Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga
saj keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. Jaapanlased sulgesid portugallaste ees oma sadamad ja jätsid kaubandusõiguse vaid hollandlastele. Hilary Karu 7 2009 veebruar · 17. saj alguses avastasid hollandlased Austraalia. · Inglased ja prantslased jõudsid P-Ameerika idaranniku aladele 17.saj, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18.saj. · Loodeväil ümber P-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee ei leitud. Kirdeväil meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi avastamata. SUURTE MAADEAVASTUSTE TULEMUSED · Alasid hakati koloniseerima. Kohalikud rahvad hävitati ja orjastati, rööviti paljaks. · Ameerika indiaani kõrgkultuurid hävitati, Aafrika põliselanikud veeti orjadeks. (16.saj)
tegevarmee keisri ihukaitse - Armee tuumik vabad talupojad, kes said teenistuse eest pärandatava maatüki (11.saj juba palgasõjavägi) - Lasi koostada kolmeköitelise "Tsiviilõiguste kogumi" aluseks Rooma õigus see seadusandlus jäi 1000 aastaks Euroopa õigusloome aluseks 4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6. saj - 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad - 11 saj. petseenide ja türklaste vallutused - 1453 langes Konstantinoopol türklastele 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus: - Hoidis elus antiikkultuuri - Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e
suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel peaaegu kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kuid ka kreeka tsivilisatsioon sai omakorda mõjutusi Idamaadelt. Seda ajajärku nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks, mis lõppes 1.sajandil eKr, kui Vahemere idaranniku olid vallutanud roomlased. Hellenismiperioodil kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus - polis - oma senise tähtsuse. Kõiki hellenistlikke riike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad - monarhid, kelle võim oli praktiliselt piiramatu. Oluline muutus oli aset leidnud ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest sõduritest, vaid palgasõduritest. · 146 eKr - Kreeka alistumine Rooma ülemvõimule.
Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Üldiselt
USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt. · Maryland, keskosas tagakiusatud katoliiklaste poolt. · Carolina prantsuse hugenottide poolt. c) Kolonistide omavaheline võitlus: · Algul jäid peale inglased ja prantslased Nt New York (hollandlaste poolt asutatud) vallutati ära inglaste poolt. · Seitsmeaastases sõjas kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele. 2. Indiaani sõjad poolteist saj
mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid Kunda kultuur arheoloogiline kultuur mesoliitikumi ajastul, asulad levisid Läänemere idaranniku maades; oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur IX või VIII a.t. eKr kuni V a.t. eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. kammkeraamika kultuur arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi
Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab
Kr.-I sajand p. Kr. Vanem ehk Rooma rauaaeg I sajand-V sajand (keskpaik) Keskmine rauaaeg V sajand (II pool)-VIII sajand Noorem rauaaeg IX sajandist kuni XIII sajand (algus) 3. Mesoliitikumi asulad. Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste peatuspaik Eestis.(IX aastatuhande algus e. Kr.) Järgmisena tuntakse Kunda Lammasmäge, kuhu siiski asuti elama mõnevõrra hiljem. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab
Tartusse korraliku linnuse. Mõisted Paleoliitikum-vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 9000 kuni 5000 a eKr. Neoliitikum- noorem kivieag (u 5000 kuni 1800 eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka varaseim, Pulli, kuuluvad sinna kultuuri. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna Soomest kuni Leedu lõunaosani. Luust ja sarvest esemed. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse- soodne kalastada, küttida veelinde ja veeäärde jooma tulnud metsloomi. Tulekivi ja kvarts Pulli küla- kõige vanem ja praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda Lammasmägi- enne kunda avastamist teati vanima külani Kammkeraamika kultuur- kasutusele tulid paremad savinõud, mille välispinda oli kaunistatud väiksemate täkete ridadega (kammi meenutava
Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka bulgaarid, kes rajasid bulgaaria riigi, hiljem sulandusid slaavlastega. Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus
Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna-Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). 2) Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglismaal, Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja- Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel (ka Ungari teatud piirkondades). 17saj domineerib Põhja-Ameerika Idaranniku kolooniates. 3) Valitsejate eesmärgiks on usulise ühtsuse saavutamine oma riigis: ,,Cuius Regio, Eius Religio" (kelle maa, selle usk). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne usuvähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni 18saj valgustusajastuni). 4) Religioon ei ole eraasi vaid seostub poliitilise lojaalsusega. Uusaja
kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades. Idamaade riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi immigrantidega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma. Kaugemal Aasia sisealadel jäi kreeka asukate osakaal väiksemaks, kuid sellegipoolest tekkis kreekapäraseid linnu nii Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres. Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühteseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks
kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades. Idamaade riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi immigrantidega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma. Kaugemal Aasia sisealadel jäi kreeka asukate osakaal väiksemaks, kuid sellegipoolest tekkis kreekapäraseid linnu nii Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres. Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühteseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks
oma keele ja püsisid tänaseni lõunaslaavialadena. 7 saj tungisid sinna Aasiast türgi päritolu bulgaarid, kes allutasid Doonau lõunakaldal olevad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid vaenulikud. Bulgaaridest vallutajad sulandusid kokku slaavlastega ja võtsid oma slaavi keele. Selle tulemusel kujuneski bulgaaria rahvas. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. 7 saj valllutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse.Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad ründasid mitmeid kordi Väike-Aasiat ja rüüstasid ka pealinna Konstantinoopoli. Väike-Aasias suudeti võim säilitada. Bütsantsi keisrid tugevdasid sõjaväge ja asusid pealetungile.10 saj saadi Kreeta Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus.Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut. Türklased-selduzkid olid11
baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirkonnast. 4000 a. paiku e. Kr. levis Eestis uus arheoloogiline kultuur
õnnestub see, siis pärast nädalat eostamist läheb viljastunud rakk seisu, kuni poeg on sündinud. Teine embrüo hakkab uuesti arenema pärast raseduse perioodi, umbes 30 päeva. Kooala Koaalad on imetajad, kelle söögiks on peamiselt eukalüpti puu lehed. Neil on pehme hall karv, suured kõrvad ning ümmargune nägu. Nende jäsemed on pikad ja musklis ning nende käpad on laiad ning pikkade küünistega. Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias. Kolaalad kasutavad päevas umbes 20 tundi kas magamiseks või puhkamiseks. Ülejäänud aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat. FLOORA Austraalia suurim vara on tema floora: hämmastavalt 24,000 liiki põliseid taimi on identifitseeritud Inglismaa 1700 kõrval. Austraalia põlised taimed on kaetud üle maa
koosnev hiigelarmaada- igas laevastikus oli umbes 30 alust, mis teeb kokku umbes 15 120 laeva- teele üle Kollase mere. See oli hiinlaste kuues pikk mereretk 1405. aastast. Hiina astronoomid olid tegelenud öötaeva kaardistamisega juba 2000 aastat ning meresõitjad oskasid Põhjanaela järgi ja magentkompassi abil oma asukohta kindlaks määrata. Varasemad Zhu Di (Hiina keiser) ekspeditsioonid olid * Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus nädalat hiljem jõuti Malasia sadamalinna Malakasse, mis oli samahästi kui Hiina koloonia. Tänu oma asukohale- poolel teel India ja Hiina vahel oli Malaka Kagu- Aasias ning India ookeanil peetava kaubavahetuse keskus. Pärast seda pöördus Zheng He (Hiina mereväe ülemjuhataja) koju, aga laevastikud purjetasid edasi
Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See oli murranguline sündmus nii Kreeka kui ka Idamaade ajaloos. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast. Kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma. Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle – seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni -, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks
kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades, sealsetes riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad. Vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lädis-Ida maadesse. Nii täitusid Vahemere idaranniku linnad peagi sisserändajatega Kreekast, kreeka keel muutus siin levinuimaks kõnekeeleks ja kreekapärane elulaad hakkas kohalikke traditsioone kõrvale tõrjuma.Kreekapäraseid linnu tekkis Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias kui ka Induse ääres.Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle, seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre. ° Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. ° Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud ° Alates 1619. Aafrika neegerorjad. Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa Uus- Inglismaa. Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust. Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased Maryland, prantsuse hugenotid Carolina. Laia kandepinda leidsid ka uued usuvoolud metodism (Wesley), mormooni kirik. Riigivõim ja omavalitsus Koloonia anti loomisel mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud omaõigust asumaale, kõrgeim võim kuulus Inglise kuningale
ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate kästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Tegeleti juba algelise karjakasvatuse ning maaviljelusega, kuid tähtsal kohal olid siiski ka jaht ja kalapüük. Venekirveste kultuuri lähteala paiknes kusagil
(Prantsusmaal, tänapäeva Belgias) ja Kesk-Euroopa tuumikaladel (Lõuna- Saksamaal, Austrias, Tsehhis) ja äärealadel (Poolas ning Iirimaal). Reformatsioon võitis/jäi domineerima Põhja-Euroopas (Põhjamaades, Inglis- ja Sotimaal, Põhja-Baltikumis) ning Põhja-Saksamaa, Hollandi ja Sveitsi aladel. Segapiirkonnaks kujuneb Ungari piirkond. 17. saj domineerib protest Põhja- Ameerika idaranniku kolooniates. Valitsejate eesmärgiks on 16.-17. saj-l usulise ühtsuse saavutamine oma riigis (cuius regio, eius religio). Kohalik valitseja määrab alamate konfessiooni. Riigipoolne vähemuste tõrjumine/tagakiusamine (kuni valgustusajastuni). Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel.
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine
Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Miks ja kelle tõttu hakka Bütsantsi territoorium vähenema? Lõunaslaavlaste sissetung 6.saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu
mäestik. · Kaljumäestik Kaljumäestik on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas. Mäestiku pikkus on umbes 4800 km Briti Columbiast Kanadas New Mexiconi USAs, laius kuni 700 km. Kaljumäestikust algavad Missouri, Colorado jõgi, Río Grande, Green River ja paljud teised jõed. · Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on mäestik Austraalias. Kulgeb idaranniku lähedal kaarena: mäestiku põhjaosa loode-kagu sihis, keskosa põhja-lõuna sihis, lõunaosa aga kirde-edela ja ida-lääne sihis. Kõrgus kuni 2228 meetrit · Atlas Atlas on idaläänesuunaline mäestik Aafrika loodeosas. Mäestiku kõrgus on kuni 4165 meetrit. Atlase mäestik koosneb edelakirdesuunalistest ahelikest, kõrgplatoost ja tasandikest. 17.7. Mägismaad · Tiibet
māe ‘võrgumaja rannas’, sil(l)m ‘kitsas väike laht’ (← silm), tint ‘(meri)tint’. Eesti keelest on laenatud ka teistesse läänemeresoome keeltesse. Läänemeresoome keelte omavahelisi laene on raskem kindlaks teha, tegemist võib olla omatüvedega, mis on levinud piiratud keelealal. Sageli on lähemalt seotud piirkondade keelepruugis rohkem lähedasi jooni, laenude selgitamisel aitab ajaloo- ja kultuuritaust. Tihedad sidemed on olnud eestlastel Soome lahe idaranniku soomlastega ja Soome lahe saarte (Suursaari / Suursaar, Seiskari, Lavansaari / Lavassaar, Tytärsaari / Suur Tütarsaar) elanikega. See piirkond oli seprakauppa ehk sõbrakaubanduse peamine ala. Soomest toodi kala ning vastu saadi vilja ja jahu, ka kartulit ja liha. Eesti laenud soome murretes on nt tuhli ‘kartul’, saija ‘sai’, toittaa tähenduses ‘sööta; elatada, ülal pidada’ (← toita), sekki ‘kott, sekk’, seltsi ‘rühm, seltskond’, sepikki ‘sepik’
*Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogilistel kaevamistel on on asulast ja eriti omaaegse järve põhjast leitud väga palju esemeid. *Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asula veekogude lähedusse, kus oli võimalik käia kala püüdmas ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle,mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ja soojust. Elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millesti valmitati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid.
kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia hea võidab alati. Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros. · Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte
jumaluseks. Teda nimetati looduseks, üleüldiseks emaks ja kogu maailma valitsejannaks. Isist kujutati sageli väikest Horost süles hoidmas ja sellisena kujundas ta oluliselt jumalaema kujutamise traditsiooni peatselt esiletõusvas kristluses. Nii Bacchuse kui ka Isise, Osirise ja Horose auks korraldati müsteeriume ning nende austajad uskusid, et jumal tagab neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Muude Vahemere idaranniku maade hulgas allutati I sajandil e. Kr. Rooma ülemvõimule ka Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitasid neid sellest tulenevalt erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt Rooma jumalate austamist. Ka Juudamaa valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning tavapärasest suuremad võimalused oma maa siseasjade otsustamisel. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse juudamaa asevalitseja – prokuraatori
hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised) Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid, staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil Hellenismiperiood lõppes 1.saj. eKr, kui Vahemere idaranniku vallutasid roomlased. 15.Rooma: Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Itaalia asub Apenniini poolsaarel, seda läbib pikuti Apenniini mäeahelik. Vähem mägine, rohkem tasandikke, rannajoon pole nii liigendatud. Etruskid poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu tundmatu, kuid ei kuulunud indoeurooplaste hulka, ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas, olevat tulnud Väike-Aasiast, osa peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks;
märts 1813 vallutasid liitlased Pariisi N saadeti Elba saarele Bourbonide restauratsioon 100 päeva, 20. märtsil 1815 taas Pariisis 7 koalitsioon juuni 1815 Waterloo lahing Brüsseli lähistel Pilet 13 1.Hellenismiperiood Kreeka ajaloos · Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. See küll lagunes sest tema väepealikud hakkasid omavahel sõdima. · Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatest kreeklastega võõrsil kreeklaste ja makedoonlaste erinevused kadusid = nad sulandusid ühtseks kreekakeelseks massiks · AS vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni = hellenismiperiood · Peale AS surma kujunes 3 hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide (Süüria) riik, Makedoonia (Kreeka linnriigid) · Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad
kuulu ühtegi usku, ülejäänud on võrdselt peamiselt kas kristlased või budistid. 70% territooriumist hõlmavad mäestikud ja kõrgustikud. L-Korea lõunarannik ja läänerannik on käärulised ja saarterohked. Suurim saar on Cheju-do, millel asub ka riigi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Hallasan (1950 m). Valitseb parasvöötme mussoonkliima, lõunarannikul lähistroopiline mussoonkliima. Talvel pilvitu, kuiv ja külm, suvel aga soe ja vihmane. Talvel pehmendab idaranniku kliimat soe Ida-Kuriili hoovus. Sajab u. 1200 mm/aastas, sellest 75% suvel, keskmine temp. u. 14,5oC. Sügisel on taifuune. Jõed on lühikesed ja vaid suvel veerohked. Riisipõldude veestamiseks on neile rajatud palju tamme ja paise. Tasandikud ja orud on põllustatud. 64% territooriumist katavad metsad ja põõsastikud. Maavaradest leidub kivisütt ja ligniiti (varu 17 miljardit tonni), raua-, plii-, tsingi-,
oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk s Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja Itaalias. 1342-1381 (vaheaegadega) sõjad Veneetsiaga,vallutas Aadria mere idaranniku. 1345-1352 sõda Napoliga (nõudis trooni). 1362 vallutas Põhja-Bulgaaria. Teiste vallutus sõdadega Balkanil sai Lajos Bosnia, Serbia, Valahhia, Moldova ja Bulgaaria oma vasallideks. 1370 päris Poola trooni. 1372 ja 1377 sõdis Leeduga. Rajas Ungari suurriigi, laiendas Ungari hegemoonia üle suurema osa Ida-Euroopa. Anjoudünastia-Veneetsiasõjad-Napolitrooninõue-suurrriik-hegemoonia Ungari võitlused türklastega (14. 15. sajand) 14. sajandi lõpul tungisid Türgi väed
Gonatase ja tema järgaste), Egiptuses Ptolemaiosed ja Aasias Seleukiidi (Seleukose järglaste). 3. sajandi teisel poolel lisandus neile suurvõimuna Pergamoni riik Väike-Aasia läänaosas. Kuigi Aleksander Suure hiigelriik oli diadohhide sõdade tagajärjel lagunenud, ei vähenda see Makedoonia kuninga vallutusretke mõju. Idamaad olid alistatud makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimule, mis avas tee nende ulatuslikule väljarändele kodumaalt ja ühtesulamisele võõrsil. Vahemere idaranniku maad helleiseerusid. Ühtlasi tähistab Aleksandri ja diadohhide tegevus olulist muutust kreeklaste riiklikus arengus: varem domineerinud linnriigid tõrjuti nüüd kreeka-makedoonia suurriikide poolt otsustavalt tahaplaanile. Aleksandri ja diadohhide toodud murrang langes ajaliselt ühte Rooma kiire tugevnemisega Itaalias, kus sarnaselt Kreekale ühendati varasemad väikeriigid ühtse võimu alla. 4. sajandi teine pool ja 3. sajandi algus tähistas suurriikide otsustavat esiletõusu Vahemerel.
-Jacques Cartier andis Kanada Prantsusmaale Esimene eurooplane, kes jõudis St.Lawrence`i jõele 1534-1541 -Francis Drake ja Kuldhirve reis Esimene inglane ,kes tegi ümbermaailmareisi 1577-1580 -Mayfloweri ajalooline reis Isad palverändurid asutavad Põhja-Ameerika esimese eduka asunduse 1620 -Abel Tasman avastab Tasmaania Hollandlaste uurimisreisid Vaikse ookeani lõunaosas 1642-1643 -Kapten Cooki epohhiloovad reisid Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaardistamine,Hawaii 1768-1779 -Charles Darvini reis laeval Beagle Ekspeditsioon , mis evolutsiooniteooria loomisele 1831 -Scott, Amunsen ja Shackelton reisivad maailma otsa Legendaarsete polaaruurijate ekspeditsioonid 1840-1916 Kuulsad maadeavastajad: Roald Amundsen See, et kaks kuulsat Norra polaaruurijat Fridtjof Nansen ja Roald Amundsen olid kaasaegsed, on üks ajaloo kokkusattumusi. Amundsen sündis 1872. aastal – 11 aastat pärast Nansenit – Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline). 332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle. Preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks. Asutati Aleksandria linn. 331 suundus Aleksander ida poole. Sügisel 331 toimus Gugamela küla lähedal suurim lahing Aleksandri ja pärslaste vahel. Pärsia sai hävitavalt lüüa (vaatamata sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander
tegevused (surfamine, Suurel Vallrahul sukeldumine) e) Tegevustest saab harrastada veel näiteks Austraalia Alpides suusatamist f) Põliselanike (aborigeenide) kultuur sisemaal g) Loodeosas pärlipüük h) Lõunaja kaguosa viinamarjaistandused (Austraalia vein) UNESCO maailmapärandisse kuuluvad järgnevad objektid: Kakaduu RP; Suur Vallrahu; Villandria järve piirkond; Lord Howe' saar ja seda ümbritsevad saared; Tasmaania ürgloodus; Austraalia idaranniku vihmametsad; UluruKata Tjuta RP; Queenslandi troopika kaitseala; Shark Bay; Fraseri saar; Riversleigh ja Naracoorte kaitseala; Heardi ja McDonaldi saar; Macquarie saar; Greater Blue Mountains'i ala; Purnululu RP; Melbourne'i näitusehoone ja Carltoni aiad. 40. Antarktika kui turismi sihtkoht Antarktika asub antarktilises ja lähisantarktilises kliimavöötmetes, selletõttu talle on iseloomulikud väga madalad õhutemperatuurid ja väike sademete hulk. Rannikul on
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Laevaehitus (Liibanoni seedermetsad) ja teiselt poolt üldse ehitusmeistrid. Ehk need linnas eksportiid oskustööd. Assüürlased vajasid ka metalli, peamiselt rauda ja tina. Kaubanduslikud suhted Etruski linnriikidega, foiniiklased olid vahendajad Aasia suurvõimudele. Kui Assüüria alistas 9/8 saj idaranniku, siis see ei toonud kaasa Foiniikia linnade kaubanduslikku langust. Kui see asendus 6. saj Babüloonia ülemvõimuga, siis nad allusid. Kui Kyros vallutas pärslastele, siis nad ikka allusid. Vahel võis vastuhakke ikka olla, pm ei toonud see allumine neile kaasa mingit langus. Kaanani religioonist. 13 saj, pronksiajal oli kaks suur jumalat, El ja Baal
Hellenismiperioodiks nimetatakse perioodi Aleksander Suure vallutustest 334. eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30. eKr. Aleksander Suure vallutusretkede tagajärjed: vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani, mis tähendas, Idamaades kehtestati makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõim; vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu, n’iteks Aleksandria ja Antiookia. Kultuuriliselt edenes aga eriti vana linn Pergamon; Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt; paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas Idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujuneski omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur. Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased”
Merneptahil tuli välja astuda "mererahvaste"vastu. Egiptuse nõrgenemine jätkus ka Merneptahi järglaste valitsemisajal. Peamised sündmused XX dünastia vaaraode valitsemisajal: Selle dünastia kõige väljapaistvamaks esindajaks, viimaseks Uue Riigi suurkuningaks oli Ramses III/IV(1198-1166, H.:1184-1153). Ta püüdis kõiges järgida oma suurt eelkäijat Ramses II-st ja katsus tema eeskujul Aasias uuesti restaureerida Egiptuse kunagist vägevust: ta vallutas Lõuna-Palestiina ja Vahemere idaranniku lõunaosa. Tal tuli uuesti kokku põrkuda "mererahvastega", kes olid tunginud delta idaossa. Ramses jutustab oma võidust nende üle järgmist: "Nad kogunesid mere äärde. Tuli haaras nad Niiluse suudmes; nad on meelitatud lõksu, surutud kitsasse kohta, paisatud kaldale maha, surnuks löödud, muudetud laibavirnadeks. Nende laevad läksid vees ümber, ma sundisin nad tagasi pöörduma, et nad mäletaksid egiptlasi ning kuulutaksid oma maal minu nime".
