Alusõppe uurimistöö (0)

SISUKORD
1.Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………………………………………2
2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt………………………………………………………………………………
3.Pikaajaline töötus……………………………………………………………………………………………………………
4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul……………………………………..
5. Tööjõu vaba liikumine…………………………………………………………………………………………………….
6. Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………………………………….

Sissejuhatus
Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega – nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde-Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad.
Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda nimetatakse varjatud tööpuuduseks. Kuna tööotsijal ei ole tegelikult üldist registreerimiskohustust tööametite juures, siis statistika hõlmab töötutena ainult neid tööotsijaid, kes erinevatel põhjustel on end registreerinud. Need, kes pole ennast registreerinud, kuid siiski ostivad tööd ilma tööhõivetalituse abita , ei ole kajastatud statistikas.
Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
Antud töö keskendubki struktuurse tööpuuduse analüüsimisele läbi erinevate aspektide. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused jne). kui tema aktiivset arengu võimet. Selleks, et tehtavad investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset infot töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui subjektide tasemel. On vaja teada, kes on need inimesed, kes on jäänud töötuteks, millised on nende isikutunnused (sugu, vanus, rahvus, haridustase jne).
Püüangi oma uurimistöös välja selgitada need inimeste grupid, kellel on suurem tõenäosus jääda Eestis töötuks ning muutuda mitteaktiivseteks.
2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.
2009. aastal toimusid Eesti tööturul ülemaailmse finants - ja majanduskriisi tõttu ulatuslikud muutused. Tööhõive , mis oli alates 2001.aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele . Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda.
15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis. 15-74 aastaste tööjõus osalemise määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus .
Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal. Ametipositsiooniti vähenes hõive peamiselt sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seaduseandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli ainult veidi vähem kui aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra.
Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, vähenes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Seetõttu oli 2009.aastal Eesti tööturul olukord, kus töötavaid naisi (308 000 ) oli 20 000 võrra rohkem, kui töötavaid mehi (288 000).
Eurostati andmetel on Eesti naiste tööhõive üks Euroopa Liidu suuremaid . 15-64 aastaste Eesti naiste tööhõive määr on EL-i keskmisest kõrgem olnud kogu viimase kümnendi. 2008.aastal oli 15-64 aastastest Eesti naiste tööhõive määr 66%, mis 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui EL-i keskmine. Eesti näitajatest kõrgem oli naiste tööhõive määr ainult Taanis , Hollandis, Soomes ja Rootsis. Erinevalt naistest oli Eesti meeste tööhõive määr aastatel 2000-2006 EL-i keskmisest madalam, 2007.-2008. aastal aga samal tasemel. 2009.aastal langes 15-64 aastaste naiste ja meeste tööhõive määr nii Eestis kui ka EL-is. Samal ajal oli Eesti naiste tööhõive määr EL-i keskmisest endiselt kõrgem, meeste tööhõive määr aga madalam.
Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud, jäi möödunud aastal 2008.aasta tasemele(4%).
2009.aastal vähenes hõive just täisajaga töötajate arvu vähenemise tõttu. Osaajaga töötajate arv kasvas aastaga 47 000-st 63 000-ni. Kui viiel varasemal aastal oli osaajaga töötajaid 7-8%, siis 2009.aastal töötas osaajaga 10,5% hõivatutest. Osaajaga töötajate arv kasvas põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale sunnitud lühema tööajaga töötajate arvu suurenemise tõttu (nn vaeghõivatud). 2009.aastal oli osaajaga töötajate seas vaeghõivatuid 13 000 – ligi kolm korda rohkem kui aasta varem.
Töökohtade kadumine ja pikaajaline töötus on järjest süvendanud töötute ja nende leibkonnaliikmete majandusliku toimetuleku raskusi. 2009.aastal hindas oma toimetulekut rahuldavaks alla poole15-74 aastastest. Mõningates raskustes olijate osatähtsus suurenes 36%-ni ja suurtes raskustes olijate osatähtsus 15%-ni. Vanemate töötuse tõttu on rasketes majanduslikes oludes ka üha rohkem lapsi. Leibkondades, kus ükski leibkonnaliige ei tööta, kasvas 2009.aastal üle 30 000 lapse (alla 18 aastased) – seda on ligi kaks korda rohkem kui aasta varem.
3.Pikaajaline töötus
Pikaajaline töötus on struktuurse töötuse üks võimalik väljund. Kui lühiajalise töötuse korral tööjõu pakkumine reageerib viitajaga muutustele tööjõu nõudluses, siis pikaajaline töötus on suuremaks ohuks, kuna töötuse perioodide pikenedes väheneb indiviidi senine kvalifikatsioon. Tihti on pikk töötuse periood ka negatiivseks signaaliks tööandja jaoks. Lõpptulemuseks võib olla teatud gruppide elimineerimine tööjõu jaoks.
Pikaajalisteks töötuteks loetakse tavaliselt neid inimesi, kes on olnud tööta kauem kui aasta ning kes otsivad tööd ning soovivad tööle tagasi pöörduda. Tegemist on riskigruppi kuuluvate inimestega, kuna nende konkurentsivõime tööturul langeb kiiresti ja oluliselt. Pikaajaliselt tööta olnud inimesed minetavad reeglina oma eelneva tööoskuse ning pikaajalise sotsiaalse tõrjutuse tõttu väheneb ka nende motivatsioon tööd otsida ja tugevneb nn õpitud abitus.
Töötuse üldise vähenemisega aastatel 2001-2007 kahanes jõudsasti ka pikaajaliste töötute määr. Samal ajal nende osatähtsus töötute hulgas neil aastatel märkimisväärselt ei muutunud. Olukord muutus 2008.aastal, sest koondamiste, ettevõtete sulgemise või pankroti tõttu hakkas töö kaotanute arv kasvama. Et uusi töötuid tuli aina juurde, vähenes pikaajalise töötuse osatähtsus. Kui varasematel aastatel oli üle aasta tööta olnute osatähtsus 50 % piires, siis 2008.aastal kahanes see 31%-ni 2009.aastal 27%-ni. Kuigi pikaajalise töötuse osatähtsus 2009.aastal vähenes, pikaajaliste töötute arv siiski kasvas. Aasta teisel poolel töötuse kasv aeglustus, sest uusi töötuid tuli juurde üha vähem. Samal ajal kasvas pikaajaliste töötute arv nende tõttu, kes olid töötuks jäänud majanduskriisi alguses või enne seda. 2009.aastal oli vähemalt aasta tööd otsinud 26 000 töötut.
Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused) kui tema aktiivset arenguvõimet (aktiivse tööpoliitika meetmed).
Pikaajaliselt tööta olnud inimeste konkurentsivõimet ühiskonnas iseloomustab kas passiivne kohanemisvõime uue olukorraga ehk n.ö ellujäämisvõime, mis eelkõige väljendub inimese võimes tulla toime pikaajalisest töötusest tuleneva isikliku elatustaseme langusega, või aktiivne arenguvõime ehk läbilöögivõime, mis väljendub inimese võimes uuesti tööturule naasta. Kohanemisvõime eeldab oskust jätkata ühiskonna poolt võimaldatavate erinevate sotsiaaltoetuste abil inimväärset elu. Isiku aktiivset arenguvõimet toetab ühiskond aktiivse tööpoliitika meetmete abil. Arenguvõime eeldab isiklike investeeringute ning ühiskonna poolt pakutavate võimaluste oskuslikku kombineerimist oma inimkapitali väärtuse tõstmiseks ning aktiivseteks tööotsinguteks tööturule tagasipöördumiseks.
Pikaajaliselt tööta olnud inimeste uuesti tööle rakendamine on aeganõudev ja kallis protsess. Sellele on tähelepanu juhitud ka paljudes teistes riikides. Näiteks Hollandi teadlased on järeldanud, et 55% pikka aega hõivest eemal olnud inimestest ei otsigi enam aktiivselt tööd ning nendest omakorda pool märkis, et nad on leidnud oma elule uue sisu ning soovivadki elada sotsiaaltoetustest. Tegemist on passiivse kohanemisvõimega ning soovimatusega teha pingutusi aktiivse arenguvõime taastamiseks. Hollandi teadlaste uurimistulemused on kooskõlas Ameerika sotsioloogide poolt läbiviidud samalaadsete uuringu tulemustega, kus rõhutati õpitud abituse probleemi.
Kas kõik pikaajalised töötud peaksid tööturule tagasi pöörduma ning kas tööpoliitika kulutused peaksid olema eelkõige suunatud aktiivse arenguvõime toetamisele? Ilmselt ei ole see võimalik ega otstarbekas. Esmaseks järelduseks on, et riskigrupiks, kelle arenguvõimet tuleks aktiivse tööpoliitika meetmete abil stimuleerida on eelkõige noored (et ei tekiks võimalusi õpitud abituse omandamiseks) ning alg- ja põhiharidusega inimesed.
Et hõlbustada töötute tööturule tagasi pöördumist on Tööturuametil olemas spetsiaalne Tööturukoolitus, mis sisaldab järgmiseid aspekte :

Erialane täiend- ja ümberõpe töötutele ning koondamisteate saanud töötajatele;

Koolituskaardiga erialase täiendkoolituse võimaldamine töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele ( Koolituskaardiga koolituse saamise aluseks on individuaalse tööotsimiskava või koondamistele reageerimise teenuse raames väljaselgitatud ja põhjendatud koolitusvajadus. Isik võib valida sobiva täiendkoolituse töötukassa määratletud koolitusvaldkondade ja kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste hulgast. Koolituskaardiga on isikul võimalik osaleda ka mitmel koolitusel, kui need on omavahel seostatud ja see on põhjendatult vajalik tema töölesaamisel.);

Õpipoisikoolitus töötutele, kellel on ainult põhiharidus või üldkeskharidus või hariduse omandamine on jäänud pooleli ning puudub kutsealane klassifikatsioon ;

Eesti keele koolitus (sh integreeritud eesti keele ja erialakoolitus) töötutele, kelle töölesaamine on raskendatud eesti keele mitteoskamise tõttu;

Erialase võõrkeele koolitus ( integreeritult erialakoolitusega) töötutele, kelle töölesaamine eeldab erialase võõrkeele oskust;

Arvutikoolitus töötutele;

E- kursused tööotsingu-, arvuti-, keele- jt. koolituseks töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele;

Kutse- ja pädevuseksami sooritamise eest tasumine töötutele;

Mootorsõidukijuhi eksami eest tasumine töötutele, kui töölesaamine eeldab juhiluba . B-kategooria mootorsõidukijuhi eksami eest tasutakse riigilõivu juhul, kui töötukassa on töötule võimaldanud B-kategooria mootorsõidukijuhi koolitust.
Tööturukoolitust osutatakse arvele võetud töötutele (v.a. töötutele, kes õpivad täiskoormusega õppes või viibivad akadeemilisel puhkusel) ja koondamisteate saanud töötajatele. Tööturukoolitusel on õigus osaleda ka isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tööle asumisega või kes on tööturukoolitusel osalemise ajal asunud õppima täiskoormusega õppes. Koondamisteate saanud töötajal, kes on alustanud tööturukoolitust, on õigus sellel osaleda ka pärast töö- või teenistussuhte lõppu.
Siin on ära toodud mõned pikaajaliste töötute lood:
KÜLLI (49)
Viimane tööpäev: turu-uurijana 31.juuli 2009a.
Pere: pensionärist abikaasa teenib lisa ehitustöödel, tütar 30 ja pojad 27 ja 20
Tulevik: lootus hakkab lõppema, hoolimata magistrikraadist
Päeval anti koondamisteade, samal õhtul kella 17-ks pidin ära saatma oma keskkonnatehnoloogiaalase magistritöö. Olin selle nimel rabelenud kuus aastat ja just sellest päevast pidi saama ühe väga pingelise perioodi lõpp.
Oi jumal, oli alles vastik šokk! Lõi ikka tummaks. Alles kaks nädalat tagasi oli jutt, et raha tuleb küll siit-sealt vähemaks võtta, kuid olge rahulikud, omad jäävad alles. Ma midagi välja ei näidanud. Seisin seal rahulikult ja naeratasin. Tegin oma töö lõpuni ja ütlesin „tšau!“, läksin oma autosse . Ja nutsin.
Mehele esimese hooga ei rääkinudki, oli ju veel kaks kuud aega töölt lahkumiseni. Lastele rääkisin, nemad lohutasid, et ema, kindlasti leiad midagi. Naersime veel, et ju maakas, kasvatan maheköögivilju venna põllu peal, kartul ja salatid olemas, moosid keedetud, nälga ei jää.
Ma arvan, et nüüd on juba küll probleem. Mul pole selle haridusega midagi peale hakata, kuigi olen nii tohutult oma jõudu investeerinud. Küsitakse, kas teil on sellel ala töökogemust. Ei ole, sest ülikool seda ei anna. Nii tulengi neilt vestlustelt löntsis olekuga tagasi. Ja kui vaadata veel palganumbrit, mida neil töökohtadel pakutakse - viimati 4800 krooni-, siis tahaks öelda, et halloo, 48000 peaks selliste teadmiste eest saama. Rumalaim küsimus on, et kellena ja kus te end viie aasta pärast ette kujutate. Sa ei näe küsija sisse ja ei ole ettekujutust, mida pead vastama. Pärast kõiki neid motivatsioonikirjade hunnikuid, mis kõik põrkuvad vastu sedasama seina: teil ei ole töökogemust!
Istun päevade viisi arvutis, et mitte mõne uue tööpakkumise saabumise hetke maha magada . Tahan olla esimene, kes CV saadab . Olen saatnud neid paarsada. Kui kõik osutub järjekordselt mõttetuks, siis on tunne, et oleks võinud selle asemel kas või salli kududa. Vahel on küll selline ahastus , et mitte midagi ei oska ja mitte kellelgi pole mind vaja. Peaminister ütles, et kui pole tööd, oled ise süüdi. Mina mõtlen, et meie rahvaarv on nii väike, paljudes Euroopa linnades on 3 või 5 miljonit elanikku, kõiki juhitakse ja saadakse hakkama, mis meil siis viga on?
Poole aasta pärast tuli pangast kiri, et palun selgitage, kas Teie majandusraskused on ajutised või kestavad igavesti ja kui ajutised, siis palun koostage finantsprogramm. Mul ei ole mingi luksusauto, täiesti tavaline, ja ma ei saa seda maha müüa, sest elan maal ja ma ei saaks ilma autota isegi tööl käia. Õnneks andis nende nõudmist leevendada, ma olin nii õnnelik, kui anti lõpuks teada, et võin kuuliisingut maksta 3000 krooni asemel 1700 krooni.
Aastaga pole veel midagi leidnud, kasvatan kurke, tomateid ja porgandeid. Olen aastaid pidanud käsitööpoodi, selle järele on kihk praegugi veres, aga pole raha, mida sinna investeerida. Interneti- käsitööpoodi, selle järele on kihk praegugi veres, aga pole raha, mida sinna investeerida. Interneti-käsitööpoe tegemine nõuaks vähemalt 55 000 krooni, sellist raha ei anna mul kokku korjata. Mul on sõbrad käsitöötegijad, loodavad, et mõtlen midagi välja. Aga ma ei usu neid edulugusid, et müüsin teleka maha ja lõin oma firma. Fakt on, et kohe ei hakka see toimima . Inimesed on praegu vaesed, ei osta käsitööd.
2900 krooni saan veel iga kuu abiraha , rohkem ei midagi. Iga kuu on vaja 5000 krooni, et kõik maksud ära maksta. Minu mees tahab mind õudselt säästa, jätab raha laua peale. Annaks Jumal talle tervist ja pikka iga! Ta on minust 14 aastat vanem – kunagi naersime, et tark mees, võttis noorema naise vanaduspäevil toitjaks. Nüüd käib tema tööl ja mina keedan kodus suppi!
HARRY (53)
Viimane tööpäev: IT projektijuhina 28.mail 2009
Pere: naine töötab, tütar 15, poeg 13
Tulevik: ajutine tööleping lõpeb oktoobris , loodab selle pikendamisele.
See, et koondamisi tuleb, oli teada, aga keegi ei usu, et just tema koondatakse! Me kõik oleme oma arust väga vajalikud. Ametlik põhjus oli koondamine tööülesannete ümberjaotamise tõttu.
Loodan, et käitusin viisakalt ja rahulikult. Mis minu enda sees toimub, sellest ma ei räägi, sest mehed ei nuta. Sisendasin endale, et pean maha rahunema. Kuid see oli moraalne löök minu ego pihta. Ma ei arvanudki, et olen kõige tähtsam töötaja, aga ma ei arvanud ka, et nii tähtsusetu. Kuid tunnistan ausalt, et töötu abiraha vastuvõtmises ei olnud minu jaoks midagi ebameeldivat. Kaks ja pool kuud tundsin ma oma töötusest isegi rõõmu. Ise teate, kodus on palju asju, mis vaja ära teha. Ühe puhkusega poleks ma iialgi jõudnud nii palju, kui eelmise aasta maist oktoobrini. See on töötuse tohutu pluss, et tööl käimata saab abiraha, mina tegin selle eest remonditöid. Oktoobris sisetööde jaoks materjalide ostmiseks enam raha ei jätkunud. Novembrist märtsini otsisin aktiivselt tööd. Algul arvasin, et igasugust tööd ma vastu ei võta, aga loomulikult lasin lõpuks lati alla. Talvel rookisin maja eest lund. Saatsin laiali 40-50 CV-d, mille tulemusel kutsuti 4-5 korda vestlusele. Vestluste kohta ei ütleks midagi halba, kuigi pärast tuleb igasugu mõtteid pähe. Vaadake, mul on vanust juba nii palju, et teada: maailm ei ole selline, nagu mina tahan ja jalaga põrutamine ei anna midagi. Käisin ka kuuel koolitusel. Töötukassast ei olnud mingit abi peale südamliku ära kuulamise ja minu pingutuste tunnustamise. Veebruaris tekkis juba halb tunne. Sõidutasin lapsi ringidesse, tegin perele õhtuks söögid valmis. Naine ütles, et minuga ei saa enam rääkida – tema arvates ma vastasin närviliselt, kuigi ma omaarust ei olnud närviline. Tunne, et olen perele vajalik, ei lasknud päris nukraks minna.
Siis tegin ühe tööpakkumise peale kaks proovitööd, ja võeti vastu. Aga noh, kuuekuulise töölepingu nimel peaaegu pool aastat aktiivset enda koolitamist ja tegevust selle töökoha leidmiseks – tulemus pole ju seda pingutust väärt?

Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul.
Haridus kui kogutud inimkapitali olulisemaid komponente loob olenevalt hariduse liigist ja tasemest erinevaid võimalusi rakendumiseks tööturul. Võimalused tööturul peaksid suurenema koos haridustaseme tõusuga. Nii eesti keelt oskavatest kõrgharidusega hõivatud mitte-eestlastest kui ka kõrgharidusega hõivatud eestlastest töötas üle poole kas juhtide, tippspetsialistide või ametnikena. Ligi kolmandik oli eesti keelt oskavate kõrgharidusega mitte-eestlaste seas neid, kes töötasid keskastme spetsialisti või tehnikuna. Kõrgharidusega, kuid eesti keelt mitteoskavatest töötajatest kuulus juhtide, tippspetsialistide või ametnike hulka vaid veidi üle kolmandiku. Pisut üle kümnendiku nendest pidi leppima lihttöölise positsiooniga. Samas oli kolmandik nendest oskustööliste ja operaatoritena, kuid kõrgharidusega eestlaste ja eesti keelt oskavate mitte-eestlaste esindatus selles ametialade rühmas oli üsna madal. Põhiharidusega töötajate seas oli lihttööliste osatähtsus kõige suurem, erinevalt teistest haridustasemetest eesti keele mitteoskamine siin tõenäosust töötada lihttöölisena oluliselt ei suurendanud. Keskharidusega töötajad, kes olid koos keskharidusega omandanud ka ameti, töötasid olenemata rahvusest või keeleoskusest kõige enam oskustööliste ja operaatoritena. Keskharidusega eestlaste ja eesti keelt oskavate mitte-eestlaste hulgas oli võrreldes teiste haridustasemetega enam teenindus- ja/või müügitööd tegevaid inimesi.
Torkab silma, et kõikide haridustasemete puhul siiski oli tegutsemine teenindus- ja müügitöötajana eesti keelt oskamata küllaltki harv nähtus. Jättes kõrvale kõrgharidusega eesti keelt mitteoskavad mitte-eestlased, saab öelda, et kõikide teiste haridustasemete puhul tähendab eesti keele mitteoskamine küllaltki tõenäoliselt oskustöölise, operaatori või lihttöölise ametikohta.
Võimalusi ja positsiooni tööturul peegeldab ka see, kas tehakse tööd, mis vastab tegelikele teadmistele , või on töötaja sunnitud vastu võtma töökoha, mis ei eelda nii põhjalikku ettevalmistust. Üsna vähe oli 2009. Aastal neid töötajaid, kes arvasid, et nende töö eeldab tegelikult kõrgemat haridustaset. Valdav enamik töötajaid hindas oma hariduse ja tööülesanded kooskõlas olevateks. Samas ilmnesid olulised erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangutes töö ja hariduse kooskõlale.
On räägitud sellest, et Eestis eksisteerib palgalõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. ETU andmete järgi oli eestlastest ja mitte-eestlastest töötajate keskmine palk 1995.aastani ligikaudu võrdne. Edaspidi saavutasid eestlased eelise, mis püsib praeguseni. Murettekitav on, et noored vene rahvusest töötajad ei suuda teenida eestlasest eakaaslastega võrreldavat palka. See näitab, et muulaste madalate sissetulekute põhjus ei ole nõukogudeaegsetes liinitöötajates, vaid mujal. Üks võimalik problemaatiline koht on haridussüsteem. Venekeelsete koolide lõpetajate riigieksamite tulemused on üldiselt halvemad kui eestikeelsete koolide lõpetajate hulgas. Seega on võimalik, et nõrgemat konkurentsi võimet põhjustab muu hulgas koolide kehvem tase. Samal ajal kalduvad senised uuringud näitama, et matemaatika on olulisim õppeaine, mis kujundab edaspidist edukust tööturul. Matemaatikas on aga eesti- ja venekeelsete koolide tulemused suhteliselt sarnased. Ka ei seleta kehvem haridus , miks on vanematel töötajatel põhjendamata palgaerinevus väiksem. Seega jääb koolide taseme roll hilisema sissetuleku seletamisel küsitavaks.
Võib küsida, kas põhjendamata palgaerinevus võib lähtuda mitte-eestlaste diskrimineerimisest tööturul. Analüüsi tulemused küll kinnitavad, et muulased saavad oma töö eest madalamat palka, kuid diskrimineerimine ei ole siiski tõenäoline. Esiteks ei ole arvesse võetud kõik olulised tegurid (nt töömotivatsioon), teiseks ei ole tööandjate diskrimineeriva käitumise kohta mingeid tõendeid. Küll aga on võimalik, et eestlasi eelistatakse töölevõtmisel, sest sissetulekute erinevused on noorte puhul suuremad. See viitab sellele, et tööturule sisenemine on mitte-eestlastel raskem. Niisugune käitumine võib sagedamini ette tulla kõrge palgaga töökohtade täitmisel, sest põhjendamata palgavahe on Tallinna ja Tartu piirkonnas märkimisväärselt suurem kui mujal. Palgaerinevused tekkisid ajal, mil Eesti majandus iseseisvus . Seetõttu on võimalik, et juhtiv etniline grupp sai rahvusriigis ka majanduslikud eelised – sellist mõtet toetavad ka teised siirderiikide uuringud. Praegune analüüs kinnitab seda ideed eeskätt tulemusega, et töölevõtmisel eelistatakse enamusrahvust, eriti kõrgepalgaliste ametite hulgas.
Selle teema kokkuvõtteks võib öelda:

• palgaerinevus on suurem nooremate ja kõrgharidusega töötajate puhul
  
• suurim palgavahe on Harju ja Tartu maakonnas . Vene rahvusest töötajatel on sissetulekueelised Pärnu- ja Lääne-Viru maakonnas
  
• üllatuslikult on eesti keele oskuse roll meeste sissetuleku suuruse puhul väga väike. Kui mõlemast rahvusest töötajate inglise keele oskus seostub 10-15% kõrgema palga ja eestlaste vene keele oskus 7-10% suurema sissetulekuga, siis venelaste eesti keele valdamisega kaasneb vaid 2-3% suurem palk. Erandina Tallinnas on efekt mõnevõrra suurem – umbes 4%
  
• keskealised ja vanemad vene rahvusest töötajad on tööturul suhteliselt paremas olukorras
  
• vene rahvusest meestel on raske siseneda kõrge palgaga ametikohtadele ja erialadele, kus domineerivad eestlased
  

Alljärgnevas tabelis on ära toodud andmed Statistika Aastaraamatust 2010
15-74 aastased hariduse ja hõiveseisundi järgi (2005-2009):
Haridus,
hõiveseisund
2005
2006
2007
2008
2009
Esimese taseme haridus või madalam
Tööjõud (tuhandetes)
65,1
75,3
72,5
76,8
72,6
hõivatud
55,7
65,7
64,4
67,6
51,8
töötud
9,5
9,6
8,1
9,2
20,7
Mitteaktiivsed
170,5
163,2
156,2
152,3
145,6
Kokku
235,7
238,5
228,5
229,2
218,2
Tööjõus osalemise määr, %
27,6
31,6
31,7
33,5
33,2
Tööhõive määr, %
23,6
27,6
28,1
29,5
23,8
Töötuse määr,%
14,5
12,8
11,2
12,0
28,6
Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus
Tööjõud, (tuhandetes)
367,4
376,4
383,4
383,4
372,3
hõivatud
333,8
353,2
364,9
361,2
313,4
töötud
33,7
23,3
18,5
22,2
59,0
Mitteaktiivsed
161,1
148,5
151,1
138,5
143,5
Kokku
528,5
525,0
534,5
522,0
515,9
Tööjõus osalemise määr,%
69,5
71,7
71,7
73,5
72,2
Tööhõive määr,%
63,2
67,3
68,3
69,2
60,7
Töötuse määr,%
9,2
6,2
4,8
5,8
15,8
Kolmanda taseme haridus
Tööjõud (tuhandetes)
227,0
235,0
231,5
234,6
246,0
hõivatud
218,0
227,4
226,1
227,7
230,6
töötud
9,1
7,6
5,4
6,9
15,3
Mitteaktiivsed
57,4
50,6
51,6
57,0
58,8
Kokku
284,4
285,6
283,1
291,7
304,8
Tööjõus osalemise määr, %
79,8
82,3
81,8
80,4
80,7
Tööhõive määr, %
76,6
79,6
79,8
78,1
75,7
Töötuse määr, %
4,0
3,2
2,3
2,9
6,2
# Eesti haridustasemed: esimese taseme haridus või madalam – alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhiharidusega noortele; teise taseme haridus – kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil; teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus – kutsekeskharidus keskhariduse baasil; kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri - ja doktorikraad

Tööjõu vaba liikumine
Üheks abinõuks tööpuuduse leevendamisel võiks olla tööjõu vaba liikumine, mida soodustab Euroopa Liiduga liitumine. Pärast 1.maid 2011 ei ole aga ühelgi liikmesriigil õigust 2004.aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide kodanike suhtes oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada. Iseenesestmõistetavalt suurendab välisriigis töötamise piirangute kadumine inimestele suuremat valikut töökoha leidmisel ja ka ootustele vastavat töökohta on seega kergem leida. Välisriikides asuvatel töökohtadel on sageli suurem töötasu kui analoogsetel töökohtadel Eestis ning leidub ka selliseid ametikohti ja töötamisvõimalusi, mida Eestis ei ole, näiteks tippspetsialistidele piisavalt erialast arengut ja eneseteostust võimaldavad ametikohad kõrgtehnoloogilistel tegevusaladel.
Eurobaromeetri uuringust (avaldatud 06.2010) selgub , et 15% Eesti elanikest on välismaal töötanud ning 38% peab võimalikuks, et teeb seda tulevikus. Enamus neist 38 % arvab , et töötab välismaal alla 5 aasta. 24% arvab aga, et töötab seal nii kaua kui võimalik. 53% Eesti elanikest ei pea võimalikuks , et nad tulevikus välismaal töötavad.
Siin tabelis ära toodud riigiti inimeste valmidus asuda tööle välisriiki:

Kokkuvõte
Tööturg taastub aegamööda.
Selge on see, et majanduslanguse jäljed on pikaajalised. Muutumas on majandus ja tööturg. Kui vaadata uute töökohtade tekke dünaamikat, siis on selge, et on olemas töökohti, mis pole taastunud. Eeskätt kuuluvad siia ehitusega seotud ametid. Selles sektoris olnud oskustöö liigub ära töötlevasse tööstusesse ja „oskamatu töö“ peab läbi vastavate meetmete muutuma uueks oskustööks.
Maailmaturu kosumine võtab veel hulk aega. Seda parem on märgata, et oleme osanud pisikesegi kasvupotentsiaali veidi oma kasuks pöörata. Esmakordselt 17 aasta jooksul oli 2010.aasta veebruaris eksport impordist suurem. Küllap see ongi meie omamaise majanduse kosumise olulisemaks aluseks. Ülemaailmsed reitinguagentuurid on tõstnud Eestile antava hinnangu negatiivselt stabiilsele. Muidugi, varasemalt olime harjunud enamaga, aga praeguses maailmamajanduse olukorras on see suur tunnustus. Ent olgem siiski realistid ja teadvustagem, et majandus ja veelgi enam tööturg taastuvad väga aeglaselt. Tuleb omandada uued oskused, et osata töötada uue majanduse tingimustes.
Ühte võime täna aga öelda - kindel maa on siiski jalge all. Riik on tegutsenud õigesti, töötutel on aidatud osaleda koolitustel, käia tööpraktikal või alustada oma ettevõttega. Aga veelkord korrates – tööturg taastub kahjuks aeglaselt. Järgmiseks aastaks prognoositakse siiski juba 4% majanduskasvu.
Kasutatud kirjandus
Special Eurobaromeeter 337 Report „Geographical and labor market mobility “
European Integration and National Identity „The challenge of the Nordic states“
Eesti statistika aastaraamat 2010
Statistikaamet 2009 „Pilk tööellu“