Artikkel 1 Võlavangistuse keelamine
· Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651) · Tõeline vabadus vabadus välistest takistustest: o "vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja mida ta soovib teha, pole teiste poolt takistatud" o Mõiste "vaba tahe" on absurd mõistet "vaba" saab kasutada vaid tegude kirjelduseks. Kui keegi mõjutab meie tahet, aga ei sunni
Üldjoontes uue rahvuspoliitika eesmärk Berial oma võimu kindlustada. Taotleti 1939.-1940. aastal liidetud alade orgaanilisemat sidumist NSV Liiduga. Balti riikide kohapealt oli eeskujuks Balti erikord. “Sula-aja” poliitilised olud. Hruštšov andnud mõista, et tema oli kogu sula-aja taga, ent tegelikult see ei olnud nii. Sula-aja piirid: NSVL puhul 1953/54-1964, Eestis 1953/54-1968. I Kultuurielu elavnemine: Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine; Isikuvabaduse suurenemine; Avatus – ühiskond avanes sisemiselt, aga ka avatuse suurenemine muu maailma suhtes; Eneseteostus; Diskussioonid – milline peaks olema Tallinna kesklinn, kooli kirjandusõpik; arutelud ajaloo küsimustes, nt sõjaeelses Eestis oli kultuuris positiivseid jooni jms. 1957. aasta Noorsoofestival. 1950ndate keskpaigas tekivad esimesed avatud kontakti kodu-Eesti ja Välis- Eesti vahel. II Noorte aktiivsuse kasv:
ühtlustada termineid; vältida dubleerimist => KarS vastuvõtmine. Miks KÕ vaja on? mis on teoreetilin alus? KÕ aluseks on üldreeglina õigushüveteooria. Õigushüved on need, mida tuleb kaitsta. Kui meil varem KÕ on ühiskonna ohtlikus (kuriteod on ühiskonna ohtlikuks, siis tuleb seda karistada). Meil on loobutud sellest. Meil on individuaalne vastutus. Millised õigushüviseid on inimene kallale astunud? Õigushüveteooria peab hoidma tasakaalus isikuvabaduse piiramise vastu (et teine kodanik ei piiraks ta põhiseaduslike õigusi, aga ka riigivõimu vastu ka peab kaitsma). Kui kahju on tekkinud, siis KarS näeb ette kohustuse hüvitada kahju, välja mõista hüvitist. KÕ peab ka hoiduma liigsest sekkumast erasfääri. Võimuesindaja tegusid: nt. kui viltsib ülekuulamisel tõendeid, alusetu vabaduse võtmine jne. riik on abstraktne, kui on ametnikud. Selle kõige mõte on KÕ karistuste, kui KÕ priventiivsed toimed: 1
turusuhted müüja ja ostja vahel. Tänapäeva Euroopas iseloomustavad kultuurilist keskkonda järgmised väärtused: materiaalne kindlustatus ja heaolu, eesmärgikindlus ja edukus, teotahe ja praktilisus, vabadus ennast väljendada ja teha valikuid, progressi pooldamine, soov õppida ja ennast täiendada, individuaalsuse arendamine, inimväärikuse ja isikuvabaduse austamine, õige toitumise ja tervislike eluviiside tähtsustamine. Koos ühiskonnaga muutuvad ka kultuurilised väärtused. See toob kaasa uusi turusituatsioone, mis nõuavad kasutatavate turundusstrateegiate muutmist. Ilmekaks näiteks on siin hästi jälgitav meeste ja naiste rollide teisenemine. Kui varem sooritasid igapäevaoste peamiselt naised, siis nüüd on meeste aktiivsus kasvanud. Turundajad on
· Analoogiakeeld · Kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld · Tagasiulatuvalt ei saa raskendava seaduse alusel kohut mõista Kriminaalmenetluse põhimõtted: · Legaalsus (vastand on opurtuniteedi põhimõte- otstarbekusest lähtuv) · Ametlikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte (kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel) · Süütuse presumptsioon · Kaitseõiguse tagamine · Objktiivne ja igakülgne uurimine · Inimväärikuseja isikuvabaduse austamine 44. Karistusseaduse ajaline kehtivus (seaduse muutumise aeg, kergem ja raskem karistusseadus, seaduse kehtestamine ja tühistamine) Karistusseaduse ajaline kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel,
Keeldujate vangistamine Kriitika Robert Walpole’i valitsuse (18. saj. algus) korruptsiooni kohta 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks – ohustavad inglaste vabadust 1642 viie parlamendiliikme vangistamine Liberaalne vabadus Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga Kaks peamist allikat: taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse Thomas Hobbes vabadusest „Leviathanis“ sõltuvaks kuninga suvast John Locke inimese loomulikest õigustest „Teises käsitluses 1642: võimukriis ja kodusõja algus valitsemisest“ Maaväe küsimus – kuningas viivitas parlamendi juhtimisõiguse Vabadus ja võrdsus: Hobbes, Locke ja uusaegne loomuseadus
30.jaan 1649 Carles I hukati. 19. mai 1649 kuulati Inglismaa vabariigiks. Riigis kehtestai sõjaväeline diktaktuur. 1653 saadeti laiali ka päraparlament. Cromwell nimetati lordprotektoriks, suri märtsis 1658, võim läks poeg Richardile, kes loobus võimust 1659. Kuningavõimu restaureerimine Carles II (1660-1685), kehtima jäid 1640-1641 kuningavõimu piirangud, taastati ülemkoda. Vabad valimised: parlamendis kujunes kaks rühmitust toorid ja viigid. 1679 isikuvabaduse akt: kodanikku ei või vahistada kohtuotsuseta ja pidada vangiks. Reausta Tsiooni tulemusel kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia James II (1685-1688), astus katoliku usku, parlament pani troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abielus Mm asevalitseja Oranje Willemiga Nov. 1688 saabus William III ja Mary Londonisse, kirjutas alla parlamendi esit. Õiguste deklaratsioonile, see on Inglismaa põhiseaduslik alusdokument.
käes on võim, kuid teised osalevad valitsemises. Nad valvasid üksteise üle, et vabadust ei hakataks piirama ning kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida. Sama ideed rakendasid vabariiklased 17. sajandi Inglismaal kuninga ja parlamendi vastasseisus. Konflikt tekkis kuninga meelevaldsest maksude kehtestamisest. Parlamendi liikmed ütlesid selle peale, et kuningas püüab alamaid orjastada, muudab nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast. Vabariiklased vastandasid orjust ja vabadust (Rooma vabadusekäsitlus) ning ütlevad, et tingimused vabaduseks on rahva poliitiline osalus, kodanikuvoorused ja täidesaatva võimu eriõiguste puudumine. Kahe osapoole relvastatud võitluse tulemuseks oli Inglise Vabariigi loomine ja kuninga hukkamine. Järgmisena rakendati ka Ameerika revolutsioonis, vabariiklik süüdistus maksude kehtestamise vastu oli, et Ameerika kolooniad on Briti parlamendi meelevallas
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele. Katoliiklikes maades olid liberaalid lisaks vaenulikud kiriku suhtes. Praegu on kiriku mõju vähenenud, samuti liberaalide vastuseis kirikule. Tänapäeva liberaalsed erakonnad seisavad samuti isikuvabaduse ja kodanike poliitiliste ja tsiviilõiguste eest. Mis puutub riigi sekkumist majandusse, siis eri riikide erakondade hoiakud erinevad. Enamasti peetakse seda mittevajalikuks, va Briti, Kanada, Taani, Norra liberaalid. 1950-60. aastatel nimetasid Rootsi, Norra ja Soome maaerakonnad ennast keskerakondadeks e tsentriparteideks, kuna maarahva ja põllumajanduse osakaal vähenes pidevalt. Praegu kalduvad tsentrist paremale
NATO) loomise ajendiks oli NSV Liidu käitumine pärast Teise maailmasõja lõppu ekspansioonile suunatud poliitika. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis (Washingtoni leping). Peakorter asub Brüsselis. NATO põlised eesmärgid on järgmised: - soov elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega; - kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; - soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; - ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. NATO praegused eesmärgid: - kriiside ohjamine - rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi - kultuuripärandi kaitse ja teadusuuringud NATO asutasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra,
suhtes). Pettuse puhul ei pea eksimus olema oluline (st ebaõigelt avaldatud asjaolud ei pruukinud mõjutada petetu soovi tehingut teha või teha see nendel tingimustel). Pettus ei eelda varalise kahju tekitamist (erinevalt kelmusest KarS tähenduses). Oluline on üksnes asjaolu, et petetu end pettuse tõttu õiguslikult seoks. RKTKo 04.11.2009.a. otsus nr 3-2-1-108-09 · Ähvardus ja vägivald (TsÜS § 96) Tegu isikuvabaduse piiramisega. Oluline tühistamise seisukohalt, et ähvardus ega vägivald ei jätnud isikule muud valikut ning ähvardatu tegi tehing ähvarduse mõjul. Oluline on ähvarduse õigusvastasus, st selle a) vahendi, b) eesmärgi (reeglina selline tehing heade kommetega vastuolus), c) vahendi-eesmärgi omavahelises suhte õigusvastasus. Ähvarduse või vägivalla kasutajaks võib olla nii teine pool kui ka kolmas isik.
ajendiks oli NSV Liidu käitumine pärast Teise maailmasõja lõppu ekspansioonile suunatud poliitika. NATO asutati 4. aprillil 1949. aastal Washingtonis (Washingtoni leping). Peakorter asub Brüsselis. NATO põlised eesmärgid on järgmised: · soov elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega; · kaitsta oma rahvaste vabadust, kultuuripärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja õigusriigi põhimõtetel; · soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; · ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks. NATO praegused eesmärgid: · kriiside ohjamine · rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi · kultuuripärandi kaitse ja teadusuuringud NATO asutasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani ja USA
industriaalühiskonnas või juba – vähemalt arenenud tööstusriikides – kujunenud- kujunevas postindustriaalsete elementidega ühiskonnas. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Selle iseärasused dikteerib tehnika ja suurtootmise areng. Industriaalühiskonna põhitunnused on järgmised. o Eraomand kui majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus. o Äritegevus kui sotsiaalse progressi mootor, liikumapanev jõud. o Mänedžerism, mille põhitegevus on juhtimine ja määravaks on juhid (mänedžerid). o Pluralistlik demokraatia, st poliitiline konsensus, mitmeparteilisus. Ei ole domineerivaid sotsiaal-poliitilisi gruppe, kes sooviksid kehtestada oma diktatuuri.
1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu 72 valdkondadesse. Eristati kolme maailma esimesse ja teise ehk industriaalsesse maailma kuulusid kapitalistlikud ja sotsialistlikud riigid ning kolmandasse kuulusid traditsioonilised Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riigid. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f
s. Inglismaal · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 Stuarti suguvõsa kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 1642: võimukriis ja kodusõja algus · Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivitas vastava seaduse heakskiitmisega · Parlament: eitas kuninga vetoõiguse legitiimsust, kuulutas oma korralduse salus populi (julgeoleku) nimel rahvale siduvaks · Kuningas: ilma vetoõiguseta poleks ta enam `Inglismaa kuningas', vaid ainult `Veneetsia doodz'
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
