Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luuletuste raamat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida soovivad emad?
  • Mida ootavad nemad?
  • Mis salmideks seatud?
  • Mida ootavad emad?
  • Mida soovivad nemad?
  • Mida soovivad lastele emad?
  • Kui mitte nüüd?
  • Mis heldemaks teeb tasapisi?
  • Miks julm ei olda iial juhtumisi?
  • Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
  • Miks elu tähetund on kordumatu?
  • Kustund ei kustu inimestel?
  • Kui sai kena jõulupuu?
  • Kuidas koju viia kuusk?
Vara Põhikool
Luuletuste raamat
Loovtöö
Koostaja : Alar Visse
  • klass
    Juhendaja : Eleene Sammler
    Vara 2014
    Sisukord
    SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3
    1.LUULETUSED ..................................................................................................................................
    1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5
    1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6
    1.3. MULGIMAAL ...............................................................................................................................7
    1.4.SU ENDA KÄES ON MAAILMAKOHUS...................................................................................8
    1.5.LUITELIIVADEL JOOSTES .........................................................................................................9
    1.6.EDASIMINEJA............................................................................................................................10
    1.7.LAUL PÄIKESELE.....................................................................................................................11
    1.8.PÜHA ÖÖ VAIKNE ÖÖ..............................................................................................................12
    1.9.NELI SÕPRA...............................................................................................................................13
    1.10.MIDA?.......................................................................................................................................14
    1.11.LÕPP JA ALGUS/OMA SAAR.................................................................................................15
    1.12.VIII.............................................................................................................................................16
    1.13. TERETAMINE ...........................................................................................................................17
    1.14.MO ISAMAA ON MU ARM.....................................................................................................18
    2
    1.15.MU JUURDE VOOGAS............................................................................................................19
    1.16.TÄHETUND/ELUHELBED......................................................................................................20
    1.17.KARU TALVELAUL/KEVADTUUL........................................................................................21
    1.18. PRINTSESSI VOODIKOHANDAJA PÄEVARAAMAT.........................................................22
    1.19.LUITETUULTE SOSIN.............................................................................................................23
    1.20.ARMASTUSE ALTARID..........................................................................................................24
    1.21.MALEMAJA STAR ...................................................................................................................25
    1.22. PALVE /KÕIK LÄHEB OMASOODU......................................................................................26
    1.23.OLEN JUBA KOOLILAPS.......................................................................................................27
    1.24.SUUR KUUSK /LUMELAPSED...............................................................................................28
    1.25.KUI KAUA VEEL......................................................................................................................29
    KOKKUVÕTE...................................................................................................................................30
    KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................................31-32
    3
    Sissejuhatus

    Mina valisin enda loovtööks Eesti keele. Teemaks on luuletuste raamat. Selle teema valisin, sest see on teema mis ma oskan. Oli ka teisi teemasi mis olid lihtsad aga see oli kergem. Luuletused ei või küll head olla aga midagi normaalset nad ikka on. Luuletusi tuleb igas grupis . Tulevad ka mõned jõulu luuletused. Loovtööd hakkasin hilja tegema, kuna mul läks koguaeg meelest ära, et teha. Kui tegema hakkasin oli aega aind paar päeva ära andmiseks . Kaitsmine oli 21. Aprillil , aastal 2014. Luuletused käivad ilukirjanduse alla. Gruppe on ulme-, fantaasia - ja jõulu kirjandus. Luuletusi tuleb siia umbes kolmkümmend tükki. Luuletusi ise tegelt eriti ei loe pole huvi niipalju tundnud .
    4
    Mine ära
    Juhan Liiv
    Mine ära, mu noorus, sa —
    sind mina näha ei kannata!
    Mine ära, au kõrguste unistus ,
    nagu paha südametunnistus!
    Mine ära, igatsus tuline,
    tegude himu, lootus kullane .
    Auline eesmärk, au varigi,
    minge — ülearu olete!
    Minge sinna, kus mehed valmivad,
    laulutarkade lauas istudes ,
    vanatarkade juttu kuulates,
    kangelaste tegusid imestes.
    Minge sinna ja viibige nende reas —
    lootus ja tulevik on ju nende seas,
    kes on loodud radade rajajaks,
    kodule kaunile kaitsejaks.
    Mulle miks tulete haiget tegema,
    mulle miks heljute südamepiinaks te,
    mulle miks okkaid puistate
    rinnale haigele, rinnale haigele!
    5
    Noor-Eestile
    Juhan Liiv
    Mind ärge austage —
    ei iial iganes!
    Üks valus vale mõiste
    on liikvel aja sees.
    Nad hirmsad on, mu laulud,
    ja hirmus mu süda sees,
    nii hirmus, nagu mu saatus —
    ei, mind mitte iganes!
    Te austage mehi,
    kes kasvand valguses,
    kes teaduses krooni saanud,
    kes tööl on selguses.
    Ja kui neid mehi ei ole,
    siis endil' nad mõelge,
    kõik voorused mõelge kokku —
    ei mind mitte tõesti!
    Kõik voorused mõelge kokku,
    me esivanemad ,
    me kallid, kallid kalmud — —
    ja endi vanemad:
    Siis leiate ehk mehe,
    kui üles kasvate,
    kes oleks noorte ehe,
    ei, mind mitte tõesti!
    6
    Mulgimaale
    Hendrik Adamson
    Om maid maailman tuhandit
    ja rahvit mitmit miljunit -
    üksainus Mulgimaa.
    Ää kuri kui las olla ta -
    ku Pikasilläst üle saa,
    suud annan mullal ma.
    Ja üte aindsa mõttege
    ma eidä õhtu magame
    ja tõusu ommuku:
    Oh kunas ma su jälle näe?
    oh kunas kodun tõusup päev
    ja õhtu pas`tab kuu?
    Üts einanutt ek kõrreke,
    ku kodust siia kaugeke
    lind noka otsan tuuss -
    ma ikess pääl ta otseldi
    ja ütsi pisare kik vii
    ta küles ära juuss.
    7
    Su enda kätes on maailmakohus.
    Valmar Adams
    Aeg sügav meri on ning madal kallas.
    Aeg iidne tuum ning ümardatud rüü.
    Aeg kordub: oled ühest ulmast valla,
    kui mõistust kotti ajab vastne müüt.
    Su sekundeisse tungisid nad jälle,
    ideede maagia ja biose elaan,
    ja sääl, kus pleekuvad veel eilse jäljed,
    on varitsemas vastne sõjaplaan.
    Su eluhetki valitsesid alged ,
    on igas tõrus peidul võimas tamm.
    Kuid inimvahekorrad endiselt on kalged
    ja läbirääkimistes kõneleb metall .
    Tean, ikka uuesti läeb elu kaotsi
    ja ohuks suurimaks jääb inimvend,
    kel inimpale moondub koonuks kõutsi
    ja mõrvarlikuks jääb ka mõtte lend.
    Nüüd eluhinguski ja kosmoski on ohus.
    Nüüd ära ole väriseja haab .
    Su enda kätes on maailmakohus,
    kui julged tahta: saagu valgus! - siis ka valgus saab.
    8
    Luiteliivadel joostes
    Jaan Kross
    Luiteliivadel joostes
    tuli sinine meretuul
    ja ütles mulle:
    Tõeline armastus on olemas.
    Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.
    Sinu kujuteldav hing on olemas.
    Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes
    helerohelisel männikasvul.
    Aga su süda
    on vaigupisar,
    mis saja tuhande aasta eest nõrgus
    tohutus laanes
    tohutust tüvest.
    Vaigupisar, millele laskus
    läbipaistvate tiibadega kärbes,
    millele ta kinni jäi
    ja millesse ta mattus
    nagu kollasest klaasist kirstu.
    Tohutu laanega koos
    vajus see merre
    ja sai merevaiguks,
    kuni mina,
    sinine meretuul, täna hommikul
    puhusin selle kaldaliivale päikese kätte.
    Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad
    päikese käes
    helerohelisel männikasvul. 9
    Edasimineja
    Jaan Kross
    Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest
    peaaegu et valusasti
    nagu su klutiea koerarakats
    ja hoiavad sind tagasi
    Aga sina lähed edasi
    äraandja
    Männioksad kaapavad su järele
    pehme häbeliku käpaga
    nagu su viimane mängukaru
    ja hoiavad sind tagasi
    Aga sina lähed edasi
    äraandja
    Kaselehed puudutavad su nägu
    hellade kurbade hajevil sõrmedega
    nagu su esimene kallim
    ja hoiavad sind tagasi
    Aga sina lähed edasi
    äraandja
    Äraandja nii minnes kui jäädes
    10
    Laul päikesele
    Ernest Enno
    Laulu tahan sinule laulda,
    kevade armastus,
    elu sätendav saladus ,
    valguse valguste tuline meri,
    päike.
    Maa mängib sinu ümber
    igavese armastuse kujunemises;
    tuli ja vesi, õhk ja muld
    sünnitab sinu kiituseks
    elavaid sõnu;
    tuhanded metsad kohavad,
    tuhanded veed vulisevad,
    lugemata linnud hõiskavad,
    lugemata lilled õitsevad
    sinule, päike, sinule, valgus;
    miljonid südamed õhkavad mures
    ja sina vaigistad neid
    oma armastuses,
    Miljonid hinged otsivad igavest kodu
    ja sina annad neile
    oma jäädavuse lootuseks;
    miljonid vaimud lendavad, uurides
    igavikkude ruumi,
    mõõtmatuse saladuste poole,
    ja sina, päike, jätad neile
    oma tõe valguseks.
    Sinu vaimus on maailmade vara,
    sinu valguses Jumala kodu,
    kuldne päike.
    11
    Püha öö, Vaikne öö
    Ernest Enno
    Tasa kellakõla sõuab
    Õhtu tiivul kaugele,
    Armas helin hinges paisub ,
    Ärkab üles lennule :
    Püha öö, vaikne öö!
    Keset tuba iluehtes
    Sätendamas kuusepuu ,
    Kõrval seisab lapsukene,
    Rõõmul laulab väike suu:
    üha öö, vaikne öö!
    Kiireke siin hilju sündis
    Süütu lapse südames –
    Tasa üle taeva sõudsid
    Rahuinglis hõisates:
    Püha öö, vaikne öö!
    Rõõmus, mures elurada
    Sammub ilmas inime,
    Sammub, kuni inglid vastu
    Jõuavad tal’ lauluga:
    Rahu öö, vaikne öö…
    Tasa kellahelin sõuab
    Õhtu tiivul kaugele,
    Armas heli hinges paisub,
    Ärkab jälle ülesse:
    Püha öö, vaikne öö!
    12
    Neli sõpra
    Olivia Saar
    Kooli läks kevad
    ja joonistas aasa.
    Rohkesti rohelist oli tal kaasas.
    Rohekaks värvis kõik rohunutid,
    rohekaks puude ja põõsaste tutid.
    Kooli läks suvi
    ja joonistas mere,
    rannaliivale lastepere.
    Siniseks värvis ta lained ja taeva,
    sinistel lainetel rändasid laevad.
    Kooli läks sügis
    ja joonistas aia,
    pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt
    kollaseks saialillede suud,
    kollaseks pirnid ja ploomid puul.
    Kooli läks talv
    ja joonistas pildi:
    kasukas poisi , jalas vildid,
    kelgu ja tuisused lumehanged.
    Värvidest kasutas ainult valget.
    13
    Mida?
    Olivia Saar
    Mida soovivad emad?
    Mida ootavad nemad?
    Kas sõnu, mis salmideks seatud?
    Et lapsed kasvaksid veatud
    nagu poogitud õunapuu aias?
    Kas kirkalt kirevaid tiibu
    ja pilvedest kõrgemat sõudu
    või maa peale jäämise rõõmu
    ja raskuste võitmise jõudu?
    Mida ootavad emad?
    Mida soovivad nemad?
    Kas muretut liblikalendu
    ja paljude pilkude paitust
    või sibava sipelga sitkust
    ning mõnikord kiitust ja laitust?
    Mida soovivad lastele emad?
    14
    Lõpp ja algus
    Gustav Suits
    Kas tunnete : väriseb maa !
    Kas kuulete : kisendab veri !
    Nüüd tuleb kas ei või jaa !
    Nüüd on kallastest tõusnud meri.
    Olge valmis !
    Me seisame kahe riigi väraval :
    see üks on pimedus ja teine valgus.
    Me, noored, ootame pilgul säraval :
    nüüd see ligineb : lõpp ja algus !
    Viimaks ometi !
    Oma Saar
    Gustav Suits
    Ma sõuan merel ja sõuan,
    üht saart mina otsin sääl.
    Seda kaua ju otsinud olen
    laia lageda mere pääl.
    Mõnd saart on määratus meres,
    mõnd sadamat vilusat.
    Oma saart aga mina ei leia,
    oma unistust ilusat .
    Ma sõuan merel — ja hõljun
    ja lained hõljuvad ka,
    kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved —
    oma saart aga otsin ma.
    15
    VIII
    Ivar Ivask
    Sinise lõputud varjundid kannavad sujuvalt
    lapsepõlvesse Eestis, mu isa silmadesse ,
    männitahvelduses veranda lõhnavasse tarru,
    kus esmakordselt tajusin kiirgavate akende kuju
    ja oma keelt (soome- ugri , mitte indoeuroopa ),
    selle muusikat ja hingematva lühiduse imet .
    Needsamad vokaalharmooniad viisid mu hiljem
    soome labürintlikesse järvisse,
    kus peegelduvad samasugused hingetähtkujud
    ning ainult lüümus eristab
    taevast ja maad, lõhi hüppab
    otse läbi su südame, ja sa tead pea,
    kus lõpeb maailm ja kuidas ja miks.
    Jäätükk ütleb seda, ja häilitud klaas,
    kuid üksnes Karjala kaljuneemel
    augustiöösel võid sa puudutada
    Suurt Karu enese kohal ja all
    ja õppida kõiksuse viimset teadmust
    kaudu oma südamelöökide. See on mu luuletuste
    keel, see on mu luule keel,
    milles talv on tõepoolest talv,
    kevad, suvi, sügis võtavad mu omaks.
    Tee peal olen õppinud teisi keeli.
    Eesti keeles loen tänini oma aastaringe.
    16
    Teretamine
    Lydia Koidula
    Argselt astub sinu ette,
    Eesti rahvas, isamaa,
    laulik; usaldab so kätte
    lauluannet pakkuda.
    Mis on videvikul hüüdnud
    õhtu eesti linnuke:
    Eesti kõrv on kuulnud , pannud
    Eesti käsi ülesse.
    Palub: lahkelt vastu võta
    nõdra keele sõnakest!
    Truuist hingest tuleb tema,
    Eesti meelest, südamest!
    Ööpik, mine, leia sõbru,
    Emajõe linnuke!
    Ja mis südamest tulnd, mingu,
    jälle mingu südame!
    17
    Mo isamaa on minu arm
    Lydia Koidula
    Mo isamaa on minu arm,
    kel südant annud ma,
    sull' laulan ma, mo ülem õnn,
    mo õitsev Eestimaa!
    So valu südames mul keeb ,
    so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
    mo isamaa!
    Mo isamaa on minu arm,
    ei teda jäta ma,
    ja peaks sada surma ma
    seepärast surema!
    Kas laimab võera kadedus ,
    sa siiski elad südames,
    mo isamaa!
    Mo isamaa on minu arm
    ja tahan puhkada,
    so rüppe heidan unele,
    mo püha Eestimaa!
    So linnud und mull' laulavad,
    mo põrmust lilled õitsetad,
    mo isamaa!
    18
    Mu juurde voogas
    Betti Alver
    Mu juurde voogas sinu suurest särast
    helk laias voos
    ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast
    mu vaikses toas.
    Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis
    mu südant pelg:
    kas püsib sirgena su kõrval häbis
    mu nõder selg?
    Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas
    su rebit rüüd.
    Kui armastada sind -- siis kunas, kunas,
    kui mitte nüüd?
    Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund
    on suureks puuks .
    Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund.
    Mu hing jääb truuks.
    19
    Tähetund
    Betti Alver
    Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi ?
    Miks julm ei olda iial juhtumisi ?
    Miks lillekiivrid roostega ei kattu?
    Miks elu tähetund on kordumatu ?
    Miks tulukene tuisuvööde kestel
    ei kustund, ei kustu inimestel?
    Eluhelbed
    Betti Alver
    Küll ma otsisin eluarvu,
    küll ma jagasin jagamatut -
    kuni taipasin tasahilju,
    et sa leiad saatuse summa,
    kui korrutad välgujoaga
    oma elu surmkümmend suudlust ,
    hullsada ilusat hetke
    ja tummtuhat valutuiget.
    20
    Karu talvelaul
    Ellen Niit
    Siis, kui õues sajab lund,
    magab karu talveund,
    sest et karu,
    sest et karu
    talvemõnust ei saa aru.
    Mis teeks karu
    keset tuiske?
    Karul pole suuski, uiske.
    Pole karul
    kelku, saani
    ega saanisõiduplaani.
    Pole tal ka karupükse,
    kindaid , salle,
    tutimütse.
    Vaene koopaasukas,
    tal ainult karukasukas!
    Kevadkuul
    Ellen Niit
    Kippadi-kõppadi
    kuldsed kingad ,
    sihva-sahva
    siidist saba:
    paistab päike,
    tantsib tuul
    kevadkuul,
    kevadkuul.
    21
    Printsessi voodikohendaja päevaraamat
    Sulev Oll
    Kui me kohtusime,
    olin ametis
    iluajakirja juures.
    Nõuti etüüdi
    ühest tüdrukust kõnniteel.
    Läksingi tänavale,
    ahmisin
    sõnatult õhku,
    kuni mind vallandati.
    "Sõnad pole lihtsalt nii ilusad
    kui tüdrukud,"
    kirjutasin abitus seletuskirjas.
    Kui me kohtusime,
    tarvitas üks väikeõmblustöökoda -
    kas õmblejatari ja meister -
    mind seeliku pikkuse konsultandina.
    "See ei ole kerge töö,
    kui sa külge ei löö,
    ümisesin omaette ,
    lõigates mõõdulindist välja
    paarituid sentimeetreid.
    22
    Luitetuulte sosin
    Anu Adari
    varatalvine kargus
    mõtete kainenemine
    ürgse looduse hardus
    endasse hõõgumine
    lumesuhkrune
    tärkav loodus
    elukreedode
    mõistmise valu
    oratooriumi
    võimas lootus
    tähistaeva
    helisev janu
    sügis loob
    suurt ja võimast koraali
    igal hommikul
    lisandub värve
    ta täiuslikku kollaaži
    23
    Armastuse altarid
    Tõnu Trubetsky
    Armastuse altarid, nad seisavad siin reas.
    Siin kivisse on raiutud need mõtted, mis sul peas
    Õrnad käed on siia poetand sukapaelu, kette,
    Kirjakesi, medaljone, murdund sigarette.
    Siin on kullast krutsifiks, mis säranud on rinnal.
    Põlispuude juurtest läbipõimund mullapinnal
    Armastuse ohvrikivid seisavad siin rivis .
    Ohkamised, sosinad siin talletatud kivis .
    Laulatusekleidis näed üht varjukuju kõhna
    Palvetamas. Ninna tungib hääbumise lõhna,
    Kõndides siin pargis keset kõdunenud lehti.
    Siin on münte, aastasadu enam mis ei kehti,
    Vanast sarvest kammgi, millel murdund mõni pii.
    Seisata ja oma nodi altarile vii.
    24
    Malemaja star
    Tõnu Trubetsky
    Keskaegses keldris hämar saal , kus istub Ehlvest Jaan,
    Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam
    Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar,
    Ja leti juurde astub, see Malemaja star.
    Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos.
    Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos.
    On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos .
    Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos.
    Jälle ees tal pingeline matš, on asi ``2''.
    Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps.
    Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks.
    Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks .
    Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd
    Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd
    Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd.
    Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö..
    25
    Palve
    Juhan Viiding
    Oo, ma tahtsin pikalt panna
    kirja oma lause...
    Armas taevas, palun anna
    hingamisepause,
    pausikuristiku põhja,
    vaikusele pikkust,
    vaikimiseruumi tühja, ---
    hinge tänulikkust.
    Kõik läheb omasoodu
    Juhan Viiding
    Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud.
    Kõik võivad ümbersündi oodata ja loota .
    Sa vääratud vaid siis, kui oli, millelt .
    ma küsin hingamiselt, vaikuselt ja lillelt.
    Ma kuulen: hinga, ole, vaata, kuula, oota .
    Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud.
    Me sees on võimalused --- nad on määratud.
    26
    Olen juba koolilaps
    Heljo Mänd
    Täna mina kooli lähen,
    sulle, lasteaed, aidaa!
    Praegu selged on vaid tähed,
    aga varsti targaks saan.
    Pesin kaela, näo ja kõrvad,
    enam ei saa laita mind.
    Sammi keksib minu kõrval,
    omateada aitab mind.
    Sabaga mu saapad harjab
    veelgi rohkem läikima,
    oma rõõmu ta ei varja ,
    mõtleb vist , et kaasa saab.
    "Kuidas võin sind kooli saata,
    kui sa tähtigi ei tea.
    Ja ka vormimüts sul - vaata! -
    Kuidagi ei seisa peas."
    Tahtsin veel kord head aega
    öelda oma Sammile,
    aga emal polnud aega -
    ruttasime trammile.
    Trammis tädid- onud eile
    ütlesid veel: "Istu, laps."
    Täna hüppan püsti kraps !
    Ise pakun istet neile.
    Olen juba koolilaps!
    27
    Suur Kuusk
    Heljo Mänd
    Pöialpoisil pöial suus ,
    leidis metsas jõulupuu.
    Miks ta seisab, pöial suus,
    kui sai kena jõulupuu?
    Poiss on väike,
    puu on suur.
    Kuidas koju viia kuusk?
    Lumelapsed
    Heljo Mänd
    Ma tegin lumememme. Väga kurva moega .
    Sest ta on üksinda. Tal pole ühtki poega .
    Siis tegin lumepoisi. Porgandi tõin ninaks.
    Kurb - valge lumepoiss saab äkki nagu minaks.
    Ta õdesid ja vendi enesele soovib.
    Seepärast pätsin pisikesi palle hoovis.
    Teen pähe suud ja silmad lumeperele,
    saan kõikidega tuttavaks ja terele.
    Mind vaatab uudistades lumetrobikond.
    Nad pärivad: “Kas lapsed sinu hobi on?”
    28
    Kui Kaua Veel
    Kalev Kesküla
    Kui kaua veel
    kestab elu ülekohus
    ja indoeuroopa värsivormide
    ebakriitiline matkimine ?
    Kui kaua veel
    peavad metsarahva hämar kirg
    ja tume melanhoolia
    riimiga tunde õilistajate
    lapsikutest mängureeglitest
    piiratud saama?
    Ei mõista vaesed indoeurooplased
    seda sisemist liigutust
    seda välimist viinalehka
    mille ees meie luule end avab
    Avab hommik silmad
    valgusevalule
    tuikavas teispoolsusehinguses
    raputab mürin maad
    looka vääratud jõed
    murravad oma sängid sirgeks
    ja tõusevad merre purskumiseks
    29
    KOKKUVÕTE
    Valisin ned luuletused, kuna need olid luuletused mis mulle meeldisid ja võivad ka teistele meeldida. Kindlad luuletajad keda vaadata on Gustav Suits, Ellen Niit ja Juhan Liiv. Tegelikult võiks kõiki neid luuletusi lugeda, sest paljud luuletused harivad ja neid on ka ilus lugeda. Paljudel luuletusetel on ka mõte mida nad edasi jagavad NT: Elu tarkused . Luuletajate valik oli suur aga need valitud on võitjad nende hulgast. Luuletajaid on veel sadu keda siia pole pandud, niiet luuletusi on küllaga mida veel lugeda. Kindlasti ostke endale Juhan Liivi raamatuid kui saate või Gustav Suitsu raamatuid. Ma väga loodan, et selle ajaga kaua ma tegin tuleb sellest loovtööst midagi head. Ma arvan, et ma tegin päris hästi selle töö ära.
    30
    Kasutatud allikad
    http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Emale
    13:06 17.04.2014
    http://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/Noor-Eestile
    13.21 17.04.2014
    http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/isesesvuspaev/mulgimaa.ht m
    13.27 17.04.2014
    http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/AdamsV.php
    13.43 17.04.2014
    http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/KrossJ.php
    13.57 17.04.2014
    http://luuleleid.wordpress.com/tag/ernst-enno/
    14.12 17.04.2014
    http://luuletused.score.ee/Olivia%20Saar
    14.13 17.04.2014
    http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html1
    4.14 17.04.2014
    http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/IvaskI.php
    14.14 17.04.2014
    http://luule.onepagefree.com/?id=17437&onepagefree=tp86qjqe9rfc6lasvjvtuinl32
    14.23 17.04.2014
    http://luule.onepagefree.com/?id=17434&onepagefree=tp86qjqe9rfc6lasvjvtuinl32
    14.27 17.04.2014
    31
    http://luule.onepagefree.com/?id=17435&onepagefree=tp86qjqe9rfc6lasvjvtuinl32
    15.26 17.04.2014
    http://luuletused.score.ee/Ellen%20Niit
    15.32 14.04.2014
    http://mmxraamatud.blogspot.com/2013/06/sulev-oll-printsessi-voodikohendaja.html
    15.36 17.04.2014
    http://mmxraamatud.blogspot.com/2013/05/anu-adari-luitetuulte-sosin.html
    15.39 17.04.2014
    http://www.cs.ut.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/TrubetskyT.php
    15.47 17.04.2014
    http://luuletused.score.ee/Heljo%20M%C3%A4nd
    15.55 17.04.2014
    32
  • Vasakule Paremale
    Luuletuste raamat #1 Luuletuste raamat #2 Luuletuste raamat #3 Luuletuste raamat #4 Luuletuste raamat #5 Luuletuste raamat #6 Luuletuste raamat #7 Luuletuste raamat #8 Luuletuste raamat #9 Luuletuste raamat #10 Luuletuste raamat #11 Luuletuste raamat #12 Luuletuste raamat #13 Luuletuste raamat #14 Luuletuste raamat #15 Luuletuste raamat #16 Luuletuste raamat #17 Luuletuste raamat #18 Luuletuste raamat #19 Luuletuste raamat #20 Luuletuste raamat #21 Luuletuste raamat #22 Luuletuste raamat #23 Luuletuste raamat #24 Luuletuste raamat #25 Luuletuste raamat #26 Luuletuste raamat #27 Luuletuste raamat #28 Luuletuste raamat #29 Luuletuste raamat #30 Luuletuste raamat #31 Luuletuste raamat #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alar Visse Õppematerjali autor
    Luuteluste kogu tehtud minu poolt teistele lugemiseks.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Luuleraamat
    10
    doc

    Luuleraamat

    Kodu Meil aiaäärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrval mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata: «Laps, oota,» kostis ta, «see aeg on kiir küll tulema!» Aeg tuli. Maa ja mere peal

    Kirjandus
    Jaan Krossi elulugu
    10
    docx

    Jaan Krossi elulugu

    (19. veebruar 1920 Tallinn ­ 25. detsember 2007 Tallinn) ELULUGU Jaan Kross on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross on sündinud Tallinnas. Tema isa Jaan Kross seenior oli ettevõtlik mees, kes töötas riiklikule relvatehasele suurtükimürske ümber ehitades ning see võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal v

    Kirjandus
    Luuleanalüüs-Juhan Liiv ja Lydia Koidula
    5
    doc

    Luuleanalüüs: Juhan Liiv ja Lydia Koidula

    Mis mu süda otsima läinud Lydia Koidula ja Juhan Liivi südamelähedaste teemade luule võrdlus Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Kahe suurkirjaniku ühised eluaastad võimaldasid tuua esile mitmeid ühised teemasid ja probleeme, mis olid omased sellele ajajärgule. Mõlemale kirjanikule oli südamelähedane looduse kirjeldamine läbi kaunite ilutsevate sõnapaaride. Arutlust leiavad põhiteemadena ka tasane armastus ja rikkalik isamaa. Liivi luules leiavad kirjeldusi kõik aastaajad, kuid eriline tähelepanu on koondatud sügisteemalistele luuletustele. Need samastuvad vahel tema õnneküllaste kui ka kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb olevus , kes võtab ?

    Kirjandus
    Juhan Liiv ja tema luule
    34
    odt

    Juhan Liiv ja tema luule

    1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892. aasta lõpul kokku, pakkus seda kirjastajatelegi, kuid asjata. See luulekogu ei näinud trükimusta ning kirjanik hävitab ta hiljem. Seoses sajandi alguses tekkinud huviga Liivi vastu ilmub 1904. aastal ajalehe ,,Uus Aeg" kaasväljaandena Liivi ,,Kirjatööde kogu", mis sisaldab kirjaniku senise loominguperioodi toodangust ka 53 luuletust. Raamat leiab lugejate hulgas sooja vastuvõttu. 1903. aastast peale ilmub aga ka Liivi uut loomingut. (esimesena luueltus ,,Nõmm", hilisema pealkirjaga ,,Sügis"). 1909-ndal aastal ilmub Liivi teoseid ka eri raamatutena. Nimelt antakse välja ,,Elu Sügavusest", mis sisaldas 38 miniatuuri. Samal aastal ilmub ,,Noor-Eesti" kirjastusel Liivi teise loominguperioodi toodangut sisaldav ,,Luuletused". Et aga kirjastajad olid Liivi käsikirjaliste luuletuste suurest hulgast

    Kirjandus
    Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta
    6
    docx

    Luulekogu analüüs - Sinuga ja sinuta

    TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse

    Eesti keel
    Luuletajate elulugu ja luuletused lühidalt
    11
    odt

    Luuletajate elulugu ja luuletused(lühidalt)

    Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra ­ 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps ­ Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar ­ Anna.

    Eesti keel
    Ernst Enno
    14
    odt

    Ernst Enno

    näiteks salmikud ,,Kuusk", ,,Haab" sisaldavad endas puudesse peidetud teosoofilisi ideid. Kui aga Enno loodusele oma filosoofiat peale ei suru ning võtab aluseks lihtsuse ning metsataguse maise kodu, siis jõuab ta poeetiliste võitudeni. Selle näiteks on luuletus ,,Koju igatsuses", mis sisaldab endas väikest, üksikut taime, mis sümboliseerib suve lapsepõlvekodus. Piiride kadumist inimese ja looduse vahel iseloomustab luuletus ,,Jutluse ajal". Enno parimate luuletuste hulka kuulub ,,Õhtu kodutalus", mis käsitleb endas talumaja. Ma kuulan (1896) Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, ma kõnnin sääl üksinda; lind lauluga uinunud öö algel... mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan ­ ma kuulan. Mis ilmutab mulle hiis;

    Kirjandus
    Rahvale lauldavate laulude kogumik
    48
    doc

    Rahvale lauldavate laulude kogumik

    SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......

    Muusika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun