SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni
eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada. Pariisi linnavalitsus(pariisi kommuun,lacomune De paris)äge vaidlus.Bailly astus tagasi, uueks sai Petion.La Fayette pretendeesis,kuid jäi Alla. Lahkus jakobiinide klubist ja asutas föjaanide klubi.poliitilised klubid(esimene oli bretoni klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse. Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski Asutava kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu- Robespierre. Teine parlamendikoosseis(seadusandlik kogu-assemblee legislative)1. Istung 1.okt.1791. Uues parlamendis andsid tooni zirondiinid-gironde'ist
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's.
Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on kaotanud oma autoriteedi ja prestiizi. Iganenud feodaalkord äratab rahuloelmatust kõikides seisustes ja ka sotsiaalseid pingeid. Kõrgemad ametikohad ja ohvitserikohad on reserveeritud kõrgaadlile, nende õukonnas pidamine nõuab suuri kulutusi. Seisustesse kuuluvate isikute ja neile võimaldatud õigused ei ole omavahel proportsioonis. · aadel 1,5% elanikest ja 20% maaomandist · vaimulikud 0,5% elanikest ja 10% maast · talupojad 85% elanikest ja alla 50% maast · linnakodanlus 3% elanikest Vaimulikud jagunevad ülem- ja alamvaimulikeks, nende suhtumises kuningavõimu ja elatustasemes on suured erinevused. Suurem osa kodanlust elab tänu merkantilistlikule majanduspoliitikale hästi. Ka suurem osa vabadest maaomanikest elab talutavalt, hoolimata aadlike kasvavast survest. Kriisidele on väga vastuvõtlik suurenev varatu maatööliste kiht,
Perekondliku lepingu täitmise kontrollimiseks moodustati Diplomaatiline komitee, mille juhiks sai Mirabeau. Diplomaatiline komitee jättis Perekondliku lepingu jõusse, tühistades need artiklid, milledel oli agressiivne eesmärk. Prantsusmaa välispoliitika eesmärgiks kuulutati üleüldise rahu ja õigluse põhimõte. Ka edaspidised avaldused sisaldasid idealistlikke loosungeid. Mõisteti hukka saladiplomaatia. Rahvusvahelisi lepinguid võib sõlmida ainult ,,õiglaste riikidega". Detsembris 1791 võeti vastu dekreet, mille järgi prantsuse rahvas loobub igavesti vallutussõdadest ja kunagi ei kasuta jõudu teiste rahvaste vabaduse vastu. Vaatamata Rahvuskogu rahumeelsele poliitikale häälestas feodaalsete kohustuste kaotamine kõik monarhiad Prantsusmaa vastu. Elsassi piirkonnas oli palju saksa mõisnike maavaldusi. Nad nõudsid Saksa riikide sekkumist. Konflikti summutamiseks otsustas Komitee hüvitada maaomanikele tehtud kahju
kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta (vastavalt perekonna suurusele), kõikide feodaalkohustuste kaotamine, septembris 1793 kehtestati maksimumhinnad kõikidele toiduainetele ja laiatarbekaupadele, võeti vastu uus kostitutsioon, mille elluviimise lükkasid jakobiinid aga edasi põhjendusega, et sõja ja mässude ajal vajatakse karmi valitseja kätt, loodi ka Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte politsei ülesanded (KGB rulez). Pärast revolutsiooni 1 ühe juhi Jean Paul Marat' tapmist 13. juuli 1793 läksid jakobiinid üle üleüldisele terrorile, mille käigus tapeti umbes 40 000 inimest. Edu sõjarindel tõi aga varsti kaasa rahulolematuse Robespierre'i diktatuuriga, sest langes ära vajadus tugeva võimu järele. Vastupidiselt sellele süvenes aga diktatuur pidevalt. Küpsemas oli hea viljasaak, kuid talupoegade meelehärmiks see sundvõõrandati (ikkagi ikaldus, lootusetu!).
Kõik kommentaarid