LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Mis tööd siis tehakse?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Millal lõpetasite Lustivere kooli?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Kus täpsemalt elate asukoht?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Kuidas tuli selline mõte et minna välismaale?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Millega tegeleteolete tegelenud seal?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Kui tihti te külastate Eestit?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Mida sooviksite Lustivere kooliperele?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Mis on teie arvates Eesti asi?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Q: Kuidas on teil perega lood?

Vastus leiad õppematerjalist: LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Kask, Ergas-Ever

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS (0)

Põhikool - Muu - Uurimustöö

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis tööd siis tehakse?
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Kus täpsemalt elate asukoht?
Kuidas tuli selline mõte et minna välismaale?
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Millega tegeleteolete tegelenud seal?
Kui tihti te külastate Eestit?
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Mis on teie arvates Eesti asi?
Kuidas on teil perega lood?

Lustivere Põhikool
Ergas-Ever Kask
8. klass
LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS
Loovtöö

Juhendaja õpetaja Helve Zõbin

Lustivere 2016

Sisukord

Sissejuhatus...........................................................................................................................3

Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5
1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5
1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6

Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8
2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8
2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9
2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10
2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10
2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11
2.6. Tagasipöördunud vilistlased………………………………………………………...11

Tööl mujal maailmas.....................................................................................................13
Kokkuvõte...........................................................................................................................14
Kasutatud materjalid...........................................................................................................15
Lisad....................................................................................................................................16
Lisa 1..............................................................................................................................16
Lisa 2..............................................................................................................................17
Lisa 3..............................................................................................................................30

Sissejuhatus

Inimesed on sündinud rändajad: inimese evolutsioon on otseselt seotud liikumisega ühelt asualalt teisele ja sellele järgneva kohanemisega uues ümbruskonnas ( Russell King 2007: 8).
Eestimaalt on välja rännatud laia maailma läbi aegade. On perioode, kus väljaränne on suurem. Nii rännati Tsaari-Venemaa koosseisus olles Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug- Itta , et saada maad juurde. Samal perioodil läksid paljud Peterburi tööd otsima . Teise maailmasõja ajal põgeneti sõja eest läbi Rootsi laia maailma. Peale sõda mindi kommunistliku režiimi eest läände. Samal perioodil toimus ka sunniviisiline väljaränne küüditamise teel Siberisse.
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon , rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud , kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot. Need on andmed, mida koolikaaslastelt ja siin elavatelt pereliikmetelt sain.
Väike osa vilistlastest on võõrsilt tagasi tulnud, uurin oma töös ka selle põhjusi.
Tööle seadsin järgmised eesmärgid:
1) uurida välja, kes Lustivere Põhikooli vilistlastest on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal välja rännanud;
2) selgitada väljarände põhjused ja toimetulek mujal maailmas;
3) õppida koguma materjali, seda analüüsima ja järeldusi tegema;
4) õppida oma aega paremini planeerima.
Eestlaste väljarände põhjustena püstitan järgmised hüpoteesid :
1) majanduslikud põhjused;
2) hariduse omandamine väljaspool Eestit.
Oma tööga tahan leida hüpoteesidele kinnitust.

1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel

1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist
Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti-lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud . ( Rosenberg 2007)
Väljarännet soodustas Vene riigi teenistuses karjääri teinud ja valitsejate poolt toetatud baltisaksa mõisnike ilmumine Peterburi lähistele. Neile järgnesid paljud talupojad. Väga paljude eestlaste uueks koduks sai Peterburi linn. Juba pärisorjuse ajal sattus Peterburi oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid, sinna saadeti neid ka ametit õppima ning mindi pärast pärisorjusest vabanemist ise tööd ja teenistust otsima ning õppima. 19. sajandi keskpaiku on eestlaste hulka Peterburi kubermangus hinnatud u 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. (Rosenberg 2007).
Eestlaste esimene suur väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Väljarände tulemusena tekkisid eesti asundused mitmel pool Vene keisririigi territooriumil. 20. sajandi teisel kümnendil elas Vene impeeriumis väljaspool Balti alasid umbes 200 000 eestlast. Selle väljarände põhjustas rahvastiku kiire kasv. Kuna eestlased elasid enamuses maal, siis maa kui elatusallikas oli väga tähtis. Mindi mujale, et saada maad. Nii tekkisid eestlaste külad Põhja-Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta. Paljud neist küladest on olemas ka praegu.
19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid paljud Venemaale läinud eestlased edasi USA-sse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses oli Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast. Vähemal määral elas eestlasi (ja elab ka praegu, nüüd juba üsna palju) ka Austraalias, Soomes, Rootsis ja Lätis. Palju eestlasi lahkus välismaale 1920. aastate teisel poolel. Väljarände põhjuseks oli Eesti Vabariigi ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord, siia oli jõudnud majanduskriis . Eesti kogukonnad tekkisid Argentiinas, Brasiilias ja Austraalias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias.
Teise maailmasõja ajal toimus väga suur eestlaste väljaränne. Aastatel 1939-1944 lahkus Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast. 1944. aastal põgenes palju eestlasi Nõukogude okupatsiooni eest. (Wikipedia 2016)
Meie vilistlastest rändas sõja jalust Austraaliasse Karl Saar, kes töötas suurema osa oma elust kaevanduses ja pöördus tagasi siis, kui Eesti taas vabanes.
Meie vilistlasi on sõja tõttu kindlasti veel välja rännanud, kuid täpsed andmed puuduvad. Nõukogude ajal oli väljaränne väga väike. Muust maailmast eraldas meid raudne eesriie . Meie vilistlastest ei ole mulle teadaolevalt mitte keegi mujale elama siirdunud ega ka tööl käinud. On küll mõned, kes on nõukogude ajal kooli lõpetanud ja vabast Eestist mujale tööle läinud. Kõige varasem lõpetaja, kes hetkel töötab Soomes farmis, on lõpetanud aastal 1972.
1.2. Eestlaste väljaränne pärast taasiseseisvumist
Kolmas suur väljaränne on toimunud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal, kui kümned tuhanded noored ettevõtlikud naised on läinud välismaale õppima ning õnne ja tasuvamat tööd otsima. Peamine sihtmaa on olnud Soome, kuhu on läinud üle 30 000 eestlase. Paljud on läinud Rootsi, Saksamaale, Belgiasse, Iirimaale, Hispaaniasse, USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. (Rebas 2004)
Väljaspool Eestit elab praegu Haridus - ja Teadusministeeriumi hinnangul ca 20% eestlastest. (Haridus- ja Teadusministeerium 2016)
Teadaolevalt asub suurim väliseesti kogukond tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi Eesti kodakondsust omava inimese. Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas on paarikümne tuhande inimesega kogukonnad. USA-s, Rootsis, Kanadas ja Venemaal elab hinnanguliselt kokku ¾ väliseestlastest. 24 välisriigis paikneb vähemalt sajaliikmeline Eesti kogukond. (Wikipedia 2016)
Välja on rännatud erinevatel põhjustel. Minu arvates on suuremaks põhjuseks Eesti astumine Euroopa Liitu 2004. aastal ja ühinemine Schengeni viisavaba alaga. Piirid avanesid. See on avanud Eesti elanikele välisriikide tööturud ning kaasa toonud välismaal töötavate inimeste arvu kasvu. Peale töölemineku mindi õppima ja lihtsalt maailma avastama. Väljaränne sai uue hoo majanduskriisi alguses. Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis oli põhjustatud ülemaailmsest suurest majandussurutisest, mis algas 2007. aasta detsembris. 2010. aasta lõpuks hakkas Eesti majandus taas kasvama, kuid surutisest taastumine on osutunud prognoositust aeglasemaks ( https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E2%80%932010._aasta_majandussurutis ).
Seoses majanduskriisiga kasvas tööpuudus . Emori uuringu andmetel saavutas 2010. aasta I kvartalis töötute arv rekordtaseme, seetõttu oli mõistetav, et inimeste huvi ning soov välismaal töötamise vastu oli erakordselt suur. ( http://www.stat.ee/37825/?highlight=T%C3%B6%C3%B6tus )
Kindlasti on oma osa suurel väljarändel ka sellel, et 2000ndate II poolel said tööealiseks beebibuumi ehk siis 80ndate lõpul ja 90ndate algul sündinud inimesed.
Emori uuringu järgi on väljarändajate seas rohkem naisi kui mehi. Nii moodustasid naised 2012. aastal Eestist väljarännanutest 54% (5800 inimest) ning mehed 46% (5100 inimest). ( Tarum 2014) Ka meie vilistlastest väljarändajatest on naisi rohkem.
Peamiseks väljarände ja välismaal töötamise riigiks on alates 2000. aastatest olnud Soome. Nii moodustasid Soome elama asunud inimesed 2012. aastal kõigist väljarännanutest 59% ning Soomes töötavad inimesed 2012. aastal 65% kõigist välismaal töötavatest, kuid Eestis elavatest inimestest. Soomest on lühikese ajaga saanud suurima Eesti kogukonnaga riik maailmas. (Tarum 2014)

2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas

2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused
Uurimise tulemusel sain teada, et mujal maailmas elab (minu andmete põhjal) meie vilistlastest 36 inimest. Ankeedid (Lisa 1) saatsin 27 inimesele, tagasi sain 18 ankeeti ehk siis 66,6 %. Mitmete inimeste kohta sain informatsiooni nende sugulaste ja tuttavate käest. Kokku sain andmeid 30 inimese kohta. Viie vilistlase kohta sain teada, mis riigis nad asuvad, ühe kohta vaid seda, et on aastaid mujal, aga kus täpsemalt, kas ehk USA-s, ei tea, kuna kontakti ei saa. Mujal elavatest on naisi 19 ehk 52,7% ja mehi 17 ehk 47,3%. Kõige enam vilistlasi elab Soomes, neid on 22; Rootsis elab 3 inimest, Šotimaal, Inglismaal ja Kanadas 1 inimene, USA-s 3 (4) inimest. Austraalias elab 3 inimest.
Minejate seas on naisi olnud veidi rohkem kui mehi. Mõned vilistlastest on välismaalt ka tagasi tulnud. Enamus mujal elavatest on võõrsil pere loonud. Abikaasaks on tavaliselt mitte-eestlane. Kõige rohkem on mindud seetõttu, et siinne palk on liiga väike. Majanduslikel põhjustel on läinud 14 inimest. Minu andmetel on praegu välismaal õppimas kaks vilistlast: hetkel õpib Austraalias Ave Elmend (Lisa 2.24). Ave õpib Sport and Fitnessi, millega tal on soov tegeleda ülejäänud elu. Siiani on ta töötanud köögiabilisena, ettekandjana ja praeguseks on pikemat aega baaris tööd teinud. Ta lõpetas hiljuti Business Administration Diploma kursuse. Kaisa Kask alles alustab õpinguid (Lisa 2.29). Paljud on oma õpingud lõpetanud ja töötavad, olles edukalt karjääri teinud. Toredalt on oma õppimise ja töö kohta kirjutanud Anneli Rõuk (O’Brien), kes on meie kooli lõpatanud 1993. aastal. Ta kirjutab: “Olen omandanud USA-s 3 erinevat kõrgharidust: Hospitality Management , Business Administration ja viimane siis meditsiinis. Ühesõnaga jõudsin ikka välja selleni , mis mulle enam huvi pakkus.” (Lisa 2.1)
Mõned mujal elavad vilistlased kirjutavad, et nad tahavad maailma näha. Et soovi täita, tehakse tööd ja reisitakse edasi. Riivo Rets (Lisa 2.25), kes on lõpetanud 2000. aastal, kirjutab: “Olen ringi reisinud (pool Austraaliat) ja juhutööotsi teinud (loomafarmis, puuvillatehases ja viljahoidlas).” Riivo tahab viisa kehtivuse aja jooksul kogu mandrile tiiru peale teha. Ka Eero Keldo (Lisa 2.33) kirjutab, et tahab muude põhjuste kõrval maailma näha.
Mitmed vilistlased on läinud välismaale seetõttu, et sõber läks, üks aga kinnitab, et läks armastuse pärast. Agnes Parv (Lisa 2.19) aga kirjutab, et Soomes sai kergemini lasteaiakoha. Liisi Lainevee (Lisa.2.22) Soomest kirjutab, et läks natukeseks ajaks, kuna õde kutsus, aga nüüdseks on sellest natukesest saanud pea 10 aastat. Nii on igal oma põhjus, kuid valdavalt on mindud siiski majanduslikel põhjustel. Uurisin väljarännet lendude kaupa alates lennust, mis lõpetas aastal 1972, sest sellest lennust leidsin esimese väljarändaja. See on Sirje Rannamets ( Tagam ), kes tegelikut elas pikalt Eestis ning rändas välja alles hiljaaegu. Järgmine väljarändaja on Laine Tagam-Saar, kes läks välismaale 1976. aastal, aga tuli hiljem tagasi Eestisse. Järgmine väljarändaja peale Lainet on aastast 1978: Anneli Valk, kes elab Soomes ja hoiab lapselast. Sama aasta lennust on pärit Lahtis elav bussijuht Raivo Eessaar (Lisa 2.36). Kuni 2000. aastani on lõpetajate hulgas üksikud väljarändajad, 2002. aasta lõpetajatest on mujal juba 20% vilistlastest. Edasi on jälle lennud, kust on ära läinud 1 või 2 inimest, 2004. aasta lennust 3 inimest. Siin ma seost lõpetamisaasta ja väljarände vahel ei leidnud.
Ankeetide põhjal on üks esimesi väljarändajaid Jüri Prits (Lisa 2.5), kes elab Šotimaal Aberdeenis. Ta lõpetas meie kooli 1981. ja rändas välja 1998. aastal. Ta läks seoses abiellumisega.
2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek
Meie vilistlased peavad mujal maailmas erinevaid ameteid ja nende endi sõnul läheb neil hästi. Mis tööd siis tehakse? Näiteks Anneli Rõuk USA-st kirjutab: “Enne lapse sündi töötasin eksootiliste mereandide turunduse erialal, hetkel teen Yale ülikooli haiglas kõrgema astme meditsiiniõe residentuuri.” Jüri Prits töötab Šotimaal suures õlifirmas logistikuna. Kristel Imeraj on suures firmas vanem finantsanalüütik. On ehitajaid, komplekteerijaid, kraana- ja bussijuhte. Nii on Raivo Eessaar (Lisa 2.25) kogu Lahtis elamise aja jooksul olnud bussijuht.
Heli Timusk (Lisa 2.15) on aga Kanadas kutseline lapsehoidja ja see amet viis ta kokku oma abikaasaga. Lapsehoidjana töötab ka Külli Jürgenson (Lisa 2.9). Agnes Parv (Lisa 2.19) omandas Soomes medõe elukutse ja töötab haiglas. Tanel Muuli on elektrik- komplekteerija (Lisa 2.3), Marve Pung (Lisa 2.14) on hooldusspetsialist jne. Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes . On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised.
Kõik vilistlased kirjutavad oma ankeetides, et nad on hästi kohanenud ja tulevad eluga toime. Pidevalt õpitakse juurde, tehakse tööd, reisitakse. Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab.
2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid
Enamusel meie mujal elavatel vilistlastel on pered. Enamusel neist on elukaaslasteks teisest rahvusest inimene. Vaatamata sellele püütakse alles hoida eestlust. Otsisin välja need ütlemised, kus väärtustatakse keelt ja kultuuri. Meie vilistlaste lapsed oskavad või saavad aru eesti keelest vaatamata sellele, et keelekeskkond on teine. Tore on lugeda, et Külli Jürgensoni lapsed saavad oma siinsete vanavanematega eesti keeles suhelda, või et Kristel Imeraj korraldab USA-s eestlaste jõulupidu. Nii tema kui ka Anneli lapsed, olgugi et väikesed, oskavad eesti keelt, eesti tantsu ja mängu. Võimalikult tihti käiakse koos perega Eesti kodustel külas. Raivo Eessaar aga osaleb aastaid Tartu Rattarallil (Foto 7 ). Olemasolevatest ankeetidest loen välja, et Eestisse tagasi tulemise kohta on kõige rohkem neid, kes ütlevad, et kunagi ei tea, et nemad jätavad endi jaoks koduukse alati lahti. Peaaegu võrdselt vastati, et kindlasti ei tulda tagasi ja et tullakse kindlasti tagasi. Neid oli vastavalt 4 ja 3 inimest.
2.4. Eesti asi
Kuna kõik meie vilistlased on mujal maailmas eelkõige eestlased, siis kujundavad nad oma töökusega arvamust eestlaste kohta. Küsisin vilistlaste käest, mis on nende arvates Eesti asi. Eero Keldo Inglismaalt kirjutab: “Ma arvan, et Eesti asi on pigem kes, kui mis. Eesti asi on Eesti kodanik.” Tanel Muuli Soomest kirjutab: “Keeruline küsimus. Kui mõelda seda välismaal “Eesti asja” ajava eestlase kontekstis, siis see “Eesti asi” on endast kui eestlasest hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine.” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun , laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).”
Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand.
2.5. Tarkuseterad ankeetidest
Jüri: „Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli, siis jõuate elus hästi edasi.“ (Lisa 2.5)
Riivo: „ Hoidke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.“ (Lisa 2.25)
Eero: „Soovitaksin kindlasti minna reisima ja kui võimalust ning tahtmist, siis ka välismaale tööle ja elama. See on unustamatu kogemus ja selle läbiviimiseks on vaja lihtsalt osata inglise keelt. Keeled on tähtsad, nii inglise kui ka vene keel. Küll on kordi , kus ma soovin, et oleksin rohkem rõhku vene keelele pannud . „Minge rändama, maailmas on palju ilusaid kohti ja palju näha.“ (Lisa 2.33)
Kristel Imeraj-Mäe: „Soovin õpetajatele ja õpilastele ilusat kevadet ja jõudu ning jaksu edaspidiseks. Inglise keeles on ütlemine – sky is the limit ! Julge unistada ja neid unistusi täide viia!“ (Lisa 2.10)
Tanel soovitab endast kui eestlasest head muljet jätta. (Lisa 2.3)
Ave: „Loodan, et kõik oskavad hinnata seda, mida see kool annab.“ (Lisa 2.24)
2.6. Tagasipöördunud vilistlased
Statistikaameti 2013. aasta andmetel on viimastel aastatel pöördunud Eestisse tagasi 30-40% väljarännanud Eesti kodanikest.
Meie vilistlastest on samuti kümmekond kodumaale tagasi pöördunud. Mina sain andmed 10 vilistlase kohta, kes on tagasi pöördunud. Neist on 7 naist ja 3 meest ehk siis vastavalt 70% ja 30%.
Karl Saare kogu töömeheelu möödus Austraalias ja tal läks seal hästi. Igatsus kodumaa järele ei jätnud teda aastakümnete jooksul maha ja kui Eesti sai vabaks, tuli Karl tagasi. Ta oli siis juba pensioniealine. Nüüdseks on ta manalateele läinud.
Koduigatsus ajendas tagasi tulema ka Liis ja Henry Uuskülasid. Ka neil läks Soomes hästi, kuid koduigatsus ja sellest tulenevad väga sagedased kojusõidud olid kulukad. Hetkel taastavad nad Henry isatalu Sulustveres, Henry käib tööle Soome. Raido Reppo tegi Soomes automaalri tööd, kuid siis sai sama töö Jõgevale ning kuna palgavahe ei olnud väga suur, otsustas kodumaale naasta. Hetkel töötab ta aga turvaalal. Tagasi tuli ta ka perekonna pärast. Karis Roots tuli tagasi Soomest, kus töötas aastaid. Nüüd töötab ta Lustivere hooldekodus ja Põltsamaa lossis. Ta kirjutab, et läks välismaale 2012. aastal. Karis töötas aiandis, kus kasvatas salateid ja maitsetaimi. Talle ei meeldinud seal elada ning kuna töö on igas riigis samasugune , siis tuli ta tagasi, sest siin on ta kodu!
Aigi Paas tuli tagasi Inglismaalt, Krista Elmend Iirimaalt. Pille-Liina Zõbin oli pikki aastaid kruiisilaeval, elas Gambias ja Hispaanias. Nii siin kui seal töötas ta kasiinodes diilerina, Hispaanias hoidis last. Tuli tagasi, sest erinevad lepingud said otsa, Hispaanias muutus aga majanduskriisi pärast elu raskeks.
Tagasi on tulnud veel Laine Tagam ja Heleri Salo

3. Tööl mujal maailmas

Uurisin alates 1972. aastast lendude kaupa, kui palju vilistlasi on mujal maailmas tööl käinud või käivad tööl. Tundsin huvi, mis riikides käiakse tööl ja mis töid tehakse. Kõige rohkem käiakse tööl Soomes. Üksikuid töötavad Rootsis, Norras, üks vilistlane töötab Venemaal, üks Lätimaal. Kui enamik vilistlastest töötavad ehitusel või suviti maasikakorjamisel ehk siis teevad lihtsamaid töid, siis näiteks Martin Timusk töötab Riia Ülikoolis. Martin Timusk on doktorikraadiga Tartu Ülikooli teadur . Oma töö kohta Rootsis kirjutab Uno Targama järgmist: „Ma töötan Rootsis ja töö ajal kasutan ka kohalikku majutuspaika. Olen ametilt hoolduse ja remondi juhataja ning minu töö seisneb matkaautode (Touring Cars-Camping Cars) hoolduses ja remonditööde teostuses ja organiseerimises ning ka vajalike varuosade tellimises nende matkaautode tootja tehastest . Kuna töötasin eelnevalt Soomes metallialal, siis läbi juhuse leidsin huvipakkuva töö Soome firmast TC Vehicle OY, mis asub Helsingis Vantaal ning sealt edasi suunati mind 2011. aastal siia Rootsi sama firma Rootsi-poolsesse ettevõttesse TC Vehicle OY Finland Filial. Tööga olen rahul, sest see meeldib mulle tänu oma mitmekesisusele ja sellega kaasnevatele tehnilistele nüanssidele. Ainus ebameeldiv tõik on see, et töökoht on kodust ja perest liiga kaugel. Kuid töögraafik on seatud selliselt , et olen kolm nädalat Rootsis tööl ja nädala kodus koos perega. Kuid peagi olen kogu Soome emafirma toimingu toomas Eestisse ning siis olen juba Põltsamaal koos oma perega ning teen sama tööd kodumaal edasi.
Üldiselt ollakse tööga rahul, aga sellise mujal töölkäimise juures on suureks puuduseks see, et perega ollakse vähe koos. Paljud ütlevad, et kui saaks kodumaal elamisväärset palka, siis ei sõidaks mujale tööle. Kõige suurem mujal tööl käinute protsent on 1986. aastal (15%), 2002. aastal (20%) ja 2004. aastal (18%) lõpetanud vilistlaste hulgas. Kindlasti on mujal tööl käivate hulk suurem, kuid kõikide lõpetanute kohta ma teavet ei saanud. Otsimisel olid aluseks vilistlaste nimekirjad. Saadud andmed töötasin ise läbi.

Kokkuvõte

Inimesi on alati välismaale läinud ja läheb ka tulevikus. Osad neist jääb välismaale, osa tuleb aga tagasi. Ka Lustivere kooli vilistlastest, kes on läinud välismaale, on paljud sinna jäänud, kuid mõned siiski tagasi tulnud.
Minu töö pealkirjaks on „Meie vilistlased laias maailmas“. Hakkasin uurima kes, mis põhjustel ja millal on mujale elama läinud. Kõigepealt uurisin klassidest, kes teavad midagi inimeste kohta, kes mujal elavad. Teavet sain ka õpetajatelt ja Facebooki kaudu. Algul tundus ülesanne väga raske olevat, aga kui sain juba kümnekonna vilistlase nimed, siis nende abiga jõudsin edasi. Kasutasin oma töös Ülle Andi käest saadud vilistlaste nimekirju, see aitas palju. Lõpuks leidsin võõrsilt 36 vilistlast. See arv ei ole kindlasti absoluutne tõde, sest väga paljude vilistlaste kohta ei teadnud ei õpetajad ega klassikaaslased mitte midagi. Mõne, näiteks Triin Selgise ja Elve Metsalu kohta teati küll, et nad elavad mujal, aga kus täpselt, ei õnnestunud teada saada. Lisaks uurisin veel, kui paljud vilistlased on mujal tööl käinud ja kui paljud on võõrsilt Eestisse tagasi kolinud. Ka need andmed ei ole muidugi absoluutne tõde.
Järgmise etapina otsisin aadressid ja saatsin ankeedid. Väga paljud ei vastanud ankeetidele ja see tegi töö tegemise keerulisemaks. Oma hüpoteesidele, et välismaale on mindud majanduslikel põhjustel ja haridust omandama, leidsin ma kinnitust, kuigi hariduse pärast mindi vähem. Palju mindi välismaale ka pere tõttu või järgneti sõpradele.
Oma eesmärgid sain ma enam-vähem täidetud. Aja planeerimine oli töö alguses raske, sest mõnda aega oli tunne, et kevad on veel kaugel. Aegamööda harjusin planeerimisega ja lõpuks sain aru, et eesti vanasõna „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“ peab paika. Andmete analüüsimise oskus on paranenud . Olen õppinud paremini koostööd tegema.
Minu töö valmis tänu koostööle väga paljude inimestega. Tänan kõiki vilistlasi, kes saatsid mulle täidetud ankeedid, kes suhtlesid minuga kirja teel. Tänan Ülle Anti, Ene Vahtu, Helve Zõbinit, Merje Põtra, Lemmi Sarve, Sirve Paasi, Riina Paluoja . Tänan koolikaaslasi, kes aitasid otsida kontakte, ning oma peret, kes oli mulle igati abiks ja toeks .

Kasutatud materjalid

Russell King. Inimkonna atlas. Kirjastus Ilo. 2007.
Väljarände ajalugu. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4liseestlased 16.12.15
Rosenberg, Tiit. Eestlaste väljaränne 19. saj ja 20. saj algul. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eestlaste-valjaranne-19-sajandil-ja-20-sajandi-algul?id=51092896 . 24.02.16
Rahvaarv rahvuse järgi. 01.jaanuar, 2015.
https://www.stat.ee/34267 16.12.15
Eesti 2008.-2010. aasta majandussurutis. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_2008.%E 2%80%932010._aasta_majandussurutis

Tarum, Häli. Eesti tööjõulise elnikkonna väljarände potentsiaal aastal 2013. 2014.
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/eesti_valjarandepotentsiaal_2013_2.pdf
Rebas, Aho. Eesti Elu. Eestlased väljaspool Eestit. Kommentaarid. 30.aprill, 2004. http://www.eesti.ca/kommentaar-eestlased-valjaspool-eestit/article27996

Lisad

Lisa 1

Küsitlusankeet

Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Kui tihti te külastate Eestit?
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Mis on teie arvates Eesti asi?
Kuidas on teil perega lood? Kas lapsi on jne.

Lisa 2

Tagasitulnud ankeedid

1) Anneli Rõuk (O’Brien) - USA
Eestis lahkusin 1996 a pärast keskkooli lõpetamist ja asusin elamaLõuna Rootsi. 1998 a suundusin õppima ja elama USA-sse. Olen abielus, ja meil on peres 4 a tütar. Hetkel elame Connecicut-i osariigis, umbes tunni kaugusel New Yorgi linnast põhja pool. New Yorgis elasime 10 a ja tulime siis ara kui laps sündis. Olen elanud ka New Jersey -s ja Bostonis.
Ennem lapse sündi töötasin eksootiliste mereandide turunduse erialal, hetkel teen Yale ülikooli haiglas kõrgema astme med õe residentuuri.
Olen omandanud USA-s 3 erinevat kõrgharidust, hospitality management, business administration ja viimane siis meditsiinis. Ühesõnaga jõudsin ikka valja selleni mis mulle enam huvi pakkus.
Olen ennast igast küljes proovile pannud ja nainud elu millest ei osanud varem unistadagi aga koduigatsus on suur ja see laias maailmas elamine pole just nii lihtne nagu pealtnäha paistab.
Käime kodus Eestis vähemalt korra või kaks aastas mis on meie jaoks vaga tahtis sündmus .
Tean et meie kandist on veel USA-s Külli Jurgenson ja Kristel Mäe. Olen kontaktis Külliga. Meie lapsed käivad koos New Yorgis Eesti majas koolis.
Parimate tervitusega Connecicut-ist.
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1993
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
linn- Trumbull, osariik: Connecticut
USA
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
tahtsin maailma avastada
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
väga hästi
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
3 ülikooli lõpetanud
hetkel töötan Yale ülikooli haiglas
Kui tihti te külastate Eestit?
1-2 korda aasatas
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
jah
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Häid Jõule
Mis on teie arvates Eesti asi?
kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus Eesti keel
Kuidas on teil perega lood?
abielus 11 aastat, tütar on 4 aastane
2. Allan Rõuk - Soomes. Lõpetas 1989. Andmed õe Anneli käest, sest kontakti ei saanud.
3.Tanel Muuli - Soome.
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1997
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Vantaa , Soome
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Aastaid tagasi tuli tööpakkumine Soome. Palk oli kordades suurem, kui mul sel ajal Eestis oli. Mõtlesin esialgu minna ajutiselt natuke lisaraha teenima , aga ajutisest sai püsiv...
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Arvan, et keskmisest paremini. Ise olen rahul
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Elektrik, komplekteerija, ehitaja (seda praegugi)
Kui tihti te külastate Eestit?
Viimasel ajal harva- paar korda aastas
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Hetkel plaan puudub, kuid pole välistatud
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Kõike paremat!
Mis on teie arvates Eesti asi?
Keeruline küsimus... Kui mõelda seda välismaal “Eesti asja” ajava eestlase kontekstis, siis see “Eesti asi” on endast, kui eestasest, hea mulje jätmine, Eesti tutvustamine välismaalastele ja ise Eesti uudistega kursis olemine
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
On elukaaslane ja kasulaps
4. Aivar Tserp - Soome
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1985
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Soome Espoo
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Eesti poliitikud oma suurte lubadustega tekitasid huvi parema elu vastu.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Olen saanud hakkama. Algus oli raske.

Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Autujuht, kraanajuht
Kui tihti te külastate Eestit?
2-4 korda aastas
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
ex näe
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Öppimine ja töö tegemine tasub tösiselt vötta
Mis on teie arvates Eesti asi?

Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
5.Jüri Prits - Šotimaal
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1981
Kus täpsemalt elate, asukoht?
Šotimaal Aberdeenis
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Seoses abiellumisega
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Hästi
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Tootan õlikompaniis logistika alal.
Kui tihti te külastate Eestit?
Kord aastas.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Lähitulevikus ei ole plaanis.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli siis jõuate elus hästi edasi
Mis on teie arvates Eesti asi?
Ei ole eesti oludega kursis. Rohkem sallivust inimeste vahel
Kuidas on teil perega lood?
Hästi.
6. Heiki Õunmaa - Soome. Lõpetas 1986. On kirja teel õpetajaga suhelnud aga ankeeti tagasi saatnud ei ole.
7. Rauno Eessaar - Soome. Lõpetas 1988. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud
8. Marko Eessaar - Soome. Lõpetas 1992. Andmed vend Raivolt, Ankeet saadetud aga ei vastanud
9. Külli Jürgenson - USA
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Mina lopetasin Lustivere Pohikooli 1995 aasta kevadel. Minu klassijuhatajaks oli keemia opetaja Riina Milk.
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Elan Long Islandil, New Yorgi osariigis USA’s.
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Mote tuli keskkooli lopus, kui mu parim sobranna Rootsi laks ja klassiode Usasse
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Minul on normaalselt lainud, alati voiks ju paremini minna.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Viimased 17 aastat olen nii teiste kui ka oma lapsi kasvatanud. Siin koolis kaisin 1.5 aastat, et oma inglise keele oskust parandada. Nende aastat jooksul olen ennast taiendanud veel mitmel erinevas valdkonnas.
Kui tihti te külastate Eestit?
Eestit kulastan koos oma lastega vahemalt korra voi kaks aastas ja siis elame kohapeal vahemalt paar kuud.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Kunagi ei tea.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Mina sooviksin ikka joudu ja jaksu, et Te ei vasiks sellel vasitaval hariduse omandamise teel. Minule on jaanud ainult head malestused Lustivere koolis kaimisega
Mis on teie arvates Eesti asi?
Minu silmis on Eesti asi Skype ja TransferWise
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Minu peres on kasvamas 3 last. Amanda 10 aastane, kes raagib ilusasti eesti keelt. Kaitlyn, kes see suvi saab 9 ja pisipoja Daniel , kes hakkab see sugis kooli minema.
10. Kristel Imeraj - USA.
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1996
Kus täpsemalt elate, asukoht?
Atlanta, Georgia , USA
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Peale keskkooli lõpetamist andsin paberid ainult Tartu Ulikooli arstiteaduskonda sisse, kuid tugeva konkursi tõttu ei saanud sisse. Läksin siis Rootsi 10.-ks kuuks ja otsustasin uuesti Tartu Ulikooli proovida. Sain norra keele eksamist rootsi keele põhjal läbi. Samal ajal, kui pidin otsuse tegema, tuli mulle kiri ühelt minu keskkooli klassikaaslaselt, et kas ma tahaksin tema perekonda minna lapsehoidjaks. Helistasin perele ja neile ma väga meeldisin ning nemad mulle ka. Hakkasingi siis pabereid ajama ja juba 15 jaanuar 2001 olin New Yorgis orientatsioonil. Kummaliselt tundsin siin alati ennast kodus ja suurt koduigatsust kunagi ei tekkinud.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Arvan, et mul on suhteliselt hästi läinud. Olen algusest saati töötanud täis kohaga ja 15 aasta jooksul immigrandina päris hea koha peale saanud – vanem finantsanalüütik on mu ametikoht hetkel. Peale ülikooli lõpetamist sain avalikku audiidifirmasse tööd. Olin selles sektoris 5 aastat, kuid pidev kiirus ja ülipikad tööpäevad hakkasid tervise peale ja selle aja peale oli ka Adriana juba 18- kuune ning tema vajas samuti tähelepanu. Nii ma siis otsustasingi mujale tööd otsida, kus elukvaliteet ka eraelu võimaldab. Sain vanem siseaudiitorina tööd Georgia-Pacificus (GP). See oli esimene töökoht, kus mul ei olnud mitte ühtegi kontakti ees, kes mind oleks soovitanud. Oli tõesti hea tunne, et omal käel sellisesse kompaniisse sain, kus on suhteliselt raske sisse saada. Töötasin siseaudiitorina 14 kuud ja siis tehti mulle pakkumine korporatsiooni peafinantsanalüütikute gruppi, kus mul on võimalus valmistada aastalõpu aruannet. GP on globaalne privaatne kompanii ja nende aruanne ei ole avalik. Aastas prinditakse ainult 20 koopiat ja mul on üks nendest .Hetkel töötan UK audiidi kallal ja suhtlen Ernst & Youngi audiitoritega Londonist , mis teeb elu natuke huvitavamaks. Teen suhteliselt palju uurimustööd oma igapäevaste kohustuste hulgas ja tegelen ka delikaatsete projektidega. GP’s töötab >30,000 inimest üle maailma. Ma olen aastaaruannet GP CFO’le and CEO’le esitanud . Kokkuvõttes läheb mul vist rahuldavalt hästiJ
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Kaks aastat tagasi asutasime siin mõne eestlasega Atlanta Eesti Kultuuriseltsi. Olin seal VP Kommunikatsioon ja VP Laekur, kuid nüüd olen ainult laekuri ameti peal, sest liiga paljuks läks kohustusi. Meil on Atlanta kandis kuskil 100 eestlast, mis ei ole eriti palju. Asutasime ka Eesti Kooli siin, et oma lastele eesti keelt ja kultuuri tutvustada. See toimub kord kuus üheksa kuud aastas ja olen seal väikelaste õpetaja kui vajadust on.
Kui tihti te külastate Eestit?
Mitte just tihti. Mais lähen Eestisse peale 2.5 aastat. Kallid piletid ja vähene puhkus ei võimalda alati kui soov tekib.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Hetkel mitte. Tundsin alati, et Eesti oli liiga väike minu jaoks ja võimalusi on vähem.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Mul on väga head mälestused Lustivere koolist. Riina Paluoja ja Helve Zõbin olid minu klassijuhatajad. Kõik õpetajad olid toredad ja hoolivad ning andsid endast midagi kaasa, mis mind on aidanud edasi pürgida. Soovin õpetajatele ja õpilastele ilusat kevadet ja jõudu ning jaksu edaspidiseks. Inglise keeles on ütlemine – sky is the limit! Julge unistada ja neid unistusi täide viia.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Ma ei oska sellele vastata... Eesti asi on ehk tõsidus. Eestlased peaksid naeratama rohkem ja üksteist aitama
Kuidas on teil perega lood?
Eraelus on ka suhteliselt hästi läinud. Kohtasin Iliri 15 aastat tagasi kaks päeva peale Atlantasse saabumist. Oleme koos olnud sellest ajast peale. Meil on 4-aastane tütar, Adriana Eliis , kes on energiline ja eestlaslikult jonnakas nagu emagi.Ilir töötab CNNis video montaazi erialal ning teeb vabakutseliselt lühifilme ja dokumentaale.Meile meeldib reisida kui mahti on. Sel aastal läheme Eestisse läbi Türgi ning hiljem külastame ka Kosovot (Ilir on sealt pärit ja ta tuli Ameerikasse sõjapõgenikuna) ja Albaaniat.
11. Kerli Kuus - Rootsi
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Lõpetasin Lustivere kooli aastal 2002.
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Elan Rootsis Stockholmis .
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Tahtsin pärast keskkooli minna aastaks välismaale ülikooli jaoks raha teenima. Ja kuna Rootsi oli saada üsna kerge siis valisin selle. Koju oli palju lihtsam käia ka
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
On läinud suhteliselt hästi. Kodu, töö ja pere on olemas ja vahel saab ka ennast täiendamas käidud koolis.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
olen käinud koolis, olnud lastega kodus ja nüüd käin tööl ja plaan on minna veel õppima.
Kui tihti te külastate Eestit?
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Korra aastas käin pikemalt eestis. Ja 4-5 korda aastas käin kruiisil ja siis saan Tallinas oma perega kokku.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Soovitan hoida head mainet ja kõrget taset.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Sellele ei oska küll vastata.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Olen abielus ja on nii poeg kui ka tütar.
12. Relika Elmend - Soome
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Lõpetasin Lustivere kooli 2002 aastal.
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Nüüd elan Soomes,täpsemalt Forssas.
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Välismaale minemise mõte tuli aastal 2006, sõbranna oli juba soomes tõõl ja kutsus mind ka ning kuna soomes palgad suuremad seega lahkusingi eestist
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Enda arvates on mul välismaal üle keskmise hästi läinud:hea töö,toredad tõökaaslased ja normaalne palk.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Olen Soomes liinitõõline,sorteerime ja pakime juurvilju.
Kui tihti te külastate Eestit?
Eestis käin ma umbes 4-5 korda aastas.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Jah,kindlasti tulen varsti tagasi Eesti elama alaliselt !
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Lustivere kooliperele sooviksin lihtsalt palju jõudu ja jaksu edaspidiseks
Mis on teie arvates Eesti asi?
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Pere koosseisu kuulub elukaaslane ja üks laps.
13. Janek Lainevee - Soome, Andmed sugulastelt, ankeeti ei tagastanud.Lõpetas 1997.
14.Marve Pung - Soome
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Lõpetasin 1986
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Kerava linnas
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Mees töötas siin
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Hästi. Koolitasin siin endale uue eriala
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Elanud ja tööd teinud. Töötan hooldusasutuses spetsialistina
Kui tihti te külastate Eestit?
Keskmiselt 2 korda aastas
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Olen mõelnud kuid hetkel pigem mitte
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Et see kool ikka alles oleks
Mis on teie arvates Eesti asi?
Seda ei olegi veel
Kuidas on teil perega lood? Kas lapsi on jne.
Peres on 2 last
15. Heli Timusk (Bailey) - Kanada
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Lõpetasin Lustivere kooli 1997
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Kanada, Ontario osariik, Egmodville
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Mulle pakuti võimalus hoida lapsi peres keda ma juba tundsin. Ning näha Kanadat turistina
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Ma arvan et mul on läinud päris normaalselt, püsivalt positiivelt
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Olen olnud eralapsehoidja enamus mu siin oldud aega.
Kui tihti te külastate Eestit?
Olen Eestit külastanud üle aasta.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Praegu on plaan et tuleme Eestisse elama aastaks, kunagi tulevikus. Aga arvatavasti mitte pikamaks
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Et jätkuks jaksu hoida kohalik hariduselu tegevuses. Ja et jätkuks laps , kes tuleksid Lustivere kooli.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Olen abilelus kanadalasega, meil on üks laps, 9 kuune poiss.
16. Sirje Targam Rannamets - Rootsi - Lõpetas 1972 ( pensionär ). Andmed õelt, Sirjega ei õnnestunud kontakti saada.
17.Kristin Pukk - Soome. Töötab koristusfirmas, läks majanduslikel põhjuste, tal on seal pere ja tagasitulekumõtteid pole, kodus käib nii tihti kui saab. Andmed sugulastelt, kontakti ei saanud.
18.Riina Ojassoo - Soome
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1982. aastal
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Soome, Kerava linn (Helsingist 30km)
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Otsisin oma erialast tööd tegelikult hoopis
Tallinnasse,siis aga tuli pakkumine
Soome ja ma kasutasin juhust.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Iga algus on raske.
Algul ei läinud just koige paremini. Nuudseks on koik hästi.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Pohiliselt ikka tööd.
Töötan kaubanduskeskuses Jumbo .
Peale tööd jääb mul suhteliselt palju vabaaega iseendale.Kuna olen harrastussportlane,siis tegelen jookmisega ja talvel käin jousaalis.Olen osa votnud Helsinki ööjooksust (10 km)ja ka käinud jooksmas poolmaratoni (21,1 km).
Järgmisel suvel plaanin sama.
Kui tihti te külastate Eestit?
Eestit kulastan nii palju kui voimalik.
Suviti korra kuus ,talvel vahem.
Igatsen Eestit ja oma kodukanti just suviti,
seal on koik nii ilus.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Kindlasti on.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Soovin Teile koigile päikest ja turvalist koolielu.Et jaguks lapsi,siis kestab ka kool.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Lihtsam oleks vastata,mis peaks olema Eesti asi.See peaks olema inimeste eest hoolitsemine, turvalisus.Tagatud olema rahulik elu.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Pere elab mul koik Eestis.
Mees töötab Poltsamaal.
Lapsed, Reijo , käib Poltsamaa Yhisgymnaasiumis, viimases klassis.
Ingrid töötab ja elab Tartus. Minu ode elab koos oma perega Soomes. Nii minu lapsed kui ka ode on lopetanud Lustivere kooli.
19.Agnes Parv - Soome
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
oli see aasta 1987
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
elan soomes, helsingis
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
onnestus saada lapselle lasteaiakoht soome. Eestis see ei olnud kahjuks voimalik.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Ei kurda. Hästi läheb.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Oppisin oeks ja nyyd töötan haiglas.
Kui tihti te külastate Eestit?
Aastas korra, suvel
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Ei, kindlasti mitte.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Koike head
Mis on teie arvates Eesti asi?
Ei ole eesti asjadega enam kursis
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Elukaaslasega koos kasvatme yhiseid lapsi. Lapsi on mul kaks 6a ja 10 a.
20.Elve Metsalu - Soome. Ei saa kontakti - Lõpetas 1982
21.Sirli Salo - Soomes. Ei saa kontakti .
22.Liisi Lainevee - Soome

2004

Elan Soomes,pisikese linna nimi on Jokioinen.

Mu öde kutsus mind 2 nädalaks tööle appi aga see on veninud 10 aasta peale.

Tegelen siin normaalse eluga,käin tööl kasvatan kolme imeilusat last.

Eestis olen käinud 1-2 korda aastas.Tahaks rohkem tulla aga ei saa töö körvalt

Eesti tagasi elamise plaani otseselt ei ole aga ega seda ju kunagi ei tea... hoian selle ukse ka alati lahti

Lustivere kooliperele ma soovin jöudu ja jaksamist.Helget ja pikka tulevikku

Olen abielus ja meil on kolm last.Sandra 4,5 aastat, Saara 3,5 aastat ja Rami 10 kuune

Eesti asi...Väike aga tragi

Tahaks veel tänada köiki Lustivere kooli öpetajaid.Teete siis nii tähtsat tööd,paljudel lastel vanemad on kogu aeg tööl ja neil ei ole aega tegeleda lastega ja nende vajadustega...Lapsed vajavad seda tähelepanu just teismelisena eriti oma vanematelt ja kes siis veel on eeskujuks kui mitte oma ema ja isa.Aga teie Lustivere Pöhikooli öpetajad te olite minule kui teine ema,te olite aina seal kui öpilased teid vajasid,te ei andnud alla ega te ei pöörand meile selga kuigi mina olin päris lootusetu juhtum.Tänan teid köigest sydamest ja eriti oma klassijuhatajat Helve Zöbinit
23.Anneli Valk - Soome. Lõpetas 1978. Ei saa kontakti, andmed tema emalt.
24.Ave Elmend - Austraalia
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Lustive kooli lopetasin 2009(ma arvan)
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Hekel elan Austraalias, Sydneys.
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Mote oli juba pohikoolis, aga rohkem naljaga. Parast keskkooli ei teadnud mida oppida ja otsustasing sobranna siia tulla.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Alguses oli vaga raske, ingliskeel ei olnud koige parem ja inimesed olid vaga teistsugused, koik on vaga avatud ja tahavad suhelda. Nuud tunnen , et siin on mu teine kodu, vaga palju hoolivaid ja kalleid inimesi on tekkinud ja Sydney on vaga ilus ja omaparane.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Olen töötanud köögiabilisena, ettekandjana ja nüüd olen pikemalt baaris töötanud. Lõpetasin Business Admisistration Diploma hiljuti ja nüüd õpin sport and Fitnessi, millega ilmselt tahan oma ülejaanud elu tegeleda. Olen ka reisinud Austraalias veidi ja näinud erinevaid kohti.
Kui tihti te külastate Eestit?
Eesti olen kainud 2 korda 3 aasta jooksul. Viimati kaisin Augustis
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Ma ei tea kas elama, aga pere ja soprade parast kindlasti tagasi.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Lustivere kooliperele soovin koike koige paremat, Lustivere jaab alati ikkagi mu koduks, hoolimata koigest. Loodan, et koik oskavad hinnata seda, mida see kool annab. Tunnen, et ise sain vaga tugeva pohja ja enesekindluse sealt ja Te jaate alati mu pereks mingil maaral
Mis on teie arvates Eesti asi?
Ma ei tea paris tapselt, mida selle kusimuse all motled. Aga kui keegi siin kusib mu kaest midagi taolist siis utlen, et eestlased leiutasid skype.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Lapsi ei ole ja pereelu veel ei ole. On inimesi, kes tunnen, et on mulle pere eest, sest mu enda pere on nii kaugel ja alati pole voimalik suhelda.
25.Riivo Rets - Austraalia
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Riivo Rets, aastal 2000
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Viimase aasta ringi reisinud Austraalias
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Tahtsin näha maailma ja elu väljaspool Eestit.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Hästi. Ise olen väga rahul. See on huvitav kogemus. Tutvut teiste inimestega ja nautida imelist loodust.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Ringi reisinud (pool austraaliat) ja juhu tööotsi teinud (loomafarmis, puuvill 'a tehases ja vilja hoidlas).
Kui tihti te külastate Eestit?
Viisaga saan ma olla Austraalias 2 aastat. Ma otsustasin, et olen selle aja järjest siin ja vahepeal Eestisse ei lähe.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Jah kindlasti.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Hoitke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Eesti asi on Eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne.)
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Olen vallaline ja lapsi pole
26. Toivo Paltsmar - Soomes , lõpetas 1989
Andmed on vend Raivolt. Läks majanduslikel põhjstel. Tal on pere, naine on eestlane, töötab betoonitehases, on 2 last, arvab , ei ole nii tugevaid juuri alla kasvatanud, võib tulla Eestisse tagasi.
27. Kairi Veinglas - Austraalia Saadetud, ei saa kontakti - Lõpetas 2008
28.Triin Selgis - USA, Los Angeles Ei saa kontakti - Lõpetas 2005
29.Kaisa Kask - Rootsi
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Reedesel päeval, juuni kuus. Riina Milgu lend. 2010.
Kus täpsemalt elate, asukoht?
Rootsis, Stockholmis.
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Kõik lähevad ju, ega ma siis viimane olla ei taha. Mõte oli juba varem, aga armastus tegi lõpliku otsuse.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Välismaa on välismaa, kerge ei ole, aga läinud on hästi
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Käin tööl. Sulandun ühiskonda ja hakkan täisajaga koolis käima uuest aastast
Kui tihti te külastate Eestit?
Alles pool aastat siin oldud, pole mingit kindlat mustrit tekkinud.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Kes teab? Välismaa hariduse ja töökogemustega eestlastel vahest Eestis suurem väärtus?
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Et Lustivere provintsi müürid püsti püsiks.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Kõik on suhteline, aga näiteks iseseisvus
Kuidas on teil perega lood?
Kui te mõtlete minu ja mu pere omavahelisi suhteid siis nendega on hästi.
30.Urmas Tamm - Soome
Töötab metallifirmas rekkajuhina, peamiselt veab autosid kokku. Andmed Mairi käest.
31.Reigo Kodusaar - Soome - Lõpetas 1997
Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest.
32.Reino Kodusaar - Soome - Lõpetas 2004
Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest.
33. Eero Keldo - Inglismaa
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
Kui ma õigesti mäletan, siis oli see 2004a.
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Ma elan hetkel Suurbritannias, täpsemalt Inglismaal, Cambridge -i Linnas.Ma olen ka pikka aega veetnud Itaalias, Modena linnas.
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Mõtteid kui selliseid oli alati, küll aga tegudeni need ei jõudnud. Kui ma kohtasin oma Itaallannast tüdruksõpra, siis see tegi mõtte tegudeks. Inglismaale otsustasime lõpuks minna, kuna seal räägitakse keelt, mis on meil ühine.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Mul on läinud suhteliselt hästi. Võimalusi on rohkem kuna tegemist on suure riigiga.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Ma olen põhiliselt töötanud ja ka natukene ümbrusega tutvunud. Plaan on kindlasti mingil hetkel rohkem ringi rännata ja reisida.
Kui tihti te külastate Eestit?
Eestit olen külastanud paar korda, tõenäoliselt nii hakkab ka olema, paar korda aastas.
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Täiesti võimalik. Lähi aastatel seda plaani pole aga pikemas perspektiivis on see võimalik. Kõik sõltub, mis maailma poliitikas toimub. Eestis oli elu tunduvalt lihtsam ja väiksema rahvaarvu tõttu palju rahulikum.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Soovitaksin kindlasti minna reisima ja kui võimalust ning tahtmist ka välismaale tööle ja elama. See on unustamatu kogemus ja ei selle läbiviimiseks on vaja lihtsalt osata inglisee keelt. Keeled on tähtsad, nii Inglise kui ka Vene keel. Küll on kordi, kus ma soovin, et oleksin rohkem rõhku Vene keelele pannud.
Minge rändama, maailmas on palju ilusaid kohti ja palju näha, kogeda.
Mis on teie arvates Eesti asi?
Ma arvan, et Eesti asi on pigem kes kui mis. Eesti asi on Eesti kodanik.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Oma peret kui sellist mul ei ole. Võimalik, et tulevikus. Hetkel olen mina ja minu tüdruksõber.
34.Madis Mölder - Soome (Kerämäel) Pole siiani kontakti olnud. Info meie vilistlastelt Keravas. Lõpetas 1986
35.Aivar Autor - Lõpetas 2003 . Soome. Ehitaja
36.Raivo Eessaar - Soomes. Lõpetas 1978
Millal lõpetasite Lustivere kooli?
1978.
Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik)
Soomes, Lahti linnas
Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale?
Majanduslikel põhjustel.
Kuidas on teil teie enda arvates välismaal läinud?
Ma arvan, et olen küllaltki hästi hakkama saanud.
Millega tegelete/olete tegelenud seal?
Olen töötanud kõik need aastad bussijuhina.
Kui tihti te külastate Eestit?
Vastavalt vajadusele 2-5 korda aastas
Kas teil on plaanis kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama?
Ei oska ennustada.
Mida sooviksite Lustivere kooliperele?
Et kool edasi toimiks
Mis on teie arvates Eesti asi?
Eesti asjaga tegelemise lõpetasin ma juba ammu aega tagasi ära.
Kuidas on teil perega lood? (Kas on lapsi jne)
Perega on head suhted, muidu poleks ehk pere 27 aastat koos püsinud.

Lisa 3

Fotod

Foto 1: Kristel Imeraj tütre Adriana- Eliisega
Foto 2: Kristel Imeraj abikaasa ja tütrega. Väiksem laps on sugulane
Foto 3: Anneli O’Brien abikaasa ja tütrega
Foto 4: Külli Jürgenson lastega
Foto 5: Heli Timusk
Foto 6: Heli Timusk abikaasaga
Foto 7: Raivo Eessaar Tartu rattarallil
Foto 8: Raivo Eessaar abikaasaga
Foto 9: Riina Ojassoo
Foto 10: Riina Ojassoo
Foto 11: Riivo Rets
Foto 12: Jüri Prits

.DOCX Laadi alla originaalfail 51 lk · .docx · 3 allalaadimist

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #10

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #11

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #12

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #13

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #14

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #15

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #16

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #17

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #18

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #19

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #20

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #21

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #22

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #23

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #24

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #25

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #26

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #27

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #28

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #29

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #30

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #31

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #32

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #33

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #34

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #35

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #36

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #37

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #38

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #39

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #40

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #41

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #42

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #43

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #44

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #45

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #46

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #47

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #48

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #49

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #50

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS #51

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ergas-Ever Kask Õppematerjali autor

Inimesed on sündinud rändajad: inimese evolutsioon on otseselt seotud liikumisega ühelt asualalt teisele ja sellele järgneva kohanemisega uues ümbruskonnas (Russell King 2007: 8)...

Kuni 19. sajandini elas väljaspool Eesti ala väga vähe eestlasi. Needki olid enamasti Eesti-lähedastele aladele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele...

Uurimise tulemusel sain teada, et mujal maailmas elab (minu andmete põhjal) meie vilistlastest 36 inimest. Ankeedid (Lisa 1) saatsin 27 inimesele, tagasi sain 18 ankeeti ehk siis 66,6 %...

Uurimustöö Lustivere Põhikool 8. klass 2016 lustivere

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

................................................................................... 6 3.2. Koolijätk peale sõda.........................................................................................................7 3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis................................................................................8 4. Töö koolides............................................................................................................................9 4.1. Lustivere 7 klassiline kool............................................................................................... 9 4.2. Adavere 7 klassiline kool.................................................................................................9 4.3. Põltsamaa Keskkool.......................................................................................................10 4.4. Mälestused koolielust..........................................................................................

Uurimistöö

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed).

Politoloogia

doc

Postmodernism Contra luules

Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis teile tänapäeva maailmas kõige rohkem nalja teeb? Mul saab väga palju nalja, kui mängitakse keelega (kõdi on siis), ehk täpsemalt kogemata mängitakse sellega, öeldakse lauseid, mis on nihkes loogilisest, mis on kaksipidimõistetavad... Noh nagu lapsed ütlevad, kui nad veel keelt õpivad ja nagu täiskasvanud ütlevad, kui nad arvavad, et neil enam keelt vaja õppida ei ole. Tegelikult on nii-ii palju asju, mille üle saab naerda, ütleme, et see oli vaid üksik näide. Naerda võib ka lihtsalt rõõmust.

Eesti keel

doc

Intervjuu

INTERVJUU 11. klass Intervjuu = harilikult küsimus-vastus-vormis ajakirjanduszanr; kohtab ajakirjanduses, televisioonis, raadios Intervjuu Madis Valgega 1. Tere Madis! Tehke lühikokkuvõte endast nende jaoks, kes ei tea kes te olete. Tervist, mu nimi on Madis Valge, olen 37-aastane ning mulle meeldib ujuda. 2. Ujuda meeldib paljudele, kuid te olete natuke erilisem. Nimelt olete te omale eesmärgiks võtnud ujuda Suurbritanniast Prantsusmaale. Millal te seda teha kavatsete ning kui pikk see vahemaa on? Täpselt nii, ma kavatsen selle aasta suvel, 9.-12. Augustil ületada La Manche'i väina. Vahemaa pikkus on 60 kilomeetrit ning aega on mul selle ületamiseks 20 tundi. 3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda

Eesti keel

docx

Evelin Pang - intervjuu

Evelin Pang. Kus te sündinud olete ? Ma olen sündinud Tallinnas ja olen alati siin elanud. Kus te Tallinnas elanud olete ja kus te praegu elate ? Minu lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nüüd elan ma Kalamajas, väikese Aguli rjoonis. Mis koolis te õppisite ? Ma alustasin oma kooliteed Tallinna 21.Keskkoolis , mis kannab nüüd Tallinna 21.Kooli nime ja viimased aastad õppisin Tallinna 49.Koolis Mustamäel, mis nüüd kannab Arte gümnaasiumi nime. Kus te näitlejaks õppisite? Näitlejaks õppisin ka Tallinnas, hüüd nimega Lavakas , aga kooli õige nimi on Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia Kõrgeim Lavakunstikool. Kas väiksena tahtsite ka näitlejaks saada või oli teil mõni teine unistus? Niipalju kui ma mäletan, siis ikka tahtsin saada kas nätlejaks või ka lauljaks.Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa erinevate inimeste elus

Meedia

pdf

Kamari-äriplaan-

Põltsamaa Kultuurimaja 32,25 eur/tund puhkepäevadel Lustivere kultuurimaja, 50 euri ööpäev; Pajusi Külamaja 50 eurot ööpäev OÜ Pihlaka puhkemaja kompleks –Väike Kamaris. hinnad pole avalikud; Carl Scmidthi maja Põltsamaal- toitlustus koht, kus saab ka tähtpäevi korraldada. Majutuse võimalus 34 inimesele. Kuna pakuvad toitlustust siis eraldi rendihinnad puuduvad. Põltsamaa kultuurimaja mahutab kuni 200 inimest, Lustivere kultuurimaja 150 inimest ja Pajusi külamaja on väiksem 30 inimest. Kõigis puuduvad majutusvõimalused. Pihlaka Puhkemaja kompleks on talvisel ajal mahutavusega kuni 20 inimest ja suvel peetakse seal erinevate organisatsioonide suvepäevi. Majutuskohti 20. OÜ Pihlaka Puhkemajal on äriregistris kustutamishoiatus, majandusaasta aruannete esitamata alates 2011 aastast. 2. Koolitusteks, infopäevadeks ja seminarideks ruumide rentimine Teenuse hind on 10 eur I tund järgnevad 6 euri tund

Kategoriseerimata

doc

Intervjuud kuulsate naistega

Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy

Ajalugu

doc

Tunded

MAI-AGATE VÄLJATAGA L O E N G 4 26 oktoober 2009 Kuidas tekitada tundeid? Teie tekitate endale igapäev tundeid seda endale tähele panemata. Kahjuks me tekitame endale tundeid negatiivses suunas. Egiptuses oli see nõue, et kui õpilane tahtis pühitsuse läbi teha, siis ta pidi oskama tundeid kustutada ja tundeid luua. Meie oleme rääkinud pikka aega tunnete kustutamisest. Oleme rääkinud, et kui teil on ebameeldiv tunne, siis vaadelge seda tunnet aga ärge samastuge selle tundega. Aga tavaliselt on nii, kui teil on ebameeldiv tunne, siis saate üheks selle tundega. Ütletegi mõttes endale, et see ongi minu tegelik reaalsus - nii ebameeldiv, nagu ma praegu tunnen. Selle asemel, et öelda: ma praegu kogen seda ebameeldivat energiat ehk tunnet. Me siin kahe jalaga maa peal kõndides oleme ära unustanud, et me kõik oleme inglid. Üks naine küsis nõu: mis ma pean oma lahutatud mehega tegema, kes on mulle nii

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid