Spetsiifilised isiksushäired (5)

14
SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. ( Allik , Konstabel , Realo 2003: 110).
Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007):
- inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili;
- isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
- ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud;
- ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna;
- inimesele tekitab häire olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus;
- häire on tavaliselt (kuid mitte alati) seotud tööalase ja sotsiaalse sooritustaseme olulise langusega.
Enamiku alatüüpide diagnoosimiseks on vjalik , et nendest kriteeriumitest vähemalt kolm joont või käitumisviisi oleksid selgelt olemas. Diagnoosi ei ole kohane rakendada enne 16 – 17 eluaastat, isegi kui isiksushäirele iseloomulikud avaldused käitumises ilmnevad varem.
Isiksushäiretega on seotud ka probleemid. Häirega isikul on raskusi perekonna-, õppimis- ja töörollides. Iseloomulikud on ka lahutused, vanemlike õiguste kitsendused. Kõrgem suremus – suitsiidikatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise meditsiiniabi vajadus. Suurem haigestumus teistesse psüühikahäiretesse ning kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Isiksushäired on seotud ka kuritegevusega (70% - 85%), alkoholismiga (60% - 70%) ja narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Mõned probleemid, mis võivad kaasneda isiksushäiretega (CNN 21.04.2007):
- Sotsiaalne eraldatus: võimetus luua ja hoida terveid suhteid, lähedussoovi puudumine ning äärmine häbelikkus võivad põhjustada isiksushäirega inimese ühiskonnast eemaldumise.
- Suitsiid : enesevigastuse ja suitsiidirisk on kõrgem inimestel, kes kuuluvad isiksushäirete B-klastrisse, näiteks piirialast tüüpi isiksushäirega inimesel;
- Ainete väärtarvitamine: alkoholi ja narkootikumide või ravimite sõltuvuse oht on eriti B-klastri isiksushäiretega isikutel;
- Depressioon , ärevus ja söömishäired;
- Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused , näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine;
- Vägivald ja mõrv: agressiivne käitumine on suureks riskiks paranoiliste ja düssotsiaalsete isiksuste seas;
- Vangistus: tõsiste kuritööde toimepanemise risk on düssotsiaalsel isiksusel. See seisund on vangide seas harilik.
Riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle, lapsepõlves esines sõnalist, füüsilist või seksuaalset ahistamist; perekonnas on esinenud skisofreeniat; perekonnas on esinenud isiksushäireid; lapsepõlves on juhtunud õnnetus, mille tagajärjeks peavigastus; perekonnaelu on ebastabiilne (CNN 21.04.2007).
DIAGNOSTILISED KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID
Üha lahknevamad teooriad ja koolkonnad , üha kogunev kliiniliste kirjelduste hulk ja süvenevad segadused klassifikatsioonides viisid vajadusele info kuidagi korrastada ja ühtse statistika ning erialase suhtlemise tarvis kõigile ühtmoodi arusaadavasse keelde viia (Allik etc 2003: 116). Isiksusehäired klassifitseerinud nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) oma RHK-süsteemiga kui ka Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (APA) DSM-süsteemiga (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
RHK-10 on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon (WHO Eesti 21.04.2007), mis sai heakskiidu 1990 aastal ning võeti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni liikmesriikides kasutusel aastal 1994 (WHO 21.04.2007).
Rahvusvaheline Statistline Instituut (International Statistical Institute) andis välja esimese väljaande, mida tunti nime all International List of Causes of Death. Maailma Tervishoiuorganisatsioon võttis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni (RHK) loomise vastutuse 1948 aastal, kui anti välja kuues redigeeritud väljaanne, mis esmakordselt sisaldas ka suremuse/haiguslikkuse põhjuseid. (WHO 21.04.2007).
RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007).
RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne , düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne , vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad – nartsisliku ja passiiv -agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122).
DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud rakendatavaks mitmetes kontekstides ning kohandatavaks erinevate suundade (sh bioloogilise, kognitiivse, käitumusliku suundade) arstidele ja teadlastele. (APA 21.04.2007). Selle süsteemi on koostanud Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon (Allik etc 2003: 116).
DSM koosneb kolmest suurest osast: diagnostiline klassifikatsioon – nimekiri vaimsetest häiretest; diagnostilised kriteeriumid – osutavad sümptomitele, mis peavad esinema, et panna diagnoos; kirjeldav tekst – kirjeldab häireid ja nendega kaasnevaid nähtuseid. (APA 21.04.2007):
Neljas väljaanne DSM-st avaldati 1994 aastal. Kuna viiendat väljaannet ei avaldata enne aastat 2010, siis juulis 2000 aastal anti välja DSM-IV-TR, milles olid parandatud mõned ebaõigsused, mis avastati neljandast versioonist. (APA 21.04.2007).
DSM-IV põhineb 1980. aastate süstemaatilistel teadusuuringutel. Hakati taotlema isiksushäirete diagnooside reliaablust ja valiidsust ning tulemusena täpsustati kriteeriume, vähendati kattumusi ja jäeti välja kahtlased südroomid. (Allik etc 2003: 118).
Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007):

Klaster A

Paranoidne
Skisoidne
Skisotüüpne

Klaster B

Antisotsiaalne
Piirialane
Histriooniline
Nartsissistlik

Klaster C

Vältiv
Sõltuv
Obsessiiv- kompulsiivne
ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS
RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad – nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud – DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv-kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks – piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122).

• Paranoiline isiksus
  

Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive . Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada solvanguid. Isik moonutab kogemusi ja tõlgendab teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või põlglikke. Ajab visalt ja sõjakalt taga oma õigust olukordades, mis ei vasta tegelikule situatsioonile . Kahtlustab alusetult (näiteks abikaasat). Ta kaldub pidama ennast liialt tähtsaks, mis väljendub tema enesekeskses hoiakus. See, mis toimub tema ümber ja juhtub maailmas, on tema arvates kellegi vandenõu tulemus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Ükskõik, mis ebaõnn teda ka ei tabaks, või isegi, kui ta ise süüdi on, süüdistab paranoiline isik alati teisi. (Allik etc 2003: 122).
Ta võib leida varjatud tagakiusamist ka seal, kus teised selle pealegi ei tuleks, näiteks arvab , et naaber tema une rikkumiseks hommikul kell kuus prügi välja viib ja konteineri kõva pauguga kinni laseb . (Allik etc 2003: 122).
Paranoiline isiksus arvab, et ta on õiglane, õilis ja haavatav, teised inimesed on sekkuvad , õelad, diskrimineerivad ja pahatahtlikud. Ta on ettevaatlik ja otsib tähendusi, süüdistab, sest ta usub, et teiste motiivid on kahtlased ja ta peab olema valvas. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Põhjused: Paranoiline isiksushäire algab üldiselt lapsepõlves või teismeeas. Täpne põhjus on teadmata, kuid eksperdid arvavad , et põhjusteks võivad olla erinevused ajus või närvisüsteemis. Samuti võib see häire olla seotud probleemidega perekonnas, näiteks väärkohtlemine, finantsilise olukorraga kaasnev stress , lähedaste surm või mõni vaimuhaigus . Risk on suurem, kui suguvõsas on esinenud skisofreeniat. ( Clinical Reference Systems 22.04.2007).
Ravi: Meditsiin ja teraapia võivad olla efektiivseks raviviisiks, kuid paranoiline isiksus ei pruugi üldse abi otsidagi, sest ta on tearapeudi suhtes kahtlustav. Ilma ravita sümptomid ei kao. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravimitega saab ravida ärevust või meelepetteid. Psühhoteraapia aitab inimesel näha ennast selgemini, aitab ära tunda, mis sellist käitumist põhjustab ja näitab selle mõju teistele inimestele. See aitab isikul ka muuta oma käitumist, mis segab tal elamast rahuldavat elu. Kognitiivne teraapia on inimesele võimaluseks identifitseerida ja muuta oma mõtteid, mis pole reaalsed . (Clinical Reference Systems 22.04.2007).

• Skisoidne isiksus
  

Skisoidse isiku emotsioonid on piiratud, tuimad , külmad ja jahedad. Märkimisväärselt tundetu üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes. Kui inimene üldse rõõmu tunneb, siis väga vähestest tegevustest. Ta ei suuda teiste suhtes väljendada nii sooje ja õrnu tundeid kui ka viha. Jääb ükskõikseks nii kiituse kui kriitika suhtes. Seksuaalsete elamuste vähene huvi. Eelistab ülekaalukalt üksildasi tegevusi, fantaseerib ja süüvib enesesse liigselt. Tal pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid või on ainult üks ja tal puudub ka soov selliseid suhteid luua. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Ta ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta on ülemäära enesessesüüvinud, mõtiskleb ja fantaseerib, tema tegevus ja huvialad on sageli veidrad ja haruldased ning nendest ei pruugi temaga tegelev psühholoog ega üksikud lähedased tuttavad midagi teada. (Allik etc 2003: 122).
Ise näeb ta ennast iseseisva ja üksildasena, teised on tema arvates pealetükkivad. Ta usub, et inimesed ei vääri huvi, et suhted loovad segadust, seega on ka tema põhistrateegiaks viibida teistest eemal. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Põhjused: Skisoidne isiksushäire tekib tavaliselt hilises teismeeas. Risk on suurem, kui suguvõsas on esinenud skisofreeniat. Täpne põhjus on taaskord teadmata ning ekspertide arvamus on sama: põhjusteks võivad olla erinevused ajus või närvisüsteemis, võib ka olla seotud probleemidega perekonnas (väärkohtlemine, finantsilise olukorraga kaasnev stress, lähedaste surm või mõni vaimuhaigus). Näiteks inimesed, keda lapseeas tihti eriati või keda väärkoheldi, võivad õppida inimesi vältima, et ennast kaitsta. (Clinical Reference Systems 22.04.2007).
Ravi: Ka skisoidse isiksushäire puhul on üheks ravivõimaluseks psühhoteraapia, mis aitab inimesel ennast selgemini näha, mõista ja muuta oma käitumist. Kognitiivne teraapia aitab inimest teadvustada oma ebatervest mõtlemisviisist ning võimaldab tal ka õppida uusi mõtteid ja käitumismustreid. Ravimeid selle häire korral tavaliselt välja ei kirjutata , kui inimesel just pole suurt depressiooni või ärevust.

• Düssotsiaalne isiksus
  

Inimene on kalk ning hooletu teiste tunnete suhtes. Eirab sotsiaalseid norme ja kohustusi (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007), näiteks võlgade ja maksude maksmist, laste eest hoolitsemist (Allik etc 2003: 123), tugevalt ja püsivalt vastutustundetu hoiakuga. Selle isiksushäirega isikul pole raskusi suhete loomisel, küll aga nende hoidmisel – võimetu püsisuheteks. Samuti on tal võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, karistustest. Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada. Väga madala frustratsioonitaluvusega, madala agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Düssotsiaalse isiksushäirega inimene näeb ennast iseseisva, üksildase ja tugevana ning teised on tema arvates kaitsetud, nõrgad ja ärakasutatavad. Ta usub, et tal on õigus rikkuda reegleid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Üldjuhul on düssotsiaalse isiksuse minevik täis probleeme seadusega, sõjakat ja vastutustundetut käitumist ning agressiivseid ja isegi vägivaldseid suhteid. Nendel inimestel on suur risk hakata väärtarvitama erinevaid aineid, eriti alkoholi, kuna need aitavad neil kergendada pingeid, ärrituvust ja igavust. (Mental Health America 21.04.2007).
Põhjused: Suguvõsas esinenud düssotsiaalne isiksushäire suurendab seisundi tekkimise võimalust, kuid lapsepõlvetraumal võib olla märkimisväärne mõju. Lastel, kelle vanem on alkohoolik või kellel kodus on esinenud väärkohtlemist, on suur risk düssotsiaalsele isiksushäirele. (CNN 21.04.2007). Katkematu ja tõsine agressiivne käitumine lapsega enne tema teist eluaastat, ebausaldusväärne vanemlik käitumine ja ebastabiilsed suhted lapseeas on selle isiksushäire mõneks põhjustajaks. (Paediatric Nursing 22.04.2007).
Ravi: Kui häiret mitte ravida, lasta lihtsalt olla, siis vanemas eas sümptomid küll vähenevad, kuid põhiline karakter jääb siiski alles. Võib ka juhtuda, et hilisemas elus tekib depressioon ja kuna isiksushäirega inimesed tarbivad tihtipeale juba nooruses erinevaid aineid ja alkoholi, toob see vanaduses kaasa palju hullemaid probleeme. (Gacono, Reid 22.04.2007: 651). Düssotsiaalsed isiksused üldiselt oma käitumist pärast korduvaid vangistusi ei muuda. Mõned pikaajalised programmid on suutnud vähendada oma patsientide korduvate kuritegude sooritamist. (Gacono, Reid 22.04.2007: 652). Individuaalsel psühhoteraapial ei ole kindlaid stiile, mis alati edukalt raviks. Analüütiline teraapia on teoreetiliselt kasulik viis karakteri struktuuri mõjutamiseks, kuid selle vastu töötavad patsiendi arusaamad: inimene ei tunne oma häirest tihtipeale ebamugavust, ta ei kannata mure- tunnet , mis oleks vajalik ravi tulemuslikkusele, ja neil on kerge võimalus põgeneda raviseansilt nii sõna otseses mõttes kui ka kujundlikult . (Gacono, Reid 22.04.2007: 652). Grupiteraapiad ei ole efektiivsed düssotsiaalse käitumise muutmiseks. Täpselt samamoodi ei ole eriti kasuks kognitiivsed teraapiad, mis üldiselt aitavad teiste häirete puhul. Nad võivad tuua minimaalseid muudatusi. (Gacono, Reid 22.04.2007: 653). Otsest ravimit pole, kuid on mõned, mis aitavad kahandada ainete tarbimist, näiteks alkoholi tarbimist (Gacono, Reid 22.04.2007: 654).

• Ebastabiilne isiksus
  

Ebastabiilne isiksus on isiksus, keda iseloomustab kõikuv meeleolu ja tugev kalduvus impulsiivselt, tagajärgi arvestamata tegutseda. Ettemõtlemise võime on minimaalne ja tugevad vihapursked viivad sageli vägivallani või käitumisplahvatusteni, mis tekivad eriti kergesti siis, kui keegi kritiseerib või takistab impulsiivseid tegusid.
Eristatakse kahte alavarianti, mille ühiseks tunnuseks on impulsiivsus ja enesekontrolli puudulikkus. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Impulsiivset tüüpi inimene on emotsionaalselt plahvatav. Ta ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. (Allik etc 2003: 123). Tal on vähene impulsikontroll ning tavalised on vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, mis tekivad eriti vastuseks kriitikale. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Tema hoiakud ei ole antisotsiaalsed ja ta tahaks normidest kinni pidada, seetõttu ta ka kahetseb oma viha ja kordasaadetut väga. Võivad olla ka sentimentaalsed. (Allik etc 2003: 123).
Piirialast tüüpi inimene on samuti emotsionaalselt ebastabiilne, kuid lisaks on tal ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused . Keskseks tunnuseks ongi identideedi puudumine ja iseloomulikuks tundeks piinav sisemine tühjus, mis võib viia ka klammerdumiseni. Isik mõtleb tihtipeale must-valgelt, äärmustesse lähevad ka emotsioonid ja käitumine. Sellele häirele on tüüpilised ka enesetapu- või vigastamiskatsed. (Allik etc 2003: 123).
Põhjused: Ekspertide arvates on põhjused tekkinud aju või närvisüsteemi erinevustes, see võib viidata ka perekonnas olnud probleemidele, nagu nt rahalised mured, segadused, lähedaste surmad või vaimsed haigused. Harilikult saab ebastabiilsus alguse noorukieas. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).
Ravi: Ebastabiilset isiksust on raske ravida, kuid siiski on teatud võimalused sümptomite nagu impulsiivne käitumine ja ebastabiilsed suhted, ravida. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). On olemas ravimid , eriti ärevuse, paanika, depressiooni või tujukõikumiste jaoks. Teiseks võimaluseks on lühiajaline haiglasviibimine, kui inimene end vigastab, näiteks lõigub, põletab või üritades enesetappu teha. On ka teatud programmid, mis sisaldavad struktureeritud tegutsemisi ja grupiteraapiat iga päev. Neljandaks võimaluseks on teraapia, mis tekitab inimesele tunde, et temast hoolitsetakse, et temast saadakse aru. Õpitakse ka erinevaid võimalusi, kuidas tulla toime stressiga ning ravitakse ka alkoholi- või narkootikumiprobleeme. Üheks võimaluseks on veel ka dialektiline käitumuslik teraapia, mis aitab inimesel reguleerida oma emotsioone, taluda stressi, endaga hakkama saamist ning teiste inimestega paremini suhtlemist. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).

• Histriooniline isiksus
  

Histriooniline inimene näeb ennast võluva ja muljetavaldavana, teised inimesed on võrgutatavad ning imetlevad teda. Inimene leiab, et ta on imetlusväärne ning õnne saavutamiseks vajab ta teiste tähelepanu. Ta on dramaatiline - võrgutab, vihastab, nutab. Teda iseloomustavad ka suitsiidikatsed. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanuvajadus. Dramatiseerimine, teatraalsus. Kergesti mõjutatav olukordade ja teiste inimeste poolt. Egotsentrik, hellitab ennast, teiste vastu hoolimatu . Histrioonilisel inimesel on püsiv iha erutavate sündmuste, tunnustuse ja tegevuste järele, kus oleks võimalik olla tähelepanu keskpunktis . Ta muretseb ka liigselt kehalise veetluse pärast, on sobimatult võrgutava välimuse või käitumisega. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Põhjused: See isiksushäire avaldub enamjaolt varajases täiskasvanueas ning enamjaolt naistel. Täpne põhjus on teadmata, mõjutavad probleemid kodus, väärkohtlemine, stress, vaimuhaigus. Bioloogiliste põhjustena on välja toodud erinevused ajus või närvisüsteemis. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).
Ravi: Psühhoteraapia aitab inimesel näha end selgemini ja aitab tal ära tunda oma käitumise mõju teistele. Selle häire puhul aitab mitut liiki psühhoteraapia (Clinical Reference Systems 24.04.2007):
psühhodünaamiline teraapia; grupiteraapia; käitumuslik teraapia; kognitiivne teraapia; kognitiivne-käitumuslik teraapia; dialektiline-käitumuslik teraapia.
Kognitiivne-käitumuslik teraapia on abiks inimesel identifitseerimaks ja muutmaks mõtteid, mis pole reaalsed. See aitab inimesel saada teadlikuks oma ebatervetest mõtlemisviisidest ning aitab muuta mõtteid ja käitumismustreid. Dialektiline-käitumuslik teraapia aitab reguleerida oma emotsioone, taluda stressi, endaga hakkama saada ning käituda teiste inimestega paremini. Psühhodünaamiline teraapia aitab isikul oma tõelised tunded esile tuua. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Ravimeid selle häire puhul ei kasutata, kuid need võivad aidata, kui inimesel on lisaks probleeme ärevuse või depressiooniga. Kui inimene on enesehävitusliku iseloomuga, võidakse ta haiglasse sisse kirjutada. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).

• Anankastne isiksus
  

Anankastne isiksus on enda arvates vastutustundlik , arvestav, pädev aga ka noriv inimene. Teised on tema jaoks vastutustundetud, püsimatud, oskamatud ning enesekesksed. Ta usub, et tema teab, mis on parem ning inimesed peaksid rohkem püüdma. Ta rakendab reegleid, kaldub perfeksionismile, hindab, kontrollib, arvustab ja karistab. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Kõhklev ja ettevaatlik inimene, kes tähtsustab üle detaile, reegleid, korda ja korraldamist. Ülimalt kohusetundlik ja hoolikas ja tähtsustab tööd liigselt, isegi rõõmude ja inimsuhetest loobumiseni. Jäik ja kangekaelne . Nõuab mõttetult, et kõik tegutseksid täpselt nii nagu tema. Või siis on tal vastumeelsus jätte üldse midagi teiste teha jätta. Painavate ja soovimatute mõtete või impulsside pealetung . (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Anankastset isiksust on nimetatud ka osessiiv-kompulsiivseks ehk sundisiksuseks. (Allik etc 2003: 124).
Põhjused: Arvatakse, et anankastne isiksushäire tuleb neurobioloogilistest põhjustest. Seda ei omistata enam eriti perekonnaprobleemidega või õpitud käitumisega lapsepõlves. ( PsychNet -UK 24.04.2007).
Ravi: Seda isiksushäiret ravitakse psühhoteraapiaga, vajadusel paigutatakse patsient ka haiglasse. Ravimeid kirjutatakse juhul, kui inimesel esineb veel lisaks ka ärevust või depressiooni. On moodustatud ka eneseabi gruppe, mis on hea, kui spetsialisti abi pole kättesaadav ning see aitab ka teistel kontrollida inimese edusamme . (Long 24.04.2007).

• Vältiv isiksus
  

Vältiv inimene peab ennast halvaks suhtlejaks, oskamatuks. Samuti on ta tundlik halvustamise ja tõrjumise suhtes. Teda ümbritsevad inimesed peavad teda aga kriitiliseks, üleolevaks ja alandavaks. Vältiva isiksusehäirega inimene üritab varjata oma tõelist mina, sest usub, et inimesed tõrjuksid ja alandaksid teda, kui teaksid, kes ta tegelikult on. Üldjuhul väldib ta olukordi, kus on tegemist hinnangute andmisega, samuti väldib ta ebameeldivaid tundeid ja mõtteid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Püsivalt ja kõikehõimavalt pinges, kartlik. On veendunud oma sotsiaalses saamatuses, isikliku veetluse puudumises ja alaväärsuses. Muretseb liigselt, et langeb seltskonnas kriitika ja tõjumise osaliseks. Vastumeelsus luua suhteid, kui teiste sümpaatia pole kindel. Inimene vajab turvalisust, seega on tal ka piiratud elustiil. Kuna tal on suur hirm tõrjumise, kriitika ja halvakspanu ees, väldib ta ka tihedat suhtlemist nõudvat tööd ja tegevust. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Põhjused: Vältiv isiksushäire saab tavaliselt alguse varajases täiskasvanueas ning esineb võrdselt nii meestel kui ka naistel. Täpne põhjus on teadmata, kui eksperdid arvavad ikka, et muutuste pärast ajus või närvisüsteemis. Teiseks võimaluseks on perekonnaprobleemid, lähedaste kaotus, väärkohtlemine või vaimuhaigus. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Kui isik sai lapseeas emotsioonide väljendamise eest karistada või teda kritiseeriti, võivad nad olla õppinud tunnete endalehoidmist, et vältida haiget saamist. Ja nad väldivad ka suhteid, et mitte end halvasti tunda. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).
Ravi: Selle häire puhul aitavad mitmed erinevad teraapiaviisid. Üheks viisiks on taaskord psühhoteraapia, mis aitab inimesel mõista paremini iseennast ja oma käitumise mõju teistele inimestele. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).
Käitumuslik teraapia aitab inimesel vastu astuda ja hakkama saada sotsiaalsetes suhetes pikema aja vältel (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Kognitiivne teraapia on abiks oma ebareaalsete vaadete äratundmiseks ja muutmiseks, mis on inimesel enda, maailma ja tuleviku kohta. See teraapia aitab inimesel mõista oma ebatervet mõtlemist ning selle käigus inimene õpib uusi mõtteid ja käitumismustreid, mis suunavad tervemale elule. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Toetuslik teraapia annab inimesele julgustust, ergutust (“Sa saad hakkama!”), positiivset tagasisidet (“Sa oled piisavalt hea, et hakkama saada”) ja kinnituse (“Sa saad ärevusega hakkama). (Clinical Reference Systems 24.04.2007).

• Sõltuv isiksus
  

Sõltuv isik on nõrk, abitu ja oskamatu, teiste silmis aga hoolitsev, toetav ja oskaja. Inimene vajab toimetulekuks teiste abi, vajab pidevat toetust ja julgustamist. Ta vajab hoolitsemist ja käitub alluvalt. Kujunevad sõltuvussuhted. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Kui üks suhe on lõppenud, on tal suur vajadus alustada kohe uut (CNN 21.04.2007).
Inimene õhutab teisi tegema või laseb teha enda eest enamikku eluliselt olulisi otsuseid. Liigne järeleandlikkus, oma huvid allutatakse nende inimeste huvidele, kellest ollakse sõltuv. Inimesel on vastumeelsus esitada isegi põhjendatud nõudmisi nendele, kellest sõltutakse. Kuna ta kardab , et ei suuda enda eest hoolt kanda, siis tekib tal üksi olles abitus- ja ebamugavustunne. Samuti kardab ta, et lähedane inimene ta hülgab ja siis on vaja ise enda eest hoolitseda. Teiste tugeva toetuse ja nõuanneteta ei suuda ta eriti teha igapäevaotsuseid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Põhjused: Selle häire põhjused on seni teadmata. Ekspertide arvates on põhjused tekkinud aju või närvisüsteemi erinevustes, see võib viidata ka perekonnas olnud probleemidele, nagu nt rahalised mured, segadused, lähedaste surmad või vaimsed haigused. Harilikult saab ebastabiilsus alguse noorukieas. Rohkemal määral on naistel sellised häired. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).
Ravi: Psühhoteraapia aitab inimesel näha end selgemalt ning aitab tal ära tunda mõju, mida ta oma käitumisega teistele inimestele avaldab. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Kognitiivne käitumisteraapia on moodus , mis aitab sul identifitseerida ja muuta enda vaateid, maailma ja tuleviku kohta, mis ei ole reaalsed. See teraapia aitab isikul ära tunda kahjulikke mõtteviise, inimene õpib uusi käitumis ja mõtteviise, mis aitavad omakorda tervislikule eluviisile kaasa. (Clinical Reference Systems 24.04.2007).

• Nartsislik isiksus
  

Nartsisliku isiksuse põhiiseloomujoonteks on enesetähtsustamine, imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine. Inimene on liialt ennast täis, hõivatud fantaasiatega piiritust edust, armastusest, ilust, võimust. Ta usub, et tema probleemid on ainulaadsed ja ainult erilised inimesed mõistavad neid. Imetleb end ülemäära, tunneb end väljavalituna ja taotleb põhjendamatult soodsat käitumist. Nartsislik inimene on käitumiselt ülbe, upsakas ning oma eesmärkide saavutamiseks kasutab teisi ära. Kuna empaatiavõime puudub, siis pole inimene võimeline ära tundma teiste inimeste vajadusi ja tundeid. Sageli tunneb ise kadedust ja usub, et teised inimesed kadestavad teda. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Nartsislik inimene näeb ise ennast erilise ja ainulaadse , tähtsa ja reeglitest kõrgemal oleva inimesena. Teised on tema jaoks alluvad ja imetlejad. Ta usub, et on teistest parem ja väärib erilist suhtumist, seetõttu ta ka kasutab teisi ära, manipuleerib ning eirab reegleid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Meelsasti paneb ta teisi oma kasuks tegutsema ja ta on veendunud, et see peaks neile väga meeldima ja suureks auks olema. Kuna ta ei kannata kriitikat, lähevad häbi ja alandus sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks. (Allik etc 2003: 125).
Enamus selle isiksushäirega diagnoositutest on mehed (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Nartsislik isiksushäire on inimesel, kellel on vähemalt viis järgmistest omadustest (Clinical Reference Systems 22.04.2007):
- ta usub, et ta on parem kui teised inimesed ning käitub vastavalt;
- järjepidevalt fantaseerib edust, võimust ja ilust;
- usub, et ta on eriline ja teda saab mõista vaid mõni teine eriline inimene;
- ta ootab, et kõik inimesed teda imetleks ja teeks seda, mida tema soovib;
- teiste inimeste ärakasutmine;
- ei tunne ära teiste inimeste tundeid, ei arvesta nendega;
- tunneb ise kadedust ja usub, et teised inimesed kadestavad teda;
- kõrk hoiak;
- ei ole suuteline hoidma eluterveid suhteid.
Põhjused: Nartsisliku isiksushäire põhjuseid on vähe uuritud (CNN 21.04.2007). Üks teooria väidab, et lapsed, kellele on tekitatud halb tunne regulaarse tähelepanu, armastuse ja toetuse puudumise tõttu hakkavad uskuma, et nad peavad olema eriti erakordsed, et neid aktsepteeritaks. (Clinical Reference Systems 22.04.2007)
Teised võimalikud põhjused võivad olla seotud geneetika , keskkonna, trauma või väärkohtlemisega lapsepõlves. Ühtegi bioloogilist põhjust nartsisismi kohta leitud pole. (Clinical Reference Systems 22.04.2007).
Ravi: Nartsislikud isikud võivad ravile vastu hakata, sest neil on raske tunnistada, et midagi on viga. Psühhoteraapia võib aidata neil ennast selgemalt näha ning aidata neil ära tunda käitumist ja selle mõju ümbritsevatele inimestele. Psühhoteraapia kestab tavaliselt mitmeid aastaid. Ravi eesmärkideks on aidata inimesel endale tunnistada, et neil on mõned nõrkused ja puudused; aidata neil mõista nende käitumise põhjuslikkust; kasvatada suurem enesekontroll ; aidata neil mõista ja aktsepteerida iseend ja teisi inimesi. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravimeid, nagu antidepressante või ärevusvastaseid ravimeid, võib välja kirjutada, kui inimene on lisaks depressioonis või rahutu.. (Clinical Reference Systems 22.04.2007).