Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik.
vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud, väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast. 12. LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA 20. SAJANDI ESIMESEL POOLEL LADINA-AMEERIKA. KUUBA. 19. sajandi lõpul hakkasid Ameerika-Ühendriigid suurt huvi tundma Ladina-Ameerika vastu. Eesmärk oli nõrgestada eurooplaste mõju selles regioonis. 1895. a. tõusid kuubalased järjekordselt üles Hispaania ülemvõimu vastu. 1898. a. alustas USA sõda Hispaania vastu, kes kaotas kiiresti. Ameeriklasi võeti nüüd kui Kuuba vabastajaid. Sisuliselt tähendas see aga ameerika monopolide võimu kogu Kuuba majanduse
Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid) Holland - Indoneesia, Uus-Guinea, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Belgia - Kongo, Nepal, Itaalia - Liibüa, Somaalia, Portugal - Angola, Ida-Aafrika, Siiam Türgi - Araabiamaad
või teistest kolooniatest. Nende hulka kuulusid Briti dominioonid (Austraalia, Kanada, Lõuna-Aafrika, Uus- Meremaa) ja Kariibi mere saared. Tinglikult võib sellesse rühma paigutada ka Alžeeria, mida Prantsusmaa püüdis ümberrahvastamise teel teha osaks Prantsusmaast. 2) Majanduskolooniad • Olid maad, arvuka põlisrahvastikuga ja mida valitseti majandusliku kasu saamise eesmärgil, püüdmata rahvastikuvahetust läbi viia (enamik Aasia ja Aafrika kolooniatest). 3) Naabruskolooniad • Olid maad, mille annekteerisid naaberriigid, kuid erinevused ei võimaldanud kiiret kokkusulamist emamaaga – näiteks Vene impeeriumi ja Osmani impeeriumi (Türgi) poolt liidetud maad. Kolm suurimat koloniaalriiki 20.sajandi alguses: 1) Briti impeerium – territoorium 33,7 miljonit ruutkilomeetrit. Hõlmas Kanada, Austraalia, India, Aafrikas Egiptusest Lõuna-Aafrikani ulatuva vööndi ja mitmeid väiksemaid kolooniaid.
Oma iseseisvust kuulatati 15. novembril 1988. aastal. Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni 1917. aastal. II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks
USA kultuuri levik (Iraak, Afganistan). Rahvaste enesemääramise õigus oli 3 suurt riiki (GER, Austria-Ungari, Venemaa). Keeruline oli Austria-Ungaris, palju rahvusi oli koos, kes kõik tahtsid vabaks saada. Positiivne näide oli Norra eraldumine Rootsist 1905. Eesti rahvuslik ärkamine, Vabadussõda, omariiklus 24. Veebruar 1918. Suur osa rahvast Euroopas elas endast sõltumatul alal (kolooniates). Saksamaal polnud suurt rahvaarvu, sest polnud kolooniaid. Etioopia Aafrika sarv (kristlik kultuur on seal). Imperialismiajastu tõi kaasa majanduse globaliseerumise (kaubandus tõi sisse suuri kulusid, pangad hakkasid laenu andma, kodumaine tööstus arenes). Majandus riikide vahel selleks ajaks oli nii läbipõimunud, et soda polnud siis võimalik, kuna kõik kaotaksid majanduslikult väga palju. Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks on saada uusi territooriume, kolooniaid, saavutada kontroll teiste riikide üle majanduslikult või poliitiliselt.
sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss peamised kirjandusliigid olid kroonika ning pühakute elulood. 14. sajandi algul kirjutatud ,,Keisrite üllus" jutustab Etioopia tekkest ning tema valitsejate kuulsurikastest tegudest. Järgnevatel sajanditel ilmus veel mitu kroonikat, kuid alles 16. sajandi kroonikad olid järjekindlamad ning täpsemad mõjutusi saadi Euroopa kultuurilt. 10 AAFRIKA ,,Inimühiskonna hälliks" nimetatud Aafrika on ainus manner, kust on seni leitud arheoloogilist luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest. Aafrika etendab maailma kultuuri ajaloos tähtsat osa, siin on eksisteerinud palju kõrgkultuure, millest tuntumad on: · Vana-Egiptuse tsivilisatsioon · Troopiline ja Lõuna-Aafrika ehk nn Must Aafrika Paraku on Troopilise ja Lõuna-Aafrika keskaegsest kultuurist vähe säilinud kliimaolud ning
Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. *1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping (Entente cordinale e "südamlik kokkulepe"). Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas (Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale), millega vähenesid pinged vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. *1907 Inglismaa ja Venemaa leping, mida valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped. Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (nt Venemaa loobus taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 12. Millal ja kuidas iseseisvius USA
Kõik kommentaarid