Sellel lõigul on funktsioon sin t mittenegatiivne. Seetõttu kehtib võrdus = sin t. Nüüd saame muutuja y jaoks järgmise võrrandi: y = b sin t. Võttes x ja y võrrandid kokku, paneme antud funktsiooni jaoks kirja järgmise parameetrilise esituse: , t ∈ [0, π] . Funktsiooni y = ba graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi ülemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri väärtustele t ∈ [0, π]. Joonte ja funktsioonide parameetrilist esitust kasutatakse rohkelt füüsikas. Parameeter t tähistab seal enamasti aega. Näiteks esitab parameetiline joon ajas liikuvat punkti tasandil. Hüperboolsete trigonomeetriliste funktsioonide ja areafunktsioonide definitsioonid. Nendeks on: sinh x = − hüperboolne siinus , cosh x = − hüperboolne koosinus , tanh x = sinh x/cosh x = − hüperboolne tangens , coth x =cosh x/sinh x = − hüperboolne kotangens .
Omab laia kuulamispagasit. Kui "raske" kuulamisega. Eelistab kee- kuulamine muutub keerulisemaks, siis ruliste intervjuude jälgimistele püüab ta kuulata seda suurema kergesti jälgitavaid TV- ja raadio- tähelepanelikkusega. programme. Arvab, et kõik rääkijad peavad olema elava loomuga, lõbusad ja huvitavad, et hoida tähelepanu. 8. Kipub segama vahele, vaidlema. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust Tabel 1. Erinevused hea ja halva kuulaja vahel (järgneb) 9. Teeskleb tähelepanu (nt. vaatab 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. esinejat ja noogutab, ise samal ajal muudele asjadele mõeldes) ja annab seega rääkijale vale tagasisidet. 10. On kergesti häiritav või loob 10. Püüab teda mittehuvitavaid 20 häiringuid ise
vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus, kusjuures alumiseks hääleks on madalas registris bass, mitte laenatud meloodiaga tenor nagu seni. Samuti räägitakse mõistest a- capella-stiil. See ei tähenda saateta esitust, vaid kapelliga koos, kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Madalmaade stiili arengut on otstarbekas jagada viieks etapiks: I põlvkond (Meistrid sündinud 1400. a paiku ja tegevusaeg 1420-1460) Kujunes välja uus stiil (vaata tagasi). Sinna põlvkonda kuulusid Guillaume Dufay- säilinud ligi 200 teose käsikirja. 8 missatsüklit, üksikud missaosad, ladinakeelsed motetid, hümnid, prantsuskeelsed sansoonid. Äärimiselt komplitseeritud rütmika
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2013 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 26 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus nelja kohustusliku teksti kohta (vt ÕIS) (lubatakse valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ...
Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt
funktsioonid, mitte ühe konkreetse keele nähtused, sest eri keeltel on eri tasandi vahendid sama funktsiooni väljendamiseks Fusioon: tähendusüksuste esinemine üksteisesse sulandunult (morfeemide piirid on hajusad, vahel morfeeme raske eristada) Genealoogiline liigitus: jagab keeled sugulus- ja põlvnemissuhete alusel. Glossimine: morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika: Grammatika all võib mõista keele ehituse süsteemipärast esitust, reeglite kogu või keele süsteemi. Grammatiline isik: deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks
3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet. II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) suulist ja kirjalikku suhtlust, 2) tekstide vastuvõttu, 3) tekstiloomet, 4) tekstide õigekeelsust. Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti keele õppest eraldi alates 5. klassist. II kooliastmes hinnatakse: 1) teoste lugemist ning tutvustamist, 2) jutustamist, 3) tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist, 4) teksti esitust ja omaloomingut. III kooliastmes hinnatakse õpilase: 1) iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist, 2) teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist, 3) teksti esitust ja omaloomingulisi töid. Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist aspekti. 1.9. Füüsiline õppekeskkond Kool korraldab keele ja kirjanduse valdkonna ainete õpet:
¨ Lihtsaim naide, mis annab interpoleeriva valimrea on funktsiooni tukati ¨ lineaarne esitus k SW ,1 (t) := f B 1 (Wt - k ). W k=- ~ Vorreldes seda esitust tukati ¨ lineaarse interpoleeriva splaini M 1,0 (t) valemiga, saame sel juhul konstandid cj = f (tj ). ~ Seda esitust integreerides jouame ¨ jallegi trapetsvalemini. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 16 / 17
aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid. Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Teose esitajale kuulub õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele, õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes. Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada kokkulepitud tasu kasutamise eest. Vaid teose esitaja nõusolekul on lubatud salvestamine, edastamine, salvestise reprodutseerimine, levitamine üldsusele, rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle audiovisuaalse teose produtsendile vastava lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu. Fonogrammi (helisalvestise) tootja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või
mitte funktsiooni endaga, vaid tema mooduli ruudu väärtustega (lubades funktsioonile seega ka kompleksseid väärtusi). Niisiis teeme olekufunktsiooni kohta järgmised oletused: 1. võib olla funktsiooni mistahes samaaegselt mõõdetavate suuruste täieliku kompleksi väärtustest. argumentide valikut nimetatakse esituse valikuks. Kui argumentideks valime osakese (osakeste) koordinaadid, nimetame esitust koordinaatesituseks (q-esitus). Kui argumentideks on osakese impulsi komponendid, on tegemist impulss- ehk p- esitusega. Kui sõltub energiast kui argumendist, saame energiaesituse (E-esitus) jne. arvulised väärtused võivad olla üldiselt komplekssed. Oleku määrab kuju, mitte arvuline väärtus. 2. Vahetu füüsikaline mõte on olekufunktsiooni absoluutväärtuse ruudul (q ) q =q0 dq on võrdeline tõenäosusega leida suuruse q väärtust q0
arvutiekraanil, paberil trükiprotsessis või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve (värvikoode), raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberimõõtusid jne. Paberkujul olevate kaardide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. Digitaalandmete esitusmudel võib sisaldada andmete esitust ekraanil; andmeteedastuse struktuuri kui nende kasutamiseks vajaliku tarkvara kirjeldust · Vormistusmudelid: Protsessimudelid (kulgu, käiku kirjeldavad mudelid) 1. Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi · Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada:
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
Erinevas vanuses ja arenguastmetel lastel on oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õppimiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. Tunnetamine algab väikelastel tegevusest, muutub siis kujutuslikuks ja kujundlikuks ja tänu keelelise mõtlemise täiustumisele lõpuks sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Rollimängud ja simulatsioonid
puhul vaikimisi kehtiv vaade): · 0,0,1 = pealtvaade; · 0,1,0 = tagantvaade; · 1,0,0 = vaade paremalt; · 0,0,1 = altvaade; · 0,1,0 = eestvaade; · 1,0,0 = vaade vasakult. Kolmanda moodusena saab vaatesuuna määrata tühisisestusega ajutiselt tuuakse ekraa- nile joonise asemele kompass ja teljekolmik (vt. joonis 14). Kompass kujutab endast gloo- buse tasapinnalist esitust (joonisel olevad tekstid ja klambrid on lisatud vaid selgituste jaoks; neid ei ilmutata). Kompassi keskpunkt (püst ja rõhtsirge lõikepunkt) vastab gloobuse põhja- poolusele (x=0, y=0, z>0), sisemine ringjoon ekvaatorile (z=0) ja kogu väline ringjoon lõunapoolusele (x=0, y=0, z<0). Kompassi peale tekib väike ristike (märk +), mille liiguta- misega piki kompassi ühtlasi teljekolmiku X,Y,Z teljed dünaamiliselt pöörlevad ja muutuvad
venekeelne sõna KLASS (joonis 21). 0.5 0.5 Joonis 21. Suhtviga 0,5%. 30 Mõõtmisteooria alused Digitaalsete mõõteriistade täpsusklassi esitamisel kasutatakse enamasti valemit absoluutvea arvutamiseks. Näiteks digitaalse multimeetri viga kujul: ±0.25% RDG ± 2 D, ±0.25% Reading ± 2 Digit, ±0.25% ± 2 ct. Sellist esitust tuleb mõista järgmiselt: Lugemi absoluutpõhiviga on 0,25 % lugemist pluss kaks korda mõõteriista lahutusvõime. Mõõteriista lahutusvõime all mõistetakse tema displeil kuvatava mõõdise viimase koha vähimat võimalikku nullist erinevat väärtust. Näide: Oletame, et saime multimeetriga mõõtes pinge väärtuseks E = 6,25 V. Siis absoluutpõhiviga 0,25 # E 6,25 V 2 0,01 V 0,016 V 0,02 V 0,04 V 100
juhuslikkus. Viimast kiputakse mõnikord unustama ja nii võib jõuda oma arutlustega determinismi (täielikku ettemääratusse). Nüüdisajal vaadeldakse sündmusi tõenäosuslikena ja looduse kirjeldamisel tuleb arvestada kõikvõimalike põhjuslike seoste ahelatega. Sellist lähenemist nimetatakse holistlikuks (krk k. holos – täielik). Holism on seisukohal, et tervik ei võrdu osade summaga, vaid seal on olemas veel mittemateriaalne "terviklikkuse tegur" Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks. Kui seadusele vastab alati ka mingi matemaatiline kirje, siis seaduspärasusele mitte. Näiteks gravitatsiooniseadus ütleb, et kahe masspunkti vahel mõjub tõmbejõud, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Vastav seaduspärasus ütleb, et kehadevaheline tõmbejõud on seda suurem, mida suurem on kehade mass ja väiksem kehadevaheline kaugus. Looduse kirjeldamisel kasutatakse ka reegleid
Uudise pealkiri on struktuurilt lause kujuga ja teatab sündmusest, aga juhtkirja pealkiri on nimisõnafraas, mis koosneb nimisõnast ja täiendist. Täiend näitab hoiakut. Vastavalt suunitlusele võib pealkirjafraas olla kirjeldav-selgitav või hoiakut sisaldav. Sageli on pealkiri metafoor. Juhtkirja struktuur Bolivari triaad Juhtkirjad koosnevad triaadidest, st väikseimatest tekstiühikutest, mille ülesanne on korraldada teksti ja edastada info esitust. Bolivari järgi võib ühes juhtkirjas olla palju triaade ja need võivad põimuda – iga sisulise üksuse ülesehitus on triaad. See koosneb kolmest osast: 1. Sissejuhatus – tutvustab sisu ja üldist hoiakut. Sissejuhatusi võib olla 3 tüüpi: anda infot, taotleda küsimusena infot, seletada metatekstina järgnevat. 2. Arendus – seisukohavõtt, oma arvamuse avaldamine. Avatakse sissejuhatust, jätkates sama teemat. Arendus viitab esitatud infole
eeltööna. See võimaldas nüüd kõike vajalikku öelda ka maailma, inimese ja Jumala kohta. See ongi Kanti eesmärk "kriitikajärgsetes" teostes. Loetleme neist tähtsaimad, aga tegeleme põhjalikumalt vaid kahega neist. Kant huvitub taas religioonist. Kuidas vöiks positiivne religioon väljanäha, kuidas ta toimiks eelnevalt antud kriitilistes raamides? Kuid ka eetika vajas nüüd positiivset esitust. Selle võtab Kant ette oma "Kommete metafüüsikas". Ajaloofilosoofia põhijooned oli Kant esitanud oma teoses "Üldise ajaloo idees maailmakodaniku vaatenurgast". Mõlemale eelpool mainitule järgneb nüüd filosoofiline visand "Igaveseks rahuks". Oma kasvatusõpetust käsitles Kant vaid loengutel. Need anti hiljem kogutuna välja. 2. KOMMETE METAFÜÜSIKA Kui me mõtleme sissejuhatuses antud Kanti kolmele küsimusele, siis teise puhul neist
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab...
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
on kohest juurdepääsu võimaldavad aktiivsed lingid. Jooksev lehekülg ei tohiks aga olla link, linkide paigutamist jooksvale leheküljele loetakse tavaliselt tõsiseks eksimuseks, välja arvatud juhul, kui need juhivad sama lehekülje teistele osadele. Erinevate etappide eraldamist navigeerimisteel võib näidata sümboliga "rohkem kui" >. Teised märgid nagu kaldkriips /, või "võrdub enamaga kui" => väljendavad järjestikust esitust. Navigeerimistee tähistamisel peab kasutama arusaadavaid ja iseloomustavaid nimetusi, välja arvatud "koduleht", mille tähendus on muutunud kõigile mõistetavaks. Teemajaotiste tähistamisel kasutatakse tavaliselt peanavigeerimises (teema) ja sekundaarses navigeerimises (jaotis) esinevaid nimetusi. Jooksva lehekülje tähistamiseks tuleks kasutada lehekülje pealkirja. Navigeerimistee tuleks tähistada lehekülje struktuuris sisalduva teemapiirkonna alguses (esimesest joonest vasakul)
Kaitsmise kord on järgmine: 1. Kursusetöö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole ning seejärel esitatakse töö 10- minutilise suulise ettekandena, mille sisuks on kursusetöö teema, teema valiku põhjendus, uurimisprobleem ja selle lahendamise tähtsus lähtuvalt eriala praktika seisukohast, töö eesmärk ja ülesanded, lühike metoodika kirjeldus, olulisemad tulemused, järeldused ja ettepanekud. Ettekande esitust tuleb toetada näitlike vahenditega, mis aitab seisukohti paremini selgitada. Soovitused on toodud 10. peatükis. 53 2. Retsensent kannab 3 minuti jooksul ette eelnevalt koostatud retsensiooni. Kui retsensent ei viibi kaitsmisel, loeb retsensiooni ette komisjoni esimees või liige. Tegevusteraapia õppetoolis oponeerimisega kaitsmisel loeb retsensiooni ette oponent.
nimeliselt), siis käsitletakse asutust või organisatsiooni autorina. Nt: (Kükametsa Loomakaitse Ühing 2000:14) Kui allikmaterjalis pole toodud töö autorit, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna või sõnaühend lisades kolm punkti (...). Nt: (Loomariigi...1999:10) Refereering kujutab endast teise autori või allika sisu konspekteerivat või kommenteerivat esitust (oma sõnadega). Refereerimise korral ei kasutata jutumärke. 3 3 Viide võib olla põimitud refereeritava teksti sisse või järgneda vahetult refereeringule. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritud autorile ja millised on töö autori kommentaarid. Refereeriva tekstilõigu järgsel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu
absoluudi ihalus, erinevad naisenimed (Ene, Maarja, Eokene, Malleke, Põhjavalge naine 12 jne), jätkub nukrus ja romantika, kõlamängud (Eokene-eo-eo) Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. 1920 "Talihari" ühiskonnakriitiline, isamaaline- Kodumaa laul: tähtsaim väärtus vabadus, (kordab kõigis salmides), äratuntavad sündmused- Jääb inimene ikka, ikka meil veel selleks (Kuperjanovi mälestus), Ärge tapke inimest 1919, retooriline, jõuline pöördumine, ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli. Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg.
sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi. Ka suulise ja kirjaliku kõne psühholingvistiline mehhanism on erinev. Suuline kõne on kõneloome programmi otsene väljund (jätame kõrvale võimaluse, et inimene mõtleks teksti sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega võrreldes ka üks eelis — järeltöö võimalus. Kirjalik tekst on kõne materialiseeritud vorm. Kirjutatut on võimalik täiendada ja parandada. Järeltöö võimaldab teadlikustada tekstiloome operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid
funktsionaalsusel ning sobib esitama kanji ajaloolist arengut, kirjeldades m¨argiruumi, mitte aga selle morfoloogiat. Nagu n¨agime (lk.27), pole mor- foloogiliselt sageli piltm~oistelise ja pilth¨aa¨ldusliku m¨argit¨ uu¨bi m¨aa¨ramine 36 selge ning seega puudub p~ohjus k¨asitleda neid kahe eraldiseisva klas- sina. Wilkinsoni esitust v~oib pidada m¨argi evolutsiooni fonetisatsiooni kirjeldavaks34 , neljanda astmena sobiks sellesse skeemi juba puhtfonee- tiline m¨argis¨ usteem. Lehek¨ uljel 10 toodud skeem sobib h¨asti Wilkin- soni skeemi illustratsiooniks. Kolmnurga alus kujutab Wilkinsoni esi- mest m¨argit¨ uu ¨pi, parempoolne k¨ ulg teist m¨argit¨ uu¨pi, vasakpoolne aga kolmandat m¨argit¨ uu¨pi
- Probleemi esitus on probleemile vastav kognitiivne struktuur mis konstrueeritakse probleemi lahendaja poolt vastavalt tema valdkonnaspetsiifilistele teadmistele ja nende organisatsioonile - Probleemi lahendamise alguses püüab lahendaja ’mõista’ probleemi, konstrueerides esituse. Selle elementideks on probleemi algseis, soovitud eesmärk ja probleemi lahendamise operaatorid, lisaks on olulised nendevahelised suhted - Probleemi ei määra esitust mite ainult teadmiste hulk, vaid ka viis kuidas teadmised on organiseeritud Erinevused algajate ja ekspertide vahel: - Algajad grupeerivad ülesandeid vastavalt nendes esinevate objektide pindmiste omaduste järgi. Eksperdid grupeerivad ülesandeid vastavalt lahendamise meetodile seega süvastruktuurile või printsiibile. Erinevused on tingitud valdkonnaspetsiifilistest teadmistest mida ekspertidel on paremad kui algajatel
fenomeniliste tõdede vahel. Zombid ei ole kujuteldavad. Mary ei õpi juurde uusi fenomenilisi tõdesid. A-tüüpi materialism on eliminativism, analüütiline funktsionalism, loogiline biheiviorism. Autoritest Ryle, Lewis, Dennett, Dretske, Rey ja Harman. Variandid: Teadvuse seletus esituse kaudu, mida omakorda käsitletakse funktsionaalselt. Chalmersi järgi on esitus mitmemõtteline: funktsionaalselt saab seletada ehk funktsionaalset, ent mitte teadvustatud esitust. Teadvuse seletuseks piisab, kui seletame meie uskumusi teadvuse kohta (Dennett). Chalmers: See pakub seletust üksnes III isiku vaatepunktist, ent jätab arvestama I isiku vaatepunkti. Vaidlus A-tüüpi materialistide ja nende vastaste vahel sõltub hoiakust sellesse, kas teadvus on funktsionaliseeritav. Chalmers: A-tüüpi materialistid on vähemus, kes eitavad ilmset asjaolu, et teadvus on midagi enamat funktsionaalsest. B-tüüpi materialism
olnud Püha Vaim üks osaline), tõstes need ükskõik mis keelepraktikast kõrgemale, 2) laulud on õpetlikud, st selgitavad kristlikku maailmavaadet, ühtivad nende seisukohtadega, mis on väljendatud pühas katekismuses, 3) laulud on relvad võitluses kurja vastu, on mõeldud kuradile vastuhakuks, et teda eemal hoida, 4) rahvas või ei oska ühtki laulu õigesti laulda – laulude koosesitamine mõjub Mülleri meelest piinlikult. Esitust on vaja parendada, inimesi õigesti laulma õpetada. Miks kõlas eestlaste laulmine määgimisena? Ei peetud viisi, aga ei saadud ka aru laulu mõttest, mida peaks edasi andma. Sisemise veendumuseta ei tule välja ka väline esitlus. Tekstid on baltisaksa pastorite tõlgitud saksa keelest. Tõlke kvaliteet sõltus pastorite eesti k oskusest, mis oli halb, mistõttu jäi ka laul kohalikele mõistmatuks. Kirikuõpetajatele tekitas
54 Matemaatilise võrduse kasutused võrdus ja võrdsus Nagu nägime, on võrdus matemaatiline mõiste, mis aitab meil mõttekäiku täpsus- tada. Võrdused teevad üldiselt elu lihtsamaks. Võrdusmärgiga seotud avaldised või arvud või muud matemaatilised objektid on täpselt samad. Seega võime kasutada igas olukorras meile sobivat, lihtsamat esitust. Näiteks kui teame, et , annab see meile hea kavala mooduse teatud arvude korrutamiseks: Kui palju on ? Muidu vajab see omajagu pearaginat, aga kui kirjutame ning , näeme, et . Eeltoodud võrduse põhjal on see aga võrdne arvuga . Kuid ja , seega ! Seega nagu kirjandustunnis tahetakse, et otsiksite ühele sõnale sünonüüme, et
VGA adapteris hakati kasutama ka uut 15- viiguga D- pistikut. Kasutab andmeedastuseks analoogsignaali (vastupidiselt MDA-, CGA-, EGA digitaalsele) Peale algse VGA väljatöötamist IBM selle edasist täiustamist ei jätkanud, vaid pakkus uue parema standardina 8514/A- adapteri ja veidi hiljem XGA. Mõlemad graafikastandarid ei ole aga leidnud massilist kasutamist. XGA (eXtended Graphics Array) - ettevaatus: kuigi suure pikselite arvuga, kasutab ta paaris- ja paaritu rea kordamööda esitust ja väsitab silmi. Tutvustati IBM-i poolt 1990- ndal aastal. Loodi asendamaks 8514/A- adapterit. Lubas samasid resolutsioone mis 8514/A (640 x 480 või 1024 x 768), kuid suurema arvu korraga esitatavate värvidega (65 tuhat värvi, 8514/A 256 värvi asemel). Enamik IBM- ühilduvate arvutite ja seadmete valmistajaid valis aga teise tee, jätkates algse VGA edasiarendamist. SuperVGA - praeguseks kõige enam levinud standard, kindel norm ridade ja pikselite arvu
n n 16.2 Kompleksarvu eksponentkuju Trigonomeetrilisi funktsioone ja eksponentfunktsiooni seob Euler'i va- lem ei· = cos + i · sin (16.2) kus on suvaline reaalarv ja e 2.71828 on naturaallogaritmi alus, ln(x) = y, x>0 ey = x, ln(e) = 1, ln(1) = 0. Kompleksarvu z eksponentkujuks nimetatakse järgmist esitust: z = r · ei· , (16.3) kus r on kompleksarvu moodul ja on argument radiaanides. 146 16.2. Märkus 16.2 Erijuhul, kui = , saame Euler'i samasuse ei· + 1 = 0, (16.4)
Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult:
täiuse poole. ,,Jumalaga, Ene!" 1918. Jätkub absoluudi ihalus. Keeleliselt on kogu väga musikaalne, täis kõlamänge. Luuletused on nukrad ja romantilised. Sisse on kirjutatud nägemuslikust. Järgmistes kogudes tulevad sisse ka ühiskondlikud probleemid. Edaspidi keskendub rohkem ühiskonna nähtustele. Kuni nende kogudeni nimetas Visnapuu oma luuletusi poeesideks. Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. ,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised, humanistlikud väärtused hakkavad kaduma. ,,Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku.
Kui voolukiirus on suurem, siis on osakestel vähem aega põrkuda vastu toru seinu ja see vähendab vedeliku või gaasi rõhku toru seintele. Vedelike voolamist kirjeldab ka Bernoulli võrrand: ps + gh + v2/2 = const. Selles avaldises, on ps staatiline rõhk, gh hüdrostaatiline rõhk ja v2/2 dünaamiline rõhk (- vedeliku tihedus, v vedeliku voolaimise kiirus, h vedeliku kõrgus mingi nullnivoo suhtes). Bernoulli võrrandi sõnalist esitust nimetatakse ka Bernoulli seaduseks: staatilise, hüdrostaatilise ja dünaamilise rõhu summa on jääv suurus, mida nimetatakse kogurõhuks p. Kui toru on horisontaalne, siis h1 = h2 ja avaldis lihtsustub: 36 ps + v2/2 = const = p . 7.4. Põrkumine Põrkeid esineb meie ümber palju: autod põrkuvad, pall spordis, piljardikuulid, õhumolekulid, elementaarosakesed , huvid, jne.
džässi uurimisel ja aja jooksul tõeks osutunud järeldused, mis ta tegi (hoolimata lühikesest ajadistantsist), viitavad selgesti sellele suundumusele. Selle kirja puhul ei ole tegemist pikalt viimistletud tekstiga, ilmselt oli see spontaanne reakt- sioon eelmisel õhtul raadios kõlanud kontserdile. Samas on siin aga peale otsese kontser- diarvustuse ka üsna põhjalik analüüsiv hinnang meie džässi hetkeseisule ning ka džässi ja helitehnika kui džässi esitust oluliselt mõjutava komponendi üldisele arengule. See viib mõttele, et ilmselt oli ta juurelnud nende probleemide üle juba mõnda aega ning kontsert oli vaid ajend nende mõtete väljaütlemiseks. Üks kolmandik kirjast ongi sellele pühendatud, ehk nagu ta ise kirjutab: “Püüan lühidalt alljärgnevalt võtta kokku enese veendeid aastatepikkuse studeerimise tulemusena jazz’ist üldse, käesoleval juhul aga ainult klaveristiilidest, et seega
21 V~ottes x ja y v~orrandid kokku, paneme antud funktsiooni jaoks kirja j¨argmise parameetrilise esituse: { x = a cos t y = b sin t , t [0, ] . Funktsiooni y = ab a2 - x2 graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi u ¨lemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri v¨a¨artustele t [0, ]. Joonte ja funktsioonide parameetrilist esitust kasutatakse rohkelt f¨ uu¨sikas. Parameeter t t¨ ahistab seal enamasti aega. N¨aiteks esitab parameetiline joon ajas liikuvat punkti tasandil. 1.7 H¨ uperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. Selles paragrahvis defineerime veel m~oned olulised elementaarfunktsioonid. Mate- maatikas ja selle rakendustes kasutatakse palju nn h¨ uperboolseid trigonomeetri- lisi funktsioone. Nendeks on
Sest üksnes seda pole võimalik teistelt üle võtta, see on loomupärase ande tunnus, sest nimesid hästi üle kanda tähendab näha sarnasust. 23. Mis aga puutub jutustuslikku ja värsimõõdu abil jäljendavasse luulesse, siis on selge, et peab nagu tragöödiaiski üles ehitama dramaatilisi lugusid ning ühe, tervikliku ja lõpetatud tegevuse ümber, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Lood ei pea olema nagu tavalised ajalood, milles ei tule luua ühe tegevuse, vaid ühe aja esitust koos kõige sellega, mis selle aja jooksul ühe või paljudega juhtus, millest iga üksikjuhtum suhtub teistesse nagu juhtub. 24. Tragöödias pole võimalik jäljendada paljusid ja ühtaegu toimuvaid osi tegevusest, vaid ainult laval olevat ja näitlejate poolt esitatavat osa. Luuletaja ise peab väga vähe rääkima, sest jäljendaja pole ta mitte selle põhjal. Ta toob sisse mehe või naise või mõne muu iseloomu ning keegi pole iseloomuta. Imestusväärset on vaja luua ka tragöödias
21 V~ottes x ja y v~orrandid kokku, paneme antud funktsiooni jaoks kirja j¨argmise parameetrilise esituse: x = a cos t y = b sin t , t [0, ] . Funktsiooni y = ab a2 - x2 graafikuks on joonisel 1.16 toodud ellipsi u ¨lemine (x-telje peal asuv) kaar, mis vastab parameetri v¨a¨artustele t [0, ]. Joonte ja funktsioonide parameetrilist esitust kasutatakse rohkelt f¨ uu¨sikas. Parameeter t t¨ahistab seal enamasti aega. N¨aiteks esitab parameetiline joon ajas liikuvat punkti tasandil. 1.7 H¨ uperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. Selles paragrahvis defineerime veel m~oned olulised elementaarfunktsioonid. Mate- maatikas ja selle rakendustes kasutatakse palju nn h¨ uperboolseid trigonomeetri- lisi funktsioone. Nendeks on
juba varasemast olemas on. Seega saab rääkida õppija psüühika tunnetuslikust organiseeritusest. Parima tunnetusliku organiseerituse annab teadlik uute teadmiste seostamine varasemaga. Kui õppija sellega edukalt toime tuleb, on kõik hästi, ent sageli pakutakse talle korraga väga palju uut ja sel juhul ta lihtsalt pole suuteline kogu infot vastu võtma ja mällu talletama. Siin saab õpetaja kaasa aidata, organiseerides uut materjali ja selle esitust nii, et õppijad selle tähendust kõige hõlpsamini mõistaksid. Parimaks strateegiaks on seejuures uue info esitamine juba tuntu baasil. 2.1. Õppimine ja mälu Õppimine on mõeldamatu mälu olemasolu või kasutamiseta. Tunnetuspsühholoogia seisukohtade järgi toimub informatsiooni kodeerimine mälus säilitamiseks mitmel viisil. Paivio (1971) rõhutas sõnalise ja kujundliku kodeerimise tähtsust. Seetõttu on konkreetseid ja kujundlikult tuttavaid asju või
199 Jalgpallurikarjäär Oma debüüthooaja pidas Amarantes sündinud Nuno Gomes jalgpalliklubis Boavista FC 1994/1995. aastal. Sama klubi värve esindas ta 79 mängus 1997. aastani (23 väravat, neist 15 viimasel hooajal), kui ta ostis Benfica. Ta võitis Boavistaga ka Portugali karika. Kuni 2000. aastani veetis ta oma mängijakarjääri SL Benficas (lõi 95 kohtumises 58 väravat), kuid peale silmapaistvat esitust 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel ostis tema mängijaõigused 17 miljoni euro eest Itaalia klubi ACF Fiorentina. Kohe esimesel õnnestus tal selle meeskonnaga võita ka Itaalia karikas. 2002. aastal pidi ta aga Fiorentina meeskonna finantsraskuste tõttu naasma tagasi Benficasse. 2003/2004 hooajal vaevles ta vigastustes, kuid suutis esineda 21 mängus. Eriti säravalt esines ta aga 2003/2004 aasta karikafinaalis, kus alistati FC Porto.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
✂指事 ✁Kaks horisontaalset kriipsu—annavad kokku number kahe. Luu- ja pronks- kirjas olid kriipsud veel u¨ he pikkused. 〔説文〕seletab m¨arki l¨ahtudes yin–yang いんよう えき 陰陽 ja 易 m˜otteviisist: kaks 二 on maa 地 arv 數, seletus on palju hilisem kui かいざん arvutuslikust s¨umbolist m¨ark. V˜oltsimiste 改竄 v¨altimiseks kasutatakse keerulise- mat esitust: 弐・貳. 6 異体字 異体字 ⇒弐 ⇒貳 1 kaks (arv) 3 teine j¨arjekorras 2 kaheks tegema 4 taas, teist korda, j¨alle 三 ¨ OKE LO ¨
nk > nk−1 (kui k > 1). (Selgitage sellise nk valiku võimalikkust!z) Tulemusena saadav üksteisesse sisestatud lõikude jada omab teoreemi 2.18 põhjal täpselt ühte ühist punkti c. On jäänud kontrollida, et limk→∞ xnk = c (tehke läbi!z). 2.2.5 Reaalarvu kümnendesitus Järgnevalt demonstreerime koonduvusteooria printsiipide rakendamist, selgitamaks reaal- arvude üht esitusviisi – esitust lõpmatute kümnendmurdudena. Olgu z0 ∈ N0 ning z1 , z2 , . . . numbrid hulgast {0, . . . , 9}. Moodustame jada (an ), kus z1 z2 zn an := z0 + + 2 + ...+ n (n ∈ N0 ) . 10 10 10 Paneme tähele, et jada (an ) on kasvav (kontrollida!)z ja ülalt tõkestatud:
Joonis 1.1: Funktsiooni esitusviis graafikuna t~oepoolest u ¨laltoodud definitsiooni m~ottes funktsiooni, sest argumendi v¨a¨artusele x0 vastab graafiku punkt P . Selle punkti ordinaat y0 on u ¨heselt m¨aa¨ratud, seega igale argumendi x v¨a¨artusele seab graafik vastavusse u ¨he kindla y v¨a¨artuse. Kolmandaks funktsiooni esitusviisiks on anal¨ uu¨tiline esitusviis. Siin eris- tame funktsiooni esitust ilmutatud kujul, ilmutamata kujul ja funktsiooni parameetrilist esitusviisi. Funktsioon esitatakse ilmutatud kujul v~ordusena y = f (x), kus vasakul pool v~ordusm¨arki on y ja paremal mingisugune anal¨ uu¨tiline avaldis muutuja x suhtes. Ilmutatud kujul on k~oik p~ohilised elementaarfunktsioonid: ruut- funktsioon y = x2 - 2x + 3, trigonomeetrilised funktsioonid, eksponent- ja logaritmfunktsioonid jne. Enne kui asuda funktsiooni ilmutatud kuju ja parameetrilise esitusviisi
Empaatia võib vähendada mitmeid kommunikatsioonitõkkeid. Mida suurem on saatja ja saaja kogemuste erinevus, seda suuremaid pingutusi tuleb teha, et üksteist mõista selle alusel, kus kogemused kattuvad. Tabelis 5.1 on toodud mõned efektiivse ja ebaefektiivse tagasiside karakteristikud. Keele lihtsustamine on oluline selle tõttu, et keeruline keel on efektiivse kommunikatsiooni üks suuremaid barjääre. Üliõpilastel tuleb taluda lihtsate asjade keerulist esitust. Valitsusasutused annavad sageli välja ülikeerukaid dokumente. Spetsialistid kasutavad spetsiifilisi termineid, mis teistele on arusaamatud jne. Juhtidel tuleb mõista, et kui saaja teatest aru ei saa, siis kommunikatsiooni ei toimu. Tabel 5.1 Efektiivse ja ebaefektiivse tagasiside karakteristikud
See on reegel, mis on otseselt seotud tervise ja Reeglite ja käitumistavade visuaalne meeldetuletamine turvalisusega. Õppeaasta kehtestamisfaasis võib reeglite järgimisele õhutamise ja nende alalhoidmise prot- sessis abistavate vahenditena kasutada võtmereeglite ja käitumistavade visuaalset esitust (lk 45). Lasteaias ja esimeses kooliastmes võiksid need hõlmata: Kui koolil on klassi käitumislepete tarvis ühtne struktuur, muutub iga järgnev klassiaste enam teadlikuks, „kuidas me asju siin teeme ja miks“. See võimaldab ühiste arusaamade ja ootuste • Fotot ja nimekaarti riidenagidel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
