Kirjand Muusika minu elus. (11)

Muusika minu elus
Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab?
Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu…. ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri .
Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid , mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodus. Loodushääled ongi justkui valmis muusikateosed, ehk meloodiad mida inimhääl suudab viisi pidamisel edasi anda või sellest inspiratsiooni saades uusi teoseid luua. Iga heli on minu jaoks noot või noodid noodireal. Pole vahet kas selle noodi paneb kõrvus kõmisema tehniline liikumine või kellegi hääl, alati on võimalus, et sellest saab ühe inspiratsiooni algus või hoopis maailma ajaloo enim kuulatud lugu. Kui ma olen alustanud uue teose loomist, siis olen tähele pannud , et ma sisenen nagu teise maailma. Ma ei pane ennast ümbritsetavat tähele ning ei kontrolli ka iseennast . Olen justkui ise endas ja otsin sealt õigete helide kooskõlasid. Helide, mis sel hetkel tunduvad mulle kõige õigemad. Tavaliselt kui koolist tulen, istun kohe klaveri taha ja mängin miskit, kuna tunnen peale seda end paremini. Arvan, et see on nii sellepärast, et vajan koolipäevaemotsioonide enesest väljalaskmist enne, kui saan järgmised tegevused käsile võtta. Kui enamik inimesi tunneb end paremini, kui on oma läbielamisi teistele rääkinud, siis minu puhul aitab mõni muusikainstrument. On ju tuntud ka ütlemine: jagatud rõõm on kahekordne rõõm ning jagatud mure on poole väiksem mure.
Pea igal rahval on oma tähestik ja keel, kuid mitte oma noodikiri. Muusika on nagu maailma rahvaste ühine keel. Muusika nautimine ja ka loomine on võimalik olenemata keeleoskusest, haridustasemest, soost või vanusest. Üks ja ainus noodikiri võimaldab kõigil soovijail väljendada end näiteks Mozart`i loodu läbi. Kuna muusika ei eelda ilmtingimata head haridust, siis on tal pigem inimesi ühendav jõud. Just nii on aidanud muusika kaasa uue Eesti Vabariigi loomisele.