Eesti kui koht, kus hakati kasutama statistilisi-massilisi andmeid maarahva uurimisel. Blumfelt ei doktoritöö hävis sõjas, töötas hiljem Rootsis. Samas traditsioonis jätkati keskaja agraaraja uurimist ka Nõukogude Eestis Sulev Vahtre poolt, mis on andnud ka jääva väärtusega tulemusi. Uuesti hakkas teemade ring laienema 70. aastate lõpus. Varem käsitletid ainult agraarajalugu. Kolmandaks rahvuslik-ideoloogilise traditsiooni väärib ära märkimist Vene traditsioon. Läti ajaloolane Nasarov?. Vene käsitluse üldskeem on esmajoones poliitiline, mille alusel baltikum kuulus Vana-Vene riiki, mis kisti nende käest ära. Venelased soovisid baltikumi saksalaste ikkest vabastada, et endale allutada. Oskar Looritsa näitel soome-ugriline maailmatajumine on sedavõrd teist moodi, et soome-ugrilased ei soovigi riiki. Looritsa lähtekohaks oli see, et Ants Kruus oli temale väga antipaatne. 1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud
Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat. Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud
Püha Andrease orden. Vladimir Vene linnadesse valitsema 12 poega. Võimu haaras Svjatopolk (Nurjatu hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud. Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks venna Svjatopolki vastu
Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus. Tuntuim teos ''Narruse kiitus'', kus ta pilastab oma aja nähtusi sõda, vaimulikke, kirikut. Paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks. Machiavelli Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik. Pärast Medicide türannia taastamist pandi ta vangi, kust ta aasta pärast vabanes, kui kuulutati välja üldine amnestia. Kirjutas traktaadi ''Valitseja'', kus jagas valitsejatele õpetust, kuidas luua ühtset ja tugevat Itaalia riiki kujunes makjavelli mõiste sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika Michelangelo geniaalne isik, rakendas oma geniaalsust kunstis. Väga suure energiaga isik, kuid
Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava sahtiga. EHITUSKÄIK: Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti 6 selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest,
puutumata. ULRICH VON HUTTEN 1488- · Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose ,,Pimedusemeeste kirjad". Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a . · Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab
Eriti ilmutati Leedu keele ja talupoegkonna kohta huvi ajaloolise Zemaitia piirkonna aadli hulgas. 1816 avaldati Zemaitias ka esimene leedu keelne Uus Testament. Olulist osa etendas ka Vilniuse Ülikoolis Zemaitia õpilaste ring, kes propageeris Leedu keelt ja rahvust. NT Zimonas Taukantes ja Zimonas Stankevicius 1829 avaldas ka kogumiku Zemaitia laulud. Samal aastal ka Taukantase üllitis Muistsete Zemaitide ja Leedulaste teod. Oli esimene ajaloolane, kes kirjutas Leedu ajaloost leedu keelest. Taukantese teosed avaldasid leedukeelse haritlaskonna ja haritud talupoegkonna tekkeks sügavat mõju. Oma panuse andsid ka Ida-Preisimaal nn Väike-Leedus tegutsenud haritlased. Eksamil ärge ajage segi Väike-Leedut ja Suwalkiat. Lutvikas Reza avaldas 1818 a leedukeelse teose Aastaajad koos saksakeelse tõlkega. Väike-Leedus ilmus ka esimene leedukeelne perioodiline väljaanne Sündmusi jumalariigis.
1.Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas (mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rahvaluule defineerimises rõhuasetuste muutused ja nende põhjused). Eesti folkloristikas lähtutakse folkloori mõiste piiritlemisel kolmest asjaolust: 1. aineloend 2. tunnuste loend 3. pärimuskultuuri toimimise kirjeldamine Rahvaluule · tugineb traditsioonile · varieerub ulatuslikult iga esitlus on ainulaadne · võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme · on tavaliselt anonüümne · kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes...
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...
Kas need pärinevad 1941. aastast, kui kommunistid lasid eeldatavasti hoone mitmes ruumis enne Tartust põgenemist maha 192 inimest, selles ei saa olla 100 protsenti kindel. "Ühes seinas on kuuliaukudest lausa kindel rida," "Keldrist leitud kuuliaugud võivad pärineda ka hilisemast ajast, võib-olla on seal näiteks vangivalvurid märki lasknud." Esimesed andmed selle maja kohta pärinevad 16. sajandi lõpust, kui selle koha peal oli Poola aadliku maja.latuvad nii kõrgele," on rääkinud ajaloolane Aivar Roosaar. 17. sajandi keskel sai sellest Tartu Ülikooli esimene peahoone Academia Gustaviana ja 17. sajandi lõpus Academia Gustavo-Carolina. Hiljem langetati majas kohtuotsuseid. Seejärel asus hoones vangimaja ning lõpuks arestimaja. Lutsu tänav Antoniuse õu http://www.loovtartu.ee/antonius/ajalugu Jaani kirik Tartu keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja ka väärikaim esindaja on 14. sajandil ehitatud ja Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik
Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms. Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni. Ses suhtes realistid on omamoodi ajaloolased. 14. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Eesti küla kirjeldamine on möödapääsmatu, kuna Eesti küla on kõige eestilisem ja Eestis iseloomustav, see on keskkond kus kõik algab ja kus toimuvad mitmed väga tähenduslikud protsessid. See on keskkond, kus sünnib eesti kultuur ja mõtteviis. Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Romulusest pärinevat; teos kirjeldab Trooja hävitamist, Aenease põgenemist koos perega, eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist, tema armastust Kartaago kuninganna Dido vastu, mis viis Dido enesetapuni Kartaago ja Rooma vaen, Aeneas laskus vahepeal surnute riiki, talle kuulutati tema enda ja ta järeltulijate saatust, lõpus Aenease võidukas võitlus Itaalia valitsejatega Titus Livius Augustuse aja ajaloolane, tema sõber, vabariigi pooldaja; paljuosaline teos "Linna asutamisest alates" Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni, püüdis ajaloost välja tuua õpetlikku sõnumit; Rooma olevat saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, isamaalisusele, lihtsusele, distsipliinile, näited riigi minevikust, vabariik käis alla, sest voorustest öeldi lahti; Augustusele meeldis, sest pidas end vabariigi taastajaks
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
XI-XII tahvel- erinevad lisasätted 9 ____________________ 6 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 29-30 7 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 31 8 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 32-33 9 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 33 See õiguseallikas oli ülimalt tähtis Rooma õiguse edasises arengus ning roomlased ise hindavad seda õigusallikat väga kõrgelt. Rooma ajaloolane T. Livius on nimetanud XII tahvli seadusi fons omnis publici privatiqu iuris- kogu avaliku ja eraõiguse allikaks.10 1.2. Gaiuse Institutsioonid Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat. Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks.11
metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 ...
Germaani hõimude vastu oli tehtud mitmeid sõjaretki ning sunnitud mõned hõimud Roomale andamit maksma ja see piirkond tundus ilmselt keiser Augustusele piisavalt kindel, sest aastal 7 pKr saatis ta sinna oma asevalitseja provintsi haldama. Asevalitseja nimi oli Publius Quintilius Varus ja ta oli enne olnud Süüria provintsi asevalitseja, kus ta oli maha surunud mässu, mis tekkis pärast juutide kuninga Herodotose surma, ja oli tuntud oma kõrgete maksunõuete pärast. Rooma ajaloolane Velleius Paterculus kirjutas tema kohta: ,, Vaesena tuli Varus rikkasse Süüriasse ja rikkana lahkus Varus vaesest Süüriast.`` (Publius Quinctilius Varus 2012) Tähele tuleb panna, et kuigi Varus oli lahendanud Süürias puhkenud mässu kiirelt ja otsustavalt, puudus tal siiski reaalne lahingukogemus ta polnud elukutseline väejuht, vaid poliitik, ja kuigi provintside asevalitseja käsutas ka sõjaväge, ei olnud see piisav, et võistelda reaalsetes
võideldi auhindade eest-hororari funktsioon. Komöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja, tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süzeel- sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva. Kuulsamad näitekirjanikud olid Aischylos(,,Oresteia") ja Sophokles(,,Kuningas Oidipus")- näidendid rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(,,Historia") Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Üleminek muinasajast keskaega Eestis Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid. Mõisted Liivimaa, Eestimaa, Liivi ordu.
9. Millised muutused toimusid Eesti hariduselus pärast 1905. aasta revolutsiooni? (1 p) .................................................................................................................................................... EESTI VABARIIK I TÖÖ ALLIKATEGA 1. Lugege läbi allikakatked ja vastake küsimustele. (10p) Allikas A Baltisaksa ajaloolane maaseadusest Juba seaduse esimesel lugemisel öeldi otse välja, /…/ et eesmärgiks on saksa ülemkihilt tema majanduslik ja poliitiline võim ära võtta. Sakslastest saadikuil /…/ oli eriti raske juunis-juulis 1919. Ettepanekut anda soodsa tasu eest kolmandik rüütlimõisate põllumajanduslikult kasutatavast maast riigile asundustaludeks ei võetud isegi arutusele. Tagasi lükati ka Eesti mõõdukate parteide ettepanek viia suurmaavaldus miinimumini, seda järkjärgult vähendades
tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist. Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7 eKr oma Gallia sõdade ülevaates. Taanlastel, norralastel, anglosaksidel, gallialastel ja
metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
Ka Aischylose noorem kolleeg ja konkurent Sophokles tõusis tippu juba enne 5. sajandi keskpaika, kuid tema säilinud teosed pärinevad sajandi teisest poolest ("Kuningas Oidipus" arvatavasti alles 431. a. puhkenud suure Peloponnesose sõja algaastatest). Sophokles oli aktiivselt tegev ka poliitkas valitud strateegiks ja mereliidu laekuriks. Demokraatlik Ateena meelitas kohale vaimuinimesi kogu Kreekast. Siin tegutses mõnda aega Väike-Aasia rannikult Halikarnassosest pärit ajaloolane Herodotos (Cicero määratluse järgi "ajaloo isa"), kelle suurteos "Historia" annab põhjaliku ülevaate Pärsia sõdadest. Ateenast hakkas kujunema ka kreeka filosoofia tähtsaim keskus. Esimese kuulsa filosoofina asus Ateenasse ratsionalist Anaxagoras, sõbrunedes siin Periklesega. Ateenas tegutses kuulus sofist Protagoras, kes kuulutas, et "kõigi asjade mõõt on inimene" ja käsitles moraali ning seadusi inimliku kokkuleppe, mitte jumalatest antud ettekirjutustena
mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest. Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos, kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(,,Historia") Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Matemaatika- eeskujuks oli eeskätt Mesopotaamia, kreeklased püüdsid sõnastada üldistavaid väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete
oktoober ning püha värv on roheline. Bastet oli ilu, viljakuse ja sünnituse jumalanna ning teda kujutati kassi pea ja naise kehaga olevusena. Basteti preestrinnad olid tuntud oma erootiliste rituaalsete tantsude poolest. Ta armastas muusikat ja tantsimist. Iga aasta korraldati tema auks mitmeid festivale. Üks nendest toimus 4 saj. eKr Bubastise templis, kuhu sõitis umbes 700 000 inimest üle kogu Egiptuse. Külaliste hulgas oli ka Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos (elas u 486-425 eKr), kes oma märkmetes kirjeldas neid pidustusi. Jumalanna Basteti tempel (lk 92)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse
Sellega astuti vastu kristliku asketismi vastu (eriti katoliku kirik). Võitlus katoliku kirikuga on eriti omane Prantsusmaale. René Descartes ,,Arutlus meetodist" astus välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu. Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda.
Teadmine voorusest on ülim voorus. Sealt aga tuli kriitiline hoiad Ateena demokraatia suhtes, kuna valitsema peaksid need, kes teavad, kes on vooruslikud. Aga Ateenas valitseb lihtrahvas, kes ei tea midagi voorusest. 399 anti Sokrates Ateenas kohtu alla, et ta ei austa korralikke jumalaid ja rikub noorsugu. Ta mõisteti süüdi ja sai karistuse valida. Ta määras endale hoopis autasu ja kohtunikud solvusid, mõistsid ta surma. Xenophon- ajaloolane ja kirjanik. Käis sõjas. Ta kirjeldab oma sõjaaega, kuidas Kyros vallutas ja aastaid 411- 362. Pööras tähelepanu isikutele ja Ateena vaenlasena vaikis nende olulised sündmused maha. Isokrates- suur kõnemees ja retoorik (vt raamatutest, netis polnud) Platon- Aristokraatlikust perekonnast, tema õpetus puudutas pea kõiki filosoofia valdkondi. Üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm
Eestile nõutakse poliitiliste õiguste laiendamist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist. 1989 Võetakse vastu keeleseadus, mis sätestab eesti keele, kui riigikeele staatuse. 24.veeb,kuulutatakse Iseseisvuspäevaks. Iga kümnes eestlane teeb sõidu välismaale. Allikas: ,,Eesti ajalugu. Kronoloogia 13000 2006." I. Talve. ,,Eesti kultuurilugu". Tähtsamaid daatumeid eesti kultuuriloos: 98. m.a. j. Rooma ajaloolane Tacitus nimetab oma teoses ,,Germania" teiste rahvaste kõrval I korda ,,aeste", keda peetakse protoeestlasteks. 1227 vabadusvõitluse lõpp. Algab võõrvõimu aeg Eestis. 1343 Jüriöö ülestõus. 1525, 1535 Lüübekis trükitakse eestikeelset teksti sisaldav luterlik käsiraamat/trükitakse Wanradt-Koelli (saksa/eesti k.) luterlik katekismus.Kohtu otsusel hukatakse mõisnik J.Uexküll talupoja tapmise eest.
Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu Pontius Pilatuse. Bezdomnõi räägib tundmatule oma loo, mille peale võõras teatab, et professor ei olnud keegi muu kui Saatan isiklikult. Meister räägib ka oma loo: ta oli ajaloolane, kes võitis sada tuhat rubla, mille eest üüris keldrikorrusel kaks tuba ning ostis hulga raamatuid. Kirjutas raamatut Pontius Pilatusest, kuid ühel päeval kohtas tänavanurgal naist, kel olid kollased lilled käes, keda hakkas armastama. Naine käis igal päeval meistri juures, oli lummatud nii mehest kui tema teosest. Raamat sai valmis, kuid toimetaja seda ei avaldanud. Seevastu
? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'études historiques' esimeses köites esitatakse nii ajalooallikate klassifikatsioon kui ka kirjeldatakse allikakriitika meetodeid. Saksa kultuuriruumis on oluline juut Ernst Bernheimi tööl `Einleitung in die Geschichtwissenschaft'. Uute suundadega allikakriitikas oli seotud britt Robin George Collingwood ,The Idea of History'. Ta oli nii filosoof, ajaloolane kui ka arheoloog, seetõttu on tema allikate käsitlus väga avar. Marc Bloch iga hinnang annab meile kahesugust teavet: iseloomustatava objekti kohta ning hindaja enda kohta. Eestlastest kirjutas hea allikaõpetuse õpiku G.P. Saar. Allikakriitikas tuleb arvestada (meetodid äkki?): · Murdepunktid muudavad mälu suulise mälu edasikandumine raskendatud · Kollektiivne mälu on dünaamiline sõnumit mõistetakse läbi oma aja prisma
hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud
Sai ainuvõimu pärast kodusõda Pompeiusega. 44. aastal eKr nimetati ta diktaatorik ja sama aasta 15. märtsil ta ka mõrvati Brutuse poolt. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? ,,Ab urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"). Teose sisu oli Rooma ajalugu: müütiline ajalugu kuni 9. aasta pKr. Koosnes 142 raamatust, kõik pole säilinud. Jaotati dekaadideks ehk kümne raamatu kaupa. Säilinud on I dekaad, raamatud 21-45. oli oluline ajaloolane Kuldsel ajastul. Tänu temale on tuntud lugu ,,Romulus ja Remulus", ka sabiinide röövimine. Teose eesmärk: pidi vastanduma Augustuse poliitikaga. Võib öelda, et see oli Rooma proosa-eepos. Suhtus positiivselt Brutusesse ja Cassiusesse (Caesari tapjatesse). 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? Lucretiuse looming toetud Epikurose mõttemaailmale. ,,De rerum natura" Asjade loomusest 6 heksameetrites kirjutatud laulud, Lucretius keskendus Epikurose
Ta oleks palju kuulsam, kui ta oleks elanud mõnel teisel ajal. Ta elas filosoofia kuldajastul Saksamaal. Ta oli ka pastor, kes iga pühapäev luges ette evangeeliumit ja siis seletas, mis seal oli öeldud. Ta pidi tunnistama, et ta ei saa aru sellest, millest ta aru ei saa. ,,hõlpsam on minna kaamelil läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki" Matteuse 19,24 . Aru tuleb saada inimesest (sõnade autorist) mitte sõnadest endast. Hans-Georg Gadamer (1900-2002) Ta oli väljapaistev filosoof, ajaloolane ja hermeneutika klassik. Paul Ricoeur (1913-2005) Ta jaotas arusaamise kahte valdkonda me teame ja saame aru asjadest erinevatel tasanditel; sugusi kõik meie teadmised ja arusaamised pole seotud teadlikkusega, vaid teame neid alateadlikult. Tegeledes hermeneutikaga, peame arvestama metafoorikaga. Mõistmise strateegiad · Referentsiaalne: ütlesele vastab fakt · Signifikatiivne: ütlusele vastab semantiline konstruktsioon.
Pole säilinud. Polybios: 2.saj ema Lõuna-Kreeka poliitik, kes tegev Ahhaia liidus, kuid viidi pantvangina Rooma ja hakkas sealset riiki kõrgelt hindama. ,,Maailma ajalugu" kuidas Roomast sai Vahemere valitseja: tasakaalustatud riigikord. Sellega üritas kreeklastele demonstreerida roomlaste edu põhjusi. Caesar: 1.saj ema kujundas Rooma saadetud aruannetest ,,Märkmed Gallia sõjast", kus näitas end heast küljest. Titus Livius: 1.saj ema - 1.saj ajaloolane, kes toetas Augustuse ideoloogiat, vabariigi toetaja. ,,Raamatud linna rajamisest alates", milles Rooma ajalugu Romulusest ja Remusest kuni Augustuseni. Õpetliku sõnumi otsimine. Traditsiooniliste vooruste (vaprus, distsipliin, patriotism) ülistamine. Maailmariigiks saamine tõi allakäigu. Tacitus: 1-2saj senaator, kes uuris keisririigi ajalugu ,,Historiae", ,,Annaalid". Üritas olla objektiivne, kuid kahetses vabariigi langust ja jagas keisrid headeks ning halbadeks. Suetonius: 1-2
dogmaatilisest unest. taju, mis eristab moraalselt hea ja halva vahel. · Elu · Selle tagajärjel me hindame teatud tegusid · Sündinud Edingburis. positiivsena, kui nad on vajalikud ja meeldivad, · Ajaloolane. Annab välja Suurbritannia 6 kõitelise iniviidile või teistele. ajaloo. · Moraalifilosoofia · Elu lõpul ütleb: Ma ei kirjuta iial enam, sest ma · Subjektiivsed tajud rajanevad seejuures kahele olen liialt vana, liialt paks, liialt laisk ja liialt rikas. printsiibile: · Tunnetusteooria
See asutus oli ajaloo uurimise seisukohalt keskne.Esialgu 40. lõpus ja 50. alguses järelkasvu probleem oli päris suur. See toob kaasa selle, et püütakse kiirendada kraadikaitsmisi ja esialgu oli kraadikaitsmine võimalik ainult TÜ-s. Kuid al 1950. aastatest saab oma eriala nõukogu ka AI ja ka selle all on võimalik teaduskraadi kaitsta. AI esimene direktor oli Richard Kleis kuni 1950. aastani, seejärel Gustav Naan, tema puhul oluline see, et ta polnud oma erialalt ajaloolane, üks nendest, kes kirjutas mitu pikka artklit, kus püüdis teoreetiliselt põhjendada kodanliku natsionalismi teket, ilmusid hiljem ka raamatuna. Temast sai ka üks keskne figuur, kes lõpuks suutis resultaadini viia Eesti NSV ajaloo väljatöötamiseni. Hiljem tõmbub ta ajaloorindelt tagasi. Temast saab üks kõige vihasemaid Eesti taasiseseisvumise vastaseid, kes ka ajakirjanduses sõna võtab. Oli AI eesotsas kuni 1951. aastani, peale teda on Viktor Maamägi kuni 196...? aastani
Algselt Pariisi ei loovutatud, piirati jaanuarini. See tõi kaasa nälja ja viletsuse Pariisis.Pariisi elanikkonna suurus oli sel ajal juba 1,7 miljonit. Pariisi loomaaed söödi tühjaks. Kui Pariis jaanuaris langes Preisimaale, siis Pariisis ja Prantsusmaal oli tekkinud võimuvaakum ja seal puudus igasugune valitsus( juba Napoleon III troonilt lahkumisest). Veebruaris moodustati ajutine valtisus, mille etteotsa saab valimiste tulemusena Adolphe Thiers. Ta oli tuntud poliitik ja ajaloolane. OlI OLNUd Prantsusmaal valitsuses juba 1830ndatest. Kirjutas suure ja mahuka Prantsuse revolutsiooni ajalooga: esimene süstemaatiline Pr. rev. ajalookäsitlus. Thiers kaotas kiiresti rahva usalduse: etteheited alandavate rahutingimuste üle. Rahva pahameel kasvas ülestõusuks 18.märtsil 1872(?) ning kogu Thiersi'i valitsus oli sunnitud põgenema Versailles'sse ja Pariis jäi valitusesta (Thiers enam olukorda Pariisis ei kontrolloinud). Sarnane Prantsuse revolutsioonile:
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
Leidis, et kõige parem, kui võtta erinevatest riigivormidest parimad omadused ja sünteesida need. Poliitikas rõhutas, et tuleb võtta keskmine ehk mõõdukas poliitika, et hoiduda äärmustest. Poliitilise tsentrismi pooldaja. Inimest nimetas poliitiliseks loomaks, sest inimene on ühiskondlik olend. Inimene peab olema poliitiliselt aktiivne. HELLENISMI AJASTU ÕPETUSED Hellenismi mõiste võttis esimesena kasutusele Saksa ajaloolane J.G.Droysen. Kellelt ilmus teos ,,Hellenismi ajalugu". Nimetas hellenismi perioodiks Kreeka ajaloost Aleksander Suure vallutustest alates (330 eKr) kuni Kreeka minekuga Rooma impeeriumi kosseisu (u 30 eKr). See periood kestis seega umbes 300 aastat. Ta tõi välja teatud tunnusjooned, mis iseloomustavad seda ajastut: 1. Kreeka ja Idamaade kultuuride vastastikune mõjutamine, isegi läbipõimumine. Seoses sellega Aleksander Suure Makedoonia vallutustega
Eriti usaldusväärseiks peetakse Platoni varasemaid dialooge. o Vaenuliku ja iroonilise pildi Sokratesest annab Aristophanes (445-385) o Xenophon (430-354) annab Sokratesest pealispinnalise pildi oma "Memorabilien" ja "Apologia"s. Ta ise oli sõjastrateeg ja ajaloolane. o Aristoteles teeb oma "Metaphysika"s aga täpseid viiteid o üldisele muusikaharidusele (oskus mängida flööti ja . kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik
kuningate ajalugu alates viikingiajast. Sinna kuuluvad naljad, luuletused, laulud ja jutud. Mõned lood sai ta teada oma esivanematelt, kuna osa neist nägi viikingite ajaloo suuri sündmusi oma silmaga. Oma hilisematel eluaastatel oli Snorri seotud Islandit Norra võimu alt päästa üritava vastuhakuga ning tapeti oma kodus Reykholt´is. Tema viimaseks lauseks peeti argpükslikku ,,Ära torka!", kuid hiljem leiti, et need sõnad olid pigem ,,Sina ei tohi tappa", seega suri kristlasest ajaloolane nii, nagu oli ka elanud. 18 6 Viikingite kunst Luuletamise kõrval väljendus viikingite loomevõime ka selles valdkonnas, mida tänapäeval nimetatakse tarbekunstiks. Rahvas kasutas röövretkede ja kaubitsemise tagajärjel Skandinaaviasse kokkuvoolanud rikkusi mitte ,,puhta kunsti", vaid ilusate ja samas ka praktiliste tarbeesemete ostmiseks
Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof- peripateetik). A teosed olid liigitatud kaheks: 1)eksoteerilised mõeldud laiale lugejaskonnale. Pololaarteaduslik 2)esoteerilised suunatud kitsamale ringile. Nt oma õpilastele. Teaduslik filosoofiline kirjandus. (nõuab ja eeldab sügavamaid teadmisi). Hilis-Kreeka periood Hellenistlik periood. Hellenism selle mõiste võttis 1836a saksa ajaloolane J.G.Droysen mitme juhtiva saksa ülikooli proffessor oma teoses. Periood umbes 300a (Makedoonia Aleksandri vallutustest kuni Kreeka minekuni Rooma impeeriumi koosseisu). Hellenismi tunnused: · Kreeka ja Idamaade kultuuride väga tihe vastastikune mõjutamine. (Aleksander Makedoonist vallutas kõik ära, ja siis inimesed hakkasid vallutatud aladel sulanduma segaabielud jne). · Tõusid esile uued kultuuri ja filosoofia keskused Uus kultuuri keskus Aleksandria
jõuame ,,Meistri ja Margaritani" välja, kes on õiglane ja lahendab keerukaid situatsioone. Sellisel kujul võime Faustis näha romantilist konseptsiooni, see on romantilise vaatega kooskõlas olev joon. Weimari klassitsismi juures tuleb rääkida ka Friedrich Schillerist (1759- 1805). Nad on Goethega kirjanduslik paar ja Weimari klassitsismi raames töötasid ja kirjutasid koos. Kuulus on ka nende kirjavahetus, kus lahkavad kunstiprobleeme. Schiller on poeet, dramaturg, teoreetik ja ajaloolane. Shiller on Euroopa üks esimesi ajaloolasi. Ta oli ka publitsist. Sündis sõjaväelase perekonnas, haridus õiguse ja meditisiini ajal. Õppimise ajal tutvus inglise ja prantsuse valgustuslike mõtlejate töödega ning sai Tormi ja tungi liikmena nendest osa. Ühines ühe klubiga, milles arutleti tema loominguliste katsetuste üle. Läbilöögiteoseks ,,Röövlid" tekitas vastuolusid, aga kogus tuntust. Schiller saadeti sõjaväelisele ametikohale,
Hansaliitu liitis kaubandus, privileegid, isiklikud suhted. 16. saj olukord muutus ja piirkonniti erinevad suundumused. Tekkis konkurentide väljasöömine. 1540ndatel suhted veidi teravad, kus lübecklased suudeti Liivimaa kaubavahetusest eemale tõrjuda. 16. saj tugevnesid ka monarhiad. Hakkasid lõdvendama Hansa privileege. 1669 viimane Hansapäev. Hansalinnad siiamaani – Hamburg, Lübeck jne. Põhiline kasu maa vallutamisest said kaupmehed. Ordu+Hansa. 1941 Johansen: 1944 oponeeris teine ajaloolane – põhiline osa misjonitööl. Ühendavaks jõuks hoopis SO mitte linnad jne. ??? Linnade poliit. Mõju 13. saj? Manentes – püsivad kaupmehed Frequentantes – rändkaupmehed Maahärrade ja linnade huvid sageli vastuolus. Hansakaupmehed moodustasid omavahel kaubaühinguid, sageli seotud perekondlikult. Samas kaupmeeste mobiilsus suur. Jõukamaks saades lahkusid kaupmehed Liivimaalt. Põhjus venelaste väiksema kapitali vajadus ära alustamiseks. Hiljem paigutati raha ümber
Tema kolmas suur romaan on ,,Tundekasvatus", mida ei osatud 20. sajandini kuidagi hinnata. Kriitikuid ajas segadusse see, et Flaubert on teoses oma seisukohti osavalt varjanud ehk saavutanud täieliku impersnaalsuse. Ta käsitleb ka moraali- ja filosoofiaküsimusi, ise neile vastuseid andmata. Pärast Flaubert'i surma antu välja tema 13 köidet kirjavahetust, kus avaldub tema arvamus kunsti- ja kirjandusprobleemide kohta. 11. Mérimée (1803-1870) Oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog, kes pärines jõukast ja haritud perest. Pärast juuraõpingutel lõpetamist pühendas ta end kirjandusele. Naise nime alla andis ta esimese raamatu 1825. Pettus tuli hiljem avalikuks. Merimee eiras klassitsismi norme, võttis kasutusele romantismi. Ta avaldas näidendi ,,Clara Cjazuli teater" naise nime all, see oli proosas, ei jälginud aja- ja kohaühtsust. 1828 ilmus ta esimene ajalooline teos. Oma tõelise kutsumuse leidis ta 1829, mil avaldas ,,Tamango" jutustused
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
Bernandino de Sahagun. Peamine tegevus langeb 16.sajandi esimesse poolde. 1529 läks Mehhikosse. Koostas ühe väga tähtsa raamatu: ,,Historia general de las cosas de nueva Espana" Noortele indiaanlastele õpetas ladina tähestikku. Kaua kogus materjali ja lõpuks süstematiseeris selle.. ja siis tõlkis naavatlist hispaania keelde. See oli tema elutöö, 1582 valmis see. Tema käsikiri lebas tundmatus ja teadmatuses 200 aastat. 1829 avaldas selle üks Mehhiko ajaloolane. Oviedolt ja Saharunilt on kõige rohkem vahetumat kontakti sellest ajast. Renessansiaegne eepiline luule Uue maailma kujutamine eepilistes poeemides. Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased. 1516- Ariosto (itaallane) ,,Raevunud Orlando", rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav- puhaste riimidega, küllaltki
Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood. Vanapagan Haapsalu kallal Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav
Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia, mis tähendab viljade maad või ladinakeelsest sõnast aprica – päikeseline või kreekakeelsest aprike’st, mis tähendab külmavaba. Variant on ka semiidikeelne afar – kuiv maa või foiniika faraga – eraldumine, mis võid tähendada ka diasporaad. See võib pärinede sanskriti ja hindi keele sõnatüvedest apara või africa, mis tähendab “pärast” või lääne ilmakaart. Araabia ajaloolane Leo Africanus väitis 16. saj, et jemeniitide pealik Africus asutas linna Afrikyah. On pakutud, et Afer oli ka piibli Aabrahami lapselaps. Nimi Ofir on olnud müütiline maa, kus olevat asunud ka kuningas Salomoni kullkaevandused kusagil Ida-Aafrikas. Mandrit on kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun. Mõisted Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub islami kultuuriruumi
kirjutada vaid sündmustest, mida inimene on oma silmaga näinud. Thukydides keskenduski vaid see oma kaasaegsele ajaloole. Ka Herodotos väitis end lähtuvat autopsia printsiibist, ent kuna ta kajastas umbes 220 aasta vältel toimunud ajalugu, siis tegelikult järgis ta seda põhimõtet vaid osaliselt. Herodotos pühendas palju ka tavade, kommete ja muu kirjeldamisele, toetudes suuresti suulisele pärimusele. Herodotos oli jutuvestja tüüpi ajaloolane. 20. sajand soosis enam Thukydidest tema täpsuse ja objektiivsuse tõttu. Postmodernistlik lähenemine aga leidis, et tõde ongi subjektiivne ning kultuuriloo ja antropoloogia mõju valguses Herodotos rehabiliteeriti. 42. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. ,,Anabasis" autobiograafiline teos sõjaretkest Väike-Aasias. Juhtis luhtunud sõjaretkel 10 000 meest tagasi koju läbi Pärsia impeeriumile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
