Koolistress (2)

SISUKORD

SISUKORD 1
1.1Eustress ja distress 3
1.2Depressioon 4
2. KOOLISTRESS 5
2.1 Kooli vaimne keskkond 6
2.4 Stress ja tervis 11
2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat? 12
KOKKUVÕTE 13
1. STRESSIST ÜLDISELT
Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye . Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad „lihtsalt haiguse”. Eriomased ehk spetsiifilised muutused on need reaktsioonid, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Selye teooria käsitleb stressi kui igasugust kohandumisega seonduvat reaktsiooni, seega ei mängi rolli, kas olukord on meeldiv või ebameeldiv. Järelikult ei tulene stress alati kahjustusest – märkimisväärse stressi võivad esile kutsuda mis tahes tegevused, hoolimata sellest, et nad ei põhjusta mingisugust kahju.
Stress ei tähenda ainuüksi närvipinget (ta on omane ka taimedele ja alamatele loomadele, kellel närvisüsteem puudub). Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Inimesel kogevad alati mingil määral stressi. On ainult üks stressivaba seisund – surm.
Hans Selye eristas Stressi kulgemises kolme faasi: 1) häire faas (inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast, 2) Vastu-panu faas (inimene seisab vastu stressori mõjule), 3) Kurnatuse faasis on