Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spetsiifilised isiksushäired (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

14
SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE
on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt
isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja
sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise
aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et
ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda
näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja
tajumisviisis, suhtlemisstiilis. ( Allik , Konstabel , Realo 2003: 110).
Spetsiifiliste isiksushäirete üldised
diagnostilised juhised
on järgmised
(Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007):
- inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja
käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks
emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi
ning teistega suhtlemise stiili;
- isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning
see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
- ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes
ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud;
- ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad
täiskasvanuna;
- inimesele tekitab häire olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad
ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus;
- häire on tavaliselt (kuid mitte alati) seotud tööalase ja
sotsiaalse sooritustaseme olulise langusega.
Enamiku alatüüpide diagnoosimiseks on vjalik , et nendest kriteeriumitest vähemalt kolm joont või käitumisviisi oleksid
selgelt olemas. Diagnoosi ei ole kohane rakendada enne 16 – 17
eluaastat, isegi kui isiksushäirele iseloomulikud avaldused

Vasakule Paremale
Spetsiifilised isiksushäired #1 Spetsiifilised isiksushäired #2 Spetsiifilised isiksushäired #3 Spetsiifilised isiksushäired #4 Spetsiifilised isiksushäired #5 Spetsiifilised isiksushäired #6 Spetsiifilised isiksushäired #7 Spetsiifilised isiksushäired #8 Spetsiifilised isiksushäired #9 Spetsiifilised isiksushäired #10 Spetsiifilised isiksushäired #11 Spetsiifilised isiksushäired #12 Spetsiifilised isiksushäired #13 Spetsiifilised isiksushäired #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 305 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Nartsissistlik isiksusehäire

Käesolevas referaadis käsitleme nartsisstilku isiku olemust. Anname edasi näiteid ja arvamusi erinevate psühhoanalüütikute nägemustest. Arutleme nartsisstliku isiksusehäirega seotud probleeme, mis on tingitud nii lapsepõlvest, aga ka keskkonnast. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime üldiselt isiksusehäiretest, et mõista erinevaid isiksushäirete tüüpe ja sellega kaasnevat. Teises osas keskendume juba konkreetselt nartsisstlikule isiksusehäirele, kuidas tuleb see isiksus toime ühiskonnas ja millised on selle isiksuse äärmuslikud jooned. Kolmandas osas arutame nartsisstliku isiksusehäire kujunemise üle. Neljandas osas käsitleme erinevate psühhoanalüütikute nägemusi, kuidas ravida nartsissiti. Nartsissistlik isiksusehäire 4 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
34
docx

PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL

Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10). Allolev tabel näitab psüühikahäirete üldiseid gruppe, kus iga psüühikahäire tähistatud tähega F. Sellele järgneb kood ning häired on jaotatud kümnesse rühma. Tabel 1. Psüühikahäirete jaotus (Paavel, V., 2000) Häirete klass Näiteid F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire jt Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon,

Psühholoogia
thumbnail
9
sxw

Isiksus ja isiksushäired

TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..........................................................................

Psühholoogia
thumbnail
3
docx

Isiksuse psühhopatoloogia kokkuvõte

DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ­ Kesksel kohal on skeemid, mis on infotöötlemise stereotüüp: milliseid stiimuleid tajutakse, milliseid mitte. Skeem kujuneb varasema teadmise ja kogemuse põhjal. Skeem lihtsustab ja moonutab infot. Young on välja töötanud väärkohastunud skeemide komplekt iga isiksusehäire jaoks. 1. Tugevdamine 2. Vältimine 3. Kompenseerimine Isiksushäirete tüübid: Paranoiline isiksus: on umbusklik, ta on veendunud, et ta on õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. Ta otsib pidevalt pahatahtlikkuse märke, ülitundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes ja kaldub pigem kõike vaenulikuna tõlgendama. Oma õigust ajab taga visalt ja peab pikka viha. Suhetes võib olla armukade. Skisoidne isiksus: tema ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru

Sissejuhatus psühholoogiasse
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

- Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks - inimene - inimene Skisofreenia mõiste olevik/tulevik? - Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis - Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile - Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ­ ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne Positiivsed sümptomid Midagi lisandub tavafunktsioonidele, funktsiooni liialdatud väljendus - Luulumõtted ­ süstematiseeritud väärarusaamad või kujutlused mida on raske ümber

Kliiniline psühholoogia
thumbnail
12
odt

ISIKSUS

- avaldumine pole piiratud - avaldumine sobivas olukorras FAKTORID SUURES VIISIKUS - neurootilisus (kuidas negatiivsusega toime tuleme - kui see on kõrgem, siis halvemini) - ekstravertsus (seadumus kogeda positiivseid emotsioone) - avatus (seadumus, mis paneb inimesi maailma ja sündmuste vastu huvi tundma, ka iseenda sisemiste seisundite vastu) - sotsiaalsus (seadumus usaldada teisi) - meelekindlus (kindlaks jäämine seisukohale, kohusetundlikkus) BIHEIVIORISM (J. B. Watson (1878-1959) - isiksus on muudetav KOGNITIIV-KÄITUMUSLIKUD TEOORIAD - sotsiaalne õppimine (tagajärg, tulemuse olulisus) - kognitiivne stiil - õpitud abitus (M. Seligman 1942) - enesetõhusus (A. Bandura 1925) (kõrge või madal- kui me usume edusse, tuleb tulemus kõrgem ja vastupidi) HUMANISM JA FENOMENOLOOGILISUS - unikaalsus ja arenemisvõimelisus (Maslow, Rogers) - enesekontseptsioon (kujuneb välja juba lapsepõlves ja lähtuvalt sellest oleme kas aktiivsed või passiivsed)

Psühholoogia
thumbnail
68
doc

Kliiniline psühholoogia

-9. elukuul). Kuhugi siia kuulub ka ego-ideaal, mis S.Freudi järgi on inimesele mudeliks ja tekib vanemate, nende asemike või kollektiivsete ideaalidega samastumise tulemusel. Daniel Lagasche on piltlikult öelnud, et superego on inimesele autoriteediks ja ego-ideaal teenäitajaks, kuidas ta end üleval peab pidama, et superego ootusi täita. Niisiis miski püüdleb naudinguid, mina testib reaalsust ja ülimina taotleb täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety). Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety)

Psühholoogia
thumbnail
5
docx

Kohtupsühholoogia arvestuseks kordamine

· Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · Ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna · Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust · Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul oluliselt raskendab nende sotsiaalset kohanemist ja toimetulekut sotsiaalsetes suhetes. Paranoiline isiksushäire · Ülitundlik ebaedu suhtes · Solvuv, pika vihaga · Umbusklik, kahtlustav · Liialdatud võitlus oma õiguste eest · Liialdatud enesekesksus · ,,vandenõuteoreetik" Skisoidne isiksushäire · Emotsionaalne külmus, rõõmutus · Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine

Õiguse psühholoogia




Kommentaarid (5)

niinapl profiilipilt
niinapl: Väga hea materiaal, suured tänud!
08:49 27-02-2009
kati235 profiilipilt
kati235: täitsa hea refeka tegin isegi
21:48 12-05-2010
miramii profiilipilt
miramii: aitäh
13:40 10-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun