Austraalia (1)

Sisukord
Iseloomusta riigi arengutaset , kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid.
Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt?
Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist.
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik?
Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik . Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis.
Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis:
Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis - vanuselise koosseisu kohta.
Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid.
Kui suure osa rahvastikust moodustavad:
Kas selle riigi rahvastik vananeb?
Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal?
Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus )?
Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe?
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud?
Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik?
Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse .
Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast .
Mullad . (Peamised mullad, muldade viljakus)
Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine)
Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas)
Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele?
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades)
Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
Enam arenenud loomakasvatusharud . (Valdavalt millistes piirkondades)
Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Millised põllumajandustooted ostab sisse?
Milliseid tooteid ekspordib?
Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? ( Metsasuse %) Kas seda on vähe või palju?
Milleks metsi kasutatakse?
Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ?
Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid?
Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajndust ja metsatööstust selles riigis. (Kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest)
Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
Milliseed võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?
Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub?
Millised tööstusharud on esindatud ?
Kuis paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Iseloomusta masinatööstuse arengut.
Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Millised trantspordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes ? Põhjenda lühidalt.
Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis:
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub?
Kas riik on tuntud turismimaa ?
Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam?
Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
Iseloomusta riigi arengutaset, kasutades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid.
Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 3. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $. Täiskasvanute kirjaoskus on 99%.542 telefoni 1000-e inimese kohta.
567 interneti kasutajat 1000-e inimese kohta.
Aastal 1975 oli HDI 0,848.
Aastal 1990 oli HDI 0,893.
Aastal 2000 oli HDI 0.960.
Aastal 2003 oli HDI 0,955, seega pingereas 3. kohal
Millisesse riikide rühma kuulub valitud riik oma arengutasemelt?
Austraalia kuulub kõrge arenguga riikide hulka. 2001. aastal oli Austraalia kõrge arenguga riikide edetabelis neljas.
Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub?
Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse:ANZUS, APEC , ARF , AsDB, ASEAN , Australia Group, BIS, C, CP, EBRD, ESCAP, FAO, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICCt, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol , IOC, IOM, ISO, ITU, NAM (guest), NEA, NSG, OECD , OPCW, PCA, Sparteca, SPC, SPF, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR , UNMEE, UNTSO, UNU, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO, ZC
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist.
Ravimifirma CSL, AISC (Austrailian International Sheep Co.), Australian Wool Innovation, Santos, Chemgenex Pharmaceuticals Ltd, Genetic Technologies Ltd, Novogen Limited, Pharmaxis Limited, Prana Biotechnology Ltd, Progen Pharmaceuticals Limited, Air Australia International
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik?
Rahvaarv 2004 aasta seisuga on 20 226 100. Austraalia on suurriik.
Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis.
Rahvastikukasv
Sündimus: 12.14 Sündimus 1000 inimese kohta.
Suremus: 7.51 Suremus 1000 inimese kohta.
Naiste viljakuse näitaja: 1.76 last ühe naise kohta.
Rahvastiku juurdekasv: 0.85% aastas.
Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis:
keskmine rahvastiku tihedus: 2,6 in/km²
rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Indoneesia - 122,4 in/km², Uus- Meremaa - 14,7 in/km², Paapua Uus- Guinea - 13 in/km²
tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: Enamik austraallasi elab rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad.
Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta.
Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid.
Kui suure osa rahvastikust moodustavad:
lapsed (alla 15 aastased): 19.8%
tööealised (15-65 aastased): 67,2%
vanemaealised inimesed (üle 65 aastased): 12,9%
Kas selle riigi rahvastik vananeb?
Kuna tööealisi ja vanureid on rohkem kui lapsi, siis Austraalia rahvastik vananeb, kuid aeglaselt.
Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal?
Naiste keskmine eluiga on meeste omast pikem. Keskmine eluiga 80,5 aastat, mehed 77,64 aastat, naised 83,52 aastat.
Need arvud on väga kõrged, Austraalia asub sellega maailmas 9. kohal. Selle põhjuseks on hea elukvaliteet , hea arstiabi kättesaadavus, inimeste küllaltki tervislik eluviis.
Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)?
Tuhande lapse kohta sureb Austraalias 6 last. 12,14 sündi 1000-e inimese kohta.
7,51 surma 1000-e inimese kohta.
Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe?
Poisse sünnib veidi rohkem kui tüdrukuid.
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud?
Sündimus on 12,14 ‰, millega Austraalia on maailmas 171. kohal. Sündimus on seal väike. Sündimus on suurem kui Euroopas, kuid väiksem Aafrikast ja Aasiast. Selle põhjuseks võivad olla samad põhjused, mis Euroopas. Naised pühenduvad rohkem karjäärile ja nende kultuur ja religioon ei nõua naiselt vaid laste kasvatamist .
Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik?
Austraalia kuulub kaasaegse rahvastiku tüüpi.
Kui suur osa rahvastikust elab linnades?
91% rahvast elab linnades.
Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse.
Suurimad linnad on Sydney , Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide ja Canberra . Kõik suuremad linnad asuvad rannikualadel. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond, sest sealne kliima on kõige elukõlbulikum ja seal on hea laevaliiklus . Samuti on riigi keskel kõrb, kus pole hea elada.
Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
Põud, mis viimastel aastatel teeb suurt kahju, mõjutab just põllumajandust, sest seal on niigi kuiv kliima. Põuast jääb puutumata ainult Austraalia põhjaosa, kuhu ulatuvad mussoonvihmad . Sisemaal on spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Koos kaevandusharudega moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest . Austraalia on maailma suurim villa tootja. 1995 aastal oli seal 126 miljonit lammas. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna- Wales ja Lääne-Austraalia. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Loomulikult kasvatatakse ka rohkesti puuvilju . Tasmaania on kuulus oma imeilusate puuviljaistanduste poolest, mis toodavad nii palju õunu, et seda kutsutakse tihti ka “Õuna saareks ”. Umbes 10 % Austraalia territooriumist katavad põllu- ja karjamaad . Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat , rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys
Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast.
Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast.
Austraalia pinnamoes on valdavad tasandikud. Orograafiliselt jaguneb Austraalia kolmeks suureks alaks. Lääneosa hõlmab Lääneplatoo, mis piirneb põhjast Kimberley platooga, idas Macdonnelli ja Musgrave’I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, kus pole soodsaid tingimusi põllumajandusega tegelemiseks . Lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik .
Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus)
Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed , enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad . Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad . Austraalia mullad on erosiooniohtlikud.
Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
Põud, mis viimastel aastatel teeb suurt kahju, mõjutab just põllumajandust, sest seal on niigi kuiv kliima. Põuast jääb puutumata ainult Austraalia põhjaosa, kuhu ulatuvad mussoonvihmad. Parasvöötme alad on sobivad põllumajanduseks. Põllumajandusega ei ole võimalik tegutseda riigi keskosas, kus on kõrb.
Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine)
Kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks.
Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas)
Austraalia kaguosa asub troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhjaosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas. Põhja-Austraalias on kliima troopiline kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõunas on mõlemal rannikul vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima.
Suvel tõuseb siseosas temperatuur üle 30° C, jahedam on ainult Tasmaanias (15-20° C). Talvel on kõikjal plusstemperatuur (põhjaosas 20-25° C, Tasmaanias 10° C, Austraalia Alpides aga 5° C).
Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv. Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul . Tihedalt elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides.
Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele?
Austraalia on spetsialiseerunud nii taimekasvatusele kui ka loomakasvatusele..
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Kapitali olemasolu: Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole toetav riigikapital, mille osa on suurim transpordis, energeetikas ja ehituses.
Tööjõud: Põllumajandustööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust.
Valitsuse majanduspoliitika : Sobiv seadusandlus , hea infrastruktuur , stabiilne majandus, suur siseturg ja välisturg
Põllumajandusliku tootmise vormid: Ekstensiivsed teraviljatalud, rantsod, istandused , mahepõllumajandus.
Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades)
Tehnilised kultuurid ( suhkruroo , tubaka, puuvilla , õlipuu), köögi- ja puuviljad (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu ), nisu. Põllukultuure kasvatatakse peamiselt rannikualadel, sest riigi keskosas asub kõrb.
Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
Esimeste hulgas ollakse nisu kasvatamises.
Enam arenenud loomakasvatusharud. (Valdavalt millistes piirkondades)
Enam on arenenud Austraalias lamba-, lihaveise- ja piimakarja kasvatamine . Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees.
Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
Austraalia on maailma suurim villa tootja. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia.
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Peamiselt eksporditakse villa, puuvilju, veine.
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusega, tihedama asustusega rannikualadel intensiivse tehniliste kultuuridega (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuviljaga (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu) ning piimaga. Samuti varustatakse ennast villaga. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana.
Millised põllumajandustooted ostab sisse?
Peamiselt ostetakse sisse põllutöömasinaid.
Milliseid tooteid ekspordib?
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi. Tähtsuselt teine on toornafta . Järgnevad rauamaak kuld ja alumiiniumimaak. 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan 20,3%, Hiina 11,5%, Lõuna-Korea 7,9%, USA 6,7%, Uus-Meremaa 6,7% ja India 5%.
Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Maailma esimeste hulgas on Austraalia kivisöe, veinide, puuviljade ja villa ekspordilt.
Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
Kuna suurem osa põllumaadest asuvad jõgede juures, siis tihti sattuvad jõevette väetised, mis rikuvad vett.
Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (Metsasuse %) Kas seda on vähe või palju?
Austraalia metsad on viimaste aastatega hakkanud suurenema, aastatel 1980–1995 1,5% võrra. Austraaliat kattab umbes 175 miljonit hektarit metsamaad.
Milleks metsi kasutatakse?
Paljud põhilised Austraalia puuliigid on kasutusel küttepuudena (näiteks pukspuud ja eukalüpti liigid). Eukalüptipuudest, mille 500st erinevast liigist kasvavad enamus lõunapoolsetes metsades, toodetakse ehitusmaterjale ja õli. Metsadest toodetakse samuti paberit ja ümarpuitu.
Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?
Peamiselt kasvab seal paberipuit . Kaugel lõunas asuvad paksud metsad igihaljaste puudega. Enamus Austraalia puudest on erinevat liiki eukalüptid, pikkade lehtedega igihaljad puud ja akaatsiad. Poolkõrbetes on eukalüptid põõsastena, savannides suurte puudena. Paljud põhilised Austraalia puuliigid on kasutusel küttepuudena (näiteks pukspuud ja eukalüpti liigid). Austraalias leidub hulgaliselt troopilisi vihmamets.
Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid?
Riigi põhjaosa kuulub troopikasse, lõunaosa parasvöötmesse. Metsad katavad kitsa rannikuala idas. Lääne pool asuvad üksikute puudega rohumaad ehk savannid . Edasi kaovad puud täielikult ja savannid asenduvad põõsastikega. Tõeline kõrb katab keskse osa Ida-Platoost. Eriti kuiv ja elutu on Nullarbori tasandik, kus laiub lubjakivine lähistroopika kõrb. Austraalia kaguosa ja Tasmaania paiknevad parasvöötmes, seal kasvavad lõunapöögi metsad, mägesid katavad mäginiidud. Kaugel lõunas asuvad paksud metsad igihaljaste puudega. Poolkõrbetes on eukalüptid põõsastena, savannides suurte puudena.
Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset püüa iseloomustada metsamajndust ja metsatööstust selles riigis. (Kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid toorpuitu, kas hoolitsetakse metsade järelkasvu eest)
Puidu järelkasu eest hoolitsetakse, sest järelkasv on aastatega 1,6% võrra suurenenud. Puitu eriti välja ei veeta, sest see kulub oma rahva jaoks ära. Peamiselt kasutatakse puitu paberi valmistamiseks, mööbliks, kütteks ja ümarpuiduna.
Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Jah, olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajadused.
Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses?
Austraalial on väga väike osa maailma metsatööstuses, praktiliselt puudub, sest metsa on seal vähe ning see kulub oma riigi jaoks ära.
Milliseed võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?
Austraalia on sellises piirkonnas, kus suviti on väga suured tulekahjud . Sellega põleb väga suur osa metsadest maha.
Milliseid tööstuslikke tooraineid (maake) riigis leidub?
Austraalias leidub kulda, boksiidi , kivisüsi, rauda, naftat, vaske.
Millised tööstusharud on esindatud?
Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Austraalias on esindatud mäetööstus. Tööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust ja annab ⅔ rahvatulust. Nii tööstuses kui ka põllumajanduses on valdavad suurettevõtted. Tööstuses on esikohal töötlev tööstus, mille põhiharud on masina- (28 % kogutoodangust), toiduaine- (24%), keemia- ja naftatöötlemistööstus (kokku 12%). Mäetööstuse toodang moodustab tööstuse kogutoodangust alla 10%. Sel tööstusharul põhinevad hästiarenenud energeetika ja metallurgia .
Kuis paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda.
Kivisütt kaevandatakse idarannikul (tähtsaim neist Newcastle maardla), maagaasi Lõuna-Austraalia siseosas ja rauamaaki Lõuna- ja Lääne-Austraalias. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid , põllumajandusmasinad, elektrimootorid , tööpingid) ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad . Kagu-Austraalia on arenenud tööstuspiirkond, kus heal järjel on toiduainetetööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus ning masinatööstus.
Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib?
Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljonit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljonit USA dollarit), ravimid (1,753 miljonit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljonit USA dollarit).
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit) ja alumiiniumimaak (2,298 miljonit USA dollarit).
Iseloomusta masinatööstuse arengut.
Austraalias on masinatööstus arenenud Kagu-Austraalias, sest sealasuvad peamised rauamaagi leiukohad. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad (autod, vagunid, vedurid, põllumajandusmasinad, elektrimootorid, tööpingid). Samuti imporditakse sisse autosid jne.
Millised võiks olla kõrgtehnoloogia arengueeldused riigis?
Austraalial on kõrgtehnoloogiliseks arenguks eeldused olemas erinevate maakide näol, näiteks boksiidi või raua all. Muidugi on vaja selleks arenguks tarku teadlasi.
Millised looduslikud tegurid soodustavad või takistavad transpordi infrastruktuuri arengut?
Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad kõrbed riigi keskel, selleks kasutatakse enamasti rannikuäärseid alasid.
Millised trantspordiliigid võiksid olla olulised riigi sisevedudes, millised rahvusvahelistes vedudes? Põhjenda lühidalt.
Sisevedud: Raudtee , siseveetransport, autotransport , õhutransport
Rahvusvahelised: Õhutransport, mereteetransport.
Iseloomusta eri trantspordiliikide arengutaset selles riigis:
a) Autotransport. teedevõrgu tihedus, millises riigi osas on kõige tihedamini või hõredamini, miks? Autoteede kogupikkus.
Kokku: 812972 km kattega: 341448 km kivitamata: 471524 km.
Kõige tihedamini on teedega kaetud rannikualad, sest seal elab kõige rohkem inimesi ning on suuremad linnad.
b) Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut.
Kokku: 38550 km lai rööpmevahega: 3727 km 1. 600 m rööpmevahega standardse rööpmelaiusega: 20519 km 1. M 435-rööpmevahega (1877 km elektrifitseeritud) kitsas rööpmevahega: 14074 km 1. 067-m gauge (2453 km elektrifitseeritud) Kahesuguse rööpmevahega: 230 km paralleelkäibe rööpmevahega.
teiste riikidega pole raudtee ühendust, sest Austraalia asub eladi mandril .
c) Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud?
2000 km (peamiselt kasutatakse vaba aja kohta Murray ja Murray-Darling jõgikondade).
d) Mereteetransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurkaardile suuremad ja tähtsamad sadamad.
Kokku: 50 liiki: puistlastilaeva 12 last 5, kemikaalitanker 1 konteiner 1, vedelgaas 4, reisijate 7, reisijad ja kaubad 7, nafta tanker 8, Vieriä / rull-off 5 välisomandis olevate: 24 ( Kanada 9 , Prantsusmaa 1, Saksamaa 2, Jaapan 1 Madalmaad 2, Norra 1, Singapur 1, UK 5, USA 2) on registreeritud ka teistes riikides: 28 (Antigua ja Barbuda 1, Belize 1, Bermuda 1, Dominica 2, Fidžil 1, Marshall saared 1, NZ 1, Panama 4, Singapur 12, Tonga 1, US 1, Vanuatu 2) (2008)
Austraalia Sadamate ja terminalide : Brisbane, Dampier, Fremantle, Gladstone, Hay Point, Melbourne, Newcastle, Port Hedland, Port Kembla, Port Walcott, Sydney
e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad.
Austraalia Lennujaamad : Kokku: 144 1524 kuni 2437 m: 19 914 kuni 1523 m: 109 alla 914 m: 16 .
Kuidas on võimalik jõuda Eestist sellesse riiki kõige kiiremini? Kui palju kulub selleks aega? Milliseid teisi transpordivahendeid saab sinna sõiduks kasutada? Kui palju siis aega kulub?
Austraaliasse on Eestist kõige kiiremini võimalik jõuda lennukiga. Selleks kulub keskeltläbi 10h. Sinna on võimalik veel jõuda mereteede kaudu, aga see võtaks aega nädalaid, kui mitte kuid.
Kas riik on tuntud turismimaa?
Austraalia on tuntud turismimaa, kuna tema kliima kõigub äärmusest äärmusesse.
Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Kosmopoliitsete ja kõrget elukvaliteeti pakkuvate suurlinnade kõrval on selle maa peamiseks vaatamisväärsuseks siiski imekaunis loodus, mille sarnast ei kohta kusagil mujal maailmas. Ausad, otsekohesed ja ülimalt sõbralikud inimesed muudavad reisi veelgi nauditavamaks.
Uuri välja, milliseid kohti külastatakse selles riigis tõenäoliselt kõige enam?
Enamikele inimestele seostuvad Austraaliaga Sydney Sadamasild ja Ooperiteater, teadjamad oskavad ehk nimetada ka Ayers Rocki. Tegelikult on see kõik vaid jäämäe tilluke veepealne osa.
Great Ocean Road
Melbourne’ist lääne poole mööda mägist ja käänulist rannikuäärt kulgeb riigi üks kauneimaid maanteid Great Ocean Road. Läbides kümneid õdusaid kalurikülakesi jõuab maantee kõrge ja sopilise liivakivirannikuni, mida ääristavad mitmed majesteetlikud liivakivimoodustised. Neist kuulsaimad on 12 Apostlit, aga ka The Arch , London Bridge ja Bay of Islands .
The Grampians
Great Ocean Roadist põhja poole jääb Gramipansi rahvuspark , mis on nimetatud samanimeliste mägede järgi Šotimaal. Väikesest Halls Gapi linnakesest algab hulgaliselt matkaradu, mis viivad ümbruskonna mägedesse. Siinse kandi üks tuntuimaid vaatamisväärsusi on võimas MacKenzie juga. Ümbruskonna järsud mäed (nagu Mt. Arapiles)
on populaarsed ka mägironijate seas.
Adeliade
Miljonilinn Adelaide pakub külastajale samasugust kunsti- ja kultuurielamust nagu „kultuuripealinn“ Melbourne. Kompaktses kesklinnas on harmooniliselt kokku sobitatud pilvelõhkujad ja sajandivanused ehitised, muuseumid ja restoranid. Torrensi jõe kaldal jalutades püüab pilku omapärase arhitektuuriga festivalikeksus. Rannamõnusid saab nautida 10-minutilise trammisõidu kaugusel asuvas Glenelgi rannas.
Flinders Ranges
Lõuna-Austraalia ranniku lähedal asub sadade kilomeetrite pikkune mäeahelik, mis saadab rändajat pea kogu tee Adelaide’st Port Augustasse. Teisel pool mägesid asub karm sisemaa – Outback . Port Augusta on selle piirkonna viimane suurim linn, milles asub ka Outbacki muuseum . Linnast sajakonna kilomeetri kaugusel on teravatipuline kausja kujuga Wilpena Pound i mäestik, mille ümbruses on mitmeid matkaradasid.
Kimberley
Lääne -Austraalia loodenurgas asuv Kimberley territoorium koondab omapäraseid pinnavorme, maalilisi jõesänge, võimsaid jugasid ja kauneid saarestikke.
Üks Austraalia omapärasemaid ja kaunemaid pinnavorme on Kimberley regiooni kõrbealal asuv mitmekümnest kuplist koosnev väike Bungle Bungle mäestik, millesse punase liivakivi erinevad kihid on jätnud omapärase mustri .
Kas Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki? Kuhu täpsemalt?
Eesti turismifirmad pakuvad küll reise Austraaliasse, enamasti suurlinnadesse, ehk siis rannikualadele.
Kui suure osa moodustab turism sisemajanduse kogutoodangust?
Kuna turism kuulub teeninduse alla, siis teeninduse SKT moodustab 71,1% kogutoodangust.
14