Kõigel siin ilmas on hind? Raha ei ole alati olemas olnud. See ei tähenda aga seda, et asjadel poleks hinda eksisteerinud. Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia. Rikkamad said järk-järgult võimule. Kas kõik on ostetav ja ainult rahaküsimus? Kas kõigel siin ilmas on hind? Kahtlemata annab raha võimu. Tänapäeva demokraatias pelgalt seisusest või varandusest valitsemiseks ei piisa, küll aga aitab rikkus sellele palju kaasa. Võib-olla oli see juhus, kuid Tallinna linnavolikogu eelmistel valimistel võitis erakond, kes reklaamile enim ressursse kulutas. Veel...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
Austatud kuulajad! Mina olen ......., ..... klassist. Ma räägin teemal "Koolivägivald tabab nõrku- vägivalla all kannatavat õpilast tuleb vaimselt aidata". Küsimused esitaga palun peale esitlust ! Aitäh! Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse ja, nagu hiljem selgub - lihtsalt niisama? Mis tunne on vaadata kannatanu hirmunud ja pisaraid täis silmadesse? Miljonid lapsed veedavad enamus aega haridusasutuste hoole all . Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku vägivallaga ja see takistab omada kvaliteetset haridust, kuna vägivald põhjustab hirmu ja depressiooni. Olgu see vägivald vaimne või siis füüsiline, kõik jätab hinge sügavad armid.Enamasti on sellistel õpilastel raskusi eneseväljendusega, õpp...
MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek Andresele: "Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl..." Ja Andres vastab: "Tahaks ühes jumalamehega öelda: Issand, nüüd lased sa oma sulase ra...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Milleks tänapäeva inimesele raamat? Raamatud on olnud läbi aegade väga olulised. Ammustel aegadel kirjutasid raamatuid ümber mungad, kes sellega oma päevi sisustasid. Sadu aastaid tagasi olid raamatud pigem infoallikaks, tänapäeval on nende tähendus muutunud, nad on meelelahutuseks, teadmiste saamiseks, enese leidmiseks. ,,Harry Potter" ja ,,Videvik" on tänapäeval väga populaarsed teosed, mis on kogunud hulgaliselt lugejaid. Raamatud on põnevad, kõigil on ennast huvitav asetada peategelase rolli, hetkeks unustada kooli- ja töömured ning keskenduda ainult teosele. Tänapäeval tuleb lugeda ka väärtkirjandust: ,,Tõde ja õigus", ,,Romeo ja Julia", ,,Kuritöö ja karistus". Need on kirjutatud kirjandusklassikute poolt, kelle teoste tundmine avardab oluliselt meie silmaringi ja nagu Rein Veidemann ütles: ,,See on dialoog iseendaga ja selle dialoogi läbi oma mina ehitamine." Mida rohkem teoseid ...
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti Ekspress, kuigi Cosmopolitan tundub teinekord huvitavam 13) Aprillis on lihavõtted, juunis on jaanipäev, detsembris on jõulud. 14) Mina olen eestlane ja mulle meeldib eesti keel. Samas eestikeelsed väljaanded pole teinekord nii huvitavad kui on välismaised. 15) Mulle meeldib Nestle kakao Nesquik koos Tere piimaga. 16) Saame kokku Raekoja platsil ja lähme edasi mööda Pikka jalga, kuni jõuame Toompeale, kus on Aleksander Nevski katedraal. 17) Eestis on palju grandioosseid ehitisi. 19)Mulle ei maitse guljass, kuid kui ma Ukrainas käisin, maitsesin seal üht guljassi, mis oli väga hea.
Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus." Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe."(Lennart Meri) Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust n...
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Jä...
Virtuaalsed inimsuhted? Tänapäeval üha populaarsemaks saav tutvumisviis on virtuaalne. Paljud ainult seda kasutavadki, kuna see tundub olevat lihtsaim meetod. Aga ei arvestada kaasnevate ohtudega ega muuga. Internetis võib suhelda igasuguste inimestega. Kust leida endale tõelist suhet: kas interneti teel või päris-elus? Just viimaste aastatega on läinud üha populaarsemaks internetisuhete loomine. Arvatakse, et see on kõige ohutum ja leitakse kindlasti õige. Kuid paljud ei arvesta, et isiksus, kellega üritatakse suhet luua, võib valetada. Internetis arvatakse, et tuntakse ennast bossina, seal saab teha mis tahes ja ükskõik kellega mida rääkida. Inimestel tekib anonüümsustunne. Kui pikaajaliselt on suheldud ainult arvuti teel, kaob ära päris-suhtlus, aga sellest ei saada ise aru. Interneti teel ei saa inimesed aru, kas neile valetatakse. Mõni suhtluspartner lubab maad ja mered k...
Kohustus muudab orjaks,vastutus kuningaks. Meie elus mängib kohustus ja vastutus väga tähtsat rolli. Mingis mõttes kujundab see olekut meie igapäevases elus. Kohustus piirab iga inimese elu, kõige rohkem alles noore kasvava lapse elu, kes tahab elu näha ja kogeda. Vastutus aitab aga iseseisvaks ja oma tegude eest seisvaks inimeseks saada.(46) Millist rolli meie elus mängib kohustus? See piirab meie igapäevast elu, me ei saa tegutseda ja liikuda vabalt, nii nagu me ise sooviksime. Vaid kõik on hoopiski paika pandud ja seda muuta me ei saa. Iga inimese kohustused on erinevad. Lastel on põhiliselt oma toa korras hoidmine, koolis korralikult käimine, õppimine ja kõik selline. Vanematel inimestel on aga kohustuseks raha teenida ja oma pere eest hoolt kanda. Sa ei saa ju kuidagi jätta oma lapsi nädalaks üksi koju, ikkagi on sul kohustus nende eest hoolitseda ja neid aiadata igas probleemis. Kõige kurvem on see kui vanemad panevad ...
Tammsaare peremehekontseptsioon Merilin Kauniste Raamat ,,tõde ja õigus" on kirjaniku A.H.Tammsaare Peategelasi on raamatus kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Andres Paas asub koos oma noore naise Krõõdaga elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja ka maa pole kõige parem, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks tema unistuste kodu ja elutöö. Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees- ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andrese naaber Pearu Murakas või ka Oru Pearu on tema täielik vastand. Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus nad on mõlemad väga visa hingega ja mida iganes ka Pearu ürita Andrese maaga teha oskab ka tema naabrimehe krutskitele s...
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja lõi oma varba kuskile vastu ära, ise karjus täiest kõrist: ,,Sa vana hoorapurikas!" Ta istus taburetile ja hakkas oma varvast paitama, samal ajal suunas ta taskulambi valguse sinna kus ta varba oli ära löönud. Seal lebas supipott. Mees mõtles et kust kurat see pott sinna sai kui äkki katkestas ta mõtted üks madalhääne sosin, mis ütles: ,,Tule siiiiiiiia!" Mees kargas püsti ja karjus: ,,Kes sa oled, näita end!" ,,Tule siii...
Õnn kui ihalduse objekt Vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Õnn, mis on ilmselgelt üks väga lihtne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks...
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra. Sihtis saab esineda ainult siis, kui lauses on sihiline tegusõna (vastab küsimusele keda?mida? mängima, kohtama). Käänded: nimetav(täissihitis), omastav(täissihitis), osastav (osasihitis). Öeldistäide öt predikatiiv. Lause kõrvalliige, mis näitab, kes/mis/missugune on alus. Evald Okas on kunstnik. Määrus adverbiaal lause kõrvalliige, mis näitab tingimussuh...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle. Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, ...
1) Kristjan Raud pärineb Rakvere lähedalt põlisest talupoja perekonnast. 2) Erinevalt Paulist alustab Kristjan Raud kunsti õppimist Peterburis. Paralleelselt õppetööga külastab ta muuseume ja näitusi, võrdleb, juurdleb, analüüsib. Veel aastaid hiljem tunnistab ta, et tutvumine vene- ja lääne-euroopa klassikaga ning kaasaegse kunstiga haris noorte kunstnike kunstimõistet, maitset, värvidest arusaamist. Kristjan Raud lahkub Peterburist mitte üksnes hea joonistajana, vaid ka kunstnikuna, kelle töödes avaldusid esimest korda meie kunstis tugevad akademismist eemaldumise tententsid, vabama eneseväljenduse otsingud. 3) Mahajäänud õpetamismeetodid, kivinenud akademism nendega põrkus ta eriti teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale, kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiats...
On koostanud sõnaraamatu erinevate lausenäidistega ja omas suurt rolli piibli tõlkimisel, tõlkis nii Uue kui Vana Testamendi. Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid kirjamehed ja kultuuriuurijad, ärkamisaeg sai alguse tormi ja tungi filosoofiast, mis väärtustas kõike rahvapärast ja rahva vaimulaadi väljendamist. Kirjakeele arendamiseks võeti eeskujuks soome keel, millega kujunes välja eesti keel emakeelena. Ärkamisajal kritiseeriti kirikuraamatute keelt ja ühe suurima uuendusena võeti kasutusele õ-täht. O.W.Masingut peetakse oma aja parimaks eesti keele tundjaks, M mainis juba oma esimeses keelealases töös, et oleks vaja kasutusele võtta uus täht-õ. Selle vajalikkust tunnustati üsna ruttu ja u 19.saj keskpaigas muutus õ kasutamine üldiseks. M oli üks esimesi, kes ütles, et grammatika tuleb kirjutada rahvakeele põhjal, omas ka suurt mõju lugemisharjumuste kujundamisel.
Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline elu võib asuda Kuul, Marsil või Veenusel. Ka erinevad usundid räägivad maavälisest e...
Sport tähendab võitude hinda ja kaotuste kibedust Spordis on nii kurbi hetki,kui ka õnnelikke.See ei tohi mõjutada sportlase eesmärke ega enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel olid mul järgmised võistlused Eesti Meistrivõistlused,kus ma vältisin varem tehtud vigu ja võitsin. Võitude hind on väga kallis ja tuleb igat võitu hinnata väga kõ...
Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4. Liitena, kui moodustub omadussõna või uus mõiste: a) era-, üli-, esi-, hiigel-, ligi-, uhi-, puru-, püsti-, ime-, eht-, igi-, liht-, läbi- Nt. esivanem, puruvaene b) -ohu, -võitu Nt. lapseohtu, laisavõitu 5. Liited: laste-, noorte-, meeste-, naiste- = kokku 6. ne ja line liide a) Sõnal on üks täiend = ...
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
Lennundus Eestis 1905. aastal toimub esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eestlastes tekib tõsine huvi lennunduse vastu. 1910. aastal saavad Tartu üliõpilased loa korraldada õhusõidukursusi. 1912. aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10.juulil avati Sakalamaa esimestel lennupäevadel Viljandi lennuväli. 1932. aastal avati ka u...
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast te...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Igapäevaselt võib kohata inimesi, kellel ei ole oma arvamust, stiili ning koguni mõttemaailma. Need on inimesed, kes tahavad olla teistega samasugused ning ei julge erineda, kuna kardavad, et neid põlatakse ära, kui peaksid olema erilised. Kas alati on kõige parem olla nii nagu kõik või siiski tuleks jääda iseendaks? Kuidas olla kindel, kas jääda iseendaks või olla nagu kõik? Iseendaks suudetakse jääda ainult siis, kui teatakse, mida tahetakse ning julgetakse selle poole püüelda. Stephenie Meyer raamat ,,Koidukuma" räägib tüdrukust nimega Bella, kes tahab saada vampiiriks ning ka saab selleks. Bella on üks sellistest tegelastest, kes teab, mida saavutada tahab, hoolimata teiste arvamustest. Bella julgeb ja tahabki teistest erineda. Sel juhul ei taheta olla iseendid ning arvatakse, et teiste moodi on parem olla, kuid seda eriliselt. Kui ollakse rahul oma u...
Hamlet 1. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 2. "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Decameron 1. Isegi halb mees saab pühakuks, kui ta ei räägi, et ta on halb. 2. Usk võib olla nii halb, kui tahes, uskujaid on alati. 3. Patt on patt ainult siis, kui patt välja tuleb. 4. Leidliku sõnaga on võimalik kõik selgeks teha ja saladused paljastada. 5. ...
Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud? Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Juba väikesest lapsest peale teavad enamus inimesi oma soovidest ning tahetest, nad teavad, kes nad sooviksid olla tulevikus, siis kui nad on juba kord täiskasvanud. Tihtipeale on aga otsuse langetamine alles vajalik kooliteel ja see tekitab inimestele sel hetkel tõsist muret. Tõesti, me kõik elame sama taeva all, meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir, kuid meil on ühtne õhk, ühtne koolirada ning ühtne elu. Kuid kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise, lihtsalt elu nautimise või siis üldse lahkumisega oma kodumaalt? Loetledes võimalusi elus võib kindlalt öelda, et sama taeva all elamine tähendab kindlasti seda, et meil on võimalusi kõikidel võrdselt, kui vaid seda kasutada. Ühtne silmapiir puudub, inimesed on erinevad, igaüks valib oma iseenda tee, igaüks teab ise, kelleks ta saada tahab. On see siis lapsepõlve...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla. Alati on olnud teatud hulk inimesi, kes ei saa olla ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma un...
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline ...
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal j...
Mis oli alguses? Kes meist ei tahaks teada, miks eksisteerib see universum, milles me elame, ning miks me siin elame? Selle leidmiseks tuleks alustada algusest. Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots. Alguseid on igasuguseid: sõja, rahu, võistluse, elu, kooli, töö, peo, pulma, matuse algus jne. Kuna pealkiri ei täpsustanud millise algusega on tegemist, defineerin ma seda usulise ja teadusliku teooria abil, alustades eelolevast. Usulisi teooriaid algusest on tohutu hulk, kuid Aadama ja Eeva lugu piiblist on vast kõige levinum. Selle loo alusel lõi jumal kõige esimesena põrmust Aadama ning seejärel ta küljeluust naise nimega Eeva. Nad elasid Eedeni aias, kus oli tohutu hulk viljapuid ning kõige keskel hea ja kurja puu, mille vilju Jumal keelas söömast. Kõikidest loomadest kavalaim madu ütles Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te ju...
Vargamäe Andrese traagika Kui minul oleks kunagi olnud võimalik jalutada Vargamäe tallu ja jälgida sealseid tegemisi, oleks mulle jäänud mulje Andresest, kui töökast ja kohusetundlikust mehest. Ta rügas päevast päeva ning ei võtnud iial aega elu nautimiseks. Alguses poleks ma ehk selles mingit probleemi näinud, kuid viimaks oleksin märganud, et Mäe peremees ei oska oma tegevust kõrvalt silmitseda ja ta ei tunne rõõmu tehtud tööst. Tema kohal oleks justkui hõljunud pidevalt miski vari - tema elu traagika. Andrese suurim kannatus eluteel oli tema tõde ja õigus. Algselt oli mees oma jõus väga kindel ning ei uskunud enda naabrit olevat selle, keda ta räägiti olevat. Ta ei näinud Pearus endale vastast. Aga Andres märkas ajapikku, et tema naabrimees on just sama kangekaelne pahategudes ja jonnakuses, kui tema ise töökuses ja põllul rügamises. See viis lõputu tõe ja õiguse otsinguteni. Kuid tõe ja õiguse ...
Tuuleenergia poolt ja vastu Tuuleenergia kasutamine elektri tootmisel on väga loodusesõbralik. Samuti on tuuleenergia ka taastuvenergia, mis tähendab, et see ei saa otsa. Inimene on tuult ning selle energiat kasutanud juba aastatuhandeid. Parimaks näiteks on tuuleveskid, mis olid veel kahekümnenda sajandi alguses väga levinud. Võttes eesmärgiks ainult looduse hoidmise ning säästmise, on see kindlasti üks parimaid varjante. Püüeldes aga parema elukvaliteedi poole ei ole see just number üks lahendus elektri tootmiseks. Esiteks, ühe tuulegeneraatori ehitamiseks kuluv aeg, raha ning energia on üpris suur võrreldes näiteks sisepõlemis mootori valmistamisega. Lisaks sellele on väga suur töö üks selline suur tiivik õigesse kohta üles seada ning kui lõpus see hiiglaslik generaator püsti on, tuleb seda pidevalt hooldada ja reguleerida, et see oma eesmärke korralikult täita saaks. Ilu on küll va...
KRISTJAN RAUD 22.10.1865 19.5.1943 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................................3 Õpinguaastad ..........................................................................................................................................4 Tartu periood...........................................................................................................................................5 Põhimõtted...........................................................................................................................................5 Tegevus Tallinnas.........................................................................
Marie Underi sonettide maalilisus Marie Underi sonette lugedes maalib iga rida ette üha tervikuma pildi. Ennast võib unustada riimide vahele, võib kaotada taju reaalsusega. Tunne, nagu vaataks pildiraamatut, mitte loeks teksti. Luule on täis loodus ja armastuselamusi. Kordagi ei tule ette keele sõlmi, kogu luule voolab nagu jõgi. ,,Merilind" on väga detailne. Igas reas on toodud esile linnu välimus ning tema tunded. Under on hinnanud linnu ilu ja kuidagi üritanud aru saada linnu muredest, tahtnud lennata koos linnuga ja läbida tema kurb teekond. Sonett ,,Kui esimesel päeval" on kirjutatud sellise tunnete detailsusega, nagu ta oleks kirjutanud selle just sel hetkel, kui ta neid tundeid tundis. Kindlasti leiab keegi, kes on samas olukorras olnud, sellest luuletusest midagi tuttavat. Läbi luuletuse kumab kerge ja önnelik toon, mis haarab lugeja endaga kaasa. Läbi sonettide on tund...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Merilin Viigimäe ARMEENIA JA KREEKA KEELED Referaat Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................... 2. ARMEENIA KEEL.............................................................................................................. 3. KREEKA KEEL................................................................................................................... 3.1 Uus kreeka keel............................................................................................................. 3.2 Vana kreeka keel........................................................................................................... 4. KOKKUVÕTTE.................................................................................
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele ...
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on suur ja lai, täis erinevaid maid ja inimesi. Igal riigil on omad tõekspidamised ja kombed, oma unistused ja sihid. Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja se...
KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse,...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Internet ja sõnavabadus Alates 1980. aastatest on laiemalt levima hakanud Internet. Kui varem toimus selle vahendusel vaid sõjaväe ja teadusasutuste vaheline suhtlus, siis nüüd on igal inimesel võimalik endale koju personaalarvuti soetada, mille üheks funktsiooniks on Interneti kasutamine, mis omakorda annab inimestele hea vüimaluse end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline sõnavabadus on positiivne või hakkavad inimesed end liiga hästi tundma ja sellist vabadust kurjalt ära kasutama? Inimestele võib küll tunduda, et Internet on üle maailma levinud ja kõigil on võimalus sellele ligi pääseda, kuid tegelikult see päris nii ei ole. ÜRO statistika järgi on vaid 2,4% kogu maailma elanikkonnast pidev ligipääs Internetile. See väike protsent kõlab uskumatuna, kuna näiteks juba peaaegu igal Eesti riigi kodanikul kasutab terve tutvusringkond Internetti kas lihtsalt värskete uudiste lugemiseks, uute tutvuste soetamiseks või iga...
Leppimine ja leppimatus Inimestele on antud võimalus väljendada oma emotsioone ning arvamusi. On võimalik leppida olukordadega või siis mitte. Tähtis on mõista, et kõik meie valikud mõjutavad ennekõike meid endid ning sellepärast ei tohi leppida millegagi, mis tegelikult rahulolu ei taga. Inimene peaks olema motiveeritud hoopis rohkem pingutama, sest kui julgeda näidata üles leppimatust, on võimalus muuta oma elu meelepärasemaks. On erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste otsuseid. Arvan, et kõige tähtsamal kohal on julge iseloomu ja eesmärkide olemasolu. Sest inimene, kes teab, mida ta elult tahab ning ei lepi vähesega, suudab tasapisi ületada ka suurimad raskused ning jõuda olukorrani, mis õnne korral toob talle soovitud tulemused või annab vähemalt tundegi, et on proovitud, mitte lihtsalt käega löödud. Samas on otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel või...
Kes on edukas inimene? Edu on väga lai mõiste, millel puudub kindel ja üheselt mõistetav definitsioon. Ometi jagatakse inimesi mingite tunnuste alusel ja nimetatakse neid edukateks. Edu on millegi lõpptulemus, mis on alguse saanud meist endist ja mis peaks kõige rohkem tähendamagi midagi inimesele endale. Paraku on aga palju neid, kelle jaoks on edul väga ühekülgne tähendus, pidades selleks vaid tunnustust teiste silmis ning unustades palju olulisema- selle, mis pakub rahulolu nende enda hingele,lubab iseend millegi eest tunnustada ning ei tee kellelegi liiga. Tänapäevane elustiil on muutunud väga materiaalseks. Kui sajandeid tagasi peeti oluliseks, et peres kasvaks palju lapsi ning kõik üheskoos töötaksid selle nimel, et toit lauale saaks, siis nüüdisühiskonnas on väärtushinnangud teised. Inimeste eesmärgid on liiga egoistlikud ja ühesuunalised- ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha. Tagaplaanile jääb aga...
Looduskaitse või majanduse areng? Tänapäeval ollakse sageli liiga materiaalsed ning väärtustatakse karjääri ja mugavat elu rohkem kui midagi muud. Iga päev töötavad suured tehased, tarbitakse elektrit ja sõidetakse autodega ning seda kõike tänu loodusele. Kahjuks unustatakse, et loodust on vaid üks, aga selle varade tarbijaid miljardeid. Kui me loodust ei kaitse, puudub ka meie endi eludel varsti kaitse ja tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellel...
Suurim hädaoht peitub võiduhetkes Tihti arvatakse, et võit on millegi lõpp-punkt, suure töö tulemus ja võimalus oma saavutusi nautima jääda. Inimese elu on aga pidev areng, mida viib edasi soov miskit ära teha ja vahepealsed võidud selles ei tohiks olla muud kui motivatsiooni kasvatajad. Tegelikult võib võit olla pimestav ning selles peitubki tema hädaohtlikkus. Võite on elus palju ning seda erinevates valdkondades. Tõsiasi on aga see, et nende hulk sõltub inimesest endast, tema tahtejõust, järjekindlusest ja võimest neid üldse märgata. Näiteks on palju neid, kes tahavad midagi ära teha, millegagi silma paista, mis paneks kaaslased ja ka iseenda uhkust tundma. Selline mõtteviis on kindlasti heaks teejuhiks, sest ilma eesmärkideta on raske midagi suurt saavutada. Siiski peaksid inimesed oskama hinnata ka väiksemaid eneseületusi ning nende üle rõõmu tundma. Võib arvata, et peaaegu igale inimesele meie ...
Uus sajand, vanad probleemid Mõnikord öeldakse, et andestada on võimalik, aga unustada mitte. Võib-olla ongi see põhjuseks, miks osa probleeme ei lahene lõplikult kunagi, püsides inimeste mõtetes ning tõustes vahetevahel ikka ja jälle aktuaalseks. Kõik, mis on tehtud, on jätnud endast maha jälje. Maailmas eksisteerib koos väga palju erinevaid kultuure, rahvusi, riike ja religioone. Kõigil neil on oma ajalugu, mis on suuremal või väiksemal määral mõjutanud ka tänapäeva. Inimesed on juba loomu poolest sellised, kes hindavad oma tõekspidamisi ja kuuluvust kõige tähtsamaks ning seetõttu ei suudeta sageli unustada halba, mida nende vastu minevikus on tehtud. Näiteks ei suuda paljud riigid andestada Saksamaale, sest viimane oli üks maailmasõja alustaja ning põhjustas oma suure võimuahnusega väga paljudele kannatusi. Samuti ei unune juutidel kunagi need kuriteod, mis nende vastu on toime pandud. Suure...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? On vist õige arvata, et pole olemas inimest, kes ei sooviks olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva ühiskond soosib edu ja võimu. Terve ajakirjandus räägib muudkui kellegi suurest pangaarvest, kõrgest karjäärist ning prestiizist seltskonnas. Need kõlavad kõik väga ahvatlevatena ning on eeskujuks paljudele noortele oma eesmärkide paikaseadmisel. Paraku on aga elus nii, et õnn ei naerata kõigile ühtviisi hästi ning peab oskama arvestada ka kaotustega. Oluline on see, et inimene ei kaotaks pärast ebaõnnestumist tahtejõudu uuesti proovimiseks, käega löömine on halvim võimalik variant. Suured eesmärgid ja soov midagi saavutada on sageli jus...
Hinnete poolt või vastu? Suhtumine hinnetesse on vägagi varieeruv. Hinnet võib võtta kui kiitusena, kui ka karistusena. Hea hinne paneb õpilased veel rohkemgi õppima, kuid halb hinne võib tuju vägagi nulli viia ning see, et korralik õppetöö ilmselgelt vilja ei kandnud, viib tavaliselt õpilase õppimistahte hoopiski nulli mõneks ajaks. Hinded... Miks meil neid vaja on? Hindamine tekitab nii õpilastes, kui ka õpetajates palju vastakaid arvamusi. Paljud õpilased arvavad, et hindeid pole üldsegi vaja, et me õpime enda, mitte kooli jaoks. Kuid kui poleks hindeid, siis kuidas saaks õpetaja õpilasele teadvustada, et mis aines on ta tugev, millises nõrk? See on ju puht loogiline, et inimene valib tulevikuametiks sellise ala, kus ta on saavutanud oskuse saadud teadmisi oma erialal rakendada. Nii võivad ka paljud kuldpead ,,raisku" minna. Arvatavasti valiksid paljud tarkpead, kes on tugevad matemaati...
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt ...
Uurimustöö ja referaadi vormistamine 1. Uurimistöö teema peab olema määratletud pealkirjaga (näiteks, Kus talvituvad minu kodukohas pesitsevad linnuliigid?) 2. Uurimistöö/refedaai osad: SISUKORD selles tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv. LISAD täiendav info töö põhiosa mõistmiseks, kõik lisad pealkirjastatakse ja nummertadatakse vastavalt järjekorrale, millises neile töös viidatakse. 3. Töö vormistamine ...
Teeskava Sissejuhatus: Kirjutada, kuidas suhtuvad raamatutesse inimesed. Küsimus: Miks on raamat mulle nii oluline? Tees1: Raamat on mulle kaaslane igas kohas Pakub huvitavat ja kordumatut seltskonda Looduses on kõige parem lugeda. Tees2: Raamatus avaneb hoopis teine maailm Ennast võib kujutada loetavasse sündmusesse. A.Dumas´ musketäride seiklus See, mis juhtus raamatus, juhtus ka mõtetes. Tees3: Enda käitumisele ja olemusele võib leida sarnaseid tegelasi Lugejana saan võrrelda olukordade sarnasusi, kas ka mina oleks nii käitunud. Helga Nõu ,,Pea suu" Raamat suunas õigele teele, õpetades end kõrvalt vaatama ja õigeid asju väärtustama. Tees4: Hea raamat suunab mõtted elule Elu õpetab teise poole. Elutõde A.H Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tööd teha ja vaeva näha tuleb igasuguse eesmärgi jaoks. Kokkuvõte: Raamatus leidub kõik eluks vajalik. Selleta oleks raske elada. ...
Vastus oled sina ise Kui ollakse siia maailma sündinud, peab ise hakkama ka saama. Ei saa loota kellelegi teisele, sest reetmine on täiesti võimalik. Loomulikult on hea, kui aidatakse, aga ennekõike peab uskuma endasse. Tore, kui arvatakse, et religioon aitab, kuid kõige tähtsam on siiski uskuda enda tahtejõu ja hinge tugevusse. Teine inimene ei saa esimese elu elada. Vastus kõigele on inimene ise. Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud. Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi ...
Iiri keel Keelest Iiri keel on indoeuroopa keelkonna keldi keelte gaeli rühma kuuluv keel, mida kõneldatakse pealmiselt Iirimaal. Emakeelena kõneleb seda hinnanguliselt 40000-80000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuarist 2007 on iiri keel üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ajalugu Umbes 5.6. sajandist pärit tekstid vanagaeli keeles, millest iiri keel pärineb, on kirjutatud ogamites puutükkidele ja kivide servadele. 7.8. sajandil hakati iiri keelt kirjutama ladina kirja erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.17. sajandil. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast Kasutatud kirjandus Vikipeedia Google
jäi.Seega saaksid nad algteadmised lugemisest kodus ja koolis oleks lihtsam.Vanemad võiksid noortele eeskujuks olla sellega,et loevad ka ise kodus, kui puudub vanemalik eeskuju kes loeks siis ega nad ise vabatahtlikult raamatuid lugema ei hakka. Kuid kui interneti kasutamine süveneb siis võib kahjuks arvata seda,et lugemine sureb välja.Kui noored võtaksid lugemise tõsiselt käsile oleks võimalik seda uuesti esile tõsta.Mida oleks väga vaja,et meie oma eesti keel välja ei sureks. Probleemi aken Probleemi olemus tekkepõhjused Noored ei huvitu raamatutest raamatu kokkuvõtted on võimalik Noorte arust on lugemine igav ja mõtetu netis saada kui vanemad ei loe kodus siis ei
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunas...
Argumentum ad hominem (ld. k. tõestus inimese kohaselt) tõestus, mis ei põhine objektiivseil andmeil, vaid on kohandatud kuulaja arusaamadele ja tundeile. Selle demagoogiavõtte kasutajad lähtuvad eeldusest, et kui ei meeldi inimene, siis ei meeldi ka tema esitatud idee, seisukoht või tegevus. Kes kord on juba olnud naerualune või kahtlustatav, sellel on raskem oma väidetega välja tulla. Samuti on levinud arusaam, et kui süüdistatakse, siis midagi pidi ju olema. Läti valitsusjuht ja justiitsminister on pedofiilid! Kõlab uskumatult, aga viimase poole aasta jooksul on seda väidet maailma ajakirjanduses nii palju korratud, et meie vaestele lõunanaabritele ongi silt külge jäänud. Publikule suunatud demagoogiavõtted Argumentum ad populum apelleerimine populaarsusele ja enamusele. Inimeses on ürgne konformsusevajadus, soov olla mitte välja tõugatud rühmast, mitte teistest erineda. T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita mi...
NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, laste...
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallau...
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, er...
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
Miks inimesed punastavad??? Marit Moorits 12b Punane on imekena värv. See on armastuse, kire, soojuse ja läheduse värv. Aga on olukordi, kus oleme valmis maailma sekundpealt must-valgeks muutma. Sest punane võib ka ka väga koormav olla. Alati, kui seda kõige vähem oodata oskame, lööb see välja. keset tähtsat ärikohtumist, toidupoe kassa või esimesel kohtingul- see võib juhtuda kõikjal, et ühel hetkel täiesti ootamatult kõrvad hõõguma hakkavad või kogu nägu punaseks värvub. Kallid klassikaaslased ja austatud õpetaja.... kindlasti olete ka teie ise seda kogenud! Ohtlikes, piinlikes või meie endi jaoks ebameeldivates olukordades tunneme, kuidas pinge kehas tõuseb. On inimesi, kellel pinge näo punaseks värvib. On inimesi, kellel käed suurest hirmust värisema hakkavad. On inimesi, kelle kehakeel annab mei...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Minu riik Igal inimesel on olemas oma riik. Minu riigiks on Eesti. Olen eestlane ja võin öelda, et olen selle üle uhke. Eesti riik on nii öelda noor riik, iseseisvust on meil peaaegu 17 aastat. Sel ajal kui mina sündisin, oli Eesti just vabaks saanud. Vabaks saamine oli kõigile eestlastele väga tähtis. Hakati üles ehitama Eesti riigikorda ja samuti kõike muud. Iseseisvus on iga riigi jaoks väga oluline, kuna teise riigi võimu all olles ei saa kujuneda oma riigile iseloomulikke jooni. Eesti riigi ajalugu on olnud väga kirev. Kord olime iseseisvad, siis jällegi okupeeriti meid ja viimaks saavutasime 1991. aastal taas iseseisvuse, mis püsib praeguseni. On palju põhjuseid, miks just Eesti pärast on paljud riigid omavahel sõdinud. Üheks põhjuseks on meie riigi väike territoorium, mida oli kerge alistada. Teiseks muidugi mere olemasolu, mida paljudel riikidel ei ole. Meri on olnud alati oluliseks ...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
On karm tõsiasi, et NSVL hävitas Eesti Vabariigi ja on korduvalt rakendanud meie suunas vägivalda. Osa eestlasi on küüditatud ilma igasuguse süü ja kohtuostusteta Siberisse, samal ajal kui teine osa oli sunnitud põgenema lääneriikidesse. Suur osa praegustest muulastest on asunud siia elama N.Liidu imperiaalset rahvuspoliitikat arendama. Selle eesmärgiks oli pärast Eesti riigi hävitamist tõrjuda maalt järk-järgult välja ka eesti keel ja kultuur, asendades need vene keele ja nõukogude kultuuriga. Oluline samm integratsiooni probleemide lahenduse poole on minevikule otsa vaatamine. Mineviku möönmine on arusaadavalt paljudele muulastele ülimalt raske, ent ilma selleta on nende integreerumine savijalgadel. Eesti venelastel on minevikupärandit ületada raskem, sest nende ajalookogemus on eestlaste omast erinev ja eriti vanem põlvkond võtab viimase kümnendi sündmusi kaotaja positsioonilt
"Ragtime" Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega. Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema...
Minu head ja vead . Minul nagu ka teistel inimestel on häid külgi ja ka halbu külgi. Mul on mitmeid häid külgi. Ma olen väga abivamis ja sõbralik aga vahest ma lähen liiga närvi. Tavaliselt ma aitan vanavanematel igasuguseid töid ära teha sest nad on vanad ja ei jõua teha palju tööd teha. Vahel käin nende eest poes ja lõhun puid. Kodus ma olen emale alati suureks abiks kui on vaja midagi suurt ja rasket asja toas liigutada. Õde aitan ma mõndade koolitükkidega, kui ta ise hakkama ei saa. Olen ema aidanud ka tõlkimisega, näiteks ku tal tulevad norrast,rootsist külalised siis ma alati tõlgin kui välismaalased ei oska inglise keelt.Sõprade ja pere suhtes olen ma väga aus. Ma ei valeta enda perelikmetele kunagi. Aga sõpradele luiskan vahel natukene. Aga mul on ka palju halbu külgi. Tihti ma segan koolis tunde. Õpetajad peavad mind peaaegu igas tunnis keelama. Ainult matemaatika tunnis olen ma vait. Sest seal pole kellega...
annaabi.ee 
