"Eesti tugevus on meie terve mõistus.."(L.Meri) (2)

Eesti taasiseseisvus 1991.aastal. Me oleme läbielanud küüditamisi, osalenud maailmasõdades ning olnud erinevate võõrvõimude all aastaid. Olenemata oma väiksusest, suutsime me saavutada suveräänsuse ning oleme säilitanud selle siiani. 24. Veebruaril tähistasime oma riigi 92. Sünnipäeva ning loodetavasti saavad meie järeltulevad põlved 100 aasta pärast tähistada 192. Vabariigi aastapäeva. Eesti riiki on hoidnud iseseisvana ning kindlasti hoiab ka edasi meie tugevus.“ Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe.“(Lennart Meri)
Iga riigi aluseks on tavakodanike ning poliitikute terve mõistus. Kas riigid oleksid saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust ning majandus ehitati üles välisriikide abiga. 2008. aastal algas Ameerikast alguse saanud ülemaailmne majanduskriis . Majanduslangus pani proovile Eesti tööturu kui ka eelarvepoliitika suutlikkuse reageerida õigeaegselt. Siiani oleme suutnud majanduskriisist toibuda väga edukalt. Kolm aastat tagasi alustas valitsus reservimäärade suurendamist. See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni, mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö.
Maailma juhtivad suurriigid on kõrgelt arenenud tööstusega ning tehnoloogiatega. Iga riigi teeb konkurentsivõimeliseks maailma mastaabil kõrgtehnoloogia. Et kasutada sellist tehnikat , peab riik võimaldama inimestele hariduse kättesaadavuse ning inimesed peaksid olema ise õppimisvõimelised. Eesti sihiks on olla kõrgtehnoloogiline riik. See eeldab sihti kõrge hariduse ning konkurentsivõime poole. Eesti riik on kavva võtnud suurendada kulutusi avaliku sektori teadus- ja arendustegevusele. Viimaste aastatega on vähenenud kõrg- või kutseharidusega inimesi. Valitsus on võtnud eesmärgiks suurendada täiendkoolituste mahtu, et meil oleks inimesi, kes suudaksid tegutseda kõrgtehnoloogia valdkonnas. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine. Samuti peab iga inimene ning samuti ka riik oskama õppida vigadest. Alati ei pruugi see hõlmata ainult enda tehtud vigu vaid ka teiste vigu. oma lõunanaabrit Lätit vaadates ,peame mõistma Läti valitsuse tehtud vigu, et me ise neid samu ei kordaks. Paljud poliitikud arvavad , et ekspordi suurenemine Venemaale turgutaks meie majandust oluliselt. Läti näitel saame näha, et nende eksport Venemaale on toonud neile rohkem kulutusi kui tulusid. 1930. Aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea. Teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele krooni ning langes madalseisu. See võõrandas meid poliitilisest eliidist teiste riikidega. Tänasel päeval seisame me sama otsuse ees, kuid seekord me oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid välisriikidega ning aitaks majandusel taastuda .“ Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna.“(Ene Ergma )
Tegutsemistahe viib eesmärgi täitumiseni. Mis viib meid Euroopa edukamate riikide hulka? Tahe olla parim ning tahe olla eeskuju teistele riikidele. 2004. Aastal liitus Eesti Euroopa liiduga, kuid ühisvaluutat kasutusele ei võetud. Euro kasutuselevõtt on olnud meie eesmärk pikki aastaid. Nüüd raskel majandusperioodil oleme me sellele väga lähedal. Olenemata majanduse seisust oleme suutnud tegutseda nii, et meil oleksid täidetud kõik kriteeriumid, mis võimaldaksid euro tulekut Eestisse. Kõige pingelisem oli meie jaoks Maastrichi kriteeriumite täitmine. Meie eelarvepuudujääk oli kordades suurem ning edukat väljapääsu ei nähtud. Ometigi suutis Eesti valitsus oma tegutsemistahtega viia riigieelarve 1,7 % plussi ning kriteerium on meil edukalt täidetud. Tööpuudusega võitlemine on olnud äärmiselt keerukas, kuid me teame, et kui me tahame olla edukat, peame me töötust vähendama. Valitsus lõi palju sotsiaalseid töökohti ning tõstis palgatoetusi. Ettevõtluse arendamine ning toetamine on loonud uusi töökohti. Tegutsemistahe viib sihile.
Eesti riik on näidanud oma tugevust kogu maailmale. Paar aastat tagasi püstitati loosung, et viime oma riigi viie rikkama Euroopa riigi hulka. See ei ole võimatu. Meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe viivad meid eesmärkideni. Peame säilitama rahva ja valitsuse koostöö, et püsiks senine tugevus.