Koolistress (2)

SISUKORD

SISUKORD 1
1.1Eustress ja distress 3
1.2Depressioon 4
2. KOOLISTRESS 5
2.1 Kooli vaimne keskkond 6
2.4 Stress ja tervis 11
2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat? 12
KOKKUVÕTE 13
1. STRESSIST ÜLDISELT
Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye . Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad „lihtsalt haiguse”. Eriomased ehk spetsiifilised muutused on need reaktsioonid, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Selye teooria käsitleb stressi kui igasugust kohandumisega seonduvat reaktsiooni, seega ei mängi rolli, kas olukord on meeldiv või ebameeldiv. Järelikult ei tulene stress alati kahjustusest – märkimisväärse stressi võivad esile kutsuda mis tahes tegevused, hoolimata sellest, et nad ei põhjusta mingisugust kahju.
Stress ei tähenda ainuüksi närvipinget (ta on omane ka taimedele ja alamatele loomadele, kellel närvisüsteem puudub). Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Inimesel kogevad alati mingil määral stressi. On ainult üks stressivaba seisund – surm.
Hans Selye eristas Stressi kulgemises kolme faasi: 1) häire faas (inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast, 2) Vastu-panu faas (inimene seisab vastu stressori mõjule), 3) Kurnatuse faasis on stressori mõju kestnud juba pikemat aega, inimene võib loobuda sellega võitlemast (1: 153-155).

Eustress ja distress

Selye teooria kirjeldab seoses stressiga kahte liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad inimeses esile positiivse pinge ehk eustressi. Eustress mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Ebasoodsad sündmused, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemis- mehhanisme ja põhjustavad negatiivset pinget – distressi.
Distressi tulemusena tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb . Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm.
Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib-olla isegi haiguslikku seisundisse ning võib kaasa tuua ka mitmesuguseid ohtlikke kõrvalmõjusid (1: 153-155, 2).

Depressioon

Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Haiguslikuks võib teda nimetada siis, kui see on kujunenud juba depressiooniks . Depressioon on haiguslik meeleolu alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete (serotoniini, dopamiini või non-epinefriini) puudus. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See võib tekkida reaktsioonina pikaajalisele stress- situatsioonile (raske haigus, püsiv konflikt), rasketele läbielamistele elus (lähedase surm, töökoha kaotus) või oodatud (ootamatule) negatiivsele kogemusele.
Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine.
Stress ja depressioon ei ole ainult vanemate inimeste haigused, vaid ka paljude noorte probleem. Paljud täiskasvanud arvavad , et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad. Seega avaldubki stress noortel enamasti koolistressina (1: 153-155, 2, 3).

2. KOOLISTRESS

Õpilastel on stress põhiliselt koolist - liiga palju on õppida, aega pole, pikad koolipäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma , on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb, olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama ? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise.
Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele: asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija (2).

2.1 Kooli vaimne keskkond

Õpilase heaolu ja võime stressi ära hoida sõltub palju kooli vaimsest keskkonnast. Koolis peaks toimuma partnerikeskne mõtlemine, kus õpetaja on partner (kes püüab õpilast aidata), mitte autoriteet . Õpilane ei ole kui lehter , kuhu kõike kallatakse, vaid kui subjekt , kellega suheldakse. Õpilaste koolist eemale hoidmise ja seal ennast ebamugavalt tundmise üheks põhjuseks võib olla koolivägivald. Uurimuse „Lapsed Eestis” käigus selgus, et regulaarselt on koolikiusamise ohvriteks 8,3% õpilasest. Kui võtta aluseks, et Eestis on kokku umbes 190 000 üldharidust omandavat õpilast, on ohvrite koguarv aukartust äratav 16 000. Tõsidust lisab see, et tegemist on veel regulaarse kiusamise ohvritega.
Koolivägivalla esinemine mõjutab otseselt kooli- ja õpikeskkonda: 1. Õpikeskkond on närviline. 2. Konfliktid kaasõpilaste vahel (sotsiaalsete pädevuste õpetamine on nõrk, meie-tunne on nõrk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine, koduses keskkonnas võib õpilane olla päevastest solvangutest räsitud ja see mõjutab kodust õppetööd). 3. Keskendumisvõime langus (kurnatus).
Kool peab olema koht, kuhu õpilane tahab minna ja kus ta tunneb ennast turvaliselt. Õpilane veedab 12 aastat koolis, iga päev keskmiselt 7 tundi (esmaspäevast reedeni ). Ebaturvalises keskkonnas ei suudeta seda taluda.
Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu (EÕOL) seisukohad koolitervise kohta:
Tuleb leida meetodeid sotsiaalsete võimete arengu toetamiseks lapses. Koolid peavad töötama välja enda plaanid, kuidas vägivalda vähendada. Koolivägivalla kampaaniaid (nii üleriigilisi kui ka koolisiseseid) tuleb toetada finantsvahenditega. Koolis võiks pidada koolivägivalla teemalisi loenguid, koolivägivalla vastaseid nädalaid ja kampaaniaid. Mida teha, et vähendada koolivägivalda? Koolipsühholoogide roll tuleb läbi mõelda, mitmed psühholoogid ei ole usaldusväärsed. Õpetajad peavad olema õpilastele partnerid . Õpilastele tuleb võimaldada vastastikuse jagamise võimalust. Vajalik on luua vanemate ja nooremate õpilaste vahel sidemed ja toetamine . Õpetajates tuleb arendada konfliktilahendamise oskust, et jõuda noorte mõistmiseni. Vajalik on grupitunde ja meie-tunde loomine. Initsiatiiv peaks olema õpilasesindustel ja õpetajatel (2, 4).
2.2 Stressi tagajärjed
Eustress võib põhjustada energiasööstu ja entusiasmi , tugevdada motivatsiooni. Distressi tagajärjed võivad olla aga rängad ja seda nii individuaalsel tasandil kui ka koolis. Individuaalsed tagajärjed ilmnevad tihti ennastkahjustavas käitumises. Inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi. Ta võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon, unehäired või seksuaalprobleemid, samuti võib inimesel kujuneda õpitud abitus. Ta tajub, et olukord pole enam tema kontrolli all, ja loobub initsiatiivist, leides sellele enda silmis mingi muu põhjenduse: tema psüühika ei talu suuri koormus; teised inimesed ei lase tal end teostada; probleeme ei saa lahendada, sest sellega kaasneb väga palju teisi probleeme; vastutagu see, kes käsutab. Stressi tekitatud tunnetushäirete korral võib inimesel olla raskusi oma mõtete loogilise väljendamisega. Õnnetustes minetavad inimesel sageli loogilise mõtlemise.
Negatiivse stressi individuaalsete tagajärgede hulka kuuluvad ka psühhosomaatilised haigused. Nende haiguste puhul mängib olulist rolli emotsionaalne stress. Stress võib mõjutada tervist otseselt, aga ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus . Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja , kuid ta aitab kaasa selle arengule. Kolmandaks mõjutab stress inimese tervist tema käitumise muutuste kaudu: kui inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegevuste (ennastkahjustava käitumise) osa, kasvab ka organismi haigestumise tõenäosus. Üks keerulisemaid stressi mõju ilminguid on haiguskäitumine. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte – närvilisust, masendust, une- või seedehäireid, väsimust, inimesed peavad neid haigustunnusteks ja pöörduvad arsti poole. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et ühtesid ja samu sümptomeid võib tingida nii stress kui ka kehaline haigus (1: 163-164).
2.3 Kuidas stressi ära tunda?
Inimese välistest muutustest on enamasti võimalik ära tunda, kas tal on stress. Seda näiteks siis, kui inimene kõhnub või tüseneb märgatavalt, kaebab pea- või kõhuvalu, kaebab pidevat väsimust, on apaatne, magab rohkem või vähem kui tavaliselt, ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksindust, ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu, ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu, on kodus vaikne ja tagasitõmbunud, on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv või ei suuda otsustusi vastu võtta. Ka siis, kui inimene väljendab oma väärtusetust, ei suuda asju meelde jätta, ei suuda keskenduda või on sageli nutune, võib tegemist olla stressiga. Inimesed võivad stressist ülesaamiseks hakata tarbima alkoholi või uimasteid muutuda füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks ning kaotab ohutunde või riskeerida meelega. Halvimal juhul võib stress viia enesetapuni (2, 3).
2.3 Kuidas stressist üle saada?
Kui inimesel on stress, siis kuidas võiks ta sellest üle saada? Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Kuidas negatiivsest stressist võitu saada, see sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest . Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Seda tehakse tavaliselt siis, kui inimene ei kontrolli olukorda.
Kõige tähtsam on selle puhul, et ennast ise aitad ning tead, et ei ole siin maailmas üksinda. Kui stress vaevab, seatakse tihti küsimärgi alla enese väärtuslikkus ja unustatakse, et sõbrad ja perekond saavad toetada.
Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta enese jaoks aega ja püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab. Mõnikord on seda lihtne teada saada, teinekord aga mitte. Ravimata jäänud depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni ja küllalt sageli kahjuks ka enesetapuni.
Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga . Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad  saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad.
Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi . Tegele loominguga: joonista, laula , tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi , tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö...
Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga. Ehk aitavad nemad sul lahendust leida. Igatahes ei tohiks oma murega üksi jääda ja püüda kõike ise ära lahendada. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist. Mis tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Liialdatud mõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui ikka sisendad endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba raske teisiti mõelda... Seepärast ära mõtle näiteks kehvadest hinnetest, vaid teistele järelejõudmisest. Kui sa millestki aru ei saa, küsi seda kohe, õpetaja ei hinda sind seepärast vähem. Pigem väldi lünki - muidu kaob järg hoopiski käest. Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul.
Raske päeva eel mõtle mõnele peatsele sündmusele, tegevusele, kohtumisele, mida väga ootad . Siis on kergem taluda ka rasket päeva. Samuti ei ole mõtet püüda kõike ühekorraga ära lahendada. Tuleb võtta aega (2).

2.4 Stress ja tervis

Tervis on samuti väga oluline komponent stressiga tegelemisel. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Kui oleme ära tundnud , et oleme juba depressioonis , on küll hea minna arsti juurde. Arst kirjutab vastavalt depressiooni raskusastmele välja ravimeid - peamiselt antidepressante, mis taastavad organismi keemilise tasakaalu 4-6 nädalaga. Ravimikuuri peaks alati toetama ka psühholoogiline nõustamine, et haige saavutaks kontrolli oma probleemide üle. Depressioonivastased ravimid taastavad normaalse meeleolu ja käitumise (2).

2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?

Kõige hullem ongi paraku see, et stressi all kannatav inimene ei pane seda tähele, millal tal stress juba kallal on. Inimesed just kui nagu kogu aeg võitleksid selle vastu, väites, et neil ei ole, aga tegelikult on juba ammu kehv olla. Aga sellist lühiaegset depressiooni, musta masendust, meeleolu muutust või kurba meeleolu on tõenäoliselt tundnud iga inimene.
Noore inimeste stressist jagu saamisel on oluline roll nende vanematel. Vanemad ei tohiks oma stressi all kannatavat last jätta sellises olukorras üksi ega ka käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks). Vanemad ei tohi oma lapsele anda nõuandeid, mida nad ei suuda jälgida, neid süüdistada (ta süüdistab end ise niigi) ega kritiseerida. Samas ei tohiks lapsevanemad ka liialt muretseda ja enda elu hooletusse jätta.
Kui sinu tuttav või sõber kannatab stressi käes, siis võid sa teda aidata rääkides ausalt oma murest tema pärast ja küsides, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist.
Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema . See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Ole olemas kui sind on vaja, sest ka siis, kui ta seda välja ei näita, vajab ta mõistvat vanemat või sõpra. Aita tal kinni pidada päevakavast. Kindel ärkamisaeg, hügieen, korrapärane ühine einestamine, kindlad kohustused ning vaba aega koos pere või sõpradega. Jälgi, et ta söök oleks täisväärtuslik. Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis. Tee endale selgeks ja teavita teda erinevatest ravivõimalustest. Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega. Kindlasti ei tohi sellises olukorras inimest üksinda jätta.
Inimene saab ka ise oma muremõtetest ja masendusest võitu saada, kui ta tegeleb endale meeldivate asjadega ja naudib neid. Näiteks muusika kuulamine ja loomine, sõpradega koos olemine, enda jaoks meeldivate sarjade ja filmide vaatamine, spordiga tegelemine. Kurba meeleolu võivad aidata hajutada ka saunas , duši all või vannis käimine, looduses viibimine, jalutamine, enda lemmiktoitude söömine, meeldiva kaaslasega lobisemine, lemmikloomadega tegelemine, arvutimängude mängimine, ristsõnade lahendamine, raamatute lugemine või lihtsalt niisama olemine ja magamine , vastavalt inimesele endale, mida talle meeldib teha (2).

KOKKUVÕTE

Tahtsin selle uurimustöö käigus teada saada, mis on stressi põhjustajateks ja kuidas sellega toime tulla. Sain teada, et stressi ei põhjusta mitte ainult ränkrasked pingutused, vaid ka oskamatus oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumine tehtud ja tegemata töödesse. Selgus, et stressist tulenev pinge on edasikanduv ning selle põhjustajaks võib olla ebameeldiv keskkond. On hea kui koolid toetavad lapsi paljude erinevate huviringidega, millest igal ühel peaks olema võimalik endale sobiv valida. Kuna meie ümber võib tihti peale olla palju stressis inimesi, siis oli hea teada saada, kuidas saaks stressi all kannatavat inimest aidata. Loodetavasti märkab igaüks meist, kui lähedane inimene või hea tuttav on stressis ja aitab tal sellest üle saada, kuulates ning toetades teda. Sain teada, et paljud Eesti kooliõpilased kannatavad koolivägivalla all, millest on väga kahju. Ise ma seda tunda pole saanud, ega tea ka ühtki tuttavat, kellel sellega tegemist oleks olnud tulla. Kuid kui keegi mu tuttavates peakski kannatama koolivägivalla all, siis aitaksin tal igatahes sellele vastu seista. Loodetavasti, igaüks kes tunneb mõnd koolivägivalla ohvrit, astub tema olukorra kaitseks sammu, kas või teatades sellest mõnele õpetajale või lapsevanemale . Peale koolivägivalla on koolis veel teisigi stressoreid, näiteks õppetööga seotud raskused, või halb läbisaamine klassikaaslaste ning õpetajatega. Üldiselt pidas minu arvamus stressist jagu saamise kohta paika – tuleb tegeleda endale meeldivate asjadega, leida sobiv hobi. Siiski sain ka hulgaliselt uusi teadmisi ning loodetavasti suudan edaspidi stressi ära hoida või sellest üle saada, kas siis enda või mõne lähedase inimese puhul.
KASUTATUD KIRJANDUS

Uljas, J., Rumberg , T. (2002). Psühholoogia. Tallinn: Koolibri.

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.ht m [27. veebruar 2008]

http://www.rae.ee/s6numid/2001/j6ulud/4.html [1. märts 2008]

http://www.escu.ee/ [1. märts 2008]