Kuid pärast riigile väsitavat Justiniani ajastut, niigi ebakindel süsteem hakkas intentsiivselt lagunema. Orjade osakaal muutus olenematuks. Elu keskus liikus polistest agraaraladele, põhjustades linnade hääbumist. Hakkasid selgelt ilmnema Feodalismi tunnused eraisikute sõjasalkade, suurmaomandluse ning talupojade koloniteks muutumise näol ning riigi populatsioon järsult alanes. Riigi poolt ülalpeetav regulaarvägi taandarenes täiuluklt ning asendus feodaal tunnustega väega ning germaani päritolu Federaatidega. Demograafia Esitan siinjuures seletava tabeli Ida-Rooma ja Lääne alade populatsioonVI-VII sajndil. Populatsioon miljonites Regioon 550. a. 650. a. Britannia 0,6 0,5
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline a...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks. Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks: Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään.
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
mõrsja" ees" .Naise osa käsitlevast artiklisarjast erihuvi reformatsiooniliikumise vastu, kuid jääb lähtuvalt arendas ta välja oma naiseideaali kunstiteosena kesiseks. Suuremat huvi väärib Jüri ,,Kasuõde".E. Aspe peateoseks on mõneti öö ülestõusu käsitlev ,,Karolus" (1892). Keerulise vanemate mälestustele toetuv ,,Ennosaare Ain". saatuslooga eestlasest feodaal Karolus pole Ajalooline jutustus 1880. aastate proosa kõige unustanud oma päritolu. Eestlaste iseloomulikumaks ilminguks oli vabadusvõitluses loodab Karolus välisabile, käib rahvusromantiline ajalooline jutustus. Nii seda ka ise Soomest hankimas. Tallinna all kirjutajate kui lugejate huvi rahva mineviku vastu lahingus langeb Karolus vangi, kus mürgitab
· Mullastiku, geobotaaniliste jm ülevaatuste ja uurimistööde tegemine · Maade kasutamisega seotud majanduslike ja õiguslike probleemide lahendamine · Keskkonnamõjude hindamine 5. Feodaalaja maakasutuse iseloomustus. (lk 40) Alates 13.saj rajatud mõisad olid tekkinud talupoegadelt äravõetud maadele. Mõisa territoorium jagunes siitpeale mõisamaaks ja talumaaks. Talumaa oli talupoegade kasutuses olev maa, mõisamaad majandas feodaal. Mõisapõlde harisid talupojad oma loomade ja vahenditega, tasudes nn teorenti. 5 Asustuse põhivormiks oli küla, milleks loeti vähemalt kolme talu kooslust. Küla kujutas suhteliselt kompaktset asulat, mille majapidamised olid seotud maade ühisusega. Hooned olid grupi või reana küla keskuseks, põllud, heinamaad ja muud kõlvikud asusid nende ümbruses. Küla kasutuses olnud maad moodustasid külasarase, mis kuulus kogu külakogukonnale
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Hakkas domineerima naturaalmajandus. Riigiametnikele toetuv võimukorraldus hakkas asenduma isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Karl Martell hakkas oma sõjameestele maatükke jagama, et nad suudaksid endale ratsamehe ja vastava varustuse soetada, see tagas omamoodi nende usalduse, sest nad said palka. Maatükki, mida jagata nimetati lääniks, ehk feoodiks, ja vastavalt siis läänimees või feodaal. Ratsnike osatähtsus suurenes, nii et varsti moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad ja läänidest pärusvaldused.. feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja arvatakse, et see võib olla üks Frangi riigi lagunemise põhjustest. Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi.
*1421 hakati pidama igaaastaseid maapäevi *Arutati: Välispoliitika Maksud Kiriku küsimused Talupoegade põgenemised Rahavalmistamine *Maapäevast võisid osa võtta: Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka Ordumeister Tallinn, Tartu ja Riia linna esindajad *Maapäev oli korrastatuim võimuorgan Vana-Liivimaa *Ühtse riigi teket ei toimunud *Vana-Liivimaa jäi nõrgaks feodaal riikide ühenduseks Rahvusvahelised suhted *1397 moodustati Kalmari unioon(Norra, Taani ja Rootsi moodustasid ühtse riigi) *Leedus kaotati viimasena paganlus *Uue jõuna kerkis esile Moskva suur vürstiriik *oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi *1481 Ründas Ivan III Eestit(vastupanu ei osutatud) *1492 Rajasid venelased Ivangrovodi kindluse *1494 Sai Liivimaa ordu meistriks Wolter von Plettenberg
1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Susdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta. Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik. ,,Isand Suur-Novgorod ja Novgorodimaa". 859 mainitud Kortomõsni surm, 16. sajandil Nikoni kroonikas mainitud. 9.-10. sajandil Novgorod käsitöö- ja kaubanduskeskus paiknes veeteede sõlmpunktis. Volhovi ääres, tee Musta merre, Bütsantsi. Sta jõe kaudu Volgale ja sealt idamaadesse. Ilmern ilm järv, muutus Ilmariks. Ilma ennustamise järgi. Velikaja ja Peipsi- Emajõe kaudu Pärnusse, ka Narva jõge võidi kasutada. Kaubanduse keskus eriti aga ka käsitöö. Alates 12
riike on raske koos hoida (va Karl Suur) Feodaalkord naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda tasusid maavaldustega feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti
Koori lõpus paikneb apsiid, mille lõpus on tihti mitu minikabelit, mis moodustavad kabelipärja. Koori all asub keldriruum ehk krüpt, see on maa- alune altar, kus hoitakse reliikviaid. Kindlused Ilmalikust arhitektuurist on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. · Romaani stiil: skulptuur, ornamentika, maalikunst Skulptuur Skulptuur kuulus lahutamatult ehitiste juurde; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Seda
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit. Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks. Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4
(kuulsaim kuningas Chlodovech pani sellele aluse) majordoomus- nagu peaminister aasta 800 pKr- Karl Suur krooniti keisriks Lääne-Rooma paavsti poolt aasta 843 pKr- sõlmiti Verduni leping, millega jagati Frangi riik kolmeks (Ida/Lääne/Lõuna) OLULINE TÄNAPÄEVAL, sest tänu sellele tekivad 3 olulist Euroopa riiki (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) vasall- läänimees senjöör- isand lään ehk feood- annetatav maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- inimene, kes annetab maad või võtab annetatud maa vastu II OSA I EESTI MUINASAEG (9000eKr - 1227 pKr) Eesti kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg Viited ÕPIK: lk 10 ja alapelkiri ,,Jääaeg" (kaart lk 11), ptk 3, ptk 4, ptk 5, ptk 6, ptk 7 ja ptk 8 (ainult lk 47 alapealkiri ,,Keskmine ja noorem rauaaeg") Atlas: lk 4-6 Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine,
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota...
Frangi valitsejad juba enne Karl Suurt jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadega. maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses
ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt. Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus- ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith'i.
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Val...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu. Kuulsaim ajalooline näidend ,,Fuente Ovejuna`` a.k.a naiste mäss, feminsimi algus. Comendador kõrgeim aukandja, piirkonna vailitseja. Au solvamine nõuab kättemaksu. Külarahvas tõuseb üles feodaali vastu, mässu eesotsas on naised neid on ära kasutatud. Veel ,,El mejor alcalde, el rey``. Sevilla tähes kannatavd teised kõik tema pärast. Võimule tuleb igal juhul alluda- võim võõrandab inimesi.. Lope de
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
2) Traditsiooniline: * Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. * Oluline on staatus. Nt. monarhia. * Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiizi teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet * Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine * Administratsioon: patrimonaalne - feodaal valitseb ilma administratsioonita (n perekonna abil), isiklike teenete kaudu. Huvide konflikt isiklikud vs teened -> peab bürokratiseerumisele vastu. Patriarhaalne - feodaal valitseb koos administratsiooniga, pärimise kaudu. Huvide konflikti ei ole (perekond ei peaks valitsema), konsensuse teel -> võimalus bürokratiseerumiseks. Siiski ei soosi isiklikku vabadust ehk ettevõtlust. Valitsetakse ediktide kaudu. 3) Karismaatiline: *Charisma kreeka keeles kingitus (jumalatelt)
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
Romaani kunst Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse, hispaania keeled. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka siis tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas valitses riiki ainult vormiliselt, oli nö. esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi feodaalid elasid veel üpris lihtsalt. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad
Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles's. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l'hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas.
VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas.
VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline – kehtis põhimõte “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest) Töötas feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas). Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas.
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus ...
kui põhiseadus on välja töötatud" ...Eesmärgiks põhiseaduse kehtestamine. Mis toimub Prantsusmaal? · Toimub kolm erinevat revolutsiooni: 1. Eliidi revolutsioon Versailles´s (valgustuse mõju) 2. Proletariaadi revolutsioon linnades ... Suve 1788 saak oli kehv: toidunappus ja näljarahutused ... Rüüstamine Pariisis algab 12.juulil 1789 3. Talupoegade revolutsioon maal feodaal korra riismete vastu Tulemus: rahvarevolutsioonid päästavad eliidi revolutsiooni. Revolutsiooni levimine · Despotismi sümboli Bastille poliitilise vangla ründamine 14.Juulil 1789: ...Müütiline tähendus, kuigi sees vaid 7 vangi ... Prantsusmaa rahvuspüha alates 1800 ... Rahva võit absolutismi üle ... Vägivald algab ja esimesed emigrandid ... Lihtrahva rahutused levivad maale ja teistesse linnadesse: losside röövimine ja põletamine
tagasi. Tsivilisatsioonidel selliseid selgeid piire ei ole. Tegemist teoreetilise konstruktsiooniga, mis püüab kul.morfoloogilisi argumente ära kasutades põhjendada selgepiirilist poliitilist agendat. Lahendused, mida ta pakub ei ole sellised tasemel, et neid võiks tõsiselt võtta. Modernsus: Kultuuriarengu problemaatika. Arengumudelil põhinevad teooriad: kõik kultuurid läbivad arengus teatud sarnased faasid ja jõuavad samade tulemusteni. nt. Marx: kõik ühiskonnad: orjandus, feodaal, kapitalism, sotsialism. Globaliseerumise tagajärjel: modernsus on levinud ülemaailma. On väga vähe kohti, mis ei ole modernse maailma kontakti sattunud. Max Weber lääne kultuuris on pärast valgustusaega järkjärgult on toimunud midagi, mida võib nimetada vabanemine lummusest (entzauberung). See tähendab seda, et kui varem inimesed lõid illusioone sellest, et kuidas süsteemid toimuvad, milline maailmakord on, et nüüd nad on arusaanud, et nende illusioonid ei ole
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Põhjenda oma arvamust! 6. Kelle poole pöördus kuningas finantskriisi lahendamise asjus? Miks just selle inimese poole? 7. Mida soovitas see inimene kuningal teha? Kas see oli hea soovitus? Põhjenda oma arvamust! 8. Kuninganna süüdistas Suure revolutsiooni puhkemises Neckeri? Ehk polekski ilma Neckerita revolutsioon puhkenud? Põhjenda. 9. Mida tead kolmandast seisusest Prantsuse kuningriigi päevilt? 10. Suur Prantsuse revolutsioon andis hävitava löögi feodaalkorrale. Kes on feodaal? Kes olid Eesti ajaloos feodaalid? II PARLAMENTAARNE REVOLUTSIOON Suure Prantsuse revolutsiooni eelmänguks saigi Generaalstaatide kogunemine 5. mail 1789 Versailles’s. See väikelinn asub umbes 30 km kaugusel Pariisist; siin elas kuningas ja siit juhiti riiki. Koosolekute tarbeks kohandati kuningalossi läheduses paiknev Väikeste Rõõmude palee (l’hôtel des Menus-Plaisirs), mis pidi mahutama 1139 saadikut. Prantsusmaal oli ikka rasketel aegadel
Bonifatius VIII teda vihkas D enim. Samas Boccacio kirjeldab pigem tema voorusi. Isiklik asend määrab tugevasti meie arvamused ja suhtumised ümbrusesse. Seal veel petised silmakirjatsejad, vargad, röövlid. Karistatakse ka salakavaluse pattu. Odüsseuse hing samuti seal. Kaheksas ring pikalt edasi antud. Seal ka viha ja lahkhelide külvajad. Mees, kes hoiab pead juukseidpidi käes, sisikond lõhki Bertran de Born (keskaja kirjanduse antoloogiast trubaduuride luules, väga sõjakas feodaal, lahinguid ja võitlusi ülistab). Konkreetselt ajaloost inimene. Üheksas ring - Reeturite karistamine. Reetimine on kõige rängem patt. Sugulaste, isamaa jm reetmine. Ugolino Ruggieri isamaa reetur. Tema karistus on nii julm, et see on traagiline episood. See on ka kirjandusse edasi läinud. Chaucer ,,Canterbury lood" seal ühes laulus jutustab ümber sellesama. 05.03.09 Eksam!!! Leppida kokku kuupäev! Chauceri canterbury lood 14. saj.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
ordurüütleid oli kolm kategooriat: rüütel, pool ja preestervennad Talurahva õiguslik olukord: eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei asunud vasallid maale elama, vaid piirdusid perioodilise maksude kogumisega eestlaste alistumine toimus lepingutega, eestlastele pandi kohustused, kuid jäid püsima ka õigused kohtumõistmine toimus kohaliku tavaõiguse alusel, kuid läks feodaalide kätte ja et feodaal teaks tavaõigust, olid loodud õigusleidjate e hirsnikude institutsioon eri Eesti piirkondades olid õiguslikud tingimused erinevad ja saarlased olid pikka aega üsna sõltumatud ja seal toimusid pidevalt mässud: 1236. a, peale Saule lahingut oli saarlaste mäss, alistati alles 1241. a 1255. a jälle saarlaste mäss, alistati jälle lepinguga, kus saarlastele säilitati nende poliitilised õigused 1260
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
röövlibanded (enne seda õilsat tegu käis Rollo ise Pariisi rüüstamas). Vene riiklusele panid aluse katusepakkujad ja väljapressijad viikingid Volhovi jõe äärses Novgorodis. Vürstid Oleg ja Igor luusisid oma bandedega mööda maad ringi, kogusid makse ning vastutasuks peletasid eemale rändrahvaste jõukusid. Rjurikute dünastia valitses Venemaad 17. sajandini. Kes oli keskaegne feodaal? Kas ainult ekspluateerija, kes talupoegade töö arvel elas? Või hoopis riigivõimu teostaja oma territooriumil, kel hulgaliselt mitmesuguseid funktsioone ja ülesandeid? Feodaal pidi ju oma talupoegi teiste feodaalide eest kaitsma; oma alamate vahelisi tüliküsimusi lahendama; nende lapsi koolitama; talupoegi näljahäda korral abistama; esimese öö õiguse raames seksuaalteadmisi levitama ja mida iganes.
St on vaja muuta tootmissuhteid. · Tootmissuhted on baasiks juriidilisele ja poliitilisele pealisehitusele. Viimasesse kuulub ühe alaliigina ka teised erinevad ideoloogilised vormid nt. Kunst ja kultuur tervikuna. Sellest järeldub, et: · Tootmissuhetele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Feodaalsetele tootmissuhetele vastasid maailmareligioonid, kus feodaalkuningas esindas talupoegi ja alluvaid vasalle samamoodi kui paavst esindas Jumalat Maa peal. Feodaal omas maad, mida alamad kasutasid, mille eest maksid renti. See väljendus ka kindlas ühiskondlike väärtuste 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 12 hierarhias, mida omakorda andis edasi ka erinevad kultuurivormid. Kapitalismis liikus ühiskond egalitaarsuse suunas, kriteeriumiks ratsionaalsus kui kõigile inimestele omane tunnus. Siit üksikute inimeste võrdsustamine teistega ja sõltumatuse tunnustamine. Kapitali liikumine tugineb
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
elegants tundus tühise ja mõttetuna, ka õukond hakkas mõõtu võtma klassitsismist. Prantsusmaal kujuneb esimese klassitsistliku stiilina välja nn.Louis XVI stiil ( u. aa. 1750 - 1792 ). Iseloomulik on rokokoolikult elegantse joone ühendamine klassitsistliku rangelt sümmeetrilise kompositsiooni ning antiikarhitektuuri sugemetega. Ornamendis kasutatakse rohkesti antiigist pärit motiive: urnid, pärjad, girlandid, trofeekimbud. 18. sajandi viimasel veerandil jõudis feodaal - absolutistliku süsteemi kriis lõppjärku, kogu 18. saj. II poolel olid valitsevat korda kritiseerinud valgustusfilosoofid: Voltaire, Rousseau, Diderot jt. Louis XVI valitsusajal aga kujuneb Prantsusmaal välja revolutsiooniline situatsioon, mis kulmineerub 1789. aastal alanud Suure Prantsuse revolutsiooniga, monarhia kukutamisega ja vabariigi väljakuulutamisega 1792. aastal. Ideaalse vabariigi eeskuju nähti kreeka linnriikides
keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tö ole Issanda viinamäle, see on tema endisele päispõlule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õgust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põgamist üeskoos käte õetas.» Kirjanik toob tsitaadi Kelchi kroonikast: «Eesti- ja Liivimaal on mõsnikkude taevas, pappide paradiis, võ oraste kullaauk, aga talupoegade põgu.» Rõujate leeri peamiseks esindajaks on jutustuses Lodijäve noor feodaal Oodo von Raupen, kelle kujus tõpäaselt väjendub rü utlite julmus, übus ja näu- 444 sus. Tema «rü utliomadused» ilmnevad juba lapsepõves, põjustades riiu ja kokkupõke Jaanusega; aastatega tulevad need omadused jäjest selgemini esile. Oma väivallategudele paneb lossiisand krooni vaba Metsa talu häitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Rõujate mitmesuguseid negatiivseid jooni näme ka teiste rü utlite, Oodo kaaslaste kaudu.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
