paiknemist mõjutada. Migratsioon- ehk ränne, inimeste püsiv elukoha vahetus. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotus ka linnade kasvu ja arenguga. Eeslinnastumine- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. Tööhõive struktuur- iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses. Tööpuudus- töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus.
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
puhkuse. Talumehed tõsteti esile, aukohale, kuna Saksamaa pidi ennast ise toiduainetega varustama. Majanduse edenemisele aitas ka kaasa teedevõrgustiku rajamine. Sellest tulenevalt sai ka autotööstus endale jalad alla. Eriti jõukate soosingu pälvis Hitler ametiühingute kaotamisega, luues selle asemele suure Riikliku Ametiühingu. Lihttööliste olukord paranes ning töötegemine muutus au asjaks. Tööd hakati hindama ning majanduse arenedes muutus kõigi sakslaste elukvaliteet paremaks. Adolf Hitler pühendas end täielikult sakslaste heaolu parandamisele. Ta andis endast peaaegu kõik, et nn. Kolmandas riigis oleks eelkõige sakslastel hea elada. Et neil oleks turvaline, kuid väärtuslik elu. Hitleri kavatsused olid õilsad, luua nt. uus ja tugev Saksamaa ehk Kolmas riik. Parandades sellega kaasnevaid eluolusid saavutaski ta masside poolehoiu, sest temasse usuti kui tugevasse liidrisse. Adolf Hitler Foto 1.( Hitler Historical Museum)
meestel), kilpnäärme vaegtalitus ja ületalitus, parkinsonitõbi, dementsus. Depressioon halvendab oluliselt eaka inimese füüsilist tervist, see halvendab põhihaiguse kulgu. Osadel vanuritel võib depressioon avalduda peamiselt kehaliste häiretena, mistõttu patsiendid arvavad sageli, et tegemist on raske kehalise haigusega, millele arstid põhjendust ei leia(kehtib noorematel inimestel. Antidepressiivse ravi kasutusele võtmise korral kõik sümptomid kaovad ja inimese elukvaliteet paraneb tunduvalt. Raskem on ravida neid inimesi, kes kergekäeliselt on hakanud kasutama nn. rahusteid. Nendel patsientidel on tekkinud sõltuvus ja antidepressantidega ravi jääb tihti ebapiisavaks. Ta võib olla kibestunud, süüdistav, klammerduv ja koormav. Raskelt depressiivsed ja enesetapule kalduvad vanurid vajavad psühhiaatrilist ravi erihaiglas. Noorel inimesel tuleb toime tulla küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus,
kasutama ka hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad said liha
Konkurents Võidab tugevam, palka makstakse Võidab märter, nõrgemat tuleb vastavalt tulemusele aidata 14 Saavutused ja Saavutused on olulisel kohal. Oluline on võrdsus ja vendlus, suhted „Eesmärk pühitseb abinõu“ mitte saavutused Elu kvaliteet Kõige olulisem on raha. Pole raha Elukvaliteet on olulisem, kui raha - pole inimene Karjäär Karjäär on väga väärtustatud Sõna „karjäär“ kasutamine pole viisakas Käitumine Hinnatud macho-stiil Taunitud macho-stiil Soolised On loomulik, et mehed on Naised ja mehed on võrdsed küsimused juhtivatel ametikohtadel. 15
mõned neist sündisid surnult. 6. Inimestel, kes ei evakueerunud õigeaegselt või töötasid katastroofi likvideerimistöödel, on täheldatud mitmeid tervisehädasid, peamiselt vähkkasvajate, geenimutatsioonide näol. Avarii likvideerimisel paljakäsi ja elementaarse kaitseriietuseta töötanud meestest surid paljud mõne aasta möödudes. Ülejäänute eluiga on keskmisest väiksem ja haiguste tõttu on oluliselt langenud nende elukvaliteet. Kuna kiiritust said ka sugurakud, kandusid tervisehädad edasi nende tulevastele järeltulijatele. 4.3 Milline on olukord Tšernobõlis praegu? Paljud vastanutest arvavad, et ka praegu on Tšernobõlis elu. Elu seal on, taimed kasvavad ja loomi on seal samuti aga inimelu seal enam ei ole. Tšernobõli ümbruses on 30km raadiune keelutsoon, kuhu inimesi lastakse vaid erilubadega ja järelevalve all, sest siiamaani on seal kõrge kiiritus tase, mis on inimesele ohtlik.
Sisukord Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt? Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist. Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikela...
hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe, peamiselt puidust järid ja üksikud lauad või riidekirstud. Talupojad
(marksism, liberalism), mis toetasid indiviidi väärtust ja pakkusid eneseteostusvõimalusi ka varem allasurututele. 23.Demokratiseerumine 19. sajandil: selle põhjused. Demokraatia kui esimene universaalne valitsemisrežiim kujunes välja liberaalse ideoloogia alusel I maailmastumisperioodi ajal. Demokraatia oli omane kõige varasema dem.ülemineku läbi teinud ühiskondadele – USA, Šveits, Prantsusmaa – ja tugines tugevale kodanikkonnale, kes tundsid, et nende elukvaliteet sõltub neist endist. Hiljem lisandusid ka nt Austraalia, Belgia, Kanada, Norra jne. Põhjused peitusid kindlasti ka 19.sajandi suurtes edusammudes, mis jätsid laialdase mulje, et lõpuks on täielikult vabanetud mineviku alaealisusest ja et kättevõidetud tendents arengule haarab lõpuks kogu maailma, sest pakub oma võimalustega inimestele parimat heaolu (mugavus, majanduslikud tarbimisvõimalused, reisimine, söök, rahu, stabiilsus jne) ning ei usutud, et riigid oleks nõus
(otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale · põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) · sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale · keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine · elukvaliteet: inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega · osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel. Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna 19
(otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine elukvaliteet: inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel. Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul
Keskkonnapoliitika integreerimine muude poliitikatega Olulisemad direktiivid: Vaba juurdepääs keskkonnateabele, Loodusdirektiiv, Välisõhu hindamise raamdirektiiv IV keskkonnaprogramm 1987-1992: Kompleksne kaitse Haldussuutlikus V keskkonnaprogramm 1992-2000: Säästev areng 5 peamist olulise mõjuga majandusharu Keskkonnaauditid VI keskkonnaprogramm 2001-2010: Prioriteedid: Kliimamuutused Bioloogiline mitmekesisus Tervisekaitse ja elukvaliteet Loodusvarad, jäätmed Põhimõtted: Haldussuutlikkus Keskkonnakaitse integreerimine teiste poliitikatega Juurdepääs keskkonnateabele Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 2001: Göteborgi tippkohtumine 2001 Euroopa Liidu eesmärk: ,,To become the most competitive and dynamic knowledge-based economy in the world capable of sustainable economic growth with more and better jobs and greater social cohesion" Ohud: Globaalne soojenemine Rahva tervis Vaesus
sagedasemate haiguste eriti südameinfarkti ja ajuinsuldi profülaktikas on saadud selliseid tulemusi, mis võimaldavad nende haiguste esinemissagedust edaspidi selgelt vähendada. Seega siirdub arstiteaduslike rõhuasendi üha enam vanurite ja krooniliselt haigete ravi suuna. Siin võib välja tuua 6 peamist valdkonda: 1. Tervisliku seisundi alalhoidmine vananedes muutub inimene haigusele vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsilise vormi olevat. Seepärast on tervist tugevdavad abinõud ja harrastused vanemas eas veelgi olulisemad, kui keskeas. Nii näiteks suureneb liikumise tähtsus vanemas eas üha enam. 2. Haiguste ärahoidmine haigusi põhjustavad või neid ärahoidvad harjumused ja eluviisid eriti toitumine otsustavad suuresti juba inimese keskeas selle, milliselt positsioonilt võib
1. Säästva arengu printsiip põhiideeks on looduse järjepidavuse tagamine selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. Säästev tarbimine Taastuvad energiaallikad Elada intressidest Tarbida vaid keskkonnasõbralikke tooteid Tagada jätkusuuteline areng Kasutaja maksab põhimõte. 2. Loodusressursside mitmekülgse kasut. printsiip Loodusressursid piiratud Keskkonnal taluvuspiir Arengu mõõdupuuks ei kõlba RKP vaid elukvaliteet Tagada metsa, õhu, maa, vee ja teiste ressursside samaaegne kasutamine erinevatel eesmärkidel. 3. Ennetava tegevuse printsiip kahjulikke mõjusid tuleb tõkestada, likvideerida saasteallika juures, mitte lasta saasteaineid keskkonda. Kui iganes võimalik tuleb keskkonnakahjustusi vältida. Alati on kulutused suuremad kahjude korvamiseks kui ennetamiseks. 4. Jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine 5
1. Majanduskasv - economic growth/ expanding economy 2. Tarbjahinnaindeks - consumer price index 3. Aastane inflatsioonimäär - annual rate of inflation 4. Hüpoteeklaenude intressimaksed - mortgage interest payments 5. Langus täistööajaga töötamises - fall in full-time employment 6. Avaliku sektori kogukulutused - total public expenditure 7. Peamised tuluallikad - main sources of revenue 8. Tõstma investeeringuid elamuehitusse - to boost investment in housing 9. Jätkusuutlik kasv ja elukvaliteet - sustainable growth and the quality of life 10. erastatud avaliku sektori ettevõtted - privatised public sector business 11. tööstustoodang - manufactoring output 12. masinad ja seadmed - machinery and equipment 13. sisemajanduse kogutoodang - gross domestic product 14. tõsised ebasoovitavad kõrvalmõjud - serious adverse side-effects 15. haiguskindlad teraviljasordid - infection-resistant crops 16. sularahaautomaat - cash dispenser 17. varuosade tootjad - component manufacturers 18
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja ...
jaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) seadusandluse teatav ühtlustamine. 36 kaugematesse piirkondadesse. Juhul kui lahku ülelinnastum ine - linnade ülikiire kasv, mille takse lähitagamaale, nimetatakse sarnast prot puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei sessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumi suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad seks. 56 vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur vegetatsiooniperiood e. taim ekasvuperiood - aja kuritegevus. 57 vahemik, mille vältel taimed intensiivselt kas Üleraie - aastane metsaraie, mis ületab puidu vavad ja arenevad. 86 aastast juurdekasvu. Selle tagajärjel väheneb veosekäive e. veom aht - veetud inimeste arv või metsavarade hulk ja halveneb nende kvali kaupade kogus tonnides korrutatakse teepikku- teet. 82
veonduses infoühiskond ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud teenindavates majandusharudes arengumaad vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam arenenud maad tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest kõrgem (rahvamajanduse kogutoodang, tööhõive struktuur, tööviljakus, energia tarbimine inimese kohta aastas, elukvaliteet jne) geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. rahvusvaheline firma ettevõte, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. globaliseerumine ülemaailmastumine 22
Ablutofoobia hirm pesemise ees Teatrofoobia hirm teatris käimise ees. Geliofoobia põhjendamatu hirm naeru/naermise ees. Kathisofoobia põhjendamatu hirm istumise ees. Metrofoobia põhjendamatu hirm luule ees. (Waters 2004) Kõik eelnimetatud foobiad kuuluvad spetsiifiliste hirmude alagruppi. Need foobiad võivad tunduda naeruväärsed, kuid tegelikult on ka need suureks probleemiks ning kui neid mitte ravida, võib elukvaliteet oluliselt halveneda. 1.5. Foobia ravi Foobiast vabanemist tuleks alustada koos spetsialistiga, seejärel saab ise väikeste sammudega edasi minna (Piirsalu 2012: 17). Spetsialistiga alustades on kindel, et raviga liigutakse õiges suunas. Ise ravitsedes võib lõpptulemusena jõuda punkti, kus foobia on suurem kui alguses, kuna on kasutatud valesid ravitehnikaid. 1.5.1. Käitumisravi Käitumisravi koosneb kustutamisest ja harjutamisest. Kustutamise alla käivad ohutud kok-
Tõepoolest, 1933. Aastal oli registreeritud ainult 6% Inglismaa ja Walesi populatsioonist, kellel esines „seniilne maakula degeneratsioon“ võrreldes ligi 50 %-ga 1990ndal aastal. Ühendkuningriikides registreeritakse umbes 30 000 inimest igal aastal pimedana või vaegnägijana, pooltel neist esineb AMD. (Asif 2011) Kui maakula funktsioon on vähenenud võib olla kadunud võime lugeda, juhtida autot ning isegi tunda ära tuttavaid nägusid. Paljud uuringud on näidanud, et nende elukvaliteet on märkimisväärselt vähenenud ja patsiendid kaotavad oma sotsiaalse iseseisvuse. On teada, et üle 60 % inimestest, kellele on öeldud, et „midagi ei anna teha teie maakula haigusega“, kannatasid ängistuse ja/või depressiooni all ning 54 inimest 1421-st teatasid suitsiidi üle mõtlemist. See uuring leidis, et paljud patsiendid kogesid ebameeldivaid kogemusi tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis
(ja vastupidi) ★ Politoloogia – uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid Sotsiaalteaduste roll ühiskonnas: ● Ühiskonnas toimuva arengu süstemaatiline “kaardistamine”, selgitamine ja tõlgendamine. Tundlike ja ebamugavate teemade ja probleemide tõstatamine. Müütide ja eelarvamuste kummutamine. Olulised teemad: inimeste elatustase ja elukvaliteet, ühiskonna sidusus, globaliseerumine, poliitiline kultuur, vähemuste kaitse jne Alusteadmised loovad uusi teadmisi: ● sotsioloogia+psühholoogia=sotsiaaltöö ● sotsioloogia+politoloogia+majandus=sotsiaalpoliitika jne Sotsiaalteadused... on tegelikult üks teadus. Neil kõigil on ühine uurimisobjekt – INIMKÄITUMINE. Ning nad kõik kasutavad inimkäitumise seletamiseks sarnaseid põhimõtteid. -George C Homans (1967)
. Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolu tõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused. Mõistet "heaolu" (ingl.k.well- being) võime vaadelda ka kui hüvangut (welfare; prosperity), rikkust ja rahulolu - kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. (Sotsiaaltrendid 3, 2004). Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut
erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluühiskond heaoluriigi nüüdisaegne mudel, heaolu pakuvad peale riigi ka erasektor ja mittetulundussektor; ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Heaoluriigi tunnused Ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid nende kokkutõmbamist pole kusagil toimunud. Pigem püütakse teha ümberkorraldusi ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel
· põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) · sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale · keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine · elukvaliteet: inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega · osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel. Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted • Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. • Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. • Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. • Keskkond: keskkonnakaitse. • Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. • Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. • Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. • Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel. 4.4 Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. 1992. aastal Rio
pühendunud inimesi, kes tegutsevad oma parima teadmise ja kogemuse baasil ühise eesmärgi saavutamiseks. Kuigi soovitud tulemused pole alati kiiresti saavutatavad ja mõnes valdkonnas võib tunduda, et tegutseme tühja, näitavad arvukad tervist edendavate koolide uuringud efektiivsust laste kasvamise, arengu ja heaolu toetamisel. 15 Kokkuvõte Inimese elukvaliteet oleneb tema tervisest, tervis aga tema eluviisist, käitumisest ja ümbritsevast keskkonnast. Tervise edendamises pole ühtset ja universaalset mudelit, kuidas tegutseda. Samas teame, et teadliku sekkumiseta halveneksid tervisenäitajad, suureneks riskikäitumine, kannataks õppeedukus. Teadaolevalt kontrolli saavutamisel peamiste riskifaktorite üle (inaktiivsus, ebatervislik toitumine, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine,
investeering, mitte koorem Jätkusuutlikkus- säästev areng, kestlik areng ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). Iibega seotud probleemid. b) Jätkusuutlik valitsemine, hea valitsemine
3. õpetamine kliendi väärtus kui individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend, terapeut julgustab klienti, et ta leiaks oma koha individuaalses maailmas. Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks. 4. transformatsioon kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli. Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust. Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1
ja keha kaalu jälgimine, insuliini süstimine ja medikamentoorne ravi vitamiinide ning kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi
20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine Levimus Sotsiaalne kapital Epidemioloogia Eluviis, riskikäitumine Ekspositsioon Salutogenees Riskiindikaatorid Patogenees Epidemioloogia indikaatorid Haiguste esinemise võrdlusnäitajad Relatiivne risk (relative risk RR)- võrreldakse riskist
efektiivsus on madal. Kuna põlevkivi lasub Eestis suhteliselt õhukese kihina, siis on rohke põlevkivi kasutamine seotud suure keskkonnamõjuga. Igal aastal laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5 km2 võrra, igal aastal pumbatakse maapõuest välja kaugelt üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett, mis on kaasa toonud regionaalse veeringe mittejätkusuutlikkuse. 3) Kaevandamine Arenguriikide inimeste elukvaliteet ja tervis on otseselt seotud konkreetses riigis leiduvate looduslike ressurssidega. Ümbritseva looduskeskkonna seisund määrab ära igapäevase tarbitava toiduainete hulga, toidu ja hingatava õhu kvaliteedi ning puhta vee kättesaadavuse. Riigid, mille maapõues leidub hinnalisi metallimaake, on välismaailma tugeva surve all nõudlus kulla, hõbeda ja teiste väärismetallide järele aina kasvab ning kaevandavate ühiskondade keskkond degradeerub järjest kiiremas tempos.
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ....................................................................................
Valmistoodang viidi samuti teistesse NSVL piirkondadesse. NSVL kehtis käsumajandus (riik kontrollib mida ja kellele kui palju). Kehtis plaanimajandus. Iga aasta jaoks oli plaan. Oli ka iga kvartali jaoks plaan. Lõppude poole toodang oli viletsama kvaliteediga. Eesti enda elanikkonnast poleks tööjõuks piisanud. Tööjõudu hakati massiliselt mujalt NSVL sisse tooma. Teine põhjus siia tulemiseks oli asjaolu, et siinne elukvaliteet oli tunduvalt kõrgem. Nende meelest oli see nagu Nõukogude lääs. Tuli ka kolmas suur tööstusharu, millele pöörati suurt tähelepanu ehitusmaterjali tööstus. Kõigile tulijatele oli vaja elamispinda, tekkisid suured majaehitus kombinaadid. Nende eesmärgiks saisuurte paneelmajade püstitamine. Tulijatel oli kergem elamispinda saada kui põliselanikel. Elamispinna saamiseks tuli olla korterijärjekorras.
· keskkonnakasutuse eesmärgipärasele, avalikult hinnatavale ning mõistlikule piiramisele ja suunamisele; · aktiivsetele meetmetele looduse mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks; 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maaelu-, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika Valitsusliidu maaelu-, maaelu- põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv maal. Selleks teeb valitsusliit panuse infrastruktuuri arendamisele, ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside, koguduste, teadlaste ning ettevõtjatega. Eestii tasakaalustatud arengu tagamiseks i valitsusliit:
Loovad inimesed tahavad elada linnaregioonides, mida iseloomustavad talent (innovaatiline mõtlemine), tehnoloogia (kasvav moodne äritegevus) ja tolerantsus (multikultuuriline aktiivne kooselu). 22@Barcelona avalik sektor ja erasektor; industriaalse ajastu linnakeskkonna uus tõlgendamine, kohandamine uuteks kasutusviisideks + jätkusuutlikkus, efektiivne taristu ja elukvaliteet kui linnaplaneerimise põhimõtted; kompaktne, kombineeritud linnaruum; tootmise, elamise ja kultuuri kooseksisteerimine; mitmekesisema, jätkusuutlikuma, tasakaalustatuma linna loomine koos suurendatud majandusliku jõu ja sidususega; kui maailma üks peamisi rahvusvahelisi innovatsioonilinnakuid. Linnaruumist: o segakasutusega linnaruum; o linnaruumi tihendamine;
· toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks olema tagatud kõrge elukvaliteet, turvaline ning puhas elukeskkond nii täna kui ka tulevikus. Säästev areng on vajalik kuna loodusvarad ammenduvad, keskkond on globaalselt saastunud, sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke põhjusteks on: · ebaperemehelik ressursside kasutamine · vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas)
· eluaegne tulutsükkel majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel · elukoht -- piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta. · elukvaliteet majanduslik näitaja, mis ühendab inimeste elutingimusi ja heaolu kirjeldavad majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad inimese subjektiivsete rahulolu hinnangutega · elussünd -- sünnijuht, kui ema raseduse kestus on vähemalt 22 nädalat, vastsündinu kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus.
· Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted · Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. · Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. · Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. · Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõ...
aastal 40–64- aastaste vanuserühm? Vastus: 26% – 1 punkt. Kõik muud vastused 0 punkti. 9.2. (osaülesanne 21) Tooge välja kaks olulist muutust Rootsi rahvastiku vanuselises struktuuris ajavahemikul 1900–2009 ning põhjendage neid. Üks õigesti põhjendatud muutus andis 1 punkti. Ainult muutuse nimetamine punkte ei andnud. 1. muutus: Vanurite (üle 65. aastaste) osakaal on kasvanud. Põhjendus: keskmine eluiga on pikenenud, arstiabi ja elukvaliteet on paranenud. 2. muutus: Laste (0–14. aastaste) osakaal on vähenenud. Põhjendus: Sündimus on langenud, heaolu ühiskonnas planeeritakse väiksemad perekonnad. 9.3. (osaülesanne 22) Nimetage kaks võimalikku probleemi, mis tulenevad Rootsi rahvastiku vanuselisest struktuurist ning tooge mõlema probleemi puhul välja rahvastikupoliitiline abinõu, mis võimaldaks probleemi leevendada. Rahvastiku vanuselisest struktuurist tulenev Abinõu probleemi leevendamiseks probleem Rootsis 1
eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel elukoht — piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta. elukvaliteet – majanduslik näitaja, mis ühendab inimeste elutingimusi ja heaolu kirjeldavad majanduslikud ja sotsiaalsed näitajad inimese subjektiivsete rahulolu hinnangutega elussünd — sünnijuht, kui ema raseduse kestus on vähemalt 22 nädalat, vastsündinu kaalub vähemalt 500 grammi ja tal on vähemalt üks elutunnustest: iseseisev hingamine, südametegevus või lihastegevus. emigrant — isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: ● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.
(HPRR 2011) 4.6. Toetusravi Vähipatsientidel esineb haiguse eri staadiumites erinevaid haigusnähtusid, mida jaotatakse järgmiselt: vähkkasvajast tulenevad haigusnähud, vähi siiretest teistesse elunditesse tulenevad haigusnähud, üldised haigusnähud (nt kaalulangus ja palavik), mis tulenevad kasvajarakkude toodetud mürgistest ainetest ning keemia- või kiiritusravist tingitud kõrvalnähud. (Mägi. 2010) Vähihaigete jaoks on oluline säilitada hea üldseisund ja elukvaliteet. Heas füüsilises vormis haige, kellel muid haiguseid ei ole, talub ravist põhjustatud kõrvaltoimeid paremini. Kerge liikumine, mitmekülgne toit ja piisav puhkus on väga tähtsad ka vähihaige psüühilise heaolu seisukohast. (Ibid) Korralist vähiravi toetav, haigusnähtusid ja valu leevendav ravi on väga oluline, et parandada haige elukvaliteeti. Sümptomaatilise ravi hulka kuuluvad näiteks valu, võimaliku iivelduse ja oksendamise ravi. (Ibid)
hetkel. Peale ülikooli lõpetamist sain avalikku audiidifirmasse tööd. Olin selles sektoris 5 aastat, kuid pidev kiirus ja ülipikad tööpäevad hakkasid tervise peale ja selle aja peale oli ka Adriana juba 18-kuune ning tema vajas samuti tähelepanu. Nii ma siis otsustasingi mujale tööd otsida, kus elukvaliteet ka eraelu võimaldab. Sain vanem siseaudiitorina tööd Georgia-Pacificus (GP). See oli esimene töökoht, kus mul ei olnud mitte ühtegi kontakti ees, kes mind oleks soovitanud. Oli tõesti hea tunne, et 24 omal käel sellisesse kompaniisse sain, kus on suhteliselt raske
Nende kaalumine aitab töötajal mõista, kas ta sobib üldse kaugtööd tegema ja tööandjal mõelda, kas kaugtöötajate kasutamine tuleks tema firmale pigem kasuks või kahjuks. Kaugtöö eelised ja puudused töötajale Eelised Väheneb tööle ja töölt koju sõiduga seotud aja- ja rahakulu. Suureneb tööga rahulolu. Suureneb iseseisev otsustusvõimalus oma töö üle (töö tegemise koht, erinevate tööülesannete täitmise aeg, jne). Paraneb elukvaliteet (vähem stressi, rohkem aega isiklikuks eluks). Puudused Vähenevad sotsiaalne suhtlus ja ühtekuuluvustunne firmaga. Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Nagu näha, on peamised eelised nii töötajate kui tööandjate jaoks seotud kulude kokkuhoiu ja
Kõiki asjaolusid arvestades teha otsus kaalutlusõigus. Säästev areng maj, sots, kk pooled. Mõisted: Keskkond 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kkkonv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet, niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja füüsilised ressursid; sots, maj, est ja kultalased tingimused, mis ise mõjut kk või mida mõjutavad muutused kks (1986 UusMeremaa kkseadus) 4) loodus, tehis ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse,
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
