Seda peamiselt terviklike ühiskondade kohta, kuna neid huvitavad pigem detailid. Kultuurid on jagatud ideede süsteemid. Kultuur on dünaamiline ja muutub kiiresti. Antropoloogia (kreeka keeles inimeseteadus), teadus inimlasteehk hominiidide tekkest, põlvnemisest, süstemaatikast, inimeste rassilistest, soolistest, vanuselistest jt iseärasustest. Antropoloogial on tihe seos zooloogiaga, aga ka inimese anatoomia ja füsioloogiaga, etnograafia ja arheoloogiaga. Antropoloogia jaguneb üld- ja eriantropoloogiaks. Üldantropoloogia käsitleb inimese põlvnemist, pärilikkust, individuaalset arenemist, kehaehitust, keskkonna mõju jt probleeme üldbioloogia seisukohast. Üldantropoloogia piires leiavad käsitlemist ka rakendusantropoloogia küsimused, millel on tähtsus meditsiinis, pedagoogika ja kehalise kasvatuse alal, õigusteaduses ja tööstuses, rõivaste ja jalatsite valmistamisel, kutsevalikul jm. Olenevalt
rahvusülikool) o M. J. Eisen Walter Anderson 1885-1962: - Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna Venemaal oli kodusõda, siis ei saanud ta Kaasanis olla ning töötas selle asemel Minskis kooliõpetajana) - 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle) - 1920-1939 Tartus - hiljem Kielis Andersoni seadus kuidas tekst püsib 1942 etnograafia dotsentuur (I. Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud:
Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne. (Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo, kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia, arheoloogia ja keeleteaduse esidajail oli kõige rohkem karta uue okupatsiooni saabudes vabaduse piiramist ja sisemist konflikti oma tõekspidamiste ja võõra ideoloogia vahel. Seepärast kujunes Eestist põgenenud humanitaaralade teadlaste protsent eriti kõrgeks. 1951. a rajati Eesti Teadusliku Seltsi juurde Stockholmis Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut, mis alustas õppetööga järgmisel aastal ja muutus 1953. a iseseisvaks, nimega Eesti Teaduslik Instituut
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
- Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine
- Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine
Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum). Hiiumaal käis Peeter Süda rahvalaule üleskirjutamas 1905. aastal Kõpu kandis, Reigi kihelkonnas, ta sattus ka Käinasse. Süda kirjutas esimesena üles ka noodid, mis on olemas Eesti kirjandusmuuseumis. 16 Paul Ariste (1905-1990) P.Ariste oli eesti keeleteadlane, kelle meelisuurimisobjekt oli vadja keel ning ka vadjalaste rahvaluule ja etnograafia. Tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut. Ta õpetas soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Paul Ariste rajas eesti fennougristikakoolkonna ning õpetas välja palju Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja. Paul Ariste oli ka tuntud polüglott. Ta alustas keele õppimist alati
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte. Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma. Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse,
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] Walter Anderson: 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis; • Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna
deformatsiooni liikumise ilmekuse tugevdamiseks, psühholoogilise analüüsi lõpmatut peenust. Muidugi, maalija ja graafik peavad mõnikord kasutama fotomaterjale, töötades ajaloolise teema kallal. Siis on kindel et fotograafia ajastul maalikunst muutub tarbetuks ja mõttetuks. Fotograafia kõrgpunktid kunstiajaloos. 1960te-70te kontseptualism. 1980te aastate lavastuslik fotograafia USA-s ja Euroopas. Erinevate lavastuste esteetiline taust. Pilet nr.10 1. Fotograafia ja ekspeditsioonid. Etnograafia, vojerism ja pragmaatika. Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu, mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jmt. Kaasajal kasutatakse ka mõistet "kultuurantropoloogia", mis hõlmab ka vaimse kultuuri. Pragmaatika on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist.Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust.
Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? • 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis;
· Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631) · Sõnastik ,,Lettus" · ,,Phraseologia lettica" (1638) · Lai ja kitsas ,,e" · ,,h" pikendusmärgina PAUL · Luteri pastor EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica" JOHANN · Saksa luterlane ERNST GLÜK · Teoloog Johans Ernsts · Piibel läti keelde: UT (1685); VT (1689) Glicks (1654 1705) GOTHARD · Saksa preester FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs
tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. 10 Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823-1826) lisades.
Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: rahvaluule/folkloor folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia). Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919. aastal. Esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Asutati 1927. aastal kui ERM-i allüksus, et ära majutada J. Hurda rahvaluulekogud.
professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu o Kasuistlik / võib olla väga detailne o Maagia ja ordaalid (veeproov, tuleproov) o Taliooniprintsiip, ehk silm silma, hammas hamba vastu “Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole
Orjanduse ja rikkuse tekkega muutus lihase isa staatus ning kujunes välja pärimisõigus. Vara pärandamine oli rajatud majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine teise poolt patriarhaarse perekonna vorm. Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi. Kapitalismi tekkega muutusid ka abielu tingimused. Kapitalism pani paika abielu reeglid. Kõik muutus ostuks/müügiks. Eraomanduse teke. Adolf Bastian (1826 - 1905) 19 sajandi õpetlane, kes on teatud oma panuse poolest etnograafia kujundamise poolest ja arheoloogia distsipliini rajajana. Aitas kaasa kaasaegse psühholoogia arengule etnograafia isa. Tema ideedel oli tugev mõju ka ameerika antropoloogia isale Franz Boasele ja Joseph Campellile. Mõju difusionismi arengule, lõi sellele institutsioonilise baasi. Elementaar- ja rahvamõtted. Elementaarmõtted moodustasid inimkonna psüühilise ühtsuse (hiljem kultuuriuniversaalid) Inimene on psüühhiliselt ühtne. Samad mentaalsed protsessid
Peterson nägi, kuidas filme tehakse Soomes ja siis ta tegelikult poollegaalselt hankis filmikaamera, ühesõnaga ta sahkerdas neid asju jne, võttis muuseumile palgale operaatori ja tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme, enamikud ajaloolised konstruktsioonid, mõned filmid näitasid ka reaalselt situatsiooni (traditsiooniline meetod). Muidu olid teemadeks vanad nähtused, möödunud ajad. See oli tingitud slp, et NSVL etnograafia tegeles mineviku uurimisega. Filmid olid mõeldud muuseumile. Ta nõudis, et kasutataks just 36mm filmi slp, et seal sai filmikaadreid kasutatada fotodena (kaks kärbest ühe hoobiga). Peale eestlasi filmis veel soomeugrilasi (udmurdid, vepslased). Kineesika (kinesics) – kuidas antropoloogilisi võtteid on kasutatud kehakeele uurimiseks. Filmi ja fotograafiat kasutatakse sellise kehakeele analüüsimiseks, mis tavaliselt jääb tagaplaanile/varjule. Nii võib päris palju kultuurist
Küsis palju väiksema arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus Vaatluse puhul ei ole aktiivset inimeste segamist. Kaks peamist tüüpi · Osalusvaatlus e entograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. · Mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu. Osalusvaatluse, etnograafia näide: Bronislav Malinowski osalusvaatluse meetodi rajaja. Oli I maailmasõja ajal sunnitud mitmeks aastaks jääma Trobriandi saartele Vaikses ookeanis. Hiljem avaldas mitmes raamatus nende saarte kultuuri põhjaliku etnograafilise kirjelduse. Mitte osalusvaatluse näide: Laud Humphreus jälgis 1960ndate lõpus homoseksuaalsete meeste kohtumisi avalikes tualettides. Hiljem tuli ka ise kapist välja. Veidi ebaeetiline? Eksperiment Teadustest kõige enam kasutatav andme kogumise meetod
koolkonna, eelkõige Jürgen Habermasi töödes. Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud • Ülesanded: hoiustamine, kataloogimine, eksponeerimine • Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru? • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12). • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära? • Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab? • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi- ja interdistsiplinaarne arheoloogia • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne Eesti puhul: alates mesoliitikumist Kuidas määratleda muistist?
filmiotse, mis neile enam ei kõlvanud sahkerdas kõik vajaminevad asjad. Võttis muuseumile palgale operaatori, tema initsiatiivil tehti terve rida mitmesuguseid filme. Enamus neist olid samuti ajaloolised rekonstruktsiooni, nt Hiiumaa vanad taluhooned (1962). Mõned üksikud filmid näitasid ka reaalset situatsiooni, nt Jääalune kalapüük (1962). Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et nõukogude etnograafia tegeleski peamiselt ainult mineviku situatsiooni uurimisega, et ametliku ideoloogia järgi ei võinud muud uurida. Filmid olid mõeldud muuseumile. Rekonstruktsioon näidati tollaseid töövõtteid, tehti kõik, et jääks mulje, et tegemist oleks sajandivahetusega. Umbes 30 aastat tegi selliseid filme. Pärast eestlastest filmide tegemist hakkas filme tegema ka soome-ugrilaste juures. Ta oli lihtsalt etnograaf, kes ütles, kuidas ja mida filmida. Töö tegid ära palgatud operaatorid
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1. Kindlustatud asulad Iru Linnapära, Narva Joaoru, Neis asulais on leitud pronksesemete Kaali, Ridala, Asva kõik asuvad mere ääres ning pindala valuvorme ergo nad on pronksi poolest mõnekümnese meetrise diameetriga
• 1813 Johann Rosenplänter hakkas avaldama ajakirja „ Beiträger“ hakkas avaldama artikleid eesti ajaloost, rahvaluulest. • 1838 asutati „Õpetatud Eesti Selts“- hakkas koguma kõike, mis on seotud Eestlastega. • 1842 loodi Tallinnas „ Eestimaa kirjanduse ühing“ sinna kuulusid peale Eestlaste ka sugulasrahvaste uurijad Johann Wiedemann, see selts aitas Kreutswaldil „Kalevipoega“ avaldada . • 1894 lood Etnograafia muuseum loojaks Oskar Kallas. • 1909 Tartus Eestirahva muuseum. • 1870 loodi „Eesti Üliõpilaste Selts“ kogusid materjali , esemeid, rahvaviise. Soome- Ugri rahvad Rahvajutud • Muinasjutt on väljamõeldis ehk vabafantaasia vili, mida jutustatakse huvi ja kaasaelamis rõõmu rahuldamiseks. • Muinasjutud on valdavas enamuses rahvusvahelised ehk laenatud
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 24. Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände.Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav
abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe) Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne Mittekirjutatud, tavaõigus Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused • Suuline (tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi) • Stabiilne (orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga) • Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine (mitte süüdlase karistamine) • Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu • Kasuistlik (võib olla väga detailne) • Maagia ja ordaalid • Taliooniprintsiip: süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi • Vanne (mingi puu juures, mõõga najal) • Heastamine (trahv õnnetuse heastamiseks, annetus, tervendav loits)
Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823- 1826) lisades. Masingu tähtsus:
tunnete suhtes nagu erinevate tsoonide või planeetide elanikud. Need on rikkad ja vaesed." Sidney Webb The Fabian Society 1884 Ajakirjanduslikud uurimused Mark Twain George Bernard Shaw Esimesed teadusuuringud Charles Booth (1840-1916) inglise filantroop ja sotsioloog Life and Labour of the People in London (1889-1903) 17 köidet. Uuringu kestvus 1886-1903 Esimene osa East Londonist, kus oli 35% vaeseid Statistika ja etnograafia Mõiste vaesuspiir Londoni kaardid Seebohm B. Rowntree (1871-1954) inglise sotsioloog Poverty, A Study of Town Life (1901) Poverty and Progress (1941) Poverty and the Welfare State (1951) Põhjalik ülevaade palkadest, elutingimustest, tarbimisest, töötundidest 28% York elanikest elas absoluutses vaesuses (uuris 2/3 Yorki elanikest, kellel ei olnud teenijat)
· Järjestikune. · Küsimustik (non- Story about Sequential experimental) individuals live · Samaaegne. · Phenomenologies Läbilõige. Cross- Understanding the Concurrent Teooria sectional ,,lived experiences" · Transformative Pikaajaline. · Etnograafia ,,theoretical lens Longitudinal ,,Cultural group in a ... as an Generalization as natural setting" overarching intention · Põhistatud teooria. perspective within Grounded theory a design" Theory that is ,,grounded in the views of
loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Vähesed värsikatsetused jäävad vemmalvärsside tasemele, tuntuim "Päts". Tegi kaastööd saksakeelsetele ajalehtedele ning avaldas Rosenplänteri "Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jm. Eesti kultuuriloos on tähtis koht ajalehel "Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825). Ajaleht oli vähese levikuga ja tõi väljaandjale kahjumit. Hiljem on seda nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu jpm probleemidest, lisaks sõnumeid kodu- ja välismaalt, ilukirjanduslikke palu, nõuandeid paremaks majandamiseks, vaimupimeduse ja usulise fanatismi taunimist jm. Poliitiliste küsimuste käsitlemist ajaleht väldib. Rahvavalgustuslikke eesmärke järgib Masing samuti "Marahwa Kalendri" (1823-1826) lisades. Masingu silmapaistev osa eesti kirjanduse ning kirjakeele arengus on põhjustatud ühelt poolt
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome vaatenurgast:nt m...
- Väärtuslik pilt provintside valitsemisest, rahvastikust, rahvakommetest, geograafiast, loomadest, taimedest - Kaastöölised edastasid materjale · Eraldi valgustuslik ajakiri-jätkuväljaanne(1781-89) - Kaastöölised - Provintside ajalugu ja kaasaeg: etnograafia, keeleteadus, statistika, majandus, loodus · Soosiv suhtumine tp-sse(eestlastesse ja lätlastesse): - Soovis parandada nende igapäevaelu ja maj. Tingimusi - Samas ei nõudnud pärisorjuse kaotamist ja polnud radikaal · Omandas eesti keele oskuse
Vasar) jne, artikkel ise rääkis Ajaloolise Ajakirja tegevusest kokkuvõtlikult. Leiti, et halval teemal kirjutatu. EV perioodist võisid vaid valitud inimesed kirjutada. Piirimäe sao õiendada, tal oli sel ajal veel doktoritöö kaitsmine ees. Väiksemaid asju oli teise tsenseerimise viis, kuna artikkel oli viimane ajakirjas, siis lõigati välja. Taha pandi uus sisukord, et päästa kogumikku. Õpetatud Eesti Selts 1838, mitme sari väljaandega, kunstiajalogu, etnograafia ja argeoloogia oma Harri Moora poolt. Eesti Kirjanduse Selts (1907) ajalootoimkond kõrvuti Eesti Akadeemilise Seltsiga EV ajal- Kodu-uurimise toimkond Vabadussõja Ajaloo Komitee 1926 tegeles Vabadussõja materjali uurimise ja talletamisega (ka esemete). Ka arhiiv, kus sõjaväelased, kel annet taolise uurimise jaoks. Ilmus ülevaade Eestist Vabadussõjas, kaks köidet. 1905 revolutsiooni aastapäeva lähenedes 1930. aastail mõeldi, kuidas tähistada. Loodi omaette selts 1905
tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt tähistatakse tähega N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) – uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus. Kõige levinum osalusvaatluse tüüp on etnograafia, mille raames uurija elab teatud aja mingis võõras kultuuris ja püüab anda põhjaliku ülevaate selle erinevatest aspektidest; b) Mitte-osalusvaatlus – uurija üritab vaadeldavate jaoks nähtamatuks jääda (näiteks inimeste jälgimine tänaval). 3) Eksperiment – hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all, enamasti laboratooriumis. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et näha kuidas see manipuleerimine
ÜHISKONNA KOHTA KÄIVATE IDEEDE KLASSIFIKATSIOON NORMATIIVNE (kuidas POSITIIVNE (kuidas peab olema?) tegelikult on?) ei anna hinnanguid ÜKSIKJUHTUMITEGA Ajakirjandus Ajalugu TEGELEMINE Poliitikute sõnavõtud Geograafia Etnograafia ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste. Filosoofias on positivismi esindaja ja rajaja rõhutades teaduslikkust, teaduslikku teadmist, teaduse olulisust. Tema ühiskonnateooria: jagas sotisaalseks staatikaks (ühel
inimese abita. kodustatud loom sigib inimese juures ja annab mitmeksist toodangut olenevalt tema arenemise eesmärgist. loomade kodustamine toimus põhiliselt ürgkogukondlikus formatsioonis, kuid kestis ka hiljem ning toimub tänapäevalgi. ulukloomade taltsutamist ja kodustamist mõistame darwini evolutsiooniõpetuse seisukohalt kui pikaajalist muutuvuse ja valiku protsessi, mida inimene on juhtinud aastatuhandete vältel. loomade kodustamise ja põlvnemise uurimiseks kasutatakse argeoloogia, etnograafia, keeleteaduse, süstemaatika, fülogeneesi, zoogeograafia, ökoloogia, võrdleva anatoomia, morgoloogia ja füsioloogia abi. zootehnikateadus on kõigi nimetatud teadusharude saavutused üldistanud põllumajandusloomade põlvnemis ja evolutsiooniteooriaks. 8. Kodustamise aeg ja kohad loomade kodustamine on lähedalt seotud inimühiskonna arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. kodustamise algus langeb kiviaega 12000-10000ekr
aastal, koolmeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid ning sakslastele eestikeelsete esseede kogumiku. Omas ajas oli kaalukas Masingu rahvaraamat ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818) - eestikeelse aimekirjanduse rajaja. Kultuurilooliselt on oluline Masingu ajaleht ,,Marahwa Näddala-Leht" (1821-1823, 1825), vähese leviku ja kahjumiga leht, kuid omas ajas tõuseb hea keele ja sõnastusoskusega esile, ajalehte on hiljem nimetatud talupojaentsüklopeediaks, milles leidub sisukaid käsitlusi etnograafia, ajaloo, geograafia, loodusteaduste, kirjanduse, keele, olme, rahvahariduse, tervishoiu probleemidest. Masing tähtis eestikeelse kirjasõna soetamise, kirjakeele arendamise, rahvahariduse ja valgustusliku tegevuse, perioodika avaldamise poolest. 12. K. J. Petersoni elu ja looming. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) Viljandimaalt isa pärit, Riia kirikuteenri peres sündinud, õppis Riia gümnaasiumis, 1819-1820 Tartu
Teine periood, 1870ndad: rahvusliku liikumise tõus 1870ndatel, peategelaseks tõusis Jakob Hurt, kelle põhitees oli, et me oleme küll väiksed arvult, aga peame saama suureks vaimult suurim üritus oli Eesti Aleksandrikooli komiteede ja Peakomitee loomine, presidendiks Hurt teine suurüritus oli Eesti Kirjameeste Seltsi loomine 1872. a, presidendiks Hurt ülesanded: eestikeelse kirjanduse väljaandmine, kooliõpikud, võitlus uue kirjaviisi eest Hurt rajas aluse rahvusteadustele murded, etnograafia, rahvaluule uurimine, ajaloo uurimine, muinasteadus jne loodi Põllumeeste Seltsid, esimene Tartus, esimees Jannsen, siis Pärnus, Viljandis, Võrus 1871. a tuli Jakobson (Cimze lõpetaja) Peterburist tagasi, asutas Kurgjale näidistalu ja asus Põllumeeste Seltsi Jannsenilt üle võtma, kuna leidis, et seltsid ei ole ainult majandusliku, vaid ka poliitilise tegevuse kohad; Tartus, Pärnus ja Viljandis esimesed Põllumeeste seltsid 1872
erinevamaid dokumente, kirju, käske ja kroonikaid jne, algab ajalooline aeg. Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks · Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust · Antropoloogia mõõdab inimeste jäänuseid ja oskab selle põhjal öelda, milline nägi inimene välja ja millesse ta haigestus. · Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel · Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
lühiajaline avantüür. Kriisist saadi üle rahandusminister Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga: tööstust unarusse jätmata hakati eeskätt tähtsustama põllumajandust, orienteeruti senisest tunduvalt enam lääne turgudele, aga samuti Eesti enda vajadustele. 1920. aastate lõpuks integreerus Eesti edukalt Euroopa majandusruumi. Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. Peamine riikliku ebastabiilsuse tegur 1920. aastate algul oli kommunismioht. See ei tulenenud
taheta uskuda. Näide: vang, kes jõuab Zurichi lenujaama. Asjad, mis kaasas, ei maksa midagi. Nõukogude inimene ürotab hankida asju, et elus püsida ja paneb sinna kogu oma aja. Nüüd on nad saadaval igas kioskis. Majanduslik tegevus on kindlasti seotud poliitilise ideoloogiaga, arvatakse. Spekulatsioon oli kuritegelik - töö ja tööline oli hinnas, mitte kaupmees. ,,Uusvenelased" - esimesed ärimehed. Nähakse spekulantide jätku. Millegipärast valitsus soosib neid nüüd. Tarbimise etnograafia 1993 Riigipoed ja turud. Teisene majandus. Väheke oli igasugust kaubandust kuid ostlemine meelelahutuseks polnud kindlasti argipäev. Varem 80ndatel tajuti riiki kui toodete pakkujat. Midagi saada ei olnud. ,,Mida antakse täna?" Töökoha kaudu saadi erinevaid tooteid. Igaühele tema positsiooni järgi. Nomenklatuur sai lihtsalt paremaid asju varjatud akende taga. Esialgu poed ei muutunud - vorsti ja külmkappe osteti samast poest. - kui midagi saada
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
kui Nazi-Saksamaa ründab siis Venemaa abistab Prantsusmaad. NSVL naaberriikidega sõlmis vastastikuabistamise lepingud, millega riigid lubasid rajada punaarmee baase oma riigi territooriumil ehk vabatahtlik okupatsioon. Kultuurielu põhijooned 191840 Riiklik kultuuripoliitika- Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur. 2
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
