Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle. Neljandas osas käsitleme erinevate psühhoanalüütikute nägemusi, kuidas ravida nartsissiti. Nartsissistlik isiksusehäire 4 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..........................................................................
avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused
2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete
-9. elukuul). Kuhugi siia kuulub ka ego-ideaal, mis S.Freudi järgi on inimesele mudeliks ja tekib vanemate, nende asemike või kollektiivsete ideaalidega samastumise tulemusel. Daniel Lagasche on piltlikult öelnud, et superego on inimesele autoriteediks ja ego-ideaal teenäitajaks, kuidas ta end üleval peab pidama, et superego ootusi täita. Niisiis miski püüdleb naudinguid, mina testib reaalsust ja ülimina taotleb täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety). Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety)
.............................................................................................................29 KEEL............................................................................................................................31 LUGEMINE.................................................................................................................32 VAIMSETEST VÕIMETEST......................................................................................33 ISIKSUS.......................................................................................................................35 SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA...................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA
teadlane, moslem) Eneseesitluse funktsioonid: miks? Tunnustuse otsimine (laps otsib kiitust) Kuuluvuse demonstreerimine (kampsunid ja pintsakud) Mõjutamine (kaastunnet tekitada) Enesekindlustamine (kõvahäälselt enne eksamit panin pidu, ei maganud) Unikaalsuse näitamine (oma stiil kõnes, riietuses) Mis on "päris" Mina? Kas presenteerimine võib saada Mina komponendiks Küps isiksus kriitiliselt reflekteerib oma presentatsioone Stigma Stigma märgistatus, teistsugune olemine, halb staatus. Vanas Kreekas: stigma = kehale põletatud märk reeturil, vargal, orjal Tänapäeval: stigma mitte teistsugusus ise, vaid suhtumine sellesse. Nn eelarvamuslikult märgistatud eripärad. Pannakse tähele, suhtutakse, arvatakse - Füüsiline eripära (füüsilised erivajadused) - Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm)
organismis peavad mõtlemise, planeerimise, tundmisega tegelema kõik organid üksikisikute või institutsioonide näol. · ,,Sotsioloogia alused" (1876-1896) -kirjeldab organismiteooriat. Essee ,,Seadusandjate patud" ,,Isiksus riigi vastu" (1884) küllaltki aktuaalne ka tänases päevas. Tema arvates on ühiskond seaduseandjate arvates nagu taigna tükk, mille võib vormida nii nagu nemad tahavad. Seaduseandja peaks lähtuma ühiskonnast, väärtustest jne. Isiksus riigi vastu. Seal tõi ta välja mõtted ühiskonna ja õiguse osas. Küsimus oli selles, millega seadusandjad üldse vääriksid ühiskonnaliikmete tähelepanu või poolehoidu. Inimesed olevat liiga leplikud seadusandja vigade suhtes. Seadusandja, luues halba seadust, võib tervele ühiskonnale tekitada korvamatut kahju, sest need seadused ja printsiibid jäävad ühiskonda alles ka pikaks ajaks pärast seda, kui seadusandjad on lahkunud. Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias.
annaabi.ee 
10 punkti
~ 14 lehte
303 laadimist
5 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid