ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Q: Keda keegi ei taha on maailmas paraku palju Miks minna looduse vastu?

Vastus leiad õppematerjalist: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Q: Mis saab juhul kui asendusemal tekivad tõsised terviseprobleemid?

Vastus leiad õppematerjalist: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Q: Kui ta oma ja loote tervise eest tulevaste lapsendajate arvates liiga vähe hoolitseb?

Vastus leiad õppematerjalist: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Q: Mis saab kui sünnib puudega laps ja sotsiaalsed vanemad loobuvad?

Vastus leiad õppematerjalist: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

Q: Millal on vaja surrogaatema?

Vastus leiad õppematerjalist: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS

lutsar, laili

ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS (0)

Keskkool - Inimeseõpetus - Inimese õpetus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Keda keegi ei taha on maailmas paraku palju Miks minna looduse vastu?
Mis saab juhul kui asendusemal tekivad tõsised terviseprobleemid?
Kui ta oma ja loote tervise eest tulevaste lapsendajate arvates liiga vähe hoolitseb?
Mis saab kui sünnib puudega laps ja sotsiaalsed vanemad loobuvad?
Millal on vaja surrogaatema?

ETTEKANNE teemal:
ASENDUSEMADUS , SURROGAATEMADUS
2012
SISUKORD:
1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist

Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused
Näiteid päriselust

Asendusemaduse plussid ja miinused

Asendusemadus - eetika ja hea tava
Näiteid päriselust

Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal

Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid

Asendusemadusest Eestis
Kokkuvõtte
Kasutatud kirjandus
Pereplaneerimine , sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord , sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega.
1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk . Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatatud seksuaalvahekorrast.
Käesolevas ettekandes on kunstliku viljastamist puudutatud asendusemaduse aspektist, mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud.
Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad.
Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi arenenud. Võimalikuks on saanud munarakude (ootsüütide) kirurgiline eemaldamine naistelt ning nende viljastamisjärgne ülekandmine doonoritele. See omakorda võimaldab munarakudoonorlust ning tingib ka vajaduse surrogaatemade järele. Viimast võib nimetada ka "emaka väljalaenamiseks" ehk sellist lapse kandmist, kus geneetiline ema pole sageli ise raseduse kandja. Esimesest surrogaatemadusest teatati USAs 1985. aastal, Lõuna-Aafrikas ja Inglismaal 1987. aastal ja Austraalias 1988. aastal. Tänaseks on maailmas ilmavalgust näinud kümneid tuhandeid asendusemadest sündinud lapsi.
Kunstlik viljastamine on esile toonud aga ka terve hulga probleeme:

Uuemate meetodite ohutuses ei saa täiesti kindel olla, sest pikaajalised tulemused ei ole veel teada.
Tekib risk, et uusi kalleid tehnoloogiaid saavad kasutada eelkõige rikkamad inimesed, süvendades niimoodi sotsiaalset ebavõrdsust. Teisest küljest võib aga eeldada, et ebatraditsiooniliste perede võimaluste suurendamine kasvatab ühiskonnas sallivust ja võrdsust.
Kaheldakse, kas pingutuste tegemine lastesaamiseks on globaalselt mõttekas olukorras, kus maailma ähvardab ülerahvastumine ja niigi on palju hoolitsuseta lapsi, kes vajaksid adopteerimist. Vastukaaluks väidetakse näiteks, et on ebaõiglane asetada nende probleemide lahendamine üksnes viljatute inimeste õlgadele.
Sageli sunnib naisi kunstlikku viljastamist proovima sotsiaalne surve. See soodustab naiste rõhumist.
Mõnede meetodite puhul on oht, et naist käsitatakse pelgalt „lootekonteinerina”.
Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast.
Laste ettearvamatu arv kehavälisel viljastamisel tõstatab küsimuse, mida tohib teha ülejäänud embrüotega, ning sündinud laste puhul seab kahtluse alla nende heaolu.
Geneetilise materjali säilitamisega tekib mitmeid küsimusi, nt omandiõiguse küsimus.
Kunstlik viljastamine võib soosida eugeenikat ja soovi luua nn disainerbeebisid, kelle omadusi, näiteks sugu, rassi, intelligentsust jm, saab eelnevalt määrata. Valikute tegemise põhjus võib olla püüd vältida X-liitelisi haigusi, kuid samuti sotsiaalsed eripärad (nt poisslaste eelistamine Hiinas ja Indias), soov säilitada perekonnas sooline tasakaal või muud eelistused . Oluline on ka see, kuidas valik ellu viiakse: kas tapetakse vastsündinu, tehakse abort või valitakse kunstliku viljastamise puhul välja embrüod või sorteeritakse sugurakke .

Asendusemadusega seotud mõisted, näidustused ja nõuded
Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära.
Surrogatus tähendab ladina keeles «teise asemele pandud» ehk aseaine . See tähendab midagi, millel on millegagi mõningaid ühiseid omadusi, kuid puudub viimase kvaliteet.
Asendusemadus on osas Euroopa riikides meditsiinilistel näidustustel lubatud Inglismaal, Belgias, Hollandis ja Kreekas, kui see on ainuvõimalik naise viljatuse ravimeetod .
Mõnes Euroopa riigis näiteks Saksamaal, Itaalias, Soomes on see keelatud, nagu meilgi. Ent on ka riike, kus vastavaid seadusi pole. Raha eest ostetav nn kommertsiaalne asendusemadus on lubatud mõnes USA osariigis, Indias, Venemaal, Gruusias ja Ukrainas.
Näidustused asendusema kasutamiseks saavad olla vaid meditsiinilised . Sotsiaalsetel näidustustel asendusema kasutamine, näiteks et naine peab rasedust liiga koormavaks, oma karjääri takistavaks, on täiesti lubamatu. Ükski riik Euroopas ei aktsepteeri seda.
Meditsiinilised näidustustused, mille puhul asendusema kasutamine on ainuvõimalik viljatuse ravi moodus:

emaka puudumine, näiteks emakas on eemaldatud trauma, verejooksu või kasvajate tõttu.
funktsioneerivad munasarjad, kuid emakas on alaarenenud või raskelt kahjustatud, olgu selle põhjuseks näiteks müoom või geneetilised vead.
terviseprobleemide puhul, mis teevad raseduse eluohtlikuks (diabeet, mõned neeruhaigused , südamepuudulikkus). Sellisel juhul tuleb muidugi silmas pidada, et bioloogiline ema peab olema hiljem ikkagi suuteline last kasvatama.
ravimatud korduvad raseduse katkemised

Erinevates riikides kehtivad nõuded asendusemale:

Inglismaal peab surrogaatema olema abielus või püsisuhtes
Iisraelis on eelistatud vallaline , lahutatud või lesk .
asendusema peab olema suhteliselt noor naine ning tal peaks olema olnud vähemalt üks normaalne sünnitus.
asendusemal ei tohi olla harjumusi, mis võiksid loodet kahjustada: suitsetamine , alkoholism või narkomaania
asendusemaks olemise välistavad kroonilised haigused, mis sunniva pidevalt ravimeid võtma, või lihtsalt haiglaslik ravimilembus.
asendusemal ei tohi olla diabeeti või reesusantikehi.
vajalik on eelnev põhjalik tervise kontroll, eriti emaka seisundi kontrollimine.
vajalik ka psühholoogilise tagapõhja kontroll

Euroopas põhineb asendusema leidmine vaid altruistlikel vabatahtlikest koosnevatest organisatsioonide abil.
USAs ja Suurbritannias avaldatud uuringute põhjal on tüüpiline asendusema:
valgenahaline, umbes 30-aastane, abielus või püsisuhtes, enamasti keskharidusega, kodune või osalise töökoormusega. Sellise naise partner toetab teda nii majanduslikult kui emotsionaalselt. Tüüpilisel asendusemal pole erilisi psühholoogilisi probleeme lapse ära andmisega, ta on välisilma suunitlusega ekstravert, altruistlike tõekspidamistega, aktiivne ja rikkaliku kujutlusvõimega.
Peamine motiiv on mitte materiaalne vaid rahulolu eneseteostusest ja tunnustavast tähelepanust. Samuti on need naised tihti ise varem kokku puutunud viljatute peredega ja tahavad neid aidata. Või on nad ise adopteeritud ja tahavad nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Välja on toodud ka soovi end sündiva lapse bioloogiliste vanematega tugevamalt siduda. Parimaks asendusema kandidaadiks peetaksegi lähisugulasi (ema, õde, tädi) või lähedasi sõpru. Sellisel juhul jäävad ära äriliste suhete kahtlused ning bioloogiliste vanemate ja asendusema vahel on tihedam emotsionaalne side, mis omakorda tagab raseduse soodsama kulgemise .
Uuringud näitavad ka, et enamasti pakuvad asendusemad end ise ning olles oma valmisolekust teada andnud, on keskmine ooteaeg umbes kuus aastat. Ka lähedaste puhul tuleb asendusemaks hakkamise ettepanek sagedamini võimalikult asendusemalt, harvem bioloogiliselt emalt.
Nõuded asendusemadusele:

Asendusemadus on lubatud ainult meditsiinilistel näidustustel.
Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks.

Eelistatud on täielik asendusemadus (s.t asendusemal ei ole geneetilist sidet tulevase lapsega).
Kehavälisel viljastamisel tuleks minimeerida mitmikraseduse tekke tõenäosust.
Asendusemaduse kasutamiseks antakse luba perekonna taotluse ja lisatud meditsiiniliste väljavõtete alusel.
Enne rasestumise kavandamist eelneb põhjalik nõustamine, last soovivat paari ja asendusema tuleb nõustada eraldi. Last sooviva paari ja asendusema nõusolek vormistatakse kirjalikult. Lepitakse kokku, mida tehakse ülejäänud embrüotega. Nõustamine tuleb tagada ka raseduse ajal ja pärast sünnitust.
Asendusema autonoomiat (õigust võtta oma keha kohta iseseisvalt otsuseid vastu) austatakse igas staadiumis. Tema otsused võivad olla konfliktis last sooviva paariga.
Asendusemadus ei tohi olla kommertstegevus. Välistada tuleb asendusema ärakasutamine ja sundimine.
Asendusemaks võiks eelistatult olla lähedane inimene, kes teeb seda altruistlikel kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine .
Asendusema peab olema viljakas eas, terve ja sünnitanud naine.
Eelnevalt on vaja hinnata tema terviseseisundit ja võimalikke rasedusega seotud riske.

Nõuded bioloogilistele vanematele
Inglismaal peetakse soovitavaks, et ema peaks olema kuni 35-aastane, isa vanusepiir võiks olla 55 aastat. Nende terviselugu peab olema põhjalikult uuritud, neil ei tohi olla HIV-nakkust, B- ja C-hepatiiti, uurima peab ka reesusstaatust. Mees peab läbi tegema põhjaliku spermaanalüüsi.
Oluline on, et rasedusest ei tekiks ohtu asendusemale, tema perekonnale ja tulevasele lapsele. Kindlasti on bioloogilistel vanematel asendusema ees teatud kohustused, juba näiteks kas või see, kuidas asendusemale kompenseeritakse raseduse tõttu saamata jääv töötasu ja muud rasedusega seotud kulud.
Näited päriselust:
Võimalikud lapsevanemad
- 35 aastane menopausi-eelne naine, kellel diagnoositi vasakus rinnas vähkkasvaja ja seda ajal, mil nad olid just abikaasaga hakanud mõtlema pere loomise peale, olles laste saamist varem mitmete aastate vältel edasi lükanud. Ta läbis poole aasta jooksul 6 kemoteraapia tsüklit, mis andsid häid tulemusi. Hiljem veel 3 kuud kiiritusteraapiat. 4 aasta jooksul pärast vähiravi pole tal esinenud ühtegi märki haiguse taastekkest. Süstemaatilise kemoteraapia tagajärjel ei tooda Mary organism enam ise munarakke, kuid sellest hoolimata ei soovi perekond loobuda oma lapse saamise mõttest. Ainus võimalus lapseootele jäämiseks kunstlik viljastamine, kus kasutataks annetatud munarakku ning tema abikaasa seemnerakke.
- 40 aastane naine kaotab lapse südamepuudulikkuse tagajärjel 10 päeva pärast sünnitust. Kohe pärast lapse surma tekib perel soov saada uut last, ent naist valdab hirm uuesti rasestuda, sest kardab , et kui ise sünnitab, võib sama uuesti korduda.
Seetõttu soovib ta kasutada asendusema abi. Naine võtab ühendust Ukraina ja Venemaa asendusemasid vahendava agentuuriga – neis riikides on see teenus lubatud. Ukrainas miinimumhind 250 000 krooni, Venemaal 400 000
3. Asendusemaduse plussid ja miinused
ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED:

Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus.
Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida.
Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida.
Raske on garanteerida, et lapsesoov tuleb õilsatel eesmärkidel.

ASENUDUSEMA/EMADUSE PLUSSID:

On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi.
Inimesed ei julge pärast lapse kaotust, õnnetust vms enam lapsi muretseda, kuid ometi sooviksid last (lapsi) väga.
On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks.
On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur

Asendusemadus - eetika ja hea tava
Kahtlemata sisaldab asendusemaduse teema hulga eetilisi dilemmasid. Keeruline teema on ka kolmandate osapoolte – munaraku- ja spermadoonorite ning surrogaatemade – osalemine soojätkamises: Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist.

Kas tuleks tagada doonorite anonüümsus ja hoida saladust või lähtuda lapse huvidest ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet , olles bioloogilisest sugulusest teadlik?
Vanemakontseptsioon lahutatakse osadeks: geneetiline sugulus, rasedus ja sünnitamine, lapse kasvatamine . Sageli on raske otsustada, keda teatud puhkudel lapsevanemaks pidada, näiteks võib surrogaatema lapse sünnitamisel meelt muuta ja last endale tahta või ei taha puudega sündinud last enam ükski osapooltest.
Kas doonorile või surrogaatemale tasu maksmine peaks olema lubatud või keelatud? Tasustamine toob kaasa ohu, et geneetiline materjal ja naise keha muutuvad turukaubaks, mis alandab inimese väärtust, samuti võidakse madala sissetulekuga inimesi ära kasutada. Tasustamise pooldajad arvavad , et eriti just surrogaatema vaev ja hool väärivad kompenseerimist.

Eestis kehtib kunstliku viljastamise ja embrüo kaitse seadus, millega keelatakse kunstliku viljastamise tervishoiusüsteemi väline vahendamine ja sel teel saavutatud kokkulepped on kehtetud. Keelatud on tehingud embrüoga. Seadus keelab sõnaselgelt nimetatud heade kommetega vastuolus olevad tehingud. Sama seadus sätestab siiki spermadoonori õigused hüvitisele. Kuigi surrogaatemadust Eesti seadused ei reguleeri ja puudub ka vastav kohtupraktika, siis võib eeldada, et selline tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks alljärgnevatel põhjustel:

Surrogaatema poolt õiguste loovutamist oma lapse suhtes võib pidada ülemääraseks isikuvabaduse piiranguks , sest põhiseaduse paragrahv 27 sätestab vanema õiguse ja (kohustuse) kasvatada oma last ja hooitseda tema eest.
Sama sätestab perek . seaduse paragrahv 50 lg 3, mis lubab vanemal nõuda oma last tagasi igalt isikult, kelle juures on laps seadusliku aluseta , väljaarvatud juhul kui see on vastuolus lapse huvidega .
Surrogaatemaduse lepingu puhul tuleb kohtul võtta seisukoht, kas selline leping on piisavaks seaduslikuks aluseks, et lapse ema ei saa last tagasi nõuda.
Võib asuda seisukohale, et raha eest vanema õigustest loobumine ja lapse äraandmine ei saa olla “ostjale” lapse kasvatamise seaduslik alus.
Laps ei ole asi mida osta-müüa ning sellise tehinguga rikutakse ka lapse subjektiivseid õigusi.

Lähtudes põhisesadusest, perekonna seadusest ja üldistest põhimõttest, et inimene ei ole objekt vaid subjekt , peaks olema lubatud jõustada surrogaatemaduse lepingud . Samuti ei saa ema sellise lepinguga vabaneda seadusega talle pandud vanema kohustustest, kuna isegi juhul, kui kohtuotsusega võetakse vanemalt ära vanemlikud õigused ei vabane selline vanem lapse ülalpidamiskohustusest. Vanem kaotab igasugused õigused ja kohustused vaid lapse lapsendamise korral. Isegi juhul, kui kõigi osapoolte vahel puudub vaidlus, ei ole perekonna seaduse põhiselt ilma lapsendamise protseduuri läbimata võimalik lapse emana sünniakti kanda kedagi teist kui lapse sünnitanud naist. Kokkulepe mille kohaselt saab vanem tasu lapsendamise nõusoleku andmise eest on samuti moraali seisukohalt heade kommete vastane.
Vastavalt kunstliku viljastamise ja embrüo kaitse seaduse paragrahv 23 lg 1 on võõrast munarakust loodud embrüo ülekandmine naisele lubatud vaid siis, kui naise viljastamine muul viisil ei ole võimalik. Selline seaduse sõnastus annab aluse asuda seisukohale, et Eesti seaduste kohaselt ei ole lubatud kokkulepe, et naine kannab võõrast last, andes pärast sünnitust lapse üle selle geneetilistele vanematel. Sellist seisukohat toetab sama seaduse paragrahv 24, millekohaselt loetakse võõrast munarakust embrüo ülekandmise tulemusel sündinud laps, põlvnevaks naisest, kes on ta sünnitanud, mis tõttu lapse sünnitamisega omandab selline naine perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused. (Seega kokkulepe kus naine kannab teiste isikute last ja annab selle peale sünnitamist ära, on vastuolus heade kommetega). Sisuliselt on lapse äraandmine võimalik seaduslikult vaid lapsendamise teel ja kui kõik osapooled on huvitatud lapsendamisest ja see on ka lapse enda huvides. Kui aga pooled on leppinud kokku ka tasus, mida saab last kandnud ja sünnitanud naine on slline kokkulepe heade kommete vastane, tühine ja jõustumatu.
Näiteid päriselust
USAs geipaarile 3 last sünnitanud eestlanna:
Esimesest abielust on naisel endal teismeline tütar. Oma praeguse ameeriklasest abikaasaga teadsid nad juba tutvuse alguses, et rohkem lapsi nad ei soovi. Surrogaatemadus tundus naisele aga põnev ja intrigeeriv teema, ta luges sellealast kirjandust ning otsis internetist lisainfot. Mida rohkem ta teemaga tutvus, seda enam hakkas see mõte talle meeldima. Ainus vastuargument oleks olnud abikaasa vastuseis. Kuid abikaasa oli naisega päri. Surrogaatemaduse eest makstakse USA’s summa, mille eest võib minna korralikule puhkusereisile, kuid see polnud naise jaoks tähtis. Palju olulisem oli soov anda laps neile, kes ise lapsi ei saa. Enne lõpliku otsuse tegemist kuulas ta samas olukorras olnud naiste kogemusi, veendus, et keegi neist ei kahetsenud oma otsust. Naine otsustas kohe alguses kunstliku viljastamise kasuks. Õige pea tuli tal mõte, et ta võiks sünnitada lapse geipaarile. «Meie kiirelt muutuvas ja arenevas ühiskonnas aktsepteeritakse varsti kõikvõimalikke perekonnamudeleid. Peaasi , et vanemad oskavad ja tahavad oma järeltulijate eest hoolt kanda ning neile kõigi poolt õigeks tunnistatud väärtushinnanguid edasi anda. Polnud see ju mitte väga ammu , kui üksikemad, abielulahutused ja sohilapsed olid ettekujutamatud ja ühiskonna poolt hukka mõistetud.» selgitab naine.
Naine viljastati gei paari ühe mehe spermaga viljastatud tundmatu naise munarakuga, mida tema siis kandma asus. « Geid usaldavad surrogaatema instinkte ja kogemusi rohkem kui teine naine ning tükivad harvemini õpetusi jagama või ettekirjutusi tegema» kiidab ta geipaari kui fantastilisi inimesi. Kogu raseduse aja vahetati omavahel ekirju, kus naine rääkis, kuidas elab tema pere, ja mehed kirjutasid, kuidas nad valmistuvad kaksikute sünniks. Paar korda nende 9 kuu jooksul reisis gei paar ka New Yorgist Californiasse, et naiseg koos arsti juures käia ning ultrahelis tulevaste lastega tutvust teha. Naine pidas kaksikute kandmise füüsiliselt hästi vastu ja ka emotsioonid ei kõikunud seinast seina. Vaatamata sellele, et formaalselt oli tegu pelgalt äritehinguga, tundis naine gei paariga aga kohe tugevat peretunnet. Ta sai meeste suust pidevalt kuulda, kui väga nad tema julgust imetlevad ja kuidas nad talle elu lõpuni tänuvõlglaseks jäävad. «Ja veekalkvel silmad, kui isad esimest korda oma kaksikuid tütreid silmast silma tunnistasid – see vaatepilt kaalus üles kõik üheksa kuud kestnud piirangud ja ebamugavused minu elustiilis!» Nõnda ei olnudki tal raske nõustuda, kui gey paar kaksikutest tüdrukutele lisaks ka väikest õde või venda soovisid . 2 aastat hiljem tuli naise abiga ilmale väike poiss. Gei paari nende laste asendusemaks olnud naise pere suhtlevad omavahel tihedalt ja sündinud lapsed kutsuvad naist tädiks. Ka naise enda tütar on toimunu suhtes mõistev olnud. Gei paariga omavahel arutades on otsustatud, et kui surrogaatlapsed jõuavad vanusesse, mil nad on valmis küsima, kuidas nad siia maailma tulid, siis on nende isad valmis andma ausat vastust. Naine kinnitab, et temale oli võõrasse perre laste sünnitamine rikastav kogemus: tehes õnnelikuks teised, muutud sisemiselt paremaks ka ise. Küll arvab ta, et igale naisele see ettevõtmine ei sobi, aga julgustab huvilisi surrogaatemaduse kohta rohkem uurima ja silmi ning südameid esialgu nii võõrapärasena tunduvale ideele avama.

Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal.

Surrogaatemadust pooldavate inimeste arvamusi :
- Miks inimesed, kel pole ei haridust ega materiaalset kindlustatud, võivad lapsi saada, kuid surrogaatema kasutamine on keelatud? Esimesel juhul saab lapsi tasuta, riik maksab emapalka, hiljem on paljudel lihtsalt savi, mis järeltulijatest saab. Surrogaatema teenus on välismaal suhteliselt kulukas , seega ei saa seda igaüks endale lubada. Ma kahtlen sügavalt, kas keegi sellist asja nalja viluks tegema hakkaks , eriti veel siin, Eestimaal.
- Kindlasti jah. Kuid surrogaatemadus peab olema lubatud vaid spets . arstliku komisjoni loal ja meditsiinilistel näidustustel. Näiteks kui eelnev viljatuse ravi ei ole tulemust andnud või on kõrge nürisünnituse/enneaegse sünnituse oht.
- Peaks olema lubatud, aga rangete piiridega, nt üks naine tohib oma elu jooksul olla surrogaatemaks max 1-2 lapsele, see väldib äritsemise. Ca aasta enne embrüo siirdamist peaks hakkama see naine käima regulaarselt arsti juures vere, uriini jmt proove andmas, et välistada narkomaanlus, alkoholism vmt. Inimesele peaks andma hingelist abi ning tegema ka testid psühholoogi juures, mis näitavad kas ta üldse on valmis lapsest peale sündi loobuma , jne. Ning loomulikult peaks surrogaatema vajaval paaril olema medistsiiniline näidustus, miks nad ise lapsi ei saa, seda võiks kinnitada vähemalt kolm arsti. Niisama aja puudusel või mittetahtmine rase olla ei tohi olla surrogaatema kasutamise põhjusteks.
Vastuväited surrogaatemadust mitte pooldajate seas:
- ei, inimesed, kellele pole antud lapsi saada, ei peaks raiskama sellele ressursse ja võiks lapsendada. Lapsi, keda keegi ei taha on maailmas paraku palju. Miks minna looduse vastu?
- ei, kui naine pole ise last sünnitanud egoistlikel kaalutlustel (mitte aga meditsiinilistel põhjustel), siis jääb ära looduses paika pandud ematunnete ja tingimatu ema-armastuse teke väeti vastsündinu vastu. Meie, inimesed, oleme ikka samuti üks osa loodusest ja loomariigist ja seda ürgset alget endas eitada oleks silmakirjalik .
- Vastsündinu ja ema vahel tekib koheselt peale sündi ääretult tugev instinktiivne kontakt, mistõttu asetatakse laps koheselt peale sündi ema rinnale , kus ta jäädvustab ajju oma ema kordumatu lõhna, mille järgi ta tunnetab, turvalisust siis ja edaspidi. See on looduslik protsess, mille käigus tekib ülitugev side ema ja lapse vahel, mis omakorda tagab lapse ellujäämise ja pideva hoolitsuse tema eest...
Kui bioloogiline ema ei ole ise sünnitanud, siis pole talle oma laps ka midagi enamat , kui ükskõik milline titt. Seda sidet, mis neid tervikuks seoks , ei ole tekkinud ega teki, kuigi mõistusega teab ema, et see on tema laps.
Samuti leiavad enamus nii poolt kui vastu arvamuse avaldajaid, et on vajalik, rääkida rohkem surrogaatemaduse lubamisega kaasnevatest ohtudest. Ning, juhul kui lubada, siis tuleb seadusega sätestades surrogaatemadusega kaasneda võivad võimaliku ohud miinimumini viia.
5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid
Kuigi asendusemaduse teema puudutab otseselt väga väheseid, on sellega seotud eetilised ja ühiskondlikud küsimused siiski väga põhimõttelist laadi.
Uued avanenud võimalused lapse saamiseks seavad küsimärgi alla meie arusaamu perekonnast, sugulusest, soorollidest ja inimõigustest.
Tänapäeva meditsiin võimaldab lapse eostamist ja emaks olemist lahutada mitmeteks eraldiseisvateks osadeks. Kombinatsioonide hulk on päris aukartust äratav – doonorrakkude kasutamisel võib laps olla geneetiliselt sidumata nii asendusema kui ka sotsiaalse emaga (ja isaga).
Tõsi, sotsiaalse ema rolli on võimaldanud bioloogilisest lahutada juba pikaajaline lapsendamise traditsioon.
Nagu ikka tundlike eetiliste teemade puhul, on riikide kogemused asendusemadusega erinevad. Samuti ei ütle meile siin Eestis, sellekohast poolt või vastu ostust tehes, just palju see, et asendusemadus on lubatud Suurbritannias ja USA-s, aga keelatud Itaalias ning Saksamaal. Võimalike ja vältimatult vajalike protseduuri legaliseerimisega seotud seaduse muudatuste tegemisel peaks fookuse suunama põhilistele eetilistele teemaga seotud probleemidele - et vältida nn. mugavus asendusemadust (mille puhul naine on küll võimeline rasestuma, kuid ei soovi seda ja laseb last kanda teisel naisel) ja kommertsalustel põhinevat asendusemadust, kus vähem kindlustatud naistele nö. avatakse “tööturg”- raha eest rentida oma keha, mis omakorda võib pikemas perpektiivis viia kogu inimkonna hälbelisele käitumisele. Ohumärgid sellest on juba nähtavad rahvusvahelisel asendusemaduse turul: näiteks rendivad valged lääne naised keha India naistelt.
Turuloogika ja kõik müügiks kõikjale ikkagi ei sobi, eriti nii intiimses ja lõpp tulemusena mitte ainult seda teha otsustavat naist puudutavas plaanis. Kaubaks muutuks sel juhul ka laps, kui tehingu objekt, mis võib viia lepinguteni, mille järgi peab sündinud lapse tervis vastama teatud nö. kvaliteedinõuetele.
Probleemi ei näe siinkohal ehk vaid padulibertaarlased, kes vaatlevad keha kui inimese omandit ning peavad selle kasutamise viisi vaid inimese enda otsuseks.Seega aitab kommertsasendusemaduse keeld vältida paljusid probleeme.
Kuigi asendusemaduse teema puudutab lähedalt väheseid inimesi, võivad sellega, kergekäelisel nõustumisel-lubamisel, tulevikus kaasneda ettenägematud probleemid puudutada ja mõjutada kogu inimkonda täiseti fundamentaalselt.
Perekond kui nähtus ei ole inimeste vabameelsuse tõttu enam niigi ammu traditsiooniline ema-isa-laps(ed) mudel, juba seegi tekitab palju uusi küsimusi, kahtlusi , eri- ja eelarvamusi. Peremudelid, mis koosnevad noorest kenast mehest, naisest, lahutatud pered, üksikvanemad, homoseksuaalsed paarid – ka kõik nemad on potentsiaalsed asendusemaduse kasutajad.
Emadus , eriti lapse ootusega naisel kaasnev ja tekkiv bioloogiline ja hingeline side on olnud evolutsiooniliselt edasiviivaks ja alalhoidvaks ülioluliseks komponendiks.
Asendusemadusega kaasnevad lisaks hingelisele kiindumusele ja võimalikele psühhooloogilistele probleemidele, mitmed aspektid mis vajavad tarka ja kaugelenägevat arutelu ja ostuseid:
Näiteks mis saab juhul, kui asendusemal tekivad tõsised terviseprobleemid? Või mis saab, kui ta oma ja loote tervise eest tulevaste lapsendajate arvates liiga vähe hoolitseb? Kui selgub , et lootel on tõsine väärareng – kellel on õigus langetada otsuseid asendusema kehas toimuva kohta? Mis saab, kui sünnib puudega laps ja sotsiaalsed vanemad loobuvad? Või vastupidi – kui näiteks ka oma geneetilist materjali panustanud asendusema mõtleb ümber (kurikuulus Baby M juhtum USA-s)? Ja nii nagu juba öeldud - asendusemadusega kaasneb suurem oht, et nii asendusemal kui ka eeldataval sotsiaalsel emal (ka isal, võimalikel õdedel-vendadel) võivad tekkida psühholoogilised probleemid.
Lisaks tuleb arvestada ka lapse perspektiivi, tema õigusi ja huvisid.
Kuna tegemist on tundliku ja meie väärtuspilti süvitsi puudutava teemaga, siis pluralistlikus ühiskonnas ainuõigele otsusele jõudmine osutub võimatuks. Kui ühe jaoks on olulisim respekteerida looduslikku ühendust raseda ja tema üsas kasvava lapse vahel, siis teise jaoks kaalub selle sideme lõhkumise üle last sooviva naise tahe ja vajadus emaks saada.
Tihtipeale väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, et õigusesse tuleb eetikast üle võtta ainult kõige olulisem osa, mis ühiskonnas õiguslikku kaitset vajab.
Seega tuleb leida just Eestile sobiv kompromiss
6. Asendusemadusest Eestis
Eesti Naistearstide Selts soovib asendusemaduse legaliseerida, teemat on ühiselt arutatud sotsiaalministeeriumiga. Vähemalt paar naist aastas soovib ministeeriumilt luba muretseda laps asendusema abil, ent kuna asendusemadus on Eestis keelatud, on teadaolevalt käidud abi otsimas ka näiteks Venemaalt. Sotsiaalminister Pevkur kinnitas 2009 augustis kirjas õiguskantslerile, et absoluutne surrogaatemaduse keeld ei pruugi olla põhjendatud ning peab vajalikus asendusemade kontseptsiooni väljatöötamist.
Ligi seitse aastat tagasi kehtima hakanud karistusseadustiku paragrahv 132 ütleb, et võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise eest naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda, karistatakse rahalise karistusega. Et asendusemadus tehti karistatavaks, tuli toona erialaarstidele üllatusena, kuna nende käest nõu ei küsitud.
Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja ja naistearstide seltsi arvates võiks asendusemadus olla legaliseeritud teatud juhtudel - meditsiinilistel näidustustel, mitte sotsiaalsetel, kui keegi ei taha ise sünnitada ja leiab, et seda võiks teha asendusema.
Kliiniku "Elite" naistearst Andrei Sõritsa sõnul tuleks asendusemadus kõne alla, kui naisel on meditsiinilised näidustused ning luba bioeetika nõukogult ja sotsiaalministeeriumilt.
Spetsialistid on täielikult ühel meelel , et kui asendusemadus Eestis legaliseerida, ei tohi see muutuda äriks.
Bioeetika nõukogu hinnangul on asendusemadust võimalik lubada vaid mitteärilistel eesmärkidel, kui last soovival naisel esinevad selleks vastavad meditsiinilised näidustused. Nii nõukogus kui ka sotsiaalministeeriumis on jõutud seisukohale, et asendusemadus tuleb seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist. Oluline on tagada asendusemaduse kõikide osapoolte õiguste ja vajaduste piisav kaitse, osapoolte igakülgne informeerimine ja nõustamine. Asendusemadusega seonduvad probleemid tuleb reguleerida seadusega. Seadusloome protsessi on vajalik kaasata erinevate erialade näiteks geneetika, pediaatria , psühholoogia, günekoloogia, seksuoloogia, sotsioloogia ning eetika eksperte. Suure tõenäosusega on erinevalt näiteks Indiast või Ameerika Ühendriikide California osariigist Eesti asendusemadust seadustades valimas seda teed, et seda nii-öelda teenusena osta ei saa, asendusemale palka maksta ei tohi ning asendusema saab olla vaid heast tahtest.
Riskid jäävad kindlasti, näiteks kui asendusema ei taha lapsest loobuda. Nii võib juhtuda, et munaraku andnud naine jääb oma bioloogilisest lapsest ilma, sest juriidiliselt on laps teda kandnud ja sünnitanud naise oma. Ja seda isegi juhul, kui lapse üleandmine on näiteks lepingusse kirjutatud. Nii on see ka teisteski riikides, kus asendusemadus lubatud. Kui asendusema raseduse lõppedes keeldub last loovutamast, siis sellisel juhul tema käest jõuga keegi last ära võtta ei saa, ütleb artikklis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor, Eesti Bioeetika Nõukogu liige Jaan Ginter .
KOKKUVÕTTEKS:
Ühiskond areneb pidevalt ja ka eetilised tõekspidamised pole midagi jäika, vaid kujunevad ajas ümber. Eriti ilmne on eetiliste seisukohtade muutumine seoses meditsiini uute arengutega. Eile mõeldamatuks peetud arvamine võib täna olla moraalselt aktsepteeritav ja vastupidi. Meenutagem, et ka abort ja eutanaasia on pikka aega olnud täiesti keelatud. Lahkamist peeti keskajal pühaduse rüvetamiseks. Kuid meie suhtumine neisse on nüüdseks oluliselt muutunud. Eriti palju muutub eetilisuse sisu seksuaalmoraale puudutavas, kus isegi 20 aasta eest mõeldamatu võib olla täna täiesti akstepteeritav.
Kõik väited asendusemaduse vastu ja poolt ei ole võrdse kaaluga. Asendusemaduse seadustamine võib mõnele inimesele näida moraalselt šokeeriv, kuid eetiliste dilemmade puhul tuleb alati kaaluda, milline argument on olulisim – kas paljuski eelarvamustele tuginevad dogmaatilised seisukohad või iga paari õigus saada omaenda bioloogilisi järglasi ning kogeda rahulolu nende kasvatamisest.
Üha rohkem riike maailmas peab asendusemaduse kasutamist rangelt meditsiinilistel näidustustel lubatavaks. Arstkonna seisukohta kajastavad Maailma Arstide Liidu ja Maailma Naistearstide Seltsi dokumendid , mis peavad asendusemadust lubatavaks neil juhtudel, kus see on ainuvõimalik naise viljatuse ravimeetod.
KASUTATUD KIRJANDUS

Crigger, B.-E. (ed.) Cases in Bioethics. Selections from the Hastings Center Report . Third edition . New York : St. Martin’s Press, 1998, lk 62
http://www.epl.ee artikkel: Sünnitada teise eest? Kadri Simm, Tartu ülikooli filosoofia vanemteadur 19. juuni 2009
http://www.epl.ee artikkel: Asendusemadus on võimalik mitteärilisel eesmärgil 01.12.2009
http://www.epl.ee artikkel: Naistearstide selts soovib asendusemaduse legaliseerida 24.05.2009 Priit Rajalo
http://www.epl.ee artikkel: Pevkur: asendusemadusega tuleb edasi minna 29.08.2009
http://live.novosti.err.ee artikkel: Eesti valmistub asendusemadust seadustama 26.08.2009 Priit Rajalo
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=19685733
http:www.delfi.ee artikkel Andrei Sõritsa: Millal on vaja surrogaatema? 07.dets.2009
http://www.arileht.ee artikkel Asendusemadus saab seaduslikuks Kadri Ibrus 21. august 2009
http://www.perekool.ee/index.phpid=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=8795564
http://dspace.utlib.ee Heade kommetega vastuolus olevad tehnigud kui tühised tehingud Maris Kuurberg. Magistritöö 2004

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laili lutsar Õppematerjali autor

Kahtlemata sisaldab asendusemaduse teema hulga eetilisi dilemmasid. Keeruline teema on ka kolmandate osapoolte – munaraku- ja spermadoonorite ning surrogaatemade – osalemine soojätkamises: Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist.

Kuigi asendusemaduse teema puudutab otseselt väga väheseid, on sellega seotud eetilised ja ühiskondlikud küsimused siiski väga põhimõttelist laadi.
Uued avanenud võimalused lapse saamiseks seavad küsimärgi alla meie arusaamu perekonnast, sugulusest, soorollidest ja inimõigustest.
Tänapäeva meditsiin võimaldab lapse eostamist ja emaks olemist lahutada mitmeteks eraldiseisvateks osadeks. Kombinatsioonide hulk on päris aukartust äratav – doonorrakkude kasutamisel

Sarnased õppematerjalid

doc

Asendusemadus - õppematerjal

· Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. · Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks. "Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist," ütleb Ojuland ajakirjale Naised. ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED: - Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus. - Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida.

Bioloogia

ppt

Katseklaasilapsed

Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaal

Bioloogia

docx

Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? - Psüühiline trauma naisele enda lapse kaotuse tõttu (süü, kurbus, ängistus, häbi, unehäired, söömishäired, mõtlemishäired, tuimus) - Võivad kaasneda tüsistused - Suurendab emakavähi, rinnavähi, munasarja, maksavähi tekke tõenäosust - Hilisema raseduse korral platsenta väärareng - Hilisem emakaväline rasedus 7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last

Bioloogia

ppt

Embrüosiirdamine inimesel

enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978

Bioloogia

docx

Bioloogia arvestuse küsimused

- vererühmade määramiseks - vähkkasvajate ennetamiseks!!! 5. Miks on inimesel vaja teostada kunstliku viljastamist, embrüosiirdamist. Teostatakse sellepärast, et anda võimalus peredele, kus näiteks naisel või mehel esineb terviserike. 6. Millised kahjud võivad kaasneda abordiga? Vähi tõenäosuse suurenemine, vaimsed pinged, stress, nurisünnituse suurenemine... 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine- poolt: perekonnad, kellel pole võimalik saada lapsi, kunstliku viljastamise abil saavad. vastu: laps pole vanemate moodi, pole igalpoolt eetiline. Asendusemadus- poolt: naine, kelle pole võimalik last kanda, saab ikkagi endale enda moodi lapse. vastu: ebaeetiline, asendusema kiindub lapsesse, riskid lapse loote arengul- ei saa kontrollida, kas ema joob suitsetab jne.

Bioloogia

docx

Kunstlik viljastamine.

Kunstlik viljastamine I Munarakudoonorlus: Tingimused: · vanus kuni 30 eluaastat. · terve naine, kes ei põe geneetilisi või infektsioonhaigusi. · vähemalt keskhariduse olemasolu. · sünnitanud terve lapse. · Doonori isikuandmeid ei avalikustata. · Doneerimise fakti kusagil haigusloos ei fikseerita - info ei välju Elite kliinikust. · Samuti välistatakse doonorikandidaadid, kellel esinesid abieluvälised seksuaalsuhted ning sugulisel teel ülekantavad haigused. Kuidas toimub ? Munarakud võetakse munasarjadest. See protsess toimub narkoosi all, et välistada doonoril igasugused negatiivsed emotsioonid seoses võimaliku valuga (kuigi osa programmis osalenud naistest ei soovi narkoosi munarakkude võtmise ajaks protseduur ei ole traumeeriv ja on piisava rahustava toimega ravimeid, et protseduuri läbi viia). Protseduur on lühiajaline ja kestab 5-10 minutit. Selle järgselt ärkab naine koheselt. Kuna p

Bioloogia

docx

Adopteerimine ja kehaväline viljastamine

Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahele vanema ja lapse vahelise suhte. Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla se

Bioloogia

docx

Uurimustöö kunstlik viljastamine

Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest, seega on Eestis viljatuid paare kuni 20 000. Lastetus võib olla nii primaarne (varasemaid rasedusi pole) kui ka sekundaarne (lastetus on tekkinud pärast varasemat rasedust). 30% juhtudel on paari last

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk