Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Feodaal - absolutism • Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) • Louis XIII, XIV, XV • Tähtsaim arhitektuur • Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk • Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju • Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused • Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles’ loss)
Feodaalse vana - Liivimaa võimusuhted keskajal: mõisahärruse sünd - Esialgu olulised andamid (maksud): Pärast Jüriöö ülestõusu 1343 hakkas teokohustus juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes
Feodaalse vana - Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus.
Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes.
Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis.
Feodaal - vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega.
Feodaal - absolutistlik kord oli nõrgenenud . • Riikides tehti poliitilisi ümberkorraldusi, et ennetada järgmiseid revolutsioone . • Tehti rahvale mitmeid sotsiaal-majanduslikke järeleandmisi . • Rahvas sai kogemusi, kuidas revolutsioone läbi viia Pilet nr 7
Feodaal - ehk vasalliteedi ehk läänisuhted rajanesid vasalli ja senjööri kokkuleppel, mille alusel tuli senjööril tasuks sõjalise teenistuse eest anda vasallile maad, kui vasall aga teenistusest lahkus, pidi ta maa tagastama.
Feodaal e. Läänimees – Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör – suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall – feodaal, kellele läänistati maad *Investituur – Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust.
Feodaalne hierharhia E. LÄÄNIPÜRAMIID Tipus oli kuningas, kes läänistas maad hertogidele, parunitele, krahvidele ja markiidele Nad läänistasid omakorda maad väikevasallisdele, kogudes neilt makse sõjaväe mundri jaoks, alludes ise oma
Feodaalaristokraatia – kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete säilitamist– juhtis perekond Guise, eesotsas armee ülemjuhataja Francois de Guise’i ja tema vend Charles de Guise.
Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike „colonite” tööjõudu, kes kinnistati maakülge, ning nad hakkasid sulanduma ühte orjadega.
Feodaalide seiklus - ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu, see nõrgendas kuningavõõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust.
Feodaalne killustamatus – keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne.
Feodaaltsivilisatsioon – katoliiklus ja feodalism; katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges;
Feodaalau – vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau – võrdse väärikuse taotlemine (duell)
Feodaalne killustatus - ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad.
Feodaal - läänimees Mõiste feodalism tekkiski vasalliteedisuhete loomisel, andes domeenist(kunagi maa) maid vasallidele/senjööridele investituuri kaudu.
Feodaal - absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele *koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud.
Feodaal - e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi.
Feodaalide seiklus - ja saamafimu põhjustas kodusõdasid, selle tagajärjel nõrneges kuningavõim ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne- Euroopas.
Feodaalne hierarhia – feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid.
Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust.
Feodaalne killustatus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad
Feodaalid - ülikusuguvõsad: krahv ja hertsog, suured pärusmaad, mida vasallidele läänistasid, ise ei pruukinud anda vasallivannet.
Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks.
Feodaalsõjad lääne - Euroopas. Algas Itaalia linnade kiire areng , eriti Bütsantsi impeerium sa purustava löögi , Veneetsia, Genova ja Pisa.
Feodaalne killustumus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad.
Feodaal - absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini.
Feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim.
Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega.
Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd.
Feodaalomand - > maa-ala oli läänistatud ning läänistaja võis selle tagasi võtta (maal oli kui mitu omanikku).
Feodaalne killustatus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid.
Feodaalne hierarhia - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel
Feodaalide seiklus - ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu.
Feodaalkorra kujunemine - Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni.
Feodaalide seiklus - ja sõjahimu ajendas neid vastastikkudele röövretkedele, mis põhjustasid kodusõdu.
Feodaaltsivilisatsioon – ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil.
Feodaalühiskond – iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond
Feodaal – oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes
Feodaalne killlustatus - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest
Feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda.
Feodaaltsivilisatsioon - religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Feodaalühiskond - riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet.
Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu.
Feodaal - Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus
Feodaalne au ehk rüütliau seisnes algselt väliste hüvede omamises, feodaalvaldused.
Feodaalne killustatus – väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki.
Feodaal –  läänimees ehk vasall, Lääne­Euroopa keskaegsed ülikud
Feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud
Feodaal - e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal.
Feodaal - absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil
Feodaalne killustatus – riigivõimu funktsioonide jagunemine eri võimude vahel.
Feodaalvaldus - > kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused)
Feodaaliganditega – kogukondlik maakasutus – põllumajandus ei arenenud.
Feodaalne ehk seisuslik omand Selle lähtepunktiks on küla.
Feodaalne killustatus – riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks.
Feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
Feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest
Feodaalses - muidu monarhilised kui olid linnvabariigid.
Feodaalne hierarhia - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.
Feodaalne au ehk rüütliau Paralleelne kirstliku auga.
Feodaalne riik on üldjuhul olnud monarhistliku vormiga.
Feodaalid –  ühiskonnaliikmete kaitsmine.
Feodaalne killustatus – kuninga võim muutub tugevamaks.
Feodaalne killustatus - kuningas jaotas maa feodaalidele.
Feodaalid - kaitsta riiki vaenlaste eest.
Feodaal e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja
Feodaal - vasall suhe omandi õigus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord - kuningale kuulus võim kogu kuningriigis, ta jagas aadlikele/feodaalidele maid ja tiitleid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord – religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Feodaalkord – Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord - Põhines senjööri ja vasalli suhtel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord - kord, kus on maaomanikud ja talupojad.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Feodaalkord - vasalli ja senjööri vaheline suhe.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Feodaalne riik on üldjuhul monarhistliku vormiga, kuid teatava erandina tekkisid feodaalajal ka vabariikliku võimukorraldusega üksused linnvabariikide näol, seda eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Feodaalsuhted – Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun