Depressioon (2)

Rakvere Õhtukeskkool
11B klass
Nelly Valdmets
Depressiooni
Psühholoogia referaat
Rakvere 2010
Sisukord
Sisukord..................................................................................................
Sissejuhatus.............................................................................................
Depressiooni mõiste................................................................................
Depressiooni põhjused.............................................................................
Depressiooni tüübid..................................................................................
Depressioon noortel...................................................................................
Depressioon naistel ..................................................................................
Depressioon meestel.................................................................................
Depressioon eakatel.................................................................................
Depressiooni ravi......................................................................................
Kokkuvõte.................................................................................................
Infoallikad.................................................................................................
Sissejuhatus
Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus-ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad,üritavad teil tuju tõsta. Kuid lootus tekib alles siis, kui olete leidnud mõistliku ja läbiproovitud viisi, kuidas depressioonist jagu saada. Paljud depressiooni all kannatajad vajavad vaimse tervise asjatundja abi ning saavad sellest märkimisväärset kasu.
Depressiooni mõiste
Depressioon on kurvameelsus, alanenud meeleolu või masendus , millega kaasnevad alaväärsus,-enesesüüdistus-ja muud kurvameelsed mõtted, mõnikord ka mõtlemise, kõne ja tegevuse üldine pidurdus. Sügava depressiooni korral on sagedased suitsiidimõtted ja katsed, sellepärast on näidustatud haiglaravi. Ravi ajal võib depressioon kesta,kuid ja isegi aastaid. Diagnoositakse depressiooni vaid siis, kui inimesel esineb vähemalt kahe nädala jooksul iga päev suurema osa ajast terve rida sümptomeid

meeleoluhäired

huvi ja elurõõmu kadumine

energia vähenemine
kiire väsimine

tähelepanu ja keskendumisvõime vähenemine

enesehinnangu vähenemine

süü- ja väärtusetusetunne

pessimism tuleviku suhtes

unehäired

kogelemine

söömishäired

enesevigastus -või suitsiidimõtted või teod

lühimälu häired

seksuaalelu häiritavus
Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel

see on piinav

kestab kaua

segab inimese tavaelu

destruktiivne emotsioon

kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu
On tõestatud ,et depressiooni puhul on tegemist teatud keemiliste ainete sisalduse muutusega kesknärvisüsteemis, täpsemalt serotoniini defitsiidiga. Esineb umbes 15 protsendil rahvastikust. Depressioon esineb igas vanuses inimestel. Ning on potensiaalselt surmaga lõppev haigus, mis on kogu maailmas aladiagnoositud ja alaravitud. Depressioon on haigus, mis võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See on hästi alluv haigus, millest on võimalik terveneda, mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, tujukus ega kartus selle eest, et inimene on halb. Seda võib esile kutsuda mõni haigus või võetavad ravimid ning samas võib see olla tihedalt seotud mingi kindla sündmusega.
Kui depressioon on esmakordne nimetatakse seda depressiivseks episoodiks. Korduvalt esinenud, kuid täielikult möödunud depressiooni nimetatakse retsidiveeruvaks depressiooniks . Samuti on võimalik, etdepressioonihaige kannab aastaid pidevalt tugevneva ning täielikult mittetaanduva depressiooni all. Sellistel juhtudel räägitakse düstüümsetest häiretest. Depressioon tabab kogu inimese keha.
Depressiooni põhjused
Mõned depressiooni võrmid esinevad sagedamini perekonniti, seega võib pärilikkusel olla oma osa. Ilmselgelt on haiguse vallandajaks vajalikud lisafaktorid, milleks võivad olla pinged kodus, tööl või koolis. Depressioon esineb ka inimestel, kelle perekonnas pole depressiooni kunagi olnud. Depressioonile kalduvad madala enesehinnanguga inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad pingeid halvasti.
Haigused nagu ajuinsult , südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb.
Depressiooni seisundi võivad vallandada ka kaotused, suhteprobleemid, elutingimuste muutused. Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele, pikaajalisele stress - situatsioonile või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele. Sageli ei pruugi inimene depressiooni tekkepõhjust üheselt määratleda. Depressioon vaevab kogu elanikkonnast iga viiendat inimest, ravi saab neist iga kolmas, iga viieteistkümnes vajab haiglaravi.
Naiste haigestumine on suurem kui meestel. Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu ärritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. Valusad lapsepõlvekogemused võivad olla täiskasvanupõlve depressioonide taimeladvaks. Loomulikult pole see alati nõnda. Kuid mõningad läbielamised suurendavad depressioonile vastuvõtlikkust märkimisväärselt.
Depressiooni põhjustavad ka raskused läheduse saavutamisega. Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile.
Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa , mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid . Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne.
Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon. Ravimitest võivad depressiooni tekitada kõrgvererõhuravimid, kortikosteroidid, hormoonid, parkinsoni tõve ravimid, rahustid ,rasestumisvastased ravimid.
Bioloogilise depressiooni võib välja kutsuda kauaaegne alkoholi või teiste mõnuainete pruukimine. Samas ka sünnitusjärgsed meeleolumuutused, premenstruaalne sündroom ja menopaus . Depressiooni põhjustavateks haigusteks on:
Addisoni tõbi, AIDS, alatoitumus, astma, gripp , kilpnäärme alatalitlus , kilpnäärme liigtalitlus, krooniline põletik, krooniline valu jt.
Depressiooni põhjustavateks tervisehäireteks võivad olla ka:
pahaloomuline kasvaja , suhkruhaigus, süüfilis jt.
Paljudel tekitab depressiooni ka mõte surelikkusest
Depressiooni tüübid
Depressioone jagatakse tavaliselt kolme suurde rühma:psühholoogiline,-bioloogiline ja segatüüpi depressioonid.
Psühholoogilised depressioonid:
Neid vallandavad psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused, näiteks äkiline teade lahutusest. Sageli vallandavad psühholoogilise depressiooni hoopis ebamäärasemad olukorrad, näiteks abielupaari kaugenemine teineteisest aegamööda. Teisisõnu on depressiooni psühholoogiline vallandaja äkiline ning ka ilmne või järkjärguline ja varjatud tegur. Igal juhul on päästikuks konkreetne elumuutus .
Psühholoogilise depressiooni sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele see mõju ei avalda.
Bioloogilised depressioonid:
Selle vallandab mingi füüsiline muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus. Sellepärast tundub bioloogiline depressioon tulevat nagu välk selgest taevast.
Bioloogiliste sümptomitega psühholoogilised depressioonid:
Sellesse rühma kuuluvad paljud inimesed, segatüüpi depressiooni vallandab mingi kindel sündmus. Nii psühholoogilise kui bioloogilise depressiooni puhul võib tekkida lisasümptomeid:

lühimälu häired

keskendumisraskused

liigne muretsemine oma tervise pärast

ülitundlikus

mõnuainete kuritarvitamine

tihedad paanikahood

suur meeleolu kõikumine
Paljud inimesed kogevad depressiooni vaid korra elus, langevad depressiooni, toibuvad ega koge ränkade sümptomitega haigushoogu enam mitte kunagi. Depressiooni kui pideva seisundiga tuleb arvestada, sest see on laialt levinud.
Depressioon noortel
Noortel inimestel tuleb toime tulla küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, stressirohke koolieluga, vanemate poolt esitatud nõudmistega jne. Selleks vajalikud oskused ja kogemused tal aga puuduvad.
Noori võib häirida:

rahulolematus oma välimusega

pettumine sõprades

armusuhete purunemine

negatiivne seksuaalne kogemus

pidev kritiseerimine vanemate ja õpetaja poolt

pinged perekonnas

rahapuudus

soov olla üliedukas

mure oma tuleviku pärast
Depressiivne laps võib teeselda haiget, keelduda kooli minemast, klammerduda täiskasvanu külge või muretseda, et ema või isa võivad ära surra. Suuremad lapsed muutuvad pahuraks, neil tekivad kooliprobleemid , nad muutuvad pessimistlikuks, halvatujulisteks ning tunnevad , et neid ei mõisteta. Depressiivsetel lastel tekivad ka keskendumisraskused, väga tüüpilised on ka valud , näiteks kõhu-ja peavalud , millele ei leita seletust. Kui tüdrukud muutuvad kurvameelseteks, siis poistest saavad ` pahad lapsed`, kes aga tegelikult ihkavad tähelepanu.
Märgid, mis näitavad, et noorel inimesel on depressioon, on järgmised:

kõhnub või tüseneb märgatavalt

sageneb pea-või kõhuvalu

kaebab pidevalt väsimust

on apaatne

magab rohkem või vähem tavalisest

eelistab üksindust

ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu

ei suuda otsuseid vastu võtta

väljendab oma väärtusetust

ei suuda asju meelde jätta

ei suuda keskenduda

on sageli nutune
Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani,elutüdimuseni,suitsiidini.
Vanemad ei tohi depressiivset last:

jätta sellisesse olukorda üksi

käskida tal end kokku võtta

anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda jälgida

süüdistada

kritiseerida

muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse
On selge, et varajastel elukogemustel on lapse arengus ja täiskasvanute maailmaga kohanemises märkimisväärne roll. Enamik lapsi ei suuda valusatest üleelamistest lihtsalt välja kasvada. Täiskasvanuks saamise vaevadele lisaks tuleb neil veel üle saada sügavatest ja valusatest haavadest.
Varajased kaotused:
Tugevate lähedussidemete moodustamine on lapse arengu
normaalne osa. Lapsevanem võib surra, kaduda silmist abielulahutuse, pikaajalise komandeeringu või haiglasoleku tõttu. Paljud `kadunud` vanemad võivad tegelikult täiesti olemas olla, kuid hoida lapsest lihtsalt eemale. Võimalik, et lapsevanem armastab oma võsukest kogu südamest, kuid depressioon võttis temalt kogu elujõu ja võime lapsega tegeleda. Vahel on laps soovimatu ning teda ei armastata või teeb vanemad kalgiks stressirohke kodune olukord. Sageli tunnevad end armastusest ilmajäetuna just alkohoolikute lapsed.
Täiskasvanuna kannatavad paljud alkohoolikute lapsed selle varajase lähedusepuuduse tagajärgede all. Niisiis võib laps tunnetada juba oma esimestel eluaastatel mitmesuguseid kaotusi.
Raskused läheduse saavutamisega:
Kui laps kiindub lähedasse inimesse ning kaotab ta, võib laps edaspidi muutuda lähedussidemete sõlmimisel äärmiselt ettevaatlikuks. Sellised lapsed võivad sisimas igatseda lähedust, kuid hirm tõrjumise ja kaotuse ees ei luba neil kellegisse sügavalt kiinduda. Selline sisemine läheduseigatsus ja emotsionaalne eraldatus võivad suurendada depressiooniohtu.
Ärevus ja hirm:
Lastel on vaja vanemaid, et tunda end maalimas turvaliselt ja väljaspool ohtu. Kaotused võtavad turvatunde ja põhjustavad hirmu.
Sügav kurbus ja lein:
Hirm läheduse ees,turvatunde puudumine ja kurbus, võivad aastateks inimese sisse püsima jääda, ehkki valu põhjustanud sündmus on ammu möödas. Sellistel lastel on suur oht reageerida hilisemas elus kogetavatele kaotustele üliägedalt. Uus kaotus avab mineviku haavad.
Karm kasvukeskkond:
Aeg-ajalt kaotab iga lapsevanem enesevalitsuse, on taktitu ning teeb vigu, mis lapsi haavavad. Pole ju keegi meist täiuslik!Paraku valitseb liigagi paljudes kodudes pidevalt kalk õhkkond. Tihti kuulub selle juurde ka füüsiline vägivald ja lapse alavääristamine.
Näiteks:Toidupoesisa, kes raputas oma poega ja ütles:``Sa oled mõttetu sitavikat.``
Selline sõnum teeb last alandades palju kahju, õõnestades tema eneseväärikust. Laps hakkabki uskuma, et see on tõsi-seda ütleb ju üks tähtsamaid inimesi tema elus. Hilisemas elus piisab kasvõi kõige tühisemast äpardusest või tagasilöögist, etteda rööpast välja lüüa.
Kasvutoetuse puudumine:
Laps vajab kaitset ja hellust, kuid ka julgustust. Meis kõigis on sisimas tung kasvada, saada iseendaks, omada isiklikku arvamust, tegutseda, end maksma panna ja jätta endast jälg. Vahel ei toeta vanemad lapse kasvamist. Mõnes peres nõutakse lapselt täiuslikkust. Ehkki laps annab endast parimam, pole see ikka piisavalt hea. Päevikusse kantud viis kutsub esile kommentaari:``Miks see viis pluss ei ole?´´
Sellised sõnumid sööbivad hinge ning põhjustavad hilisemat madalat enesehinnangut. Need, kes on lapsena tundnud toetuse puudust, elavad täiskasvanuna ebaõnnestumisi valusalt üle.
Vägivald ja lapsepilastus:
Füüsiline ja seksuaalne vägivald, iseäranis vanema poolt, tekitab lapsele määratu hingetrauma. Lapsed loodavad stabiilsuse, usalduse ja turvatunde tekkimises vanemate peale.
Depressioon naistel
Depressiooni esinemine naistel on kaks korda suurem kui meestel. Naised on avatumad ja pöörduvad tihemini arstide poole. Naised on stressifaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Sünnitusjärgselt on paljud naised eriti vastuvõtlikud. Hormonaalsed ja kehalised muutused on samuti vastutus uue elu eest, võivad põhjustada depressiooni teket pärast sünnitust.
Lisaks depressiooniravimisele ja psühhoteraapiale on hormoonasendusravi üleminekueas naistel muutumas osaks depressiooniravist.
Naiste depressioonile on rohkem iseloomulikud söögiisu-ja kaalutõus, ärevus. Seksuaalfunktsiooni-ja unehäired on sümptomid, mis patsiente sageli kõige rohkem häirib.
Naistel esineb depressiooni enamasti:

menstruatsiooni eel

raseduse ajal

sünnitusjärgne depressioon

üleminekuiga
Paarisuhtevägivalla tagajärjeks on enamasti alkoholism, meeleheide, lootusetus, depressioon ning erineva raskusastmega vigastused ja enesetapud.
Depressioon meestel
Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialtlevinud valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust. Teisalt maskeerub depressioon meestel agressiivse käitumise või alkoholi liigtarbimisega.
Alkohol pole ainult vahend, millega mehed püüavad depressiooni maskeerida. Leitakse mitmeid alternatiive `ravivõimalusi` nagu ülemäärane sportimine ja töönarkomaania. Ka hasartmängude, ekstreemsete ja riskantsete spordialade harrastamine. Alanenud ohutunde foonil võib meeste puhul depressioonile viidata. Depressiivsel inimesel kaob esmalt huvi seksi vastu. Samas märgatakse suguelus ilmnenud muutusi alles siis, kui seksist on täielikult loobutud . Suguiha puudust põhjendatakse muude põhjustega:

liigse väsimuse

raske töö

peavalu ja muuga
Probleemi tunnistatakse alles siis, kui see on tinginud juba enesehinnangu languse ja sügava depressiooni.
Depressiooni tunnused meestel:

stressitaluvuse langus

kalduvus kaotada enesekontrolli

ärritatavuse tõus

agressiivne või vägivaldne käitumine

alkoholi kuritarvitamine

otsustusvõimetuse tekkimine

läbipõlemisesündroom

enese ülemäärasele füüsilisele aktiivsusele tagantsundimine
Mehed suunavad depressiooni väljapoole. Neil esineb depressiooni ajal kaks korda rohkem enesetappe kui naistel.
Depressioon eakatel
Normaalne vanainimene on kergendatud meeleolus. Ta töö on tehtud, vaba aeg laialt käes, materiaalne seis enam-vähem korras. Kuid äratundmata ja väljaravimata depressioon võib tähendada tarbetuid kannatusi nii pereliikmetele kui ka depressioonihaigele endale, kes muidu võiks elada täisväärtuslikku elu. Arstidele kurdetakse sageli ihuhädasi.
Põhjuseks võib olla see, et eakad inimesed ei räägi meelsasti oma tunnetest, nagu lootusetusest, kurbusest, huvi kadumisest seni meeldinud tegemiste vastu või äärmiselt pikast kurvastusest pärast lähedase surma.
Depressiooni vanemas ead tingivad:

organisimi ealised muutused

kehalistest haigustest tingitud tervise halvenemine

teatud ravimite pikaajaline tarvitamine

psühholoogilised läbielamised

sotsiaalsed probleemid
Depressiooni sagedamini põhjustavad haigused:

insult

südamelihase infarkt

kilpnäärme vaegtalitlus ja ületalitlus

parkinsonitõbi

dementsus
Raskem on ravida patsiente, kes kergekäeliselt on hakkanud
kasutama rahusteid. Meie vanainimesed on sotsiaalsetel põhjustel ära rikutud. Nad on trotsi täis ja pahurad,vanainimesed peaksid rõõmu tundma.
Depressiooni ravi
Depressiooni ravimeetodiks on reeglina medikamentidest koosnev ravikuur ja psühhoteraapia. Depressioon on üks paremini ravile alluvaid psüühikahäireid. Kaasaaegsemad antidepressandid , millega ravitakse depressiooni saab jagada viide suurde rühma:

tritsüklilised antidepressandid

tetratsüklilised antidepressandid

serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

monoamiini-oksüdaasi inhibiitorid

seroniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid
Liigne alkoholitarbimine süvendab depressiooni. Enamasti soovitatakse depressiooni raviks psühhoteraapia farmakoloogilise ravi kombineerimist. Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Mõni inimene ei pruugigi aru saada, et tema tujukuses on süüdi depressioon. Paljud tunnevad depressiooni üksnes füüsiliste vaevustena. Mõned isegi ei tea, et abi on võimalik ning paljud ei suuda ravi eest maksta. Aeg-ajalt esinevad tusatujud ei vaja ravi, need kuuluvad elu juurde. Kuid raskemad ja pikaajalisemad masendusperioodid nõuavad tõsiseltvõtmist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu.
Psühhoteraapia:
Paljud psühhoteraapia vormid võivad depressioonihaigeid aidata. Vestlusteraapia käigus saavad patsiendid teadlikuks oma probleemist ja õpivad seda lahendama .Käitumisterapeudid aitavad patsiendil õppida, kuidas oma toimingutest suuremat rahuldust tunda ja kuidas muuta depressiooniga kaasnevat või selle tulemusena tekkinud käitumismaneeri. Olulised on ka perekond ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse.
Lühiteraapia:
Interpersonaalne teraapia ja kogunitiivne käitumisteraapia on lühiteraapiad, mille efektiivsus on tõestatud. Interpersonaalne teraapia aitab parandada suhteid ning kogunitiivsed käitumisteraapiad aitavad muuta sageli depressiooniga kaasnevat negatiivset mõtlemis-ja käitumisviisi.
Pshhodünaamiline teraapia aitab lahendada konflikte patsiendi tundeelus. Ravi valik sõltub uuringute tulemustest. Elekterkrampravi kasutatakse juhul, kui ravimitega ei ole saavutatud mingit paranemist. Enne lühiajalise narkoosi läbiviimist manustatakse patsiendile lihaseid lõõgastavat ravimit. Pähe asetatakse kindlatesse kohtadesse elektroodid, mis ellastavad elektriimpulsse.
Magnetstimulatsioon on suhteliselt harv ja peamiselt kasutatakase seda ülikooli kliinikutes.
Uitnärvi stimulatsiooni viiakse läbi südamerütmide sarnaselt naha alla siirdatud stimulaatoriga. Unest võõrutamise teraapia puhul hoitakse patsienti üks kuni kaks korda nädalas öösiti ärkvel ja magada ei lasta ka päeval. Valgusravi korral viibib patsient kuni kaks tundi heleda, päevavalgusega sarnase valguse käes. Sageli kombineeritakse valgusravi medikamentoosse raviga.
Kokkuvõte
Alati on lootust. Sageli juhtub,et depressioon võtab inimeselt lootuse . Kui tunnete end olevat omadega ummikus,on raske end aitama asuda . Kui ootate motivatsiooni, siis võite seda ootama jäädagi. Hakake endaga kohe tegelema, isegi kui jaksu pole. Kui teid valdab depressioon, siis hakake kohe rakendama eneseabitehnikaid või pöörduge terapeudi poole. See võib tihti tunduda raske. Depressiooni ajal võib iga väiksemgi ülesanne tunduda võimatu. Võib-olla on kergem, kui palute appi mõne sõbra või lähedase. Ehkki pole ravimit, mis kohe depressioonile punkti paneks, leevendab see esimene samm abitustunnet. Tegutsemine on vastumürk jõuetusele.
Me kõik oleme inimesed ja inimesele on omane tunda kaotuse ja pettumuse puhul valu. Elu on sageli raske, vahel ka traagiline. Õnneks on hingevalust võimalik üle saada, kaotuskibedusest paraneda. Pidage isegi kõige suuremas ahastuses meeles:depressioonist on võimalik jagu saada ning tunda end jälle elusana.
Infoallikad
Kirjalikud allikad:
1.Dr. John Preston ``Kuidas jagu saada depressioonist``
2.P. Abrahams ``Pere Terviseentsüklopeedia``
3.T. Bates ``Depressioon``
Internetileheküljed:
1.www.hexal.ee
2.www.online.ee
3.www.koolielu.ee
4.www.inimene.ee
5.www. femme .ee
6.www. woman .delfi.ee
7.www.menopause-info.ee
8.www.psyhhoteraapia.planet.ee
9.www.rae.ee (Dr. Riina Raudsik)