tekkimise, muutumise või lõppe- b) suhtelised - tekkepõhjus sõltub mise või muu juriidilise tagajärje. küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess Juriidilised teod on enim esinevateks enam mitte - eostamisele järgneb inimese sünd; juriidilisteks faktideks (nt tehingud). tapmise tagajärjel saabub surm; süüdatud tulekahjule tuletorm - vrdl USA idaranniku tulekahjud 1993.a sügisel või 1994.a Austraalias. 2. ÕIGUSLIKU TAGAJÄRJE POOLEST: 1) õigusi ja kohustusi tekitavad - nt tapmise fakt - KrK §100; lepingu sõlmimine ; 2) õigusi ja kohustusi muutvad - nt lepingu muutmine; karistusmäära pehmendamine; 3) õigusi ja kohustusi lõpetavad - nt surmanuhtluse tühistamine seadusega; kohtu poolt lepingu kehtetuks tunnistamine. 3. FAKTIDE KOGUMI JÄRGI:
ja hakkas varasematest romantilistest iluaedadest erinevalt Iooma täiesti uuetüübilisi. Ta hindas aedade maalilisust ja kirjutas 1828. aastal aiakujunduse populariseerimiseks essee. Tähtsam nimi on Andrew Jackson Downing, kes omistas maastikule kõrgeid esteetilisi väärtusi. 1841. avaldati tema raamat iluaiandusest: "A Treatise on the Theory and Practice of Landscape Gardening" . Sajandi keskel kujunes ta USA idaranniku üheks silmapaistvamaks iluaedade kujundajaks, rajades ja populariseerides romantilisi aedu. Ta kasutas inglise stiili, arvestades alati ka konkreetse maa-ala eripära. Tema oskused Ieidsid rakendamist eelkõige Hudsoni jõega piirnevate jõukate inimeste maavaldustes. Sel ajal Idarannikul Ievinud Ioodusliku ilmega Koostanud: 150 Kadi Karro
Eesti asub nn pikapäevavöötmes, mis võimaldab põllukultuuride kasvatamisel päikesekiirgust täielikult ära kasutada. Läänemeri on põhjapoolses Euroopas lääne ja ida vaheline looduslik sisepiir. Eesti jt Baltimaad on laiaulatusliku Ida-Euroopa lauskmaa äärealana avatud itta, seega looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse. Kitsamalt tuntakse Eestit kui üht Läänemere idaranniku riiki, täpsemini kolmest Balti riigist (Eesti, Läti, Leedu) põhjapoolseimat. Läänemeri eraldab Skandinaavia poolsaart Kesk- ja Ida-Euroopast ning on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega (Atlandi ookeaniga). Eestlastele on nende kodumaast läände jääv meri Läänemeri Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 645 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda
kimisele. Veoajad on viimasel aastakümnel seoses uute ja kiirete laevade kasutusele võtmisega tun- duvalt lühenenud. Hiina ja Saksamaa sadamate vahel liikumiseks kulub konteinerlaevadel vähem kui neli nädalat, Euroopast USA idaranniku sadamatesse jõudmiseks aga poolteist nädalat. Kuna laevakompaniide veotariiid on tiheda konkurentsi tõttu suhteliselt ühtlase tasemega, saab veoprot- sessile kuluvat aega kompenseerida aluste sagedaste väljumistega. Merevedudele on lisanud viimastel aastakümnetel paindlikkust uut tüüpi aluste kasutusele-
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta-
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta-
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
