Tõde sõltub meetodist. Tõde ei eksisteeri automaatselt. Humanitaar- ja loodusteadused kasutavad erinevaid meetodeid ja nad saavad erinevaid tõdesid. Loodusteadused kasutavad üha rohkem humanitaarteaduse meetodeid. B. Ricoeur (1913-2005) prantsuse protestant, kuulus pigem saksa traditsiooni. Ta sidus hermeneutika semiootika ja psühhoanalüüsiga (see on hermeneutiline protsess. Püütakse koos aru saada, kes see patsient on. Arusaamine koosneb kahest asjast teadvuse ja alateadvuse arusaamisest. Nad räägivad meiega märkide abil. Freudism vajab psühholoogilist analüüsi. Me püüame aru saada teisest inimesest, kui räägime läbi märkide. Metafoor ei ole retooriline troop, ta on ennekõike gnossoloogiline (??) meetod. Metafooris elab inimese kogemus. Kalju nutab Metafoor omadus on projitseeritud teise sisse - elusolend +elusolend (vastuseis) üks semantiline
Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3.Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi? Spontaatnsus, alateadlike tungide väljendamine- vahendid iimese vabastamiseks ühiskonna survest. Praktikas- automaatne kirjutamine, maalimine, ka hallutsinatsioonide esilekutsimine, „ärkvel magamine“. 4.Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst kaheks variandiks. Millised need on? 1)Veristlik- reaalsed kujundid ebareaalsetes teostes
Marksistliku tootmisviisi järgi muudetakse mateeriasfäär toodeteks teatud suhete kaudu. Sama asi on nähtav ka ideoloogias: inimsuhted muudetakse mingil viisil ühiskondlikuks formatsiooniks. Ideoloogia annab inimestele süsteemsel viisil vastuseid: teadmised, veendumused. Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi seda teha, on võltsid ja moonutatud. Ideoloogiat peavad inimesed oma päriseluks, oma päris valikuteks: marksistlik lähenemine. See on kujutlusvõime. Toimib alateadvuse kaudu. Taaskord müstifikatsioon. Ideoloogiat ei saa omistada mingile inimgrupile: kelelegi ei saa näpuga näidata. Selleks, et ideoloogia toimiks, peab ta olema suletud süsteem. Esitama kõik ühiskonnal tekkida võivad küsimused vastatavatena: rumalad küsimused ideoloogia piiridesse. Eraldatakse nö "valed küsimused". Kas ideoloogiale on üldse võimalik vastu seista? Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub
sisendamine, demagoogia jne) 2) psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele (aistingud, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus) 3) seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta seoses reklaamiteadete vastuvõtu ja neile reageerimisega ( elamuste positiivsus negatiivsus, esteetilised reaktsioonid , alateadvuse ja intuitsiooni baasil tekkinud tundmused ning psühholoogilised kaitsed, jne) 4) isiksuse seostatus/ kaasatus reklaamiga ja selles sisalduva teema, firma, kauba või teenusega (huvi ja osalus reklaamis sisalduva teabe psühholoogilisel töötlemisel, enese samastamine inimrühmaga, kellele reklaam apelleerib, sotsiaalne kuuluvus, staatus, ostumotivatsioon, elustiil, situatsioon reklaami mõjumise hetkel jne). (Bachmann 1994: 12-13)
Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno südametunnistus“, samuti oma novellides Freudi alateadvuse teooriast, kuid rakendades seda loomingulises vormis oma tegelaste peal, näitas ära selle piirid ja osalise paikapidamatuse. Tähtsuselt on teda võrreldud Marcel Proustiga (1871 – 1922) prantsuse kirjanduses. Svevo õppis Joyce’i tundides inglise keelt ja sai temaga sõbraks, mõlemad austasid väga teineteise loomingut. Just tänu Joyce’i vahendusele õppisid Svevo loomingut tundma noored prantsuse kirjanikud (1920ndate aastate alguses)
Freud) Psühhoanalüüs kujutab endast isiksuse kontseptsiooni,raviviisi ja ühiskonna- ning kultuurifilosoofiat.Psühhoanalüütiline traditsioon sai alguse klassikalisest psühhoanalüüsist,mille rajaja on Austria psühhiaater ja neuroloog,Viini ülikooli professor Sigmund Freud.Teoses unenägude seletamisel avastas Freud seose inimese unenägude(unistuste) ja füüsiliste ning mentaalsete sümptomite vahel.Oma analüüsi tulemusel leidis ta,et alateadvuse sisu on sagely seotud seksuaalsusega.Tuginedes oma patsiendi käitumise jälgimiselt saadud kogemustele,märkis Freud,et agressiivsuse roll oli patoloogilises käitumises sagely väga oluline. 1923.aastal avaldatud teoses esitas Freud oma teooria terviklikust isiksuse struktuurist.Freudi järgi koosneb isiksus komest komponendist: Id(Tema),Ego(Mina) ja Superego(Ülimina).Id on isiksuse,teadvuse vanim struktuur,mille indiviid omanadb pärilikult,sündides
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurim...
kingitus./ sai maksab 3 paid/ Juhu sarrustus (ei tea, millal saada kinnitust) Kõige rohkem paneb inimest käituma juhu sarrastus on kõige siduvam. Kinnitust saab ka kustutada. Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. Biheiviorismi võtteid kasut kliinilises psühholoogias psühhooside, foobiate, sõltuvuse ravis. Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria . Teadvuse ja alateadvuse tase peaks olema määratletud. Rohkem rõhku alateadvusel. (J. Alliku tõlge) ID - tema (sünnipärane psüühiline reaalsus, tung, on ka füsioloogiline liikumapanev jõud) - samastatav bioloogiliste tungidega. Id -st pärit kõik primitiivsed ihad ja soovid. On energiaallikas, seotud füsioloogiliste protsessidega. Lähtub naudinguprintsiibist. Omane püüe: Kohe ja nüüd! Täiesti amoraalne. Ebaratsionaalne. Ei ole reaalsusega seotud.
,,Ma olen alati olnud iseäranis huvitatud sellest, kuidas inimesed, kui jätta nad iseeneste hooleks ning neid sümboli ajaloost mitte informeerida, seda endile tõlgendavad. Ma jälgisin hoolega, et minu arvamused neid ei mõjutaks ning avastasin, et nad võtsid seda kui nende endi sümbolit või pigemini millegi neis oleva sümbolit. Nad tundsid seda väga lähedaselt endi juurde kuuluvat kui mingit liiki loovat taustsüsteemi, elu loovat päikest nende alateadvuse sügavikes" (JUNG 1977:58) Seega on neljasele struktuurile ehk mandalale omane nii jumalik kui inimlik mõõde. Jung selgitab, et kuigi kristlus näeb inimese ja Jumala olemust erinevana, pole see ometi nii kõikides religioonides. ,,Vastupidi, nad kinnitavad, nagu seda teevad ka teatud kristlikud müstikud, et põhiolemuselt on Jumal ja inimene identsed. Seda kas aprioorse identiteedi vormis või kui eesmärk, mis
Tooni genereerimine on inimese kaitse- programmi tähtis osa sissetungijate vastu. Teadlikkuse mõõtmed tooni alalhoidmiseks Sellest ajast peale kui tehnoloogiat kasutatakse inimesega manipuleerimiseks, julgustab see meid vastuhakuks kasutama teadlike toimingute halvavat mõju, tooni-sekkumise alalhoidmist (hoiad omal mõttes kõrget tooni) või tuleb kasutada teisi vaimseid tehnikaid teadvuse muundamiseks või koostööd teadvuse ja alateadvuse vahel. Vastutöötamise/enda kaitsmise tehnikate tulemuslik kasutamine sõltub suurenenud teadlikkuse ja alateadlikkuse seisunditest. Alateadvuse piirkond on koht, kus säilitatakse kõiki meie mälestusi. Kõik röövimistega seotud kogemused on seal blokeeritud röövitu enda poolt (nagu programmeeritud reaktsioon/käitumine tegutsemisele, mille tulnukad on ühendanud ellujäämise instinktiga) või tulnukate poolt
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt). 5. religioosne tunnetamine (religio religioon). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k
teadvusta kunstoteose autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste t õeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEITsidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus v õib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta k õike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku n ägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub igasugune k õne ostimine on kompromiss *kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst kaotab k õik konvesioonid *dodekafooniline kunst p ääs totalitarism 24
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süzeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika
Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub - töönarkomaan). Psühhoanalüüsi ei tunnustatud, õeldi et need on lääne inimeste haigused. Nõukogude inimene on igatepidi terve.
sürrealismiga. Metapoeesia hispaania postmodernistlikkus luules. Kuluralistlikku kallakut esindavad nii mõnedki 27` põlvkonna esindajad. Ruben Dario Vallejo peamine uudsus oli erinevate tasandite ootamatu põimimine. Puhtakujuline metapoeesia. Kõrvuti vabavärsiga harrastas klassikalisi vorme. Vicente Aleixandre sünd. 1898. loomingu alguses ekspressionistlik sürrealistlik kallak. ,,Pasion de la tierra`` 1935. alateadvuse abil metafooride ja kujundite loomine. ,,Espadas como labios`` 1942. vabavärsilised luuletused, pikk vabavärss. Tugev armastuse teema, mis kaasab alateadvust. Destruccion. Elujaatuse luule. ,,Historia del corazon`` 1977.sai Nobeli kirjandusauhinna. Damaso Alonso kuulus 27` põlvkonda, milles siseselt said liikmed omavahel hästi läbi- 1898-1990. kõige pühendunum kirjandusteadlane. ,,Hijos de la ira`` 1944. 14.12.10 Rafael Sanchez Ferloso sai 2004
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel...
keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor ................................................................................................................................ 1890:Principles of psychology Psühhoanalüüs (Freud,Jung,Adler): Inimeste käitumise,iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusesse peidetud instinktide ja mälestuste toime kaudu Freudi teeneks alateadvuse,teadvuse välise toomine psühholoogiasse,lisaks teooriale hakati praktiseerima,psühhoogia rakenduslik ja kliiniline suund (Freudi psühhoanalüütiline kusett) Neofreudistid (Fromm,Sullivan): Bioloogilise ja kollektiivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega Biheiviorism (Thorndike,Skinner,Watson): Psühholoogia suund, mis rahaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias
hilisematest autoritest võib siia arvata ka ameeriklased Ernest Hemingway, F. Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub
Kui tase on positiivselt lahendatud, siis on inimene psühholoogiliselt tugev. Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe, kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on see üks arvestavamaid teooriaid nende väheste hulgas, mis inimese elukäiku kirjeldavad. Alfred Adler (1870-1937) 1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...)
teatris jne. Rolli ja esineja/näitleja samastamine>hiljem performance kunst, elu ja kunsti segunemine. Sürrealismi poleemika elu ja kunsti piiriga mõjub tänase päevani. Maalikunstis on selle programmi realiseerimine keeruline mõistust on raske välja lülitada (hiljem tegid seda siiski abstraktsionistid, pollock). 20ndate aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid otsisid muid lahendusi. Kuna spontaanset teed ei söendatud kasutada siis otsustati kalduda hoopis alateadvuse kajastamise poole freud: ka unenäod, illusioonid ja hallutsinatsioonid on sõltumatud mõistuse kontrollist. (freudi seletus unenägudele oli siiski üsna meelevaldne, püüdis unenägusid seostada tungidega) Unenäod täpsed detailid reaalsed, kuid võimatud. Reaalsed detailid irreaalses seoses. MAX ERNST 1891- 1976 Sakslane, liitus sürrealistidega. Katsetas spontaanse joonistamisega. Irratsionaalsed fantaasiapildid, sünge.
4.2 Kuidas teraapia toimub Holistiline psühhoteraapia on seeria seansse, mille käigus su teadvus reisib Kõrgema Mina juhendamisel ja leiab lahendusi probleemidele. Sa lebad mõnusalt ja lõõgastud. Terapeut puudutab sõrmeotstega akupunktuuripunkte su seljal, kaelal ja peas ja sa lähed meditatiivsesse e. muutunud teadvuseseisundisse. Sa ei maga, oled teadlik iseendast ning oma ümbrusest ning samas on sul vaba pääs oma sisemaailma, oma alateadvuse ja kõrgema teadvuse juurde. Dialoogis oma Kõrgema Minaga leiad sa üles ja töötad läbi neid tundeteemasid, mis on seotud probleemidega su elus. Teraapia lähtepunktiks on iga inimese enda sisemaailm, tema tõekspidamised, uskumused ja elusituatsioon. Seetõttu on teraapiaseansside sisu väga individuaalne. Sa võid uuesti läbi elada sündmusi, mille kohta sa tead, et need on su elus toimunud. Pinnale
Zyban antidepressante, samas 10 inimest sajast lõpetas suitsetamise ka platseeboga ehk siis tahtejõuga. (Egton Medical Information Systems Limited, 2015) 2.4 Hüpnoos Hüpnoosi kasutatakse sageli ka sõltuvustest vabanemiseks, sealhulgas suitsetamisest loobumiseks. Ühe-kahe hüpnoosiseansiga see siiski ei toimu: kõigepealt on vaja välja selgitada sõltuvuse sügavamad põhjused. Hüpnoteraapias kasutatakse transiseisundit mõtete vaigistamiseks, et alateadvuse sõnumid saaksid teadvusse kerkida. Samal ajal on klient teadlik kõigest, mis temaga toimub, ja tal säilib kontroll olukorra üle, aitab mõista alateadvusest piltide või aistingutena kerkivaid sõnumeid ja neid siduda tema praeguse olukorraga. (Lobjakas, 2015) Kuigi on võimalik, et hüpnoos võib aidata suitsetamisest loobuda, siis puuduvad piisavad tõendid, et selles kindel olla. (Barnes, Dong, McRobbie, Walker, & Mehta, 2010) 15 2.5 Nõelravi / laserteraapia
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süžeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süžeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika
Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse alateadvuse arhetüübid. Jungi teeneks on introvertsuse ja ekstravertsuse kasutusele võtmine, assotsiatsiooni testide loomine ja sümbolite psühholiigiline analüüs. Küsitavusteks müstitsism, apriorism aga ka valdav spekulatiivsus. (Aprioorne - põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud) Humanistlik psühholoogia Rogers, Maslow, May mitte niivõrd inimeste uurimine vaid abistamine. Aidata inimesel realiseerida temas talles olev arengupotentsiaal.
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
massikultuuri vahel. Jaanus Adamson analüüsib ka detektiiviromaani, kui ratsionaalse, avastamisiha maailma ja moraalse läbielamise võrdkuju. Dektektiivkirjanduse kuldaeg langeb kokku ka modernismi kõrgajaga. Ka räägib ta kuidas C.G. Jung pöördus S. Freudist ära, kui too paljus talt tema konseptsioonide järgimist libiidost, kui jumala sõna. Modernistidele oli aga Freudi konseptsioon oluline. Modernistid tundsid üldse suurt huvi alateadvuse, müütide ja arhetüüpide vastu. Modernistid uurivad sisemist maailma, psühholoogilisi impulsse. Otsitakse igaveste aluste ilmutust. Postpodernism on Adamsoni arvates aga rangelt antipsühholoogiline ja antimütoloogiline. Postmodernism lammutab detektiivi romaanides süllogilstliku loogika ja lineaarse teoloogia ootuse. Stimuleeritakse ihasid ainult selleks, et jätta nad rahuldamata. Lahendusi ei tule. Rahustamise asemel postmodernne kunst häirib ja on publikule rünnak.
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille ...
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA-sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süzeedega.
• Id, EGO, Superego • teadvuse 3 taset • kaitsemehhanismid • Freud`i psühhoseksuaalne arenemine psühhoteraapia- esimene süsteemne teraapiavorm psüühikahäiretega patsientidele Isiksuse teooriad võib jaotada nelja suuremasse rühma: 1.Psühhoanalüütilised teooriad –lapsepõlvekogemuste osatähtsus, eriti laste ja vanemate suhete rõhutamine. Teadvuse eri tasandite väljatoomine ja alateadvuse mõju käitumisele. Tervikliku isiksuse mõistmine tema suhetes oma minevikuga. 2. Tunnusjoonte teooriad – isiksuse olemus peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab vähe. Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine. Olulisel kohal on isiksuse kirjeldamiseks piisava hulga joonte väljatoomine ja nende alusel käitumise ennustamine. 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad - tõstavad esiplaanile peamiselt kogemusi ning õppimist, kui isiksuse kujunemist. Olilisel
mängivad aga tähtsat rolli isiksuse arengus ja keskkonnaga kohanemisel, seetõttu on oluline need välja selgitada. Konflikti selgitamiseks võib uurida tema sõnavääratusi ja sõnade seostamist, unenägusi jne. Üks peamisi võtteid on vabade assotsiatsioonide meetod- inimesel lastakse kuuldavale tuua kõik oma mõtted, olgu need kui tahes imelikud. Freud eristas inimese teadvuses kolme tasandit: teadvustatud tasand- taju, keel, mõtted eelteadvuse tasand- mälestused, teadmised alateadvuse tasand- hirmud, ebakõlbelised tungid, irratsionaalsed soovid, häbistavad kogemused, seksuaalsed ja vägivaldsed ihad Isiksuse struktuur- Freudi käsitluses moodustavad isiksuse struktuuri Miski, Mina ja Ülimina, millel igaühel on oma spetsiifiline roll. Miski- on alateadvus, mille keskmes on sugutung ehk libiido. Mina- on vahelüli tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski impulsse ja tunge.
Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: "Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus." See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
abi. Eelistada tuleks kohalikke agentuure, sest nemad tunnevad olusid paremini ning hindki pole nii kõrge kui välisfirmadel. Kindlasti kutsutakse kohale pressi esindajad (ajalehed, ajakirjad, TV, raadio). Jagatakse infolehti, postkaarte jms. Reklaamkingitused Reklaamkingitusi jagatakse kasutusvaldkondade alusel. Kingituste jagamine kampaania ajal. Eesmärk on luua positiivne kuvand. Taotletakse inimese alateadvuse mõjutamist, huvi tekitamist, publiku hulka võidakse paisata pudi-padi. Firmasümboolikaga toodete müük. Müüakse traditsioonilisi esemeid, näiteks T-särgid, spordikotid, sallid-rätikud, nokamütsid, klaasid-- kruusid, rahakotid jms. Toodete müügist saadakse kahekordset tulu: otsene rahaline sissetulek ja info levik. Kingitused olemasolevatele ja tulevastele äripartneritele
Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süzeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika
1970.a- il hakkas ta käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavaga, millel on kalduvus korduda; ajalooproosas ammutas ainet teist maade minevikust. Ajalooteemaline on novellikogumik ,,Õukondlik mäng" (LR(ajakiri ,,Loomingu" Raamatukogu) 1972) ja Valtoni esikromaan ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978). Novellikogudes ,,Pööriöö külaskäik" (LR 1974), ,,Läbi unemaastike" (1975) ja ,,Võõras linnas" (1980) lisandus individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüs. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab sürrealistlik raamat ,,Arvid Silberi maailmareis" (1984,osaliselt LR 1981). Ta on veel avaldanud jutustused ,,Üksiklased ajas" (I-1982; II-1985), kus on keskendunud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985)
Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused,
Muusikateraapia on emotsionaalne tee iseendani saatjaks/kaaslaseks muusika. Muusikateraapias istub klient mugavas tugitoolis ja kuulab kõrvaklappidest spetsiaalselt peavalude, stressi või unetuse raviks kirjutatud lõõgastavat muusikat. Protseduur kindlustab tõelise lõõgastumise pärast mudaprotseduuri, vesiravi või mistahes tugevatoimelise protseduuri järel. Muusikateraapia on 3060 minutit erilist muusikamikrokosmost, mis tasakaalustab alateadvuse kaudu inimese sisemaailma harmooniat 10 Valgusteraapia Valgusteraapia - kaotab väsimuse, unisuse ja masendustunde. Phjamaades on talvel peaaegu kogu aeg pime ning inimesed muutuvad sel ajal depressiivseks ja külmetushaigustele vastuvtlikuks. Uneaine ehk melatoniini vähendamiseks peab vaheajusse judma tugev ja vimalikult looduslähedane valgusimpulss, mida saab vaid päikeselt vi spetsiaalsetelt Biotron lampidelt
Kuid ta kujutab seda onma Itaalia olustikus. Aadlidaam, kes on abielus, kuid tal on armasm Panfilo(?) (ja Fiamme). Teos on kirjutatud Fiammetta vaatepunktist, see on tema kõne, teos on mina-vormis, kus naine taastab oma armasutse loo, jutustab seda oma seltsidaamidele. Armastuse ärkamine, ülim õnn, kohtumised, armuõnn. Kuid siis peab mees minema ära teise linna isa ravima, siis tekib naises igatsus ja meenutab helgemaid hetki oma armastatust. On ka naise unenägusid, mis toob sisse alateadvuse. Siis hakkavad naisele tulema teated, et mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3
üldistus. Looduskirjanduse funktsioon ei peatu teksti juures. Üks funktsioon on suunata inimene tekstist läbi loodusesse, nt vaatlema mingit liiki jne. Autori, keskkonna, lugeja ja teksti ringmäng. PSÜHHOANALÜÜS Psühholoogiline kriitika (al 19. saj algusest): kirjandusteos kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendus Psühhonalüütiline teooria A) keele, identieedi ja subjektiteooria B) kirjanduseteoste tõlgendamise viis 68.Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus (alates 1920ndad) 29 Sigmund Freud (1856-1939) > psühhoanalüüs: neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem laiendas kultuuri analüüsile Alateadvus Koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub AT-sse, ei taha nendega tegeleda. AGA >AT mõjutab inimese käitumist, inimest ajendavad tegutsema ihad, hirmud ja konfliktid.
Anima viitab sellele, et igas mehes on natuke naist. See on kultuuriline fenomen. Anima on vajalik, et erinevatesse sugukondadesse kuuluvad inimesed saaksid suhelda. See võimaldab aru saada nt naisterahva kapriisidest. · Animus (mees naises) mees naises. · Vari koondab selle, mis pärineb loomariigist, ürgajast lööb välja nt afektiseisundis. · Persona e mask kahe vastandliku jõu tagajärjel kollektiivse alateadvuse poolt esitatud nõuded indiviididele & sotsiaalne surve, mis ei võimalda arhetüüpidel vabalt realiseeruda. See on akumulaseeritud sotsiaalne roll, mida võetakse teistega suheldes. · Personaalne teadvus ego ülesandeks on individuaalse ja kollektiivse alateadvuse tasakaalustamine, samuti anima ja animuse tasakaalustamine. Psüühika funktsioonid: · Mõtlemine (ratsionaalne) · Tundmine (irratsionaalne) · Haistmine (ratsionaalne)
või isegi lohus ( hiieaugud). Viljandimaa hajaasustuse tingimustes oli iseloomulik, et igal talul oli oma püha metsatukk, nn. ohvriaed, mis ümbritsetud taraga. Põhinõudeks pühapuude ja hiitega ümberkäimisel oli tabunõue ehk puutumatuse nõue. Usuti, et pühapuude kahjustajat tabab vältimatu karistus. Kahtlemata on see iidne aukartus puude ees olulise tähendusega ka tänapäevasel keskkonnahariduse viljelemisel. Psühholoogide kinnitusel toimib tabu nõue inimesele tihti alateadvuse kaudu. Tema mõju on tihti varjatud, kuid püsivam, kui otsesed käsud ja keelud. Meie eelkäijad on kunagi tundnud sügavat aukartust pühapuude ja hiite vastu. See aukartus on olnud religioossete juurtega. Tänase inimese keskkonnateadlikkuse tõstmisel võiksime senisest märksa sihipärasemalt ja teadlikumalt kasutada seda meie rahva iidset traditsiooni, et selgitada põlispuude ja suure looduskaitselise väärtusega metsade kaitsmise vajadust. KARJATAMINE JA HEINA VARUMINE
õppimise käigus. Kaks aspekti: *südametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse käitumise etalonid, sel ajal kui südametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Eesmärgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vähendamine. Neofreudistid (Fromm)bioloogilise ja kollektivse alateadvuse täiendamine sotsiaalse sisu ja ühiskondlike väärtustega. Pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Võimutung, tahe vägevusele, mis määrab ära tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vastandiks alaväärsustunne. Fromm- inimesega kaasneb eraldumine, mis tekitab üksildustunde, käitumise motiivid on määratud püüdest ületada see üksildustunne. ,,vabaduse eest põgenemine", mille mehhanismid on: * autoritaarsus (püüe
Lähisuhetes tahab inimene teiste inimeste käest saada mitmesuguseid psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid – nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. – ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria – tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta – neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult
avangardistid võõristasid neid. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile olevat liiga literatuurne ja odav. II maailmasõja alguses siirdus enamik sürrealiste USA- sse, kus nende looming, aga veel rohkem teooria andis tõuke uut tüüpi abstraktsionismi tekkimisele 1940-ndate aastate lõpul. Pärast 1970. aastat on sürrealism jällegi enam populaarsust võitnud. TUNNUSJOONED 1920-ndate ja 1930-ndate aastate sürrealismile oli tüüpiline püüe otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete visuaalsetes eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süžeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süžeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika
AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919.aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. · Kasutasid automaatkirjutamist · Andsid vaba voli kujutlusele · Suhtuti lugupidavalt kõigesse maagilisse · Huvitusid nn. alateadvuse ürgsest instinktist PILET NR.12 1.JAAN KROSS ,,KEISRI HULL" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus von Bockile, kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus Eevaga, lihtsa maatüdrukuga. 1818.aastal läkitas ta keisrile põhiseaduse projekti, mille tõttu ta vahistati ning ta veetis üheksa aastat vanglas. Ta oli andnud keisrile lubaduse, et räägib tema kohta ainult tõtt. Ta tahtis panna aluse põhiseaduslikule korrale
õpetatakse last reguleerima oma tunge ning nõnda kujuneb inimesel mina ehk ego, misjärel puutub inimene kokku ümbritseva maailma ja selle moraalinõuetega, moodustades superego ehk ülimina. Vaatamata sellele, elavad meie tungid aga edasi. Me surume oma tunge alla, eelteadvusesse ja alateadvusesse. Ent need tungid mõjutavad meid isegi alateadvuses edasi. Allasurumine võib võtta ka haiglase vormi ning siis kujuneb neuroos. Inimese teadvus oma psüühikast moodustab väga väikese osa. Alateadvuse signaale saab jälgida unenägude seletamise teel. Freud loob sellega täiesti uue inimesekäsitluse. Freud rõhutab eelkõige inimese irratsionaalsust, inimese psüühika on palju sügavam kui me seda tajume. 15. PILET FILOSOOFIA JAOTUS JA VALDKONNAD PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA JA J. J. ROUSSEAU KOHT SELLES Probleemid, mis ajaloo vältel on jäänud filosoofia pärusmaaks, jaotatakse traditsiooniliselt kolme
Probleemse käitumise põhjusi tuleb otsida varajasest lapsepõlvest ja sellisest teadvuseosast, mis sunnitud alla alateadvusliku käitumise alla. Alateadlikud konfliktid tuleb välja elada, nt pildi joonistas. Vahend, kuidas alateadlikkust mõjutada, et leida lahendus Ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon
Kas see tähendab, et mitme tegevuse üheaegne sooritamine on näiline ja tegelikult toimub lakkamatu ümberlülitumine ühelt tegevuselt teisele, kolmandale jne.? Teadvuse struktuuriline aspekt: teadvus, alateadvus ja teadvusetus 1. Sigmund Freud tõi esimesena laia avalikkuse ette mitteteadvustatud nähtuste idee. 2. Tajupsühholoogilistest uuringutest on ammu teada alalävise taju olemasolu, selle põhjal on välja töötatud alateadvuse kaudu mõjuv reklaam. 3. Teadvuse närvimehhanismide uurimine võib viia paremale arusaamisele teadvuse olemusest. Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult uurinud aju negatiivse elektrilise potentsiaali teket mittekokkulangevuse avastamise ülesandeis (mismatch negativity)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
