• Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29.Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Mis on isiksus: • Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva
Macherey Tootmine tähendab ideoloogia tootmist. Macherey loogika, et tekst ei ole päris see mis varjab ainult ühte seletust, seal on mitu seletust, pole mõtet ka toetud autori kavatsustele. Teksti sisse on algusest peale kirjutatud teatavad lüngad ja puuduolekud. Iga raamat on seotud sadade teiste raamatutega. Nii me saamegi hulga tähendusi, mis on omavahel seotud. Inimese unenäol ja kultuuritekstil on väga palju sarnast. Freudi unenäoseletus. Marcherey, tekstil on oma alateadvus. Inimese elus on midagi juhtunud, siis see alateadlikult mõjutab inimese käitumist, samamoodi on ka tekstiga. See ei tähenda et ühte ühist tähendust ei saaks osutuda. Näide, mida ta toob, on prantsuse põnevuskirjaniku Jule Verne'i teosed. Mitu väärtuste tasandit. "Ideoloogilised riigiaparaadid" - tähtis erinevus, ideoloogiat saame nüüd vaadata teatud institutsioonide tasandil, materiaalne praktika, IRA sellele vastandub RRA.
tööga, see on pigem lapsemäng, mis sünnib lõõgastunud olekus. Kõige suuremad ideed ja kõige geniaalsemad leiutised on sündinud "juhuse läbi", siis kui inimene üldse ei mõelnud sellele probleemile. Albert Einstein on öelnud, et kui ta püüdis mõnda matemaatilist probleemi lahendada, siis formuleeris ta selle täpselt oma mõtetes ja lakkas sellele mõtlemast. Ja alati oli tal mõne aja pärast vastus käes täiesti spontaalselt (Peiffer 1997: 126). Alateadvus töötab pidevalt meie heaks. Isegi kui me magame, produtseerib ta meile vajaminevaid vastuseid ja lahendusi. 24 Ka haiguste puhul on oluline õppida lõdvestuma. Rahulik keha on eelduseks kiirele paranemisele, sest kui su keha on lõtv, väheneb su naha pinge. Positiivne mõtlemine on üks vahend, et muuta oma elu teiseks. Kasutades alateadvuse jõudu ende heaks võime saavutada kõike, mida ihaldame. Pole tähtis, kuidas tuul puhub
tegevuse mõttes, vaid seesmise seisukohavõtmise, hinnangu, otsustuse seisukohalt. Ta tahe on otsekui halvatud, «ei tööta» see teadvuse valdkond, mis teistes tingimustes jõuaks kaalutletud otsustusi vastu võtta, motiveeritud ja kontrollitud, omandatud kõlblusnormidele ja ratsionaalsele tahtele vastavaid käitumisviise tagada. Kriisisituatsioonis tulevad ilmsiks teised, isiksuse süvastruktuuriga palju vahetumalt seotud regulatsioonimehhanismid, nagu instinkt, alateadvus, reaktsioonide automaatika, aga samuti juhus. Ruubeni puhul näib tööle hakkavat ka enesekaitseinstinkt, on ju «Pillimehes» antud rohkesti pidepunkte ajastukriitiliseks hoiakuks -- antud situatsiooni iseloomustab hirmu õhkkond ja kuigi Ruuben ei seisa otseselt dilemma ees, kas ellu jääda või mitte, nagu oli Aarnel küsimus Kurdi revolvri ees, siis ometi käitub ka tema selliselt, nagu oleks ta eksistents ohus. On olemise primaat tahte, valiku ja moraalse teadvuse ees.
Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on ta ikkagi üks arvestatavamaid teooriad nende hulgas, mis kirjeldavad inimese kogu elukäiku. Järgmine tüüp: Alfred Adler ( 1870 - 1937 ). Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega
arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusena on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ja ei allu muutmisele või ümberkujundamisele. 23. Psühholoogilised protsessid pöördumisel. Loovprotsess (Arvo Pärt), hoiakute muutmine ja tunded, mis pöördumisega kasvavad. Hoiakute muutmine (kuidas need mõjutavad meie käitumist), atributsioon (kuidas ma seletan endale elunähtusi), alateadvus (alateadlik pingete lahendamine), kiindumussuhe (usaldusväärne suhe kellegagi) 24. Apostaasia ehk dekonversioon. Apostaasia motiivid ja liigid. Apostaasia võib tähendada: 1) Lahtiütlemine taandub, lahkub ja salgab. 2) Vormist loobumine ei osale usulistel asjadel ja pole organisatsiooni liige, aga usu põhiseisukohti jaatab. 3) Traditsiooni loobumine vahetab usku. Miks inimesed taanduvad: 1) kogemus lakkab, 2) intellektuaalne kahtlemine, 3) moraaliga
Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
asjaajamine kui ka suhted oleksid õiglased. Seega võib kogetud ebaõiglus olla seotud konfliktiga mitmeti. See võib olla konflikti põhiküsimuseks ja vallandajaks, aga ka tulemuseks ja kaasnähteks. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusetusele, on seotud nende isikupäraga. 3.6 Isiksuslikud probleemid Inimeste käitumine konfliktisituatsioonis on isikupärane. Inimesed on erinevad ja seepärast mängib suurt rolli inimese enda alateadvus arusaamine iseendast ja toimuvast. Konfliktis saavad oluliseks isiksuslikud probleemid nagu agressiivsus, eneseimetlus või sõltuvus. Agressivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja intensiivistavad oma käitumisega konflikti arengut ja laienemist. Agressiivsusega on seotud ka nartsissism, mis tähendab eneseimetlust. Nartsisstlikel inimestel on kalduvus luua konflikte, mille põhjuseks on vähene
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest väljatõrjutud osa nimetatakse alateadvuseks. Alateadvus on inimese psüühika teadvustamatu osa. Kuigi teadvustamatu ei pääse teadvusesse, avaldab see siiski inimese käitumisele mõju. Freudi arvates ongi teadvustamatu mõju inimese käitumisele määrav ja see seletab inimese käitumises kõike (keelevääratustest elukutse valikuni). Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid
käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus.
Praktikas edukad meetodid ideede genereerimiseks (J. Caples): 1) Kasuta ära oma isiklikud kogemused igapäevaelust. 2) Süstematiseeri oma kogemused organiseeritud kogumisse. 3) Kirjuta mustand südamest tulevana, mitte üksnes mõistusega. 4) Õpi teiste kogemusest. 5) Vestle tootjaga. 6) Õpi tundma toote omadusi. 7) Vaata läbi toote eelmised reklaamid. 8) Uuri konkurentide reklaame. 9) Tutvu tarbijate arvamusega. 10) Tee endale selgeks perspektiivid. 11) Koorma oma alateadvus tööga. 12) Korda edukaks osutunud reklaami variatsioonidega. Igal firmal peab olema läbimõeldud js pidevalt ellu viidav tegevusprogramm üldsusega suhtlemiseks (PR - public relations). Struktuuri elementid: 1) Kohustulikud elementid - pealkiri, visuaal, alapealkirjad, põhitekst, logotüüp ja/või allkiri, reklaamiapellering (virtuaalse elemendina) ja modell. 2) Suvalised elementid - pildiallkirjad, kastid ja paneelid, loosungid ja kvaliteedimärgid. Pealkirja peamised funktsioonid:
võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike. Tuul on eluandev pneuma, mis kiirgab päikesest ja seoses toruga meenutab keskaja maalinguid, millel Maarja viljastamine toimub Jumala
stabiilsuse aluseks. - Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. (isiksuseomadused) - Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varaajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid, instinktid, motiivid ja konfliktid, mis on inimese jaoks niivõrd palju hirmu, piinlikkust või ärevust tekitavad, et nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osast: Id ehk miski sinna kuuluvad kõik need ihad, konfliktid, motiivid, mis asuvad teadvustamatuses
- Kirjanduses. - Kujutavas kunstis (dadaism, abstraktsionism, sürrealism). - Tarbekunstis ja arhitektuuris (funktsionalism). - Muusikas (atonaalne muusika / dzäss / kergemuusika). - Teatris, tantsudes. - Moes (lühikesed seelikud ja juuksed). Olulised mõjutajad kunstis ja kirjanduses: - Einsteini relatiivsusteooria (1905). Aja mõistmine nt kirjanduses muutub ,,einsteinlikuks". - Freudi psühhoanalüüs ja alateadvus. ,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine.
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks
Modernism ühiskondlikus tähenduses sai alguse juba valgustus ajal, mil hakati tähtsustama teadust. Kultuuris hakkas domineerima progressiusk. Levis arusaam, et kõik on inimkätes, inimmõistus määrab maailma arengu. Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerumine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. 1895 avastab Freud inimeste unenägude saladused.inimest juhib alateadvus, mitte inimene ise, nagu senini arvati. I teadvustatud feminism euroopa kultuuris New woman. Suureneb seksuaalne vabadus. Viitab sõltumatusele ja iseseisvusele. Tehnoloogia kiire areng (telefon, telegraaf grammofon. 1895 kinokunst) Arvati et inimmõistuses on jõud, mis avastab, loob valgustab ja korrastab maailma. Paralleelselt sellega räägiti ka allakäigust, rahvas hääbub sõdades, revolutsioonides. Jõuti selleni, et teaduslikel rakendustel peab olema vastutus inimese ees
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
suhe (1) ja (2) vahel (modaalsed otsustused). PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS Habitus -- eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu. Põhimõtted, mis toodavad ja organiseerivad praktikaid ja ettekujutusi. Struktureeritud struktuuridena toimivate struktureeritud struktuuride süsteem. Teatud kultuuriline alateadvus. /Vrd Peirce, Fawcett, Lotman Väli suhteliselt autonoomne tegevuse sfäär, millel on oma sisemine loogika (struktureeritus) ja kus käib pidev võitlus. Hierarhiliselt organiseeritud /vrd semiosfäär, Foucault episteem ja tõe ja võimu vahekord/: globaalsed (kogu sotsiaalne reaalsus, majandusliku ja poliitilise võimu väli), üksikud ja nende allväljad (kunst, filosoofia, sport, religioon jne). Positsioonid
Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid. Hiljem oli psühhoanalüüs omdanud filosoofilise tähendus inimese hälbelisus tingitud alateadvuse ja tegelikkuse konfliktist. Alateadvus baseerub instinktidel. Sublimatsioon- inimene realiseerib end selles kandis ja selle arvel, mis on talle tuletud (nt võimuinstinkt). 5. religioosne tunnetamine (religio religioon). Autoriks oli rooma riigimees ja oraator M.T. Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Luule oli äärmiselt musikaalne, tohtutuse variatsioonidega. Toimub ka sümbioos erinevate kunstide vahel mis muutus nõudeks nagu romantismiajal. Taotletakse totaalset visiooni mille teostemist nähakse Wagneri loomingus. Sümbolistlik luule läheb sügavale 20.sajandisse ja on aluseks sealsetele luulevõtetele ning toetab mitmeid sealseid stiile (nt Joyce on sealt põhjast väljakasvanud). On ilmne alateadvus, psühholoogilisus. On ka lüüriline impersonaalsus: sümbolistlik luuletaja üldiselt ei kasuta asesõna mina. Võib samas olla et ka mõni autor seda sõna kasutanud on.
Loeme 2 tasandil: 1. tekst ise; 2.kriitiline lugemine. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Alatekst nt alkoholireklaam. Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Barthesi intertext autori alateadvus. Macherey kirjandusliku tootmise teooria. Nt. Jules Verni teosed maa vallutamine sissetung, keegi on juba ees. Antonio Gramsci (1891-1937) - marksistlikke mõtleja, Itaalia kirjanik, poliitik. Hegemooniateooria - on võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
Kõige tähtsam on läbielamine.Romantika keskne tuum: läbielamine, elamus, mitte selle saadus. Tuli, leek, mitte soojus, mitte toit, mis tulel keedetakse. Müstiline läbielamine, mitte religioon. Luuletamine, mitte värss. Armastus, mitte abielu. Voolav sisu, mitte tardunud vorm. Tegemist on ebatavalise pakitsusega hinges, mis veel kindlat kuju pole võtnud. See on ebamäärane voogamine hinges, kus kõik veel on korratuses ja kus alateadvus näib valitsevat teadvuse üle. See on kaos, millest kõik veel sündima peab.Romantiku teadvuse sisuks on teadvusetus.Vaade, nagu oleksid romantikud ainult unistuste, kättesaamatu armastuse ja igatsuste kuulutajad, on ekslik. Ümberpöördult, nad tahtsid reaalsuse ja ideaalsuse piire ühte sulatada, tegelikku elu kõiges ta maisuses võtsid nad vastu müstilise joovastusega. Kõige hingelisem romantikuist, Novalis, ütleb: Maailmas on olemas ainult üks tempel ja see on inimese keha
3. Hea idee on kõige alus. Praktikas edukaks osutunud meetodit ideede genereerimiseks: · Kasuta ära oma isiklikud kogemused igapäevaelust · Süstematiseeri oma kogemused organiseeritud kogumisse · Kirjuta mustand südamest tulevana, mitte üksnes mõistusega · Õpi teiste kogemustest · Vestle tootjaga · Õpi tundma toote omadusi · Vaata läbi toote eelmised reklaamid · Tutvu tarbijate arvamusega · Tee endale selgeks perspektiivid · Koorma oma alateadvus tööga · Korda edukaks osutunud reklaami variatsioonidega Võimalused ideed asjalikult hinnata püstitades küsimused: · Kas see paeluks mu tähelepanu, kui ma sellega esmakordselt kokku puutuksin? · Kas mulle meeldiks, et ma oleksin ise selle idee peale tulnud? · Kas see idee on unikaalne? · Kas see idee sobib strateegiaga täiuslikult? · Kas seda ideed saaks kasutada 30 aastat? Heas reklaamis on reeglina 1 kandev idee. 4
• Montesquieu (1689- 1755) – Palju loeb inimese geograafiline asukoht, kus maailmajaos ta elab. • Ch Darwin (1809 - 1882) evolutsiooniteooria • Antropoloogiline lähenemine – Margaret Mead (1901–1978) – Ruth Benedict (1887- 1948) • Biheiviorism 55 56 – J B Watson (1878–1958) Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) • Alateadvus, tungid • Id / Ego(selle teooria järgi ego peab hoidma id ja superego normis) / Superego • Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Hippokrates – 4 temperamenditüüpi • Galenos Koleerik kehavedelik on kollane sapp- kipuvad üle reageerima Melanhoolik Must sapp- muretsevad Sangviinik Veri – seltsivad, tormakad, rõõmsameelsed Flegmaatik Lima- kannatlik, aeglane, loid, reserveeritud Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • Kretshmer ja Sheldon kehatüüp
Müller, Taylor: varaseim on animism ehk usk elutute asjade olemusse. Levi-Strauss, Spencer: varasem on toteism ehk usk esivanematesse ja nende hingedesse. Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju. Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga) Religioon suurendab psüühilist vastupidavust (suurendab rühma kuuluvustunnet). Religioon määrab hinnangud ja väärtused (ideoloogiline nähtus, mis määrab võimusuhteid ühiskonnas). Religioon
saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud
füüsiline tegevus. Teisiti öeldes võib väita, et teadvuse sisu on kujundiline, sõnaline, läbielamuslik, suunaga aktuaalsele tegevusele ja selle objektile. T E A D V U S SEISUNDILINE PROTSESSUAALNE STRUKTUURILINE SISULINE aspekt (kooma, aspekt (tähelepanu aspekt (teadvus, aspekt uni, virgus) intensiivsus, jaotuvus, alateadvus, (vt allpool) ümberlülituvus, teadvusetus) fokusseerituse aste) © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 80 TEADVUSE PROTSESSUAALNE ASPEKT Teadvus
Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased:
imaginaarsuse mõistega, see on soov maailmaga ühte sulada ja samas olla iha objektiks. Lacaniga on seotud ka mõiste ‘sümboolne’. Lacanil seostub ‘sümboolne’ alateadvusega. Sümboolne on kultuurinormid, midagi superego sarnast. L-i järgi on subjekt kultuurifunktsioon. B-i järgi on autor/kirjanik keelefunktsioon. Subjekt taandub funktsiooniks, tekst on sümboolsete süsteemide ristumiskoht, indiviid on kultuuri atribuut. Lacan: Subjekt iseenesest on eimiski, alateadvus on selle Teise kõne, kelle ta maailmas eest leiab. Barthes`i töös “Kriitika ja tõde” esitatav mõiste ‘kiri’ viitab mitte subjekti sisemistele atribuutidele vaid tema puudumisele. ‘Kiri’ on kultuurikonstruktsioon, see on sotsiaalsus, mis autori kaudu teostub. “Autori surm” – räägib ka ‘kirjast’ kui alast, kus kaovad meie subjektiivsuse jäljed, kirjas kaob individuaalsus, kirjutaja kehaline identsus iseendaga.
Subjekt on nagu sibul, mille iga kiht samastub järgnevaga. Identiteet tuleb subjektiivsest suhtest teisega. Me teeme kõike maailmas teise kujuteldava pilgu all. Identiteet kujuneb väikestest tähtsusetutest nüanssidest. Meie kõigi identiteet on ühesugusel printsiibil üles ehitatud. Me ei tee kunagi midagi niisama – kõik, mida me teeme, on lavastus teise pilgu all. Lausuja – lausungi subjekt = lausuja subjektiga öeldakse lausungi taga olev tõde. Alateadvus on struktureeritud läbi kujutluste (oleneb, millega asja võrrelda). Reaalne on midagi muud kui tavaline reaalne. Reaalne on see, mis päriselt on. Reaalne on lamello või maailma öö (Hegeli mõiste). Maailmaöö on Hegeli mõiste ja tähendab umbes seda, mis oli enne maailma dialektilist arengut (mis oli enne seda, kui Jumal maailma lõi). Lamella on tähendusetu elust pulbitsev mass. Elu on, aga tähendust ei ole, puudub sümbol. Reaalne on kõik meie ümber
Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne
Detsember 1911 – 31. Mai 2010) Prantsuse-Ameerika kunstnik, tuntud oma suuremõõtmeliste skulptuuride ja installatsioonide poolest. Tegeles ka maalimise ja graafikaga. Teostes on tunda sürrealismi, feministlikku kunsti. Suhted isaga ei olnud kõige paremad, ta kasutas seda ära ka oma loomingus. Huvitus paljudest teemadest, neist põhilised on: 1)kodune elu ja perekond “Femme Maison” (1946-47) 2)seksuaalsus ja keha “Spiral Woman” 1952, “In and Out” 1995 3)surm ja alateadvus Tuntumad teosed: “Cells” (Seeria), “Maman” (1990ndad, suur ämblik), “The Destruction of the Father” 2011. aastal müüdi tema teos “Spider” 10.7 mln $ eest, 2015. Aastal müüdi see 28.2 mln $ eest, kõrgeim hind naise poolt tehtud kunsti eest. 11. Guerilla Girls Anonüümne feministide grupp, naiskunstnikud, kes võitlevad kunstimaailmas soolise ebavõrdsuse ja rassismi vastu. Motoks: „Reinventing the F word: Feminism!“
Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad – mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad – isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats – 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne
Gary S. Becker (1930 - ) · Tänapäeva majandusteaduse nurgakivi · Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida · Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Inimesed üritavad saada võimalikult suurt kasumit (mitte ainult rahaline, ka psühholoogiline kasum) neid tegevusi tehes Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1852-1939) · Üldine teooria o Alateadvus o Tungid o Kompleksid o Seksuaalsuse tähtsus o Lapsepõlve tähtsus · Kultuuri tekke ja ajaloo käsitlused spekulatiivsed teooriad, kuidas kultuur on tekkinud Mõni näide · Oidipuse konflikt poeg soovib isa kõrvaldada ja ema endale saada. See esineb iga poisi individuaalses arengus, aga on ka kultuuri aluseks. · Ürgkari isa ajas pojad karjast minema ja hoidis naised endale
1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika". 11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; · vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); · kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; · intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid
Costa graafilised lehed sellest, et inimesed kes on mingi loomaga sarnased, omavad ka sarnaseid iseloomuomadusi- härja moodi härja iseloomuga. Gall- inimese iseloom on peidus tema ajus, aju eri kohad on spetsialiseerunud eri tunnustele, aju arenedes osad küljed arenevad rohkem- tunnusjooned ka tugevamad. Freudi vaata iseseisvalt! Oli alusepanija. Ta ei mõeld kõike ise välja, kollegidega koos, kelle ravipraktika andis andmestiku. Jung- alateadvus on kollektiivne, mitte aint seksuaalne. Seal on sümbolid, skeemid, mustrid. Koopainimese elu põhimustrid. Adler lõi sotsiaalsed motiivid. *kognitiiv-käitumuslikud teooriad - sotsiaalne õppimine Töö- referaati ei oota meilt. 50% referaat- loeme läbi, loome ettekujutuse, et mis on põhisõnum, mida leiti jne, kuidas seotud õigusala küsimustega. 50% essee moodi, kus võtame aluseks selle artikli, ise arendame seda teemat. Võib viidata ka muule artiklile.
autonoomia on vaid illusioon *autentsuse mõiste tõeline, vastandub illusoorsele *teda huvitab kusntiteoses autentsus, sest vastandub kunstitööstusele *adorno ei sallinud ideed uudusest, see ei ole mingi lahednus, otsib pigem korduvust, STIMMIGEIT- sidusust *Scönberg, immanentne sidusus *eristas kahte monmenti sidusus võib olla tõde, aga võib olla ka petlik ja illusoorne *ideoloogiline sidusus *Freud "me ei tea enda kohta kõike", alateadvus *ideoloogia ilmub alateadvuse kaudu *sidusus peab olema kriitiline *prbleem Adorno jaoks iga kunstiteos on sostiaalsete suhete kooslus ning kunstnikul on raske välja astuda nende suhete gammast ning olla VABA ja KRIITILINE kui sa tahad olla kunstnika olla radikaalne, siis sa kaotad oma publiku nägi ette, et 20.sajandi avangard eemaldub igasugune kõne ostimine on kompromiss *kriitiline kunst, ainsama võimalik, tõeline kunst kaotab kõik konvesioonid
erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral (Allik jt 2006). Isiksus · Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) · Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) vaimsed võimed · temperament · väärtused · iseloom · Montesquieu (1689-1755) · Ch Darwin (1809-1882) · Antropoloogiline lähenemine Margaret Mead (19011978) Ruth Benedict (1887-1948 Psühhodünaamiline teooria (S. Freud) · Alateadvus, tungid · Id / Ego / Superego · Kaitsemehhanismid Tunnusjoonte (iseloomujoonte) teooriad (trait theories · Hippokrates 4 temperamenditüüpi · Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · G
1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise 2) sellega seotud keelelises suhtlemise tekkimisega (Loomade ja inimese psüühika arengut on hästi käsitlenud Aleksei Leontjev) Inimteadvuse keskseks komponendiks on eneseteadvus.Väljendub minapildis. Mõiste „teadvus“ ei ole samane mõistega „inimese psüühika“. 9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid
Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud (1856 – 1939) Teadvuse tasandid: (1) teadvus – see millest inimene parajasti teadlik on; (2) eelteadvus – see millest inimene praegusel hetkel teadlik pole, kuid millest ta võib suurema vaevata teadlikuks saada; (3) alateadvus – selline info mida inimene pole võimeline teadvustama, aga mis tema käitumist ja teadvust siiski kaudsel moel mõjutab; siin asuvad muuhulgas ka teadvusest välja surutud ebameeldivad mälestused jms. Viimastest on võimalik teadlikuks saada ainult psühhoanalüütiku abiga. Isiksuse struktuur: - ID (miski, tema) – kaasasündinud bioloogilised tungid, mida inimene peab rahuldama. - EGO (mina) – see osa inimisiksusest, mis juhib igapäevast tegutsemist.
aga siis, mida tähendab lugemine üleüldse? meie arusaam lugemisest on piibel. suur aga struktureeritud tekstimassiiv. [pierre macherey : kirjandusliku tootmise idee : tema mõte oli, et kirjaniku autorpositsioon ei ole üldhaarav, niimoodi tõlgendades ei jõua me kuhugi. hiljem räägib barthes umbes sedasama. kirjandusteoses tuleb alles jätta lüngad ja puuduolekud, ja alles siis me mõistame, kuidas konkreetset teksti lugeda tuleks. kirjanduslikul tekstil on ka oma alateadvus, tekstis on alati palju sellist, mida ta tahaks öelda, aga ei ütle] kirjanduslikule tekstile tuleb leida kultuurilise tüübi vaste. suur osa popmuusikast on seotud romantilise ajastuga, näiteks. macherey toob siinkohal nöite jules verne'i romaanidest. need olid kirjutamise ajal prantsuse koloniaalimperiali. inimesed vallutavad uusi territooriume. aga imperialistliku paatose kiuste leiavad saabujad alati eest kellegi jälje
org. dokumentides. (kliendikeskus, roheline mõtlemine). Kultuuri lähemal vaatlusel võib ilmneda vastuolusid tehistasandi ja väärtuste vahel. Baas eeldused grupi poolt tugevalt hoitud nähtamatu ja endastmõistetavaks peetav kultuuri tuum, mis juhib käitumist ning suunab liikmete tajumist, mõtlemist ja tundmist. Mõjutatud rahvuskultuurist. Kujunevad välja asutajaliikme väärtustest. Alateadvus suunab. 10. Organisatsioonikultuuri kategooriad Esimese tasandi, jälgitava kultuuri moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid (mööbel, töövahendid), riietumis-ja suhtlemisstiil. Kuigi need on vahetult tajutavad objektid, võib nende lahtimõtestamine olla keerukas. See on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida
Becker (majandusteadlane) (1930-). Rakendatakse majandusteaduslikku lähenemist. See on tänapäeva majandusteaduse nurgakivi. Inimene püüab igas olukorras ja igas eluvaldkonnas oma kasumit maksimeerida. Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Seda teooriat rakendatakse ka mujal teadustes. Psühhoanalüüs. Esindaja S.Freud (1853-1939). See on väga mõjukas 20.sajandi teooria. Üldine teooria: alateadvus, tungid, kompleksid, seksuaalne tähtsus, lapsepõlve tähtsus. Pakkus välja ka üldisemad spekultsioonid kultuuri ja ajaloo kohta kultuuri tekke ja ajaloo käsitluste kohta. Sotsiobioloogia (uus teooria).. Esindaja Edward O Wilson (1929-). Lähtub C.Darwini evolutsiooniteooriast, mida rakendatakse inimese uurimisel ja ühiskonna uurimisel. Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud. Geenid on taganud meie
(kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö Romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed" järjeks. 1866 "Kuritöö ja karistus". Ilmus 1866 aastal. Algul pidi olema "Pihtimus". Tahtis kirjutada kriminaalromaani, saab oluliseks psühholoogiline analüüs. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile)
· Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas. · Augustinus jõuab selle tumeda valdkonnani, mida · Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on hiljem nimetatakse alateadvuseks (Unbewusste). suunatud erinevatele asjadele. · Alateadvus · CARITAS JA CUPIDITAS · Arutledes mälu üle küsib ta: "Kui me oleme midagi · Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus suunatud üksnes igavesele. me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja · Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks.
14. Ratsionalism? Kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia 15. Mis on kultuur? Laiemas tähenduses on kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse ja kombestiku ning iga muu võime või harjumuse mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvuse ja alateadvus. Kultuur on normide, väärtuste, ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem., mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloonu ja vabastab sisemistest vastuoludest 167 16. Kultuuri komponendid? Kognitiivne komponent- ( kuidas me mõtleme ) nt keel , sümbolid, väärtused, reaalsuse taju
Ma ei oska välja tuua millised tegevused eriti sobiksid, minu arvates sobivad nad kõik väga hästi, võib- olla on mõne tegevuse juures lihtsalt vaja teha kohandusi. 3.2.Millised tegevused pigem ei sobi hästi 6-7-aastastele lastele? • Võib juhtuda, et mõned mõisted: liigiline mitmekesisus, monokultuur, permakultuur, kunstväetis, ei pruugi kõikidele lastele arusaadavaks saada, aga tegevus ise korvab selle, alateadvus talletab info ning hiljem, uuesti kuuldes võib teadmine meenuda. Ilmselt aitabki siin näitlikustamine. • Kuna ma ei ole ise kunagi niimoodi peenraid teinud, siis lugedes tundus mulle nii keeruline , et mõtlesin, kas lapsed saavad sellega ikka hakkama - ilmselt vajaksin ise enne koolitust ☺ (tegelikult olengi sellest väga huvitatud!). Siin oleks hea kui oleks kasvõi mõni spiraalikujuline peenar või fotod etapiliselt – kuidas peenart
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
