HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS (0)

1
lääne-viru rakenduskõrgkool
Sotsiaaltöö õppetool
HT13
Mairit Mattis
heaolu ehk tervise analüüs
Referaat
Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk
Mõdriku
2013
SISSEJUHATUS
Meie heaolu on seotud meid ümbritseva eluga. Tihti on mis teisele hea pole kolmandale miskit. Me kõik oleme erinevad nii oma olemiselt kui terviselt. Meie eluviis igapäevaelus me ümber.Meil kõigil on omad hobid ja harrastused mis meile meeldivad.
SISUKORD
HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS LK. 5
PÄRILIKKUS LK.8
GENEETILISED HAIGUSED LK.9
REUMATOIDARTRIIT LK.11
ELUVIIS LK. 13
TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESTELE LK.16
ARSTIABI LK.17
ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18
HUVID JA HOBID LK.20
KUDUMINE KUI KIRG LK.20
KASUTATUD KIRJANDUS LK.22

HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS
Heaolu on sotsiaalteaduste üks keskseid teemasid , mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte .
 
L.E.Harrisoni ja S.P. Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja arvamustes, et nad saaksid elada emotsionaalselt tervet ja vaimset elu vastavalt oma eelistustele, ilma et peaksid eluks vajalike materiaalsete tingimuste pärast iga päev muret tundma.
Paljud majandusteadlased näevad heaolu kui tulude voogu, ehk siis isiku võimet osta kaupu või teiste poolt loodud väärtusi.
Heaolu on samas ka võimalusi pakkuv keskkond, mis parandab tootlikkust, mistõttu saab heaolu vaadelda ka kui varude kogumit, mille moodustavad looduslikud tingimused, riigi rahalised ressursid , inimeste poolt loodud kapital nagu ehitised, sillad, teed, telekommunikatsioon; institutsionaalne kapital nagu valitsusorganid, juriidiline kaitse, ettevõtted, teadmisressursid, inim- ja kultuurikapital.
Seega ei sisalda heaolu mõiste mitte ainult teatud seisundit või protsessi, vaid kindlasti ka vahendeid, millega midagi saavutada või muuta.
Individuaalne heaolu kui seisund eeldab sellist hetke, kus indiviidi kõik vajadused on rahuldatud, kuid reaalsuses ei ole seda mõistet nii lihtne kajastada, kuna lisaks vajadustele on inimestel ka soovid, ihad, unelmad, tujud ja palju muid aspekte, mille kas olemasolu või puudumine heaolu taset mõjutab.
Sotsiaalse heaolu loob individuaalsete heaolude kooslus, mida võime mõista ka kui kollektiivset heaolu. Erinevad sotsiaalsed grupid mõistavad ka heaolu erinevalt..
Tihti mõistetakse heaolu all vaid materiaalseid võimalusi ja tingimusi, ehk siis oluline on tarbitavate toodete/ teenuste olemasolu, nende hulk ja kvaliteet. Samas näitavad uuringud, et teatud materiaalsete võimaluste olemasolu piirist alates ei mängi nende võimaluste kasv enam nii olulist rolli inimese heaolu tõusus. Et seda vastuolu selgitada, tuleb vaadelda heaolu mõistet laiemalt ning lisada materiaalsete tingimuste juurde ka väärtused, elukvaliteet ning võimalused.
Mõistet "heaolu" (ingl.k.well- being) võime vaadelda ka kui hüvangut (welfare; prosperity), rikkust ja rahulolu -  kui inimeste üldist heaoluseisundit, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal põhineb heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel, ohututel töötingimustel ja tagatistel tööpuuduse puhuks. (Sotsiaaltrendid 3, 2004).
Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut saab vaadelda kooskõlas heaolu üldise arenguga. Üleminekul agraarühiskonnast industriaalühiskonnale omistati suuremat tähelepanu materiaalsetele väärtustele ning rahva heaolu võrdsustati just nende näitajatega. Erinevates ühiskonna arengustaadiumides kehtisid erinevad väärtushinnangud, nii ka erinevad arusaamad heaolust.
Suured muudatused heaolu mõiste tõlgendamises toimusid pärast Teist Maailmasõda (1939 - 1945), kui hakati senisest enam tähelepanu pöörama erinevate sotsiaalsete gruppide olukorrale. Materiaalsete väärtuste kõrvale tõusid mittemateriaalsed väärtused nagu kuuluvustunne, eneseteostus , rahulolu jne.
Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse. Väärtused moodustavad inimese eelistuste kohaselt personaalse hierarhilise järjekorra, kus esireas on olulisemad ning tagapool vähemolulised väärtused. See hierarhiline järjekord ei ole püsiv ega jääv, pigem muutub see vastavalt inimeses toimuvatele arengutele ja muutustele.
M. Rokeach (1918 - 1988) jaotab väärtused kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid   nagu sõprus, turvalisus, jõukus, tarkus, sotsiaalne tunnustus ja abistavad väärtused nagu püüdlikkus ja järjekindlus, julgus , ausus, abivalmidus, head kombed, viisakus, korralikkus, mis aitavad lõppväärtusi saavutada. Lõppväärtusi saame nimetada ka elu keskseteks eesmärkideks ja abistavaid vahenditeks, millega nendeni jõuda.
Väärtusteks võime lugeda: eneseteostus, loodushoid, majanduslik heaolu, naudingud ja lõbu, kohusetunne , sotsiaalse staatuse saavutamine, hoolivus ja lähedussuhted, tervishoid , usulised vaated, vaimne tasakaal, õppimine ja enesearendamine, ühtsustunne looduse ja/ või kõrgemalseisvaga. Inimese igapäevased tegevused peaksid seonduma tema väärtuste ja nendele vastavalt püstitatud eesmärkidega. Mida selgemad eesmärgid inimene endale seab, seda kindlamini ta ka nende poole liigub. Oluline siin on ka eesmärkide realistlik hindamine ning püstitamine. Liiga kõrged sihid võivad tekitada pikaajalise rahulolematuse, teotahte ja üldise heaolu languse. Realistlikud eesmärgid seevastu motiveerivad inimest järjepidevalt edasi liikuma ning järjest uusi sihte seadma ning nende täitmisest rõõmu tundma.
E. Allardt´i (sünd. 1925) järgi hõlmab heaolu mitmeid tasandeid, kuid eelkõige seisneb see inimese vajaduste rahuldamises. Toetudes Maslow ´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow´i vajaduste hierarhia ) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: 
having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond
loving ( kuulumine ) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne
being (olemine) - eneseteostus, identiteet , väärtused
Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud , et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime , ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006).
Heaolu olemasolu ja selle määratlemine, samuti heaolu mõõtmine on huvi pakkunud erinevate ajastute filosoofidele ja sotiaaltedlastele terves maailmas.
Kuidas siis ikkagi heaolu mõõta?
Uurimise ja mõõtmise teeb keeruliseks hindaja ja vastaja roll ja subjektiivsus. Kas hinnangu oma heaolule annab inimene ise või lähtub mõõtja vaid objektiivsetest teguritest. Kuna iga inimese hinnang oma heaolule on subjektiivne, saame individuaalse heaolu puhul rääkida subjektiivsest heaolust. Tegemist on inimesele nii olulise, nii personaalse ning samas väga suhtelise mõistega, mis igaühe jaoks meist võib tähendada erinevat:  elementaarseid esmaseid vajadusi, südamesoove ja ihasid, lennukaid unelmaid, turvalist elu, õnne, rikkust, tarkust jne.

PÄRILIKKUS

Järglased sarnanevad paljude tunnuste poolest oma vanematega. Sellist looduses esinevat üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegeleb teadusharu - geneetika.
Kui organismid paljunevad mittesuguliselt, siis on nad oma geneetilise ehk päriliku informatsiooni poolest täpselt samasugused nagu nende vanemad.
Kui organismid paljunevad suguliselt, siis ei ole järglased täpselt kummagi vanema moodi, sest nende geneetiline informatsioon pärineb mõlemalt vanemalt.
Pärilik info säilitatakse rakutuumas kromosoomides, täpsemalt geenides. Geen on pärilikkuse üksus, mis osaleb ühe või mitme tunnuse määramisel.
Joonis. Kromosoom ja geenid
Meie keha koosneb miljonitest rakkudest. Enamik rakkudest sisaldab terviklikku geenikomplekti. Meil on tuhandeid geene. Geenid asuvad spiraalikujulistes struktuurides, mida kutsutakse kromosoomideks. Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi, ja me saame nad oma vanematelt, 23 emalt ja 23 isalt. Seega on inimesel 23 paari kromosoome. 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, nimetatakse autosoomideks. Üks paar kromosoomidest on mehel ja naisel erinevad - sugukromosoomid. Esineb kahte tüüpi sugukromosoome, ühte kutsutakse X kromosoomiks ja teist Y kromosoomiks. Naistel on kaks X kromosoomi (XX). Naine saab ühe X kromosoomi emalt ja teise isalt. Meestel on X ja Y kromosoom (XY). Mees saab X kromosoomi oma emalt ja Y kromosoomi oma isalt. Kromosoomid koosnevad geenidest , ja me pärime kaks koopiat igast geenist, ühe koopia kummaltki vanemalt.
Geenid funktsioneerivad nagu instruktsioonide süsteem, kontrollides meie kasvu ning seda, kuidas meie keha töötab. Samal ajal põhjustavad geenid meile iseloomulikke tunnuseid, nagu silmade värv, veregrupp ja pikkus. Meil kõigil on kaks koopiat enamikest geenidest, ühe koopia oleme pärinud emalt ja teise koopia isalt. Päritud geenid  avalduvad kindla seaduspärasuse järgi põlvkonniti. Nii võivad lastes avalduda mitte ainult ema-isa, vaid ka vanavanemate tunnused.
Igaüks meist on mitte üksnes unikaalne iseseisev isiksus, vaid ka lüli põlvkondade lõpmatus ahelas.
Tihtipeale alahinnatakse pärilikkuse mõju oma elule – vanemate iseärasusi ning kalduvusi, vanaemade ja vanaisade iseloomulikke jooni. Eelmistelt põlvkondadelt saadakse ning antakse edasi lastele mitte ainult silmade ja juuste värv, kehaehitus ning iseloomu iseärasused, vaid ka kalduvused mõningatele haigustele. Kui möödapääsmatu see on? Kui palju sõltub geenidest, kui palju inimesest enesest, tema eluviisist, harjumustest, käitumisest?
GENEETILISED HAIGUSED
Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.
Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis  manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest.
Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on harvaesinevad, on tavaliselt tegemist raskete haigustega, mis põhjustavad kannatusi ja enneaegset surma. Geneetiliste haigustega kokkupuutunud inimesi on palju: jämedalt võttes on 2% vastsündinutest määratud põdema mõnd geneetilist haigust. Enamasti pole nende vastu veel mõjusat ravi. Kuna geneetilised haigused ei levi nagu
nakkushaigused, nimetatakse neid vahel sündroomideks või düsfunktsioonideks.
Näiteks vähk on geneetiline haigus, kuid mitte alati pärilik. Vähi tekke üks võimalusi on geneetiline mutatsioon. Iga geen sisaldab pärilikku informatsiooni, mille alusel rakud toodavad valke, mis n.ö. ehitavad organismi.Moondunud informatsiooni sisaldavatest geenidest pärineva informatsiooni alusel toodab organism valke, mis ei vasta tema vajadustele.Tavaliselt suudab rakk võtta vigase informatsiooni leviku kontrolli alla. Harvemini juhtub, et see ei õnnestu ja tulemuseks võib olla vähi teke.
Pärilikud geneetilised haigused tulenevad sugurakkude DNA-s toimunud muutustest. Vead keharakkude jagunemisel võivad põhjustada haigusi, kaasaarvatud vähk, kuid neid muutusi ei anta edasi järgnevale põlvkonnale. See muudab need haigused olemuselt geneetilisteks - kahjustub DNA - kuid mitte pärilikeks, sest neid haigusi ei anta edasi põlvkonnalt põlvkonnale.
Retsessiivsed haigused
Haigust põhjustav alleel võib olla retsessiivne . Sel juhul haigestub vaid kaks identset alleeli pärinud inimene (homosügootne). Näiteks avaldub sirprakuline aneemia , kui inimene pärib hemoglobiini geeni muutunud vormi mõlemalt vanemalt. Kuna geeni muutunud vorm (mutantne alleel) on retsessiivne, siis ühe alleeli pärinud inimesed pole haiged. Normaalne alleel teises kromosoomis domineerib esimese üle. Teatud juhtudel võib üks sirprakulise aneemia alleel anda inimesele isegi eelise normaalsete alleelidega inimese ees, nimelt on esimesed vastupidavamad malaaria suhtes. Inimesi, kellel on üks retsessiivne haiguse alleel,
nimetatakse kandjateks. Kuigi nad ise pole haiged, võivad nad alleeli edasi anda oma lastele. Lapsed jäävad haigeks juhul, kui nad pärivad samasuguse alleeli ka teiselt vanemalt (kui laps on homosügootne).
Dominantsed haigused
Kui haigust põhjustab dominantne alleel, siis avaldub haigus ka vaid ühe alleeli pärinud inimesel (st. dominantse alleeli esinemisel haigus avaldub nii homosügootsuse kui ka heterosügootsuse korral). Kui tema laps pärib haiguse alleeli, haigestub ka tema ning annab omakorda 50% tõenäosusega alleeli edasi oma järglastele. Kui haigus avaldub alles keskeas, siis võivad vanemad haigust põhjustava alleeli pahaaimamatult lastele edasi anda. Üks selline haigus on Huntingtoni tõbi. Haigusnähud - tahtmatud lihasliigutused ja süvenev dementsus - ilmuvad alates kolmekümnendatest eluaastatest.
Suguliitelised haigused
Sugukromosoomides asuvaid geene nimetatakse suguliitelisteks geenideks. X-kromosoomi geenide poolt põhjustatud nn. X-liitelised haigused on suhteliselt harvaesinevad. Meestel avalduvad need sagedamini kui naistel. Näiteks esineb X-kromosoomis puna-rohepimedust põhjustav alleel. Kui naisel on selline alleel, siis on see tavaliselt varjestatud normaalse alleeli poolt teises X-kromosoomis. Meestel pole teist X-kromosoomi, seega avaldub puna-rohepimedus neil suurema tõenäosusega.
Reumatoidartriit
Rheumatoidarthritis (ld.k. )
Rheumatoidarthritis (ingl.k)
Selgitus
Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet.
Ülevaade
RA esineb ligi 1%-l Eesti elanikkonnast. Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed.
Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub.
Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed , on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides.
Tekkepõhjused ja - mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata. Arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Kudede põletikku ja lagunemist selle haiguse korral põhjustab immunoloogiline protsess, mis on tingitud tundmatu antigeeni sattumisest liigespindadele.
Antigeen põhjustab aga antikehade ehk vastuainete tootmise, mille eesmärgiks on kahjustav antigeen eemaldada. Autoimmuunhaiguste korral on antigeeniks organismi enda rakud ning tulemuseks on oma kudede hävitamine.
Reumatoidartriidi puhul hävineb liigespindu kattev sünoviaalkiht, mistõttu häirub normaalne liigese liikuvus ja töövõime.
Sümptomid ehk avaldumine
Tavaliselt algab põletik korraga mitmes liigeses. Iseloomulik on ka asjaolu, et reumatoidartriit haarab liigesed sümmeetriliselt ehk mõlemal kehapoolel ühtemoodi .
Kõigepealt tekib liigeste valulikkus ning turse . Tavaliselt haigestuvad väikesed sõrmeliigesed, randmeliigesed, küünarliigesed. Jalgadel varbaliigesed ,  hüppe– ja põlveliiges .
Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas.
Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul.
Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks .
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud.
Röntgenuuringuga püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu.
Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub.
Ravivõimalused
• Puhkus ja toitumine – haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju puhata .
•  Põletikuvastased ravimid (Diclofenac, Ibuprofen), vähendavad valu ja põletikku.
•  Kuld , Sulfasalazin, Penitsilliinamiid võivad vajalikuks osutuda agressiivsemas ravis . Need ravimid omavad haiguse kulgu mõjutavat toimet. Raviefekt saabub alles mõne kuu möödudes .
• Glükokortikosteroidid annavad lühiajaliselt kõige paremat efekti.
• Kehalised harjutused
• Vahel on vajalik kirurgiline ravi, kui liigese moondumised segavad juba oluliselt liigese tööd.
Prognoos
Haigus on invaliidistav, kuna liigeste kahjustus on pidevalt süvenev.
Ennetamine
Reumatoidartriiti ei ole võimalik ennetada.
Panin kirja haigusest mida meie peres põetakse. Minu vanem ja keskmine tütar põevad mõlemad reumatoidartriiti. Vanemal lapsel (13a) on haigus juba nii kaugele kujunenud, et saab bioloogilist ravi lisaks tablettidele. Keskmine tütar (8a.) aga proovib veel hakkama saada tablettidega. Laste isal on ka liigeste haigus. Vanaemal aga reuma ja tädil südamereuma .
Eluviis
Eluviis ehk elulaad (inglise lifestyle) on igapäevase elu korralduse viis ( riietumine , elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale , vanusele või isikutüübile.
Toomas Paul, 1939- on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, virgem eilsest. (“Maise matka poolel teel”, 1996 )
Toomas Paul, 1939- on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane Kui oleme valel rajal, ei vii kangekaelne samas suunas edasi rühkimine ikkagi pärale. (“Maise matka poolel teel”, 1996 )
Aristoteles, eKr384-eKr322 oli kreeka filosoof Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme. (“Maise matka poolel teel”, 1996 )
Neale Donald Walsch, 1943- on ameerika kirjanik Paljud inimesed ilmselt parem hävitaksid oma eluviisi, kui muudaksid seda. (“Uued ilmutused: jutuajamine Jumalaga”, 2002
Igal inimesel on oma elamise viis ja see sõltub eelkõige tema eelistustest, võimalustest, harjumustest ja siis veel paljudest muudest erinevatest faktoritest.
Elustiil ja elulaad on mõisted, mida tihti omavahel segi aetakse. Tavaliselt kannab inimese elulaad keskkonnale, sotsioloogilisele grupile ja ajastule omaseid tunnusjooni ning elustiil peegeldab isiku personaalseid omadusi ja eripära.
Sotsioloogia üks rajajaid Max Weber (1864 - 1920) rõhutas, et elustiilid põhinevad nii päritolul, väärtustel, haridusel, moraalitunnetusel jt teguritel. Elustiili võib vaadelda kui toimetulekustrateegiat, mille inimene kas kujundab ise või võtab üle selleks, et ühiskonnas edukalt hakkama saada.
A. Adler (1870 - 1937) kui üks esimesi selle mõiste kasutusele võtja, arendas välja kontseptsiooni inimese arengust, tema elu eesmärkidest ja neile vastavast elustiilist. Adleri kontseptsiooni kohaselt on inimese ülim eesmärk harmoonia saavutamine oma elu ja ümbritseva vahel. Iga üksikisiku elustiil peegeldab tema suhtumist ümbritsevasse, tema iseloomu ning eelistusi. Adleri väitel puutub inimene oma elus kokku peamiselt kolme liiki probleemidega, mis seonduvad töö, sõpruse ja armastusega. Elu eesmärkide seadmine ning nendega kooskõlas elamine on Adleri teooria kohaselt pidev loominguline protsess ( Kidroni vahendusel).
Elustiil väljendab inimese enesehinnangut ja väärtusi. Aga ka tarbimisharjumusi, ajakasutust, suhtumist tervisesse, loodusesse ja ümbritsevasse. Elustiili mõjutavad nii linnastumine kui sotsiaalsesse gruppi kuulumine või mittekuulumine. Sellega seondub identiteet, mis moodustab olulise osa inimese minakontseptsioonist (teadmine iseendast: kes ma olen ja kuhu ma kuulun ).
Identiteeditaju kujundab inimese suhtumise ümbritsevasse, mõjutab aga ka isiklike eesmärkide püstitamist. Samastumispüüd võib muutuda eesmärgiks omaette.
Rahvuslik identiteet ühendab endas kodumaa, ühise keele, ajaloo, kultuuri, traditsioonid ja väärtused.
Elustiil on individuaalne või grupiviisiline eluviis, millega erinetakse sama elulaadi kandjatest. Erisused väljenduvad käitumises, vaba aja kasutamises, riietumises. Näide: subkultuurid .
Subkultuurid ehk allkultuurid on omanäolise käitumise ja harjumustega inimeste ühendused või liikumised, mis võivad põhineda ühisel usul, harrastustel või hobidel (hipiliikumine, punk , New Age, fännklubid, kehakultus jt).
Rahvusvaheline teadusprogramm V.A.L.S. ( Values , Attitudes and Lifestyles ) on välja töötanud elustiilide tüpoloogia (põhineb A. Mitchelli uurimusel), mis põhineb neljal suurel kategoorial, mis omakorda jagunevad üheksasse alaliiki. Need kategooriad ei ole püsivad, inimene areneb ja liigub oma elu jooksul ühest kategooriast teise, ühelt tasandilt teisele.
Loe lisaks: V.A.L.S.
 
Elulaad eristab ühe ühiskonna või kultuuri piires klasse , kihte või sotsiaaldemograafilisi rühmi (töölised- teenistujad , mehed - naised, vanad - noored).
Kriteeriumid, mis määravad inimese ühte või teise elulaadi kategooriasse paigutumise on ühiskondlik positsioon, juurdepääs võimule. Tähtsat rolli mängib sotsiaalne staatus, mis ei tulene ainult majanduslikest näitajatest, vaid oleneb ka inimese päritolust, haridusest, religioonist, väärtushinnangutest ja -normidest.
Elulaad ei iseloomusta mitte niivõrd inimest tema personaalsel tasandil, kuivõrd just ühiskondlikust tasandist lähtuvalt, lisades siia ka iseloomulikku kehtivast ajastust, ühiskondlikust korrast, kultuurist ja traditsioonidest. Elulaad on kindlas seoses elustiiliga, mõjutades teineteist vastastikku.
20.sajandi keskpaiku sotsiaalsete rühmade erinevused vähenesid, kuna ühtlustus üldine tarbimine ja elukorraldus. Vahe linna ja maa vahel vähenes, samuti vähenes vahe rikaste ja vaeste vahel. Tekkis rohkearvuline keskklass . Üldise majandusliku arenguga tõusis üldine heaolu, tuues kaasa ka masstootmise, massikultuuri.
Inimeste tervis oleneb suuresti sellest, kus ja kuidas ta elab. Tervislik eluviis on niisugune, mis kaitseb ja tugevdab organismi. Tervislik eluviis tähendab töö (laste puhul õppimise) ja puhkuse vaheldumist, küllaldast ja mitmekesist toitu, kehalist aktiivsust ja keha puhtuse eest hoolitsemist; Ilmale vastavat rõivastust, head meeleolu ja usku oma võimetesse on vaja tervislikuks eluviisiks.
Ebatervislik eluviis on tervislikule eluviisile vastupidine . Väga palju mõjutab ka päevakava .
 Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See definitsioon on määratletud 1946.a. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) poolt.
Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus.
Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga :

• 1. kehalise liikumisega,
  
• 2. tasakaalustatud toitumisega,
  
• 3. õige töö ja puhkerežiimiga,
  
• 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega,
  

5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega,

• 6. kord nädalas saunas käimisega
  
• 
  
• Vaimne tervis tähendab seda, kuidas me mõtleme , tunneme ja eluga toime tuleme.
  Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud.
  Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne tervis ja heaolu tähtis kogu elu vältel.
  Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks.
  

Sotsiaalne tervis on tervise valdkond, mis sõltub inimese läbisaamisest teistega.Kui suhted koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega on meeldivad ja huvitavad, tunned end kindlalt ja mõnusalt. Tülitsemine muudab suhted vaenulikuks ja rikub nii sinu kui teiste tuju. Tülid mõjutavad ka kehalist ja vaimset tervist.Inimese tervis sõltub paljustki temast endast.
TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESELE
Arenenud riikides suurendavad laste suremust kaasasündinud arenguhäired , mürgistused ja õnnetusjuhtumid. Arvatakse, et enamik kaasasündinud arenguhäireid tekib ebasoodsate pärilike ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena.
Vanemate inimeste suremuse peamiseks põhjuseks on südame- ja veresoonkonna haigused ja vähktõbi. Nende haiguste suurenevat osatähtsust seostatakse viimasel sajandil omaks võetud uute toitumisharjumustega.
Vanad inimesed surevad eelkõige südame- ja veresoonkonna haigustesse
Lisaks nimetatutele mõjutavad keskkonnategurid veel teistegi haiguste teket. Hingamisteede kahjustuste ja haiguste tekkes on oluliseks elukeskkonna õhu kvaliteet. Toitainetes leiduvad kahjulikud metallid (elavhõbe, alumiinium , plii) kahjustavad kesknärvisüsteemi ning toidu väike kiudainetesisaldus põhjustab seedetrakti haiguste teket.
ARSTIABI
Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on:

• tervise edendamine ja haiguste ennetamine
  
• haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine
  
• aktiiv - või hooldusravile suunamine.
  

Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, esitades avalduse otse perearstile tema nimistusse saamiseks. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, on selle määranud maavanem ,
Perearsti-abi on ravikindlustatud isikule tasuta. Ravikindlustuseta  isikul tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Oma perearsti nime saab kontrollida:

• riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info;
  
• haigekassa klienditeenindusbüroost;
  
• helistades haigekassa infotelefonil 16363.
  

Eriarst
Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Eriarstiabi võib olla haiglaväline, enamasti aga viiakse see läbi haiglas. Perearsti saatekirja ei ole vaja järgnevate eriarstide juurde pöördumisel: naistearst; nahaarst ; silmaarst; kopsuarst; hambaarst. Samuti on võimalus traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma perearsti suunamiseta.
Hambaravi

• Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta. Tasuta hambaravi saab ainult arsti juures, kellel on haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping.
  
• Hambaravihüvitist summas 19,18 eurot saavad taotleda töövõimetus - või vanaduspensionärid ning üle 63-aastased kindlustatud isikud üks kord kalendriaastas.
  
• Kõrgendatud määras ehk 28,77 euro suurust hüvitist makstakse rasedatele , alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaravi vajadus.
  
• Haigekasse hüvitab üks kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot hambaproteeside eest tasutavast summast töövõimetus või vanaduspensionärile ja üle 63-aastasele kindlustatud isikule.
  

Arstiabi välismaal
Haigekassa ei kata reeglina Eestist väljaspool tehtud plaanilisi ravi- ja haiglakulusid. Välisriiki suunatakse plaanilisele ravile vaid erandkorras – harvaesinevate raskete diagnooside puhul, mille raviks Eestis puudub vastav aparatuur või kogemus. Erandkorras välisriiki ravile suunamine toimub Eesti haigekassa väljastatud garantiikirja alusel.
NB! Kindlasti on vaja pöörduda haigekassasse enne ravi saamist.
Haigekassa tasub vajamineva arstiabi eest Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. See ei tähenda reismist teise riiki eesmärgiga end seal ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Soovitav on teha reisikindlustus, kuna see katab riikidevahelise transpordi, omavastutuse jms kulud. Lugege kindlasti ka kindlustuse tingimusi, eriti kui olete rase või krooniliselt haige.
Arstiabi kättesaadavusele on andnud negatiivse hinnangu 44 protsenti elanikkonnast, positiivse hinnangu 55 protsenti. Kõige negatiivsema hinnangu andnud elanike osakaal on viimase kolme aasta jooksul tasahaaval suurenenud ning on viimase kuue aasta võrdluses kõige suurem, seisab uuringus.
Kõige positiivsemaid hinnanguid on rohkem eestlaste, vähem aga venelaste seas. Põhja-Eesti elanikud peavad teistest enam arstiabi kättesaadavust pigem halvaks või halvaks. Viimane on seotud asjaoluga, et just pealinna elanikud hindavad enam kättesaadavust halvaks ning annavad positiivseid hinnanguid vähem. Väikelinnade ja maapiirkonna inimesed annavad teistest enam positiivseid hinnanguid.
Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on seotud ka sellega, kuivõrd inimene ise seda arstiabi vajab. Kehvema terviseseisundiga ja rohkem tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed annavad ka arstiabi kättesaadavusele pigem negatiivsemaid hinnanguid.
Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78 ja negatiivselt 19 protsenti elanikest. Teistest oluliselt enam annavad kõige positiivsemaid hinnanguid noored vanuses 15-19, veidi skeptilisemad on 50-59 aastased. Kehvema terviseseisundiga  ja inimesed annavad veidi enam halvemaid hinnanguid arstiabi kvaliteedile.
Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud inimeste osakaal, kes annab arstiabi kvaliteedile kõige positiivsema hinnangu.
Selgelt kõige rohkem probleeme on tekkinud eriarsti poole pöördumine – ligi neljandik patsientidest on neid kogenud. Kõige vähem tõrkeid on tekitanud hambaarsti vastuvõtule pöördumine. Mullune tervishoiutöötajate streik arstile saamist oluliselt ei mõjutanud.
Viimati eriarsti poole pöördumisel tekkinud probleemidest kerkis selgelt kõige enam esile pikk järjekord arsti juurde. Ka siinkohal on mitmeid probleeme nimetatud rohkemate inimeste poolt, kui eelneval aastal. Võrreldes teiste regioonidega pidid Põhja-Eesti
elanikud ootama aga eriarsti vastuvõttu kõige kauem – nemad vastasid keskmisest enam, et said aja alles enam kui kahe kuu jooksul.Kesk-Eesti elanikud vastasid keskmisest sagedamini just nii ning nemad said ka kõige sagedamini võrreldes teiste regioonide elanikega endale vastuvõtuaja nädala jooksul pärast registreerimist.
Perearsti/pereõe poole pöördumisel tekkinud probleemidest nimetati enam pikka järjekorda ja ebasõbralikku suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel. Võrreldes eelneva aastaga on mitmeid probleeme nimetatud märgatavalt rohkem. Märgatavalt rohkem on nimetatud viimatise pöördumise korral probleemina ebaviisakat suhtumist registratuuris/vastuvõtule registreerimisel ning seda, et perearstikeskus asub kaugel.
Kui aastal 2011 ütles neli protsenti, et probleemiks on olnud ebasõbralik suhtumine registratuuris, siis 2012 vastas nii 30 protsenti.
Sel aastal küsitles GfK Custom Research Baltic ajavahemikul 15. november – 9. detsember 2012 suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15-74 eluaastat.
HUVID JA HOBID.
Huvitegevus , hobid, harrastused ja enesetäiendamine hoiavad inimese vaimu värskena ja parandavad keskendumisvõimet.
Ka täiskasvanud inimesel võib olla loomupäraseid andeid, mis ilmnevad just hobidega tegeldes. Sellest võib välja kasvada soov uus eriala õppida, otsida uus töökoht või alustada oma ettevõttega.
Huvisid on võimalik jaotada mitmeti. On olemas materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed huvid.

• Inimene, kellel on materiaalsed huvid, valib enamasti selliseid erialasid ja ametikohti, kus on võimalik väga hästi teenida.
  
• Vaimsete huvidega inimesele on tähtis töö sisuline pool ja sageli on nad ka kultuurihuvilised ning vastavate teadmistega.
  
• Sotsiaalsete huvidega inimesed tahavad palju suhelda, olla ühiskondlikult aktiivsed ning sageli ka kuulsad .
  

Ulatuse järgi saab jagada huvid laiadeks ja kitsasteks. On olemas ka püsivad ja lühiajalised huvid. Vanuse kasvades muutuvad ka huvid püsivamaks. Eakohaste huvidega tegelemine on inimesele väga kasulik, sest see võib soodustada nii eriala- kui ka teiste karjäärivalikute tegemist.
Huvid koos võimetega soodustavad oskuste väljakujunemist. Oskused kujunevad ja arenevad tegevuses.
Allikas:  Heidi Antons, "Töömaailma ja ametite tundmaõppimiseks
kasutatavad meetodid". Kursuse „ Karjääriteenuste põhialused ” lõputöö
Rajaleidja 2012
KUDUMINE KUI KIRG
Hakkasin mõtlema, et miks ma koon. Et miks ma kohe üldse ilma ei oska olla.
Eks ole perioode ka, kui ei koo. Aga need ei ole iial eriti pikad - ikka jääb kusagilt miskit jälle silma ja niske isu tuleb peale, et et...
Lõng ja vardad on alati mu sõbrad olnud.
Koolis mulle tööõpetuse tunnis kududa ei meeldinud - õpetaja pidi ikka piirama mu tegevust ja see pärssis.Tihtilugu sa koolis tööõpetuse tunni jaoks kiusatud vanaema. Tema oli kohe nõus kui tegin kurva näo pähe. Aga ega õpetjadki kuupealt polnud. Said ikka aru mis minu kootud ja mis vanaema. Kord juhtus nii et vanaema sai soki eest“5“ ja mina teise soki keerdsilmuste eest ka“5“.Mõnus on ise teha. Mõnus on näha, kuis kudum varrastel kasvab. Mõnus on kudumit türele-mehele-pojale selga tõmmata ja siis muheleda. On ikka hea tunne, kui saad teistele sõna otseses mõtte sooja anda.
Püüan ise ka võimalikult lihtsalt läbi ajada. Kuigi teatud vilumuse juures ei olegi vist kudumises enam paljut, mis tunduks liiga keeruline.
Eks ikka jämedamat sorti vardad ja kohevamad lõngad ole mulle meeldinud. Tehtud on ka imepeeneid asju, aga neid millegipärast enam teha ei viitsi. Tulemus peab ikka algusest peale käega katsutav olema. Kuigi tavaliselt on nii, et kui ma üht kudumit alustan, siis hakkab mõte tiirlema järgmise juures. Eks see kannusta kätte võetut kiiremini lõpetama, et saaks uuega tööle asuda . Eks juhtub ka nii, et mõni asi jääb poolikuks. Aga lõng meie majas seisme ei jää, poolikud asjad saavad mingi aja pärast teise kuju.
Lähedased, kes mu kudumeid kannavad-teavad, ütlevad, et mul on miski oma rida, mida ma koon. Et minu kootud asjad tunneb ära. Selle üle on mul muidugi heameel ainult.
Koon ikka omale, perele, lähedastele. Olen ka müügiks kudunud - siis kui esimest last ootasin. . Sain lõngad ja soovitava kamsiku pildi ette ning punusin. Oli vist 350 krooni see raha, mille aastal 1993 ühe kamsiku kudumise eest sain. Keskmiselt kulus ühe valmimiseks 3-4 päeva. No see tähendas, et see oli peaaegu ainus tegevus, mida ma siis ka tegin.
Aga siis tuli laps ja tema kõrvalt ma enam võõrastele kududa ei tahtnud. Ehk siis rohkem pole ma iial raha eest kudunud.
Küll aga kingiks .
Panen ikka üksjagu ennast sisse kudumitesse ja tahan, et kingiks tehtu läheks õigesse kohta.
Inspiratsiooniks lappan kudumisajakirju, mida mu mees mulle toob. Ja muidugi piilun teisi tegijaid.
KASUTATUD KIRJANDUS:
www.tsitaal.com
221484edicypages.com
www. hariduskeskus .ee
www.koolibri.ee
www.miksike.ee
www.tps.edu.ee
www.tervisjatasakaal.ee
www.tarbija24.ee
www.rajaleidja.ee
www.delfi.ee
